2-23-5637/17 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Legislator summary
AI generatedAktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 13. aprillil 2025 Tartu Maakohtule hagi S.J Tartu Maakohtu 28. mai 2028 määrusega tsiviilasjas nr 2-25-2333 on kohus peatanud
Legislator headnote
AI generated2-23-5637/17 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus: aprillil 2025 Tartu Maakohtule hagi S.J Tartu Maakohtu 28. mai 2028 määrusega tsiviilasjas nr 2-25-2333 on kohus peatanud
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Karina Kukkes
Määruse tegemise aeg ja koht
16. september 2025, Võru kohtumaja
Tsiviilasja number
2-23-5637
Tsiviilasi
Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi S.J vastu põhivõla
7030 euro 6 sendi, intressi, lepingu haldustasu, viivise
ja sissenõudekulu saamiseks
Menetlustoiming
Hagi läbi vaatamata jätmine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood
11919806), lepinguline esindaja H.Z Morozova
Kostja: S.J (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1. Uuendada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-5637.
2. Jätta läbi vaatamata Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi S.J vastu põhivõla 7030 euro 6
sendi, intressi, lepingu haldustasu, viivise ja sissenõudekulu saamiseks.
3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu
Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale
kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 13. aprillil 2025 Tartu Maakohtule hagi S.J
(kostja) vastu põhivõla 7030 euro 6 sendi, intressi, lepingu haldustasu, viivise ja
sissenõudekulu saamiseks.
2. Tartu Maakohtu 28. mai 2028 määrusega tsiviilasjas nr 2-25-2333 on kohus peatanud
kostja vara suhtes praegu toimuva ja tulevikus võimaliku sundtäitmise. Kohus on keelanud
kostjal ilma usaldusisiku nõusolekuta vara käsutada (käsutuskeeld).
Pankrotiseaduse (PankrS) § 20 lg 3 sätestab, et käsutuskeelu kohaldamise korral peatub enne
käsutuskeeldu alanud kohtumenetlus, milles võlgnik osaleb hageja või kostjana, kui
kohtumenetlus puudutab võlgniku vara, mis pankroti väljakuulutamise korral muutuks
pankrotivaraks. Kohtumenetlus peatub kuni pankrotiavalduse lahendamiseni. Eelneva tõttu
peatus tsiviilasja nr 2-23-5637 menetlus kuni tsiviilasjas nr 2-25-2333 esitatud
maksejõuetusavalduse lahendamiseni.
KOHTU SEISUKOHT
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 361 lg 1 esimene lause sätestab, et kohus
uuendab peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast
seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Uuendatud menetlus
jätkub TsMS § 361 lg 4 järgi sealt, kus see pooleli jäi.
Kohtute infosüsteemi (KIS) andmetel on Tartu Maakohtu 8. septembri 2025 määrusega
tsiviilasjas nr 2-25-2333 välja kuulutatud 8. septembril 2025 kell 11.45 kostja pankrot ning
pankrotihalduriks määratud Andrus Õnnik.
Eelneva tõttu tuleb menetlus TsMS § 361 lg 1 alusel uuendada.
4. TsMS § 423 sätestab hagi läbi vaatamata jätmise alused. TsMS § 423 lg 3 kohaselt võib
kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul.
Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 kohaselt jätab kohus nõude hagimenetluses läbi
vaatamata, kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue
võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud.
Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 43 lg 2 eesmärk on tagada võlausaldajate võrdne
kohtlemine ja nõuete rahuldamine kollektiivses menetluses. Viidatud sätte alusel tuleb jätta
läbi vaatamata võlgniku vastu esitatud varalised nõuded, mille võlausaldajad saavad esitada
ning mis rahuldatakse võlgniku pankrotimenetluses (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 1. märtsi
2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-16, p 13.2).
PankrS § 44 lg 1 kohaselt võivad pankrotivõlausaldajad pärast pankroti väljakuulutamist
esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. Ka nõuete
rahuldamine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras
Kuna kostja suhtes on väljakuulutatud pankrot ning käesoleva kohtumenetluse esemeks on
võlgnevuse nõue ehk varaline nõue kostja vastu, mille hageja saab esitada kostja
pankrotimenetluses.
Eelneva alusel leiab kohus, et kuna enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses
on varaline nõue kostja vastu, mille kohta ei ole veel lahendit tehtud, tuleb hageja esitatud
hagi jätta läbi vaatamata PankrS § 43 lg 2 alusel.
Kohus selgitab, et vastavalt PankrS § 43 lg 3 sätestatule taastab kohus hageja avalduse alusel
käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud menetluse, kui kõrgema astme kohus on
pankrotimääruse tühistanud ja on jõustunud määrus, millega pankroti- või
maksejõuetusavaldus on jäetud rahuldamata, samuti juhul, kui pankrotimenetlus on pärast
pankroti väljakuulutamist lõppenud raugemise tõttu.
5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
PankrS § 431 lg 3 sätestab, et kui kohus jätab PankrS § 43 lõikes 2 sätestatud juhul läbi
vaatamata, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, kui kohus ei otsusta teisiti.
Kohus jätab vastavalt PankrS § 431 lg-le 3 poolte menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Karina Kukkes
kohtunik