Legislator Case Law & Legislation
2-23-5637/17 AI generated

2-23-5637/17 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

Case Number 2-23-5637/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 13. aprillil 2025 Tartu Maakohtule hagi S.J Tartu Maakohtu 28. mai 2028 määrusega tsiviilasjas nr 2-25-2333 on kohus peatanud

Legislator headnote

AI generated

2-23-5637/17 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus: aprillil 2025 Tartu Maakohtule hagi S.J Tartu Maakohtu 28. mai 2028 määrusega tsiviilasjas nr 2-25-2333 on kohus peatanud

Keywords

AI generated
capital requirements share capital increase capital gain equalisation payment minimum capital special scheme for investment gold
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Määruse tegemise aeg ja koht

16. september 2025, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-5637

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi S.J vastu põhivõla

7030 euro 6 sendi, intressi, lepingu haldustasu, viivise

ja sissenõudekulu saamiseks

Menetlustoiming

Hagi läbi vaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja H.Z Morozova

Kostja: S.J (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Uuendada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-5637.

2. Jätta läbi vaatamata Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi S.J vastu põhivõla 7030 euro 6

sendi, intressi, lepingu haldustasu, viivise ja sissenõudekulu saamiseks.

3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale

kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 13. aprillil 2025 Tartu Maakohtule hagi S.J

(kostja) vastu põhivõla 7030 euro 6 sendi, intressi, lepingu haldustasu, viivise ja

sissenõudekulu saamiseks.

2. Tartu Maakohtu 28. mai 2028 määrusega tsiviilasjas nr 2-25-2333 on kohus peatanud

kostja vara suhtes praegu toimuva ja tulevikus võimaliku sundtäitmise. Kohus on keelanud

kostjal ilma usaldusisiku nõusolekuta vara käsutada (käsutuskeeld).

Pankrotiseaduse (PankrS) § 20 lg 3 sätestab, et käsutuskeelu kohaldamise korral peatub enne

käsutuskeeldu alanud kohtumenetlus, milles võlgnik osaleb hageja või kostjana, kui

kohtumenetlus puudutab võlgniku vara, mis pankroti väljakuulutamise korral muutuks

pankrotivaraks. Kohtumenetlus peatub kuni pankrotiavalduse lahendamiseni. Eelneva tõttu

peatus tsiviilasja nr 2-23-5637 menetlus kuni tsiviilasjas nr 2-25-2333 esitatud

maksejõuetusavalduse lahendamiseni.

KOHTU SEISUKOHT

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 361 lg 1 esimene lause sätestab, et kohus

uuendab peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast

seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Uuendatud menetlus

jätkub TsMS § 361 lg 4 järgi sealt, kus see pooleli jäi.

Kohtute infosüsteemi (KIS) andmetel on Tartu Maakohtu 8. septembri 2025 määrusega

tsiviilasjas nr 2-25-2333 välja kuulutatud 8. septembril 2025 kell 11.45 kostja pankrot ning

pankrotihalduriks määratud Andrus Õnnik.

Eelneva tõttu tuleb menetlus TsMS § 361 lg 1 alusel uuendada.

4. TsMS § 423 sätestab hagi läbi vaatamata jätmise alused. TsMS § 423 lg 3 kohaselt võib

kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 kohaselt jätab kohus nõude hagimenetluses läbi

vaatamata, kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue

võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud.

Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 43 lg 2 eesmärk on tagada võlausaldajate võrdne

kohtlemine ja nõuete rahuldamine kollektiivses menetluses. Viidatud sätte alusel tuleb jätta

läbi vaatamata võlgniku vastu esitatud varalised nõuded, mille võlausaldajad saavad esitada

ning mis rahuldatakse võlgniku pankrotimenetluses (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 1. märtsi

2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-16, p 13.2).

PankrS § 44 lg 1 kohaselt võivad pankrotivõlausaldajad pärast pankroti väljakuulutamist

esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. Ka nõuete

rahuldamine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras

Kuna kostja suhtes on väljakuulutatud pankrot ning käesoleva kohtumenetluse esemeks on

võlgnevuse nõue ehk varaline nõue kostja vastu, mille hageja saab esitada kostja

pankrotimenetluses.

Eelneva alusel leiab kohus, et kuna enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses

on varaline nõue kostja vastu, mille kohta ei ole veel lahendit tehtud, tuleb hageja esitatud

hagi jätta läbi vaatamata PankrS § 43 lg 2 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt PankrS § 43 lg 3 sätestatule taastab kohus hageja avalduse alusel

käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud menetluse, kui kõrgema astme kohus on

pankrotimääruse tühistanud ja on jõustunud määrus, millega pankroti- või

maksejõuetusavaldus on jäetud rahuldamata, samuti juhul, kui pankrotimenetlus on pärast

pankroti väljakuulutamist lõppenud raugemise tõttu.

5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

PankrS § 431 lg 3 sätestab, et kui kohus jätab PankrS § 43 lõikes 2 sätestatud juhul läbi

vaatamata, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, kui kohus ei otsusta teisiti.

Kohus jätab vastavalt PankrS § 431 lg-le 3 poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik