1-24-5526/39 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-24-5526

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. september 2025. a Tallinn

Kriminaalasja number

1-24-5526 (22230100608)

Kohtukoosseis

Eesistuja Pavel Gontšarov, liikmed Orvi Koik ja Inna

Ombler

Kriminaalasi

Robert Ronimoisi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 20. mai 2025. a otsus üldmenetluses

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav Robert Ronimoisi kaitsja advokaat Silver

Reinsaar

Prokurör

Joonatan Hallik

Süüdistatav

Robert Ronimois

ik 50008055228, emakeeleks eesti keel, Eesti kodanik, XXX,

kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabaduses: XXX,

XXX; kaks kehtivat kriminaalkaristust: 27.12.2018 Viru

Maakohtu otsusega 1-18-10281 KarS §§ 184 lg 2 p 1,2; 199

lg 1 ja 121 lg 1 järgi vangistusega 4 aastat tingimisi KarS §

74 alusel 4-aastase katseajaga (20.05.2021 kohtumäärusega

pikendatud katseaega 2 kuu võrra); 28.09.2020 Viru

Maakohtu otsusega 1-20-6860 KarS § 121 lg 2 p 3 järgi

rahalise karistusega 1800 eurot, moodustati liitkaristus

eelmise karistusega;

01.03.2023 kohtumäärusega pöörati karistus täitmisele,

kannab karistust Viru vanglas alates 20.04.2023.a;

oli kahtlustatavana kinnipeetud 26.01.2023, tõkendina

vahistamine kuni 26.05.2023

Kaitsja

Advokaat Silver Reinsaar

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 20. mai 2025. a kohtuotsus Robert Ronimois’i suhtes jätta muutmata

ning süüdistatava kaitsja esitatud apellatsioon rahuldamata.

2. Süüdistataval apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud jätta tema enda kanda.

Edasikaebe kord

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi

vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Robert Ronimoisi (Ronimois) süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on eelnevalt Viru

Maakohtu 27.12.2018. a otsusega nr 1-18-10281 süüdi mõistetud KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, omandas taas ebaseaduslikult kohtueelse menetlusega

täpselt tuvastamata ajast alates, kuid vähemalt alates 29.06.2022 kuni tema kinnipidamiseni

26.01.2023. a, täpselt tuvastamata kohas ja isikutelt suures koguses (s.o narkootilise aine kogus,

milline tekitab joobe vähemalt 10-le isikule) narkootilist ainet amfetamiini, mida ta valdas

ebaseaduslikult ning müüs narkootilist ainet edasi. Samuti on Robert Ronimois menetluses täpselt

tuvastamata ajast alates kuni tema kinnipidamiseni 26.01.2023 omandanud narkootilist ainet

psülotsübiini/pslotsiini sisaldavaid seeni.

Osa eelnevalt omandatud narkootilisest ainest – vaakumpakendisse pakendatuna pruun pehme

ainemass massiga 48,19 grammi, mis sisaldab 2,1% ehk 1,01 grammi puhast amfetamiini – müüs

Robert Ronimois 29.06.2022. a kella 20.18 paiku läbi Harjumaal Mõigus Kanali tee 12 taga võsas

asuva peidiku edasi Cle, saades vastu 550 eurot.

Osa eelnevalt omandatud narkootilistest ainetest hoidis tema enda elukohas XXX, Tallinn kuni

27.01.2023. a, mil algusega kell 00.30 teostatud läbiotsimisega leiti ja võeti ära:

• vaakumpakend, milles beež pulber massiga 441,5 grammi (kuivatatult), mis sisaldab 1,3% ehk

5,74 grammi amfetamiini;

• kilepakend, milles beež pulber massiga 9,84 grammi (kuivatatult), mis sisaldab 1,7% ehk 0,17

grammi amfetamiini;

• fooliumnutsakas, milles pruunikasbeež kokkupressitud pulber massiga 3,19 grammi, mis sisaldab

jälgedena (alla 1%) amfetamiini;

• soonsulguriga kilekotis olevad kuivanud seente viljakehad massiga 1,03 grammi ja kahes

soonsulguriga kilekotis olevad kuivanud seente viljakehad massiga 5,05 grammi sisaldavad

psülotsübiini/ psilotsiini.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3

kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine,

valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine,

pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit

rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1

järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel

või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks

ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

Amfetamiin ning psilotsübiin (k.a psilotsübiini sisaldavad seened) kuuluvad NPALS § 31 lõike 1 ja

§ 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud

„Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning

sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja.

Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab

joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Psilotsübiini sisaldavate seente puhul piisab kümnele

inimesele joobe tekitamiseks 15 grammist ning 1,3 grammist amfetamiinist.

Nii käitles Robert Ronimois narkootilist ainet amfetamiini koguses, mis tekitaks narkojoovet 77

inimesele ning psilotsiini/ psilotsübiini sisaldavatest seeni koguses, mis tekitaks narkojoobe 4

2(13)

inimesele. Seega käitles Robert Ronimois narkootilisi aineid koguses, mis tekitaks narkojoobe 81

inimesele (77+4), s.o suures koguses.

Seega Robert Ronimois isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12. peatüki 1. jaos sätestatud

kuriteo, pani toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 184 lg 2 p

2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Harju Maakohtu 20. mai 2025. a otsusega tunnistati Robert Ronimois süüdi KarS § 184 lg 2 p 2

järgi (narkootilise aine amfetamiini käitlemises 29.06.2022 ja 26.01.2023) ja mõisteti talle

karistuseks vangistus 3 aastat 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses

26.01.-19.04.2023 viibitud 84 päeva, seega kandmisele kuulub vangistus 3 aastat 3 kuud 6 päeva.

KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendati mõistetud karistust 27.12.2018 Viru Maakohtu otsusega

mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis kohtuotsuse kuulutamise päeva seisuga moodustab 1

aasta 9 kuud vangistust, võrra ning mõisteti liitkaristuseks Robert Ronimoisile vangistus 5 aastat 6

päeva karistuse kandmise algusega 20.05.2025.a.

KarS § 184 lg 5 p 2, § 831 lg 1 alusel konfiskeeriti kuriteo saadud vara ning KarS § 84 alusel

mõisteti välja konfiskeerimisele kuuluva vara väärtuses Robert Ronimoisilt riigituludesse 550 eurot.

Määrati, et KarS § 84 alusel riigituludesse välja mõistetud 550 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse jõustumisest.

KrMS § 175 lg 1 p 3,9 ning § 180 lg 1 alusel mõisteti Robert Ronimoisilt välja riigieelarve

tuludesse menetluskulud: ekspertiisitasud kogusummas 1017 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega

kaasnev sundraha 2215 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jäeti riigi kanda DNA-ekspertiisi nr 23E-

GE0115 maksumus 570 eurot.

Määrati, et menetluskulud kogusummas 3232 eurot võib tasuda ositi 12 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest.

Jäeti rahuldamata Robert Ronimoisi kaitsja poolt esitatud taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju

hüvitamiseks ja menetluskulude hüvitamiseks.

SÜÜDISTATAVA KAITSJA APELLATSIOON

3. Apellatsiooni Harju Maakohtu 20.05.2025. a otsusele esitas süüdistatav Robert Ronimoisi kaitsja

advokaat Silver Reinsaar, kes vaidlustab maakohtu otsust tervikuna ning palub mõista Robert

Ronimois süüdistuses KarS § 184 lõike 2 p 2 järgi õigeks. Alternatiivselt kvalifitseerida

süüdistatava tegevus KarS § 183 järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus. Hüvitada

süüteomenetluses tekitatud kahju. Jätta menetluskulud riigi kanda. Alternatiivselt korrigeerida

maakohtu otsusega määratud karistuse kandmise algusaega ning määrata selleks 26.01.2023.

3.1 Maakohtu otsus 27.01.2023 episoodis põhineb pelgalt süüdistatava teadmisel narkootilise aine

asukohast. XXX läbiotsimise käigus leitud narkootiline aine ei ole Robert Ronimoisile

Etteheidetav. 27.01.2023 episoodi puhul on peamiseks tõendiks läbiotsimisprotokoll.

Kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et aadressil XXX asuva korteri näol, kus läbiotsimist

teostati, on tegemist Robert Ronimoisi ja Y ühise elukohaga. Läbiotsimisprotokollist nähtub, et

läbiotsimise ajal viibisid korteris kokku kolm inimest: lisaks süüdistatavale ka tema elukaaslane Y

ning viimase vend W. Enne läbiotsimist tehti Robert Ronimoisile ja Yle ettepanek anda välja

läbiotsimismääruses märgitud või muud ebaseaduslikud esemed. Sellele järgnevalt on maakohus

aga õigustamatult arvanud tõendite kogumisse Robert Ronimoisi suulised selgitused. Kehtiva

kohtupraktika kohaselt on inimeselt suulise teabe saamise vormiks ristküsitlus. Sellest tulenevalt

pole tõendina lubatavad läbiotsimisprotokolli kantud Robert Ronimoisi suulised avaldused.

Apellandi arvates on tõendina lubatav teave selle kohta, millised esemed anti enne läbiotsimist

välja, kuid mitte sellega seonduvad kahtlustatava ütlused.

3(13)

Kuivõrd antud juhul Robert Ronimois andis kohtuistungil süüdistatavana ütluseid ristküsitluse

vormis, ei ole süütõendiks läbiotsimisprotokolli kantud ütlused lubatavad. Sellised avaldused

võinuks olla arvestatavad ütluste usaldusväärsuse kontrollis KrMS § 289 lõigete 1 või 4 alusel, kuid

sellel alusel Robert Ronimoisi ütluseid ristküsitluse käigus ei käsitletud. Seejuures märgib kaitsja, et

kehtiva õiguse kohaselt ei ole ette nähtud, et läbiotsimisprotokolli kantakse inimese suulisi avaldusi.

Selleks puudub kehtiv õiguslik alus.

Siiski on apellant seisukohal, et isegi kui neid avaldusi võiks arvestada süütõendina, ei anna need

siiski alust Robert Ronimoisi süüdi mõista. Esimesena tehti ettepanek Robert Ronimoisile, kes

vastas ettepanekule samuti esimesena. Robert Ronimois andis välja laua pealt vaakumpakendi,

mille sees oli tema selgituste kohaselt amfetamiini ja kreatiini segu, millest ca 290 grammi on

amfetamiin. Samuti andis ta välja tühja vaakumpakendi ja käitlemisvahendid.

Maakohus on jätnud täielikult analüüsimata Y ja W seose läbiotsimise käigus leitud narkootilise

ainega. Riigikohtu praktikas on olukordades, kus kuriteosündmuse ajal viibis ruumis mitu inimest,

omaksvõetud seisukoht, mille kohaselt ei ole võimalik aset leidnud kuriteosündmuse asjaolusid

kohtuotsuses rekonstrueerida ilma mõlemat ruumis viibinud isikut võrdselt vaatluse alla võtmata.

Otsustamisel, kas teo pani toime süüdistatav, tuleb sellises situatsioonis muuhulgas lähtuda

välistamismeetodist – kohtuotsuse põhjendustes peavad kajastuma ka argumendid selle kohta, mille

alusel kohus leiab, et tegu ei saanud toime panna teine samas ruumis viibinud isik (nr 3-1-1-33-08 p

10.2). Vaatamata sellele, et tõendid viitavad selgelt läbiotsimise käigus leitud narkootilise aine

kuulumisele Yle, ei nähtu maakohtu otsusest vähimalgi määral, miks ei tegelenud narkootilise aine

käitlemisega just tema.

Süüdimõistev kohtuotsus on tehtud hoopis Robert Ronimoisi suhtes olenemata sellest, et käesolevas

kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid süüdistatava poolt narkootilise aine käitlemist.

Seejuures on maakohus otsuse põhjendamatult rajanud Robert Ronimoisi teadmisele narkootilise

aine asukohast. Nimelt on maakohus otsuse punktis 32 selgitanud, et olukorras, kus Robert

Ronimois näitab menetlejale ise pulbrilise ainega vaakumpakendi asukohad ning nimetab ka

pakendi sisu koostisosad ja täpse koguse, ei saanud ta olla lihtsalt nö kõrvalseisja, vaid amfetamiini

käitleja. Teadmine narkootilise aine asukohast on ühtlasi ainukeseks aluseks, millel süüdimõistev

kohtuotsus põhineb. Kogusest tegelikult Robert Ronimois ei teadnud.

Maakohus on jätnud täielikult tähelepanuta asjaolu, et narkootilise aine pakend, millele süüdistatav

ametniku ettepanekul viitas asus kõigile nähtavas ja ligipääsetavas kohas – köögilaua peal. Puudub

info, et kui see ettepanek oleks esimesena tehtud Yle, et siis ka tema oleks samamoodi

narkootilisele ainele osutanud. Seejuures on samahästi võimalik ka see, et narkootilisest ainest

teadja (kuid seda mitte käitlev isik) soovib selle asukoha avaldada just selleks, et veenda menetlejat,

et ta pole selle käitlemisega seotud. Kuivõrd tavapäraselt toimepanijad soovivad varjata enda

teguviisi pigem varjata, võib Robert Ronimoisi käitumine läbiotsimisel vastupidiselt just osutada

sellele, et see ei olnud temale kuuluv narkootiline aine. Kui see oleks olnud tema narkootiline aine,

võinuks ta samahästi öelda, et tal pole õrna aimugi, millega on tegu – eriti arvestades, et DNA-d

leiti pakendist vaid Y oma.

3.2 Maakohtu väide, et süüdistatav oskas nimetada pakendi sisu täpse koguse, on otseselt väär.

Nimelt ilmneb läbiotsimisprotokollilt, et süüdistatav ütles, et pakendis on amfetamiini ja kreatiini

segu, millest ca 290 grammi on amfetamiin. 09.03.2023 koostatud ekspertiisiaktist nr 23E-AN0130

aga nähtub, et amfetamiini oli pakendis hoopis 5,74 grammi. Seega oli pakendis amfetamiini ligi 50

korda vähem, kui süüdistatav läbiotsimisprotokolli kohaselt avaldas. Maakohtu seisukoht on

vastuolus ekspertiisi käigus ja kriminaalasjas tuvastatud asjaoludega. Seega tugines maakohus

süüdimõistva otsuse tegemisel tõendatult ebaõigele asjaolule.

Maakohus on jätnud sisuliselt käsitlemata ka Robert Ronimoisi ütlused, mille kohaselt kuulus

narkootilise aine pakend tema elukaaslasele Yle. Pakendi sisu teadis Robert Ronimois seetõttu, et Y

oli talle seda vahetult enne kinnipidamist öelnud, kui ta ainet pakendas. Aine pakendamist Y poolt

4(13)

kinnitavad väga otseselt ka 14.02.2023 koostatud ekspertiisiakt nr 23E-GE0115 ja 20.03.2023

ekspertiisiakt nr 23E-GE0291, mille kohaselt pärineb pakendilt leitud DNA just Ylt. Erinevalt Yst

ei ole Robert Ronimoisi DNA profiil seostatav proovist saadud DNA profiiliga.

Seejuures on erakordselt tähelepanuväärne, et Y DNA sisaldus läbiotsimise käigus äravõetud

pakendi sees asunud vaakumpakendil, milles oli omakorda narkootiline aine. See tähendab, et

läbiotsimise käigus võeti ära n-ö topelt vaakumpakendis sisalduv narkootiline aine ja Y DNA oli

kahe pakendikihi vahel. Sellisesse kohta vaakumpakendis ei satu DNA juhuslikult, vaid just

narkootilise aine pakendamise käigus. Eeltoodu viitab selgelt sellele, et narkootilise aine käitlejaks

on Y. Milline oli Robert Ronimoisi seos sellega, on aga asjas täielikult arusaamatu.

Ka maakohus ise on nentinud, et ekspertiisiaktid ei toeta Robert Ronimoisi kokkupuudet

narkootilise aine ega pakendiga, kuid siiski asunud põhjendamatult seisukohale, et kui süüdistatav

on kursis enda elukohas oleva narkootilise ainega, on ta pannud toime talle etteheidetava teo.

Kaitsja arvates asja õigeks lahendamiseks tähtsust ei oma ka asjaolu, et süüdistatav andis ametniku

ettepaneku peale välja käitlemisvahendeid, sealhulgas kapist vaakumpakendaja ja köögikaalu. Nagu

eelnevalt märgitud, on XXX asuva korteri puhul tegemist Robert Ronimoisi ja Y ühise elukohaga.

On loogiline, et inimene, kes korteris elab tunneb oma eluruume ja teab, kus teatud esemed asuvad.

Kuna Y, kes narkootikume käitles, oli süüdistatava elukaaslane, on paratamatu, et süüdistatav nägi

pealt, kuidas Y narkootikume pakendas ning oli tuttav ka esemetega, mida viimane selleks kasutas.

Ei osundamine nähtavas kohas asuvale narkootilisele ainele ega ka kapis asuvatele just selliseks

pakendamiseks kasutatud esemetele, ei osunda vähimaltki, et Robert Ronimois oleks ise

narkootikume käidelnud. Ka läbiotsimise käigus leitud mobiiltelefonid ja kõnekaardid ei kinnita

seda, et need kuulusid süüdistatavale. Erinevalt teistest esemetest, mis süüdistatav vabatahtlikult

välja andis ei ole ta mobiiltelefonidele ega kõnekaartidele osutanud. Seega ei pruukinud süüdistatav

isegi nende olemasolust teada. Selle kohta ei ole ka prokurör maakohtu istungil Robert Ronimoisile

küsimusi esitanud. Maakohtu poolt on põhjendamatu ja alusetu tugineda Robert Ronimoisi süüstava

tõendina mobiiltelefonide ja kõnekaartide olemasolule korteris, kus elab vähemalt kaks isikut, kui

nende kuuluvuse kohta igasugune teave puudub.

Maakohus on oma otsuse punktis 34 tuginenud ka sellele, et Robert Ronimois on varem

narkootikumidega seotud süüteo eest karistatud ning ei ole usutav, et ta laseks rahumeelselt enda

elukaaslasel nende ühises elukohas narkootilisi aineid käidelda, teades ise sellise tegevuse

keelatusest ja tagajärgedest. Selline seisukoht põhineb täielikult oletustel ning jääb apellandile

ebaselgeks. Kriminaalasjas ei ole peale selle, et Robert Ronimois ja Y olid elukaaslased lähemalt

nende omavahelisi suhteid uuritud ning see, kuidas süüdistatav suhtus elukaaslase poolt

narkootiliste ainete käitlemisse või oleks pidanud sellesse suhtuma põhineb täielikult oletustel ning

ei ole hetkel ka asjakohane. Igal juhul ei kinnita pelgalt kooselu narkootilisi aineid käitleva isikuga

süüdistatava enda poolt ainete käitlemist.

Kaitsja märgib, et kohustust (ega õigust) kanda läbiotsimisprotokolli läbiotsimise juures viibiva

isiku selgitused või ütlused, seadusest ei tulene. Sisuliselt väidab maakohus, et Robert Ronimois

oleks pidanud esemete vabatahtlikult väljaandmisel ise ütlema, et ta annab välja teatud esemed,

kuid need ei kuulu talle vaid Yle. Selline maakohtu seisukoht on väär, eriti arvestades seda, et Y

viibis ka ise läbiotsimise juures. Seejuures ei ole läbiotsimisel asjakohane küsimus sellest, kellele

üks või teine läbiotsimise käigus äravõetav ese kuulub. Läbiotsimise eesmärgiks on ära võtta otsitav

ese, mitte tuvastada selle esemega seonduvaid mingeid laiemaid asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt

taotleb apellant süüdistatav Rober Ronimois talle esitatud süüdistuses 26.01.2023 episoodis õigeks

mõista.

3.3 Kaitsja leiab, et matkitud episoodi puhul on tõendeid hinnatud valesti. Maakohus on nn

matkitud episoodi osas kaitsepoole seisukohad jätnud sisuliselt asjakohaselt käsitlemata. Apellant

jääb maakohtus esitatud kõigi seisukohtade juurde. Apellandi arvates ei ole alust Robert Ronimoisi

tegu selles episoodis kindlasti kvalifitseerida millegi raskemana kui KarS § 183 järgi, mis

5(13)

võimaldab mõista rahalist karistust. Maakohus on jätnud arvesse võtmata, et ka Robert Ronimoisi

poolt kirjeldatud olukorras soovis ta jätta Cle mulje, et ta tegeleb narkootilise ainega. See selgitab

tema väidetavat kahtlast käitumist matkimise käigus. Iseenesest pole vaidluse all, et Robert

Ronimoisil on varasem kokkupuude narkootiliste ainetega, mistõttu ka tema poolt antud ütlustes

kirjeldatud nn petmissituatsioonis on loogiline jätta ka nn tehingu teisele poolele mulje, et tehtav

tehing on päris – koos sellega tavapäraselt kaasneva legaalsest tehingust erinevate komponentidega.

Seejuures ka tema poolt kirjeldatud pettus on karistatav. Ka see selgitab Robert Ronimoisi

väidetavat „konspiratiivset“ käitumist.

Seejuures ei esitanud prokuratuur Robert Ronimoisile ristküsitluse käigus ühtegi küsimust selle

kohta, mikspärast ta taolisel viisil käitus. Selliselt on nii prokuratuur kui ka maakohus teinud

asjaoludest meelevaldse järelduse, millele esineb vähemalt samavõrd tõenäoline selgitus, et Robert

Ronimois soovis enda käitumisega C eksitamise õnnestumist. Samas taotleb apellant ka selles

sündmuses Robert Ronimoisi õigeksmõistmist. Nimelt ei adresseeri kaitsepositsioonile maakohtu

otsuse põhjendused, mis seonduvad Cle kehtiva karistuspraktika osas valeandmete esitamist

menetleja poolt ja seeläbi tema õigusvastase mõjutamisega kuriteo matkimisele. Maakohtu otsuses

seisev väide, et Cle karistuspraktika kohta ei valetatud, on erakordselt üllatav ja irdub täielikult

Eesti kohtute praktikas omaksvõetud narkootilise aine käitlemise eest karistuse mõistmisega

seonduvatest põhimõtetest.

Ilmselgelt ei oodanud Ct 7-aastane vangistus, sest teda kahtlustati ca 40 grammi kanepi käitlemises.

Varem karistamata isikule, kelle teo põhjused seonduvad tema enda poolt kanepi tarvitamisega, ei

mõisteta Eestis selliseid karistusi. Kohtupraktika kohaselt võetakse arvesse, et tegemist on

kanepiga, mis on suhteliselt kerge narkootiline aine. Lisaks ei ületanud kogus ülemäära

märkimisväärselt suure koguse piiri. Maakohtu otsus sisuliselt aktsepteerib valetamist ja soodustab

olukorda, kus inimestele valetamine kujuneb politsei poolt normaalseks ja aktsepteeritavaks

töömeetodiks. Apellandi jaoks tekitab maakohtu selline tegevus suurt nõutust. Riik ja riigi tegevus

ei tohi olla rajatud valele.

Seosetu on ka maakohtu väide, justkui see ei mõjutaks Robert Ronimoisi „vastutust“. Kaitsja

tugines sellele, et valetamine ei ole seadusega lubatud meetod matkija mõjutamiseks koostööle.

Sisuliselt peteti C nõusolek tema vale sisuga hirmutamise kaudu temalt välja. Selline nõusolek ei

olnud vabatahtlik.

Sellest tulenevalt on apellant seisukohal, et kuriteo matkimise käigus ei järgitud seaduse nõudeid

ning selliselt saadud teave tuleb tõendite kogumist välja arvata. Nii taotlebki apellant nii matkimise

käigus saadud salvestise, narkootilise aine pakendite, sh DNA-ekspertiisi, kui ka C ütluste tõendite

kogumist väljaarvamist. Kuivõrd muud tõendid süüdistatava süüle talle inkrimineeritud kuriteos ei

viita, taotleb ka selles osas apellant õigeksmõistva otsuse langetamist.

3.4 Kaitsja leiab, et karistuse kandmise algusaja osas on maakohtu lahendis ekslik. Maakohus

tunnistas Robert Ronimoisi süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõistis talle karistuseks vangistuse 3

aastat ja 6 kuud. Kohus suurendas KarS § 65 lg 2 kohaselt mõistetud karistust 27.12.2018 Viru

Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandamata osa, mis kohtuotsuse kuulutamise päeva

seisuga moodustas 1 aasta ja 9 kuud vangistust, võrra ning mõistis liitkaristuseks süüdistatavale

vangistuse 5 aastat 6 päeva karistusaja alguse ajaga kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellant on seisukohal, et selliselt toimides on maakohus eksinud materiaalõiguse vastu. Nimelt

tulnuks arvestada, et liitkaristuse moodustamise tulemusena viibib Robert Ronimois katkematult

vangistuses alates 26.01.2023. Sellest kuupäevast alates on ta kandnud üksnes liidetavaid karistusi.

Sellest tulenevalt tuleks sellest kuupäevast arvata ka tema liitkaristuse kandmise aega. Kui

ringkonnakohus ei muuda Robert Ronimoisile mõistetud liitkaristust, palub kaitsja arvestada

karistuse kandmise algusajaks tema kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 26.01.2023.

PROKURATUURI VASTUS ESITATUD APELLATSIOONILE

6(13)

4. Prokurör vaidleb kaitsja apellatsioonile vastu. Apellatsioonis tõstatatud küsimustes on maakohus

uuritud tõendeid hinnanud kriminaalmenetlusõiguse nõudeid järgides. Maakohtu järeldused on

ühteaegu nii tõenduslikult korrektsed kui ka põhjendatud ning puuduvad alused kohtuotsuse

muutmiseks.

4.1 Vastuseks kaitsja esimesele argumendile, et kriminaalasjas esinevad kõrvaldamata kahtlused R.

Ronimoisi süüdiolekus, tuleb prokuröri hinnangul Robert Ronimoisi poolt narkootiliste ainete

käitlemist käsitleda tervikuna, mitte üksnes 27.01.2023 koostatud läbiotsimisprotokolli alusel.

Nimelt on kohtus tunnistaja C andnud ütlusi Robert Ronimoisi tegevuse kohta narkootiliste ainete

käitlemisel. Tunnistaja kinnitas, et on ostnud Robert Ronimoisi käest narkootilist ainet kanepit ning

politseiga koostööd tehes ka amfetamiini. Alguses pidi C ostma

kanepit, kuid kuna tekkis viivitus, pakkus Robert Ronimois talle ühel hetkel amfetamiini, mille

ostmine otsustati koostöös politseiga. Tunnistaja C kirjeldas põhjalikult ka 29.06.2022 aset leidnud

episoodi, mil ta kuriteo matkimise käigus ostis Robert Ronimoisi käest 50 grammi amfetamiini. Ta

sai teada, et Robert Ronimois tegeleb narkootiliste ainete käitlemisega suhtlusvõrgustiku kaudu, ja

seda juba enne politseiga koostöö alustamist. Narkootilise aine ekspertiisi tulemusel selgus, et

ainemass kaalus 48,19 grammi ning sisaldas 2,1 protsenti ehk 1,01 grammi puhast amfetamiini.

Pärast matkimise episoodi teostati 27.01.2023 Robert Ronimoisi elukohas läbiotsimine, mille

käigus leiti samuti väga madala amfetamiini sisaldusega pulbrit. Ekspertiisi kohaselt oli pulber

massiga 441,5 grammi ning sisaldas 1,3% ehk 5,74 grammi puhast amfetamiini. Robert Ronimois

peeti kahtlustatavana kinni 26.01.2024 kell 23.51 ehk vahetult enne tema elukoha läbiotsimist. Talle

tehti KrMS § 91 lg 9 ja § 92 lg 1 p 1 alusel ettepanek anda välja läbiotsimismääruses märgitud

esemed või muud ebaseaduslikud esemed ning ta vastas ettepanekule: „Annan vabatahtlikult välja

kraanikausi alt sahtlist ühe tühja vaakumpakendi ja käitlemisvahendid, laua pealt vaakumpakend,

mille sees on amfetamiini ja kreatiini segu, millest ca 290 grammi on amfetamiin.“ Prokuröri

hinnangul võib nimetatud avaldust arvestada tõendina ning menetleja pole irdunud seaduse mõttest

ega läbiotsimisprotokolli valesti koostanud, kui on nimetatud avalduse läbiotsimisprotokolli

märkinud. Juhul kui isik soovib nõustuda uurimisasutuse ettepanekuga anda välja otsitav objekt, siis

tuleb ka protokollis fikseerida, mida ja kust kohast ta välja annab. Seda on ka praegusel juhul

tehtud. Arusaadavalt oleks tegemist juba isiku ülekuulamisega ning seda peab teise

menetlustoiminguga fikseerima, kui ta annab selgitusi selle kohta, kust ta narkootilise aine sai või

mis summa eest ta need ostis.

Uuritud tõendid viitavad selgelt sellele, et Robert Ronimois oli isik, kes käitles narkootilisi aineid

elatise teenimise eesmärgil. Ta on nii 29.06.2022 kui ka 27.01.2023 käidelnud madala amfetamiini

sisaldusega ainemassi. 29.06.2022 episoodi puhul peitis ta amfetamiini sisaldava pulbri ise ära,

võttis tunnistaja peale ja juhatas ta peidiku juurde, kuhu oli varasemalt amfetamiini peitnud.

27.01.2023 avastati tema elukoha läbiotsimise käigus samasuguse madala amfetamiinisisaldusega

ainemass nagu see, mida ta 29.06.2022 käitles. Mõlema episoodi puhul on selge seos ainult Robert

Ronimoisiga: 29.06.2022 lubas ta tunnistajale amfetamiini müüa ning ainemass, mida matkimise

raames osteti, sisaldas amfetamiini; 27.01.2023 teostatud läbiotsimise käigus soovis Robert

Ronimois enda kodust vabatahtlikult välja anda amfetamiini sisaldavat pulbrit ning see pulber

sisaldaski amfetamiini.

Lisaks tunnistaja C ütlustele on Robert Ronimoisi poolt tunnistajale amfetamiini müümine

fikseeritud ka jälitustoimingu protokollis. Ei jälitustoimingu protokollist ega ka tunnistaja ütlustest,

kes teadis Robert Ronimoisi poolt narkootiliste ainete käitlemisest juba varem, ei nähtu, et

amfetamiini müügiga oleks tegelenud hoopis Robert Ronimois elukaaslane Y. Loogikaga on

vastuolus Robert Ronimoisi versioon, et ta sai 27.01.2023 amfetamiini olemasolust teada vahetult

enne kinnipidamist, kui seda ütles talle Y, kes ainet pakendas, sest ligikaudu pool aastat varem

pakkus ta ise tunnistajale amfetamiini ning matkimise käigus ostetud pulber sisaldas samuti

7(13)

amfetamiini. Seetõttu on maakohus põhjendatult pidanud Robert Ronimoisi ütlusi

ebausaldusväärseks.

Kokkuvõttes kinnitavad kohtus uuritud tõendid üheselt, et Robert Ronimois on tegelenud

narkootiliste ainete käitlemisega elatise teenimise eesmärgil, ning mistahes kahtlused tema

süüdiolekus on kummutatud. Kuigi amfetamiini sisaldanud pakendilt avastati ka Y DNA-d, ei

tähenda, et Robert Ronimois seda ainet ei käidelnud. On väga tõenäoline, et elukohas olevatel

esemetel võib leiduda mitme inimese DNA-d, eriti nende DNA-d, kes seal igapäevaselt elavad ja

erinevate esemetega kokku puutuvad. Robert Ronimoisi poolt amfetamiini müügiks pakkumine ja

selle vabatahtlik väljaandmine, viitavad selgelt tema teadlikule tegutsemisele.

4.2 Kaitsja taotleb ka matkimise episoodis Robert Ronimoisi õigeksmõistmist. Maakohtu otsuses

pole adresseeritud kaitsja põhjendusi, mis seonduvad Cle kehtiva karistuspraktika osas valeandmete

esitamist menetleja poolt ja seeläbi tema õigusvastase mõjutamisega kuriteo matkimisele.

Prokuröri hinnangul on maakohus toiminud korrektselt, kui on tõendina arvestanud jälitustoimingu

protokolli ja kuritegu matkinud C ütlusi. Esmalt adresseerib prokurör Robert Ronimoisi versiooni

sellest, et ta üritas matkijat petta ja jätta mulje justkui ta müüb amfetamiini, aga tegelikult müüb

valge pulbri segu. Tegemist oli tema elukaaslase Y ettepanekuga ning Robert Ronimois polnud

teadlik, et see pulber sisaldab amfetamiini. Selline versioon ei haaku teiste kogutud tõenditega ning

pole eluliselt usutav. Kui Robert Ronimoisi eesmärk oli Cst lahti saada ning ta ei soovinud, et

viimane talle enam kirjutaks, oleks palju loogilisem olnud lihtsalt tema kontakt ära blokeerida ning

isikuga mitte enam suhelda. Isiku soovi täitmine amfetamiini müümisega ei täida nimetatud

eesmärki, vaid vastupidiselt, see tekitab ostjas teadmise, et tulevikus saab sama asja Robert

Ronimoisi käest.

Prokurör ei nõustu seisukohaga, et matkija on ebaseaduslikult matkimisele mõjutatud või et

menetluses pole järgitud seaduse nõudeid. Matkija, C, oli tema suhtes algatatud kriminaalasjas

kahtlustatavana kinni peetud ajavahemikul 25.05–26.05.2022 ning matkis kuritegu alles

29.06.2022, seega rohkem kui kuu aega pärast kinnipidamiselt vabastamist. C on kohtus selgitanud,

et talle öeldi, et selle teo eest on reaalne saada 7 aastat vangistust, mida ta ei soovinud, ning soovis

enda karistuse vähendamiseks teha politseiga koostööd. Politseiametniku poolt võimalike karistuste

ja stsenaariumite läbi arutamine ei kujuta endast ebaseaduslikku mõjutamist matkimiseks. Kui ta

oleks soovinud koostööst loobuda, oli tal selleks vabaduses piisavalt aega, üle kuu aja. Samuti ei

võetud teda pärast kinnipidamist vahi alla ehk ta polnud matkimise otsuse tegemisel ka nö

õiguskaitseasutuste kontrolli all.

Samuti nähtub C poolt antud vastusest, miks tal võis olla reaalne hirm 7 aasta pikkuse vangistuse

ees. Nimelt on kaitsja temalt küsinud: „Kas teid on karistatud selle eest, et te olete soetanud 8-l kuni

9-l korral kanepit umbes 50 grammi kaupa 2022. aasta kevadel? Ma küsin niimoodi, et kas teid on

sellises asjas süüdi mõistetud?“ C vastas: „Ei ole.“ On eluliselt usutav, et kahtlustatav, kes ise teab,

et on korduvalt, s.o ligikaudu 8–9 korral 50 grammi kaupa kanepit käidelnud, kardab enda tegude

eest suuremat karistust kui isik, kes on seda teinud vaid ühekordselt. Arusaadavalt on kuritegude

tõendamine riigi ülesanne ning see, mis hiljem süüdistuseks formuleerub, võib erineda algsetest

kahtlustest. Neid asjaolusid arvestades on igati mõistetav, miks võis pärast C kinnipidamist tekkida

temaga jutuajamine seitsmeaastase vangistuse võimalikkusest. Eelnevast tulenevalt on C poolt

politseiga koostöö tegemine ning matkijana kriminaalmenetluses osalemine olnud vabatahtlik, ilma

ebaseadusliku mõjutamiseta. Kohtus antud ütlused, jälitustoimingu protokoll ning asjaolu, et Cl oli

pärast kinnipidamist üle kuu aja vabaduses otsustada, kas koostööd teha või mitte, kinnitavad tema

teadlikku ja kaalutletud otsust. Nähtub selgelt, et matkija eesmärk oli kuriteole kaasaaitamise kaudu

saavutada endale kergem karistus, mitte et teda oleks lubamatult mõjutatud matkimisele. Seega on

kõik 29.06.2022 teostatud kuriteo matkimise episoodiga seotud tõendid lubatavad ning nende

kogum kinnitab üheselt Robert Ronimoisi süüd narkootiliste ainete käitlemisel.

8(13)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide, süüdistatava kaitsja apellatsioonis ja

sellele prokuratuuri vastustes toodud väidete ja põhjendustega, leiab, et apellatsiooni argumendid

kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna, sest maakohtu otsus Robert Ronimoisi KarS § 184 lg 2 p 2

järgi süüditunnistamise ning karistamise osas on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus märgib,

et esitatud apellatsioonis tugineb kaitsja samadele argumentidele, millistele on maakohus oma

otsuses juba põhjalikult vastanud.

6. Kohtukolleegium peab vajalikuks esmajärjekorras vastata kaitsja apellatsiooni argumentidele,

mis puudutavad R. Ronimosi suhtes tõendusteabe kogumist kuriteo matkimise teel, kuna

kronoloogiliselt just selle käigus kogutud tõendusteave võimaldas menetlejal teostada läbiotsimist

R. Ronimosi elukohas. Ringkonnakohus märgib, et KrMS § 61 lg 2 kohaselt hindab kohus tõendeid

kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohtukolleegium leiab, et maakohus ongi sellest

põhimõttest õigesti lähtunud ning tõendikogumit veatult hinnanud. Kaitsja püüd käsitleda R.

Ronimoisile etteheidetava käitumise erinevaid ajalisi etappe (1. amfetamiini müük 29.06.2022. Cle

ja 2. süüdistatava elukoha 27.01.2023 läbiotsimisel avastatud narkootiliste ainete käitlemine)

kronoloogiliselt ebaõiges järjekorras ja sellest tulenevalt asetada neid justkui omavahel mitteseotuna

eraldi vaatluse alla, jääb edutuks ning on vastuolus seadusest tuleneva ning kohtupraktikas

kinnistunud tõendite hindamise põhimõttega.

6.1 KrMS § 1268 alusel jälitustoiminguga tõendite kogumist vaidlustavas osas toob kaitsja

ebaloogiliselt viimase argumendina välja, et matkija C nõusolek peteti politsei poolt välja teda liialt

karmi karistusega hirmutamise kaudu. Selline nõusolek ei olnud vabatahtlik. Sellest tulenevalt on

apellant seisukohal, et kuriteo matkimise käigus ei järgitud seaduse nõudeid ning selliselt saadud

teave tuleb tõendite kogumist välja arvata. Kohtukolleegium kaitsja selliste põhjendustega ei nõustu

mitmel põhjusel.

6.1.1 Praeguses kriminaalasjas puudub vaidlus, et C nõustus tegema politseiga koostööd ning

osalema matkijana R. Ronimoisi suhtes läbiviidavas jälitustoimingus põhjusel, et on ise varasemalt

narkootiliste ainete käitlemisega politseile vahele jäänud ning praeguseks selle eest ka kohtulikult

karistatud. Matkija C seletas vastuseks kaitsja küsimusele, et peale tema kinnipidamist 2022

kevadel tehti temale ettepanek teha politseiga koostööd ning selgitati, et toimepandud kuriteo eest

võib teda oodata 7-aastne vangistus, mis pani teda „võimalusi otsima“ (Kohtu köide lk 26 pöördel).

Nähtuvalt Kohtute Infosüsteemist on C Harju Maakohtu otsusega asjas 1-22-6735 süüdi tunnistatud

KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. Süüdistuse kohaselt oli C 25.05.2022 kinni peetud narkootilise aine

suures koguses käitlemises isikute grupi poolt. Kohtukolleegium märgib, et käsilolevast

kriminaalasjast nähtuvalt algas C koostöö politseiga alates 01.06.2022, kui eeluurimiskohtuniku

poolt oli väljastatud esimene KrMS § 1264 lg 5, § 1267 lg 1, § 1268 lg 1 alusel sätestatud

jälitustoiminguid lubav määrus. Väärib märkimist seegi, et KarS § 184 lg 2 sanktsioon näeb

karistusena ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse. Seega ainuõige on maakohtu põhjendus, et

menetleja poolt toimunud C väidetav hirmutamine 7-aastase vangistusega, ei ole tema lubamatu

petmine ning mõjutamine, kuna 7-aastane vangistus ei ole KarS § 184 lg 2 koosseisu täitmisel isegi

mitte keskmääras kohaldatav karistus. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et kehtiva

kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi

sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad

ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt

nt RKKKo nr 1-18-2232, p 71). Selliselt teatas menetleja Cle väga tõelähedase karistusmäära, mis

on lähtepunktiks lõpliku põhikaristuse mõistmisel.

6.1.2 Kohtukolleegium selgitab lisaks, et KrMS § 1268 lg 1 sätestab, et kuriteo matkimine on kohtu

loal kuriteotunnustega teo toimepanemine, arvestades KrMS § 1261 lg-s 3 ette nähtud piiranguid.

9(13)

KrMS § 1261 lg 3 kohaselt ei või jälitustoiminguga ohustada isiku elu ja tervist, põhjendamatult

ohustada vara ja keskkonda ega põhjendamatult riivata muid isikuõigusi. See norm täpsustab KrMS

§ 64 lg-s 1 sisalduvat üldnõuet, mille kohaselt ei tohi tõendeid koguda viisil, mis riivab kogumises

osaleja au ja väärikust, ohustab tema elu või tervist või tekitab põhjendamatult varalist kahju (vt nt

RKKKo nr 1-20-2133, p 61). Praeguses kriminaalasjas ei toonud kaitsja välja mitte ühtegi

argumenti, et matkimises osaleva C au ja väärikust oleks riivatud, rääkimata sellest, et

jälitustoiminguga oleks ohustatud tema elu või tervist või põhjendamatult ohustatud vara või

keskkonda. Selliseid asjaolusid ei ole tuvastanud ka ringkonnakohus. Ringkonnakohus leiab seega

maakohtuga nõustuvalt, et matkija C kaasamisel jälitustoimingutesse ei ole rikutud

kriminaalmenetluse norme.

6.2 Põhjendamatud ning tõendikogumiga vastuolus olevad on kaitsja argumendid sellest, et R.

Ronimois soovis C üksnes petta ning müüa Y palvel Cle amfetamiini pähe valge pulbri segu, mis

narkootilist ainet justkui ei sisaldanud. Hindamaks tema ütluste usaldusväärsust, tuleb neid

kõrvutada jälitustoiminguprotokollis fikseeritud teabega. Maakohus ongi seda nõuetekohaselt

teinud. Väidetavalt soovis R. Ronimois Ct eelkirjeldatud viisil petta selleks, et C jätaks ta rahule.

Selline kaitseversioon on üheselt ümber lükatud jälitustoimingutega kogutud tõendusteabega, mis

on maakohtu poolt põhjalikult analüüsitud ning millele on maakohtu poolt ka õige hinnang antud.

Kordamata selles osas maakohtu otsuse põhjendusi, nõustub ringkonnakohus R. Ronimoisi ja C

vahel toimunud vestlustele antud hinnanguga, et R. Ronimois oli ise aktiivne pool suhtlemises Cga,

mis välistab C poolt lubamatu teoprovokatsiooni. Samas on ümber lükatud kaitseversioon sellest, et

C poolt pidev kirjutamine ja kontakti otsimine on R. Ronimoisi tüüdanud, mis oli põhjuseks Cle

ballastpulbri müümiseks. Ometi asjas läbiviidud narkootilise aine ekspertiisi (nr 22E-AN0858)

kohaselt ei olnud see tegelikkuses mitte valge, vaid pruunikas pulber massiga 48,19 grammi ainult

ballastaine, vaid sisaldaski 2,1% ehk 1,01 grammi puhast amfetamiini.

6.3 Et kokkupuudet vaakumpakendisse pakitud puhast amfetamiini sisalduva pulbriga süüdistatav ei

eitagi, puudub kohtukolleegiumil vajadus täiendavalt peatuda pakendi peal tuvastatud DNA

küsimusel. Ringkonnakohus märgib vaid, et DNA ekspertiisi mittekategoorilise ekspertarvamuse

puhul tõepärasuhte arvutamise tulemus ehk tõenäolik ekspertarvamus, on kohtupraktika kohaselt

lubatav tõend (vt nt RKKKo nr 3-1-1-63-08, p 17.4). Vastavalt 05.04.2023 koostatud

ekspertiisiaktile nr 23E-GE0330 eelnevalt määratud DNA-ekspertiisi (akt 22E-GE0558) käigus

analüüsitud proovist A222272 saadud DNA-segaprofiili alusel arvutati tõepärasuhe ning arvamuse

kohaselt on 108 korda tõenäosem see, et proovis A222272 leiduva bioloogilise materjali allikaks on

Robert Ronimois ja üks tundmatu isik võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on kaks

juhuslikult valitud tundmatut isikut.

6.4 Edutuks jääb kaitsja argument sellest, et Cle amfetamiini müügiepisoodi osas ei ole alust R.

Ronimoisi tegu kvalifitseerida millegi raskemana, kui KarS § 183 järgi, kuna müüdud puhta

amfetamiini kogus jääb alla 1,3 grammi, millest piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks.

Kohtukolleegium on eespool märkinud, et R. Ronimosile esitatud narkootiliste ainete käitlemise

süüdistust tuleb vaadelda tervikuna ning selles ongi R. Ronimoisile ette heidetud, et tema käitles

narkootilisi aineid (peamiselt amfetamiini) ajavahemikul vähemalt alates 29.06.2022 kuni tema

kinnipidamiseni 26.01.2023. C episoodi osas pole väheoluline märkida, et temale müüdud

pruunikas pulbris sisaldunud puhta amfetamiini kogus oli 2,1%. Ka süüdistatava elukoha

27.01.2023 läbiotsimisel avastatud pakendid beeži pulbriga sisaldasid 1,3% kuni 1,7% puhast

amfetamiini, seega puhta narkootilise aine kontsentratsioon oli osategude puhul sarnane ning C

episoodi puhul isegi kõige suurem. See taaskord välistab kaitseversiooni sellest, et Cle sooviti müüa

ainult ballastainet. Et R. Ronimoisi käideldud puhta amfetamiini kogused tuleb liita, on õige nii

10(13)

prokuratuuri kui ka maakohtu seisukoht, et R. Ronimois käitles narkootilist ainet amfetamiini

koguses, mis tekitaks narkojoobe 77-le inimesele, seega suures koguses.

7. Süüdistatav R. Ronimoisi ja tema elukaaslane Y kodust läbiotsimise käigus avastatud

narkootiliste ainete käitlemise episoodi sissejuhatuseks märgib kohtukolleegium, et tervet süüdistust

kattev kaitseversioon taandub sisuliselt sellele, et tegelikuks narkootiliste ainete käitlejaks oli Y.

Süüdistatav R. Ronimois aga viibis vähemalt Cga seotud episoodis etteheidetud narkokuriteo

toimepanemisel eksimuses õigusvastasust välistavas asjaolus, kujutades endale ekslikult ette, et Cle

müüdav pulber narkootilist ainet ei sisalda.

7.1 Y kriminaalmenetluses tunnistajana ütlusi ei andud, kasutades oma õigust elukaaslase vastu

ütluste andmisest keeldumiseks. Süüdistatav kokkuvõtvalt seletas, et korterist leitud amfetamiini

sisaldav pakend on Y (Y) oma (Kohtu toimik lk 45 pöördel, 46). Oma teadmist ning seletust

läbiotsimise protokolli juurde „Annan vabatahtlikult välja kraanikausi alt sahtlist ühe tühja

vaakumpakendi ja käitlemisvahendid, laua pealt vaakumpakend, mille see on amfetamiini ja

kreatiini segu, millest ca 290 grammi on amfetamiin“ selgitas ta kohtuistungil Y poolt eelnevalt

kuulduga. Süüdistatava kaitseversiooni kohaselt elas ta Yga ühes korteris ning nägi, kuidas

elukaaslane narkootiliste ainetega toimetab. Temal puutumust sellega ei olnud (Kohtu toimik lk 46).

7.2 Kaitsja peamine argument R. Ronimoisi ja Y elukohast leitud narkootilise aine osas seisneb

selles, et üheltki narkootilist ainet sisalduvalt pakendilt pole R. Ronimoisi bioloogilist materjali

(DNA-d) leitud. Küll on aga tõenäoliku ekspertarvamusega tuvastatud, et 1016 korda tõenäosem see,

et proovis A230420 leiduva bioloogilise materjali allikaks on Y ja kaks tundmatut isikut võrreldes

sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on kolm juhuslikult valitud tundmatut isikut. Kaitsja

veendumusel toetab see tõend versiooni sellest, et narkootilise aine käitlejaks oli mitte süüdistatav,

vaid Y.

7.3 Kohtukolleegium iseenesest nõustub kaitsjaga, et kriminaalasjas kogutud ja kohtulikul uurimisel

uuritud tõendite alusel võib tõusetuda küsimus ka Y kriminaalvastutusele võtmisest KarS § 184 lg 2

p 1 alusel. Kuid, kuna süüdistusmonopool kuulub prokuratuurile ning Yt narkokuriteo

toimepanemises praeguses kriminaalmenetluses ei süüdistata, ei pea kohtukolleegium vajalikuks

sellel küsimusel täiendavalt peatuda. Eeltoodud asjaolu aga kuidagi ei välista vähemalt R.

Ronimoisi teopanust narkokuriteo toimepanemisse kaastäideviijana. Et R. Ronimoisi narkokuriteo

toimepanemises isikute grupi poolt (KarS § 184 lg 2 p 1 tähenduses) ei süüdistata, ei luba

ringkonnakohutu veendumusel olemasolev tõendikogum siiski tulla maakohtust R. Ronimosi süü

küsimuse osas erinevale seisukohale.

7.4 Kohtukolleegium märgib, et KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette

kindlaksmääratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt.

Praeguses olukorras on kaks tõendit - süüdistatava poolt kohtuistungil antud ütlused ja R. Ronimoisi

elukoha läbiotsimise protokollis fikseeritu (st tema avaldus narkootilise aine ja sellega seotud

käitlemisvahendite vabatahtlikust väljaandmisest) omavahel vastuolus. Maakohus on tõendites

esinenud vastuolu nõuetekohaselt kõrvaldanud, kui asus seisukohale, et R. Ronimoisi ütlused ei

riimu ülejäänud tõendikogumiga, millele on ka ringkonnakohus tähelepanu eespool juhtinud. Kuigi

tuleb nõustuda, et läbiotsimise protokoll ei asenda isiku ristküsitlemist, ei ole läbiotsimise

protokollis sisalduv teave (sh menetlustoimingule allutatud isikute avaldused) tervikuna KrMS § 61

lg 1 kohaselt kuidagi väiksema tõendusliku tähendusega, kui süüdistatava ütlused. Olukorras, kus

süüdistatava ütlused ei riimu teiste lubatavate ning usaldusväärsete tõenditega, tuleb lähtuda teistest

nii otseste, kui kaudsete tõendite kogumist.

11(13)

7.5 Kohtukolleegium leiab, et läbiotsmise toimetamisel ja läbiotsimise protokolli koostamisel on

menetleja poolt täpselt järgitud KrMS § 91, 92 sätestatud nõudeid. KrMS § 91 lg 9 kohaselt

läbiotsimist rakendades tehakse ettepanek anda välja otsitav objekt. KrMS § 92 lg 2 p 1, 2 kohaselt

kantakse läbiotsimisprotokolli ettepanek välja anda otsitav objekt ning vabatahtlikult väljaantud

objekti nimetus. Viidatud ettepanek oli läbiotsimise rakendamisel tehtud nii R. Ronimosile, kui ka

Yle. Erinevalt Yst, kes vastas ettepanekule „Mul ei ole midagi ebaseaduslikku välja anda“ andis R.

Ronimois välja pakendi amfetamiiniga ning käitlemisvahendid, mille kohta tegi vastavasisulise

avalduse, mis sai kantud protokolli. Nii Y kui ka R. Ronimoisi läbiotsimise rakendamisel tehtud

avaldused on nende allkirjadega kinnitatud (Tõendite toimik lk 50). Apellandi arvates on tõendina

lubatav teave selle kohta, millised esemed anti enne läbiotsimist välja, kuid mitte sellega seonduvad

kahtlustatava ütlused. Kohtukolleegium märgib vastuseks kaitsja sellisele argumendile, et ei R.

Ronimois ega Y ei olegi läbiotsimisprotokollis ütlusi andnud. R. Ronimois üksnes kirjeldas objekte,

milliseid ta menetlejale välja annab. On ainumõeldav, et selline menetlustoimingule allutatud isiku

avaldus, mis järgneb otsitava objekti väljaandmise ettepanekule, kantakse protokolli, mis on antud

juhul lubatavaks tõendiks. Täiendavalt tuleb märkida, et kuigi KrMS § 92 ning üldnormina § 146

otsesõnu ei nõua menetlustoimingu protokolli menetlustoimingule allutatud isiku avalduste ning

seletuste kandmist, ei tähenda see, et selliste avalduste, selgituste, märkuste protokolli kandmine

oleks seadusega vastuolus (vt nt TrtRnKo nr 1-20-8308, p 94). Kohtukolleegiumi veendumusel

oleks vastasel juhul menetlustoimingule allutatud isiku kaitseõigus lubamatult piiratud. Selliselt on

alusetu kaitsja seisukoht, et menetlustoimingule allutatud isikute läbiotsimise protokollis fikseeritud

avaldused, seletused ja märkused muudavad protokolli lubamatuks tõendiks osaliselt (kasvõi selliste

seletuste sisu osas) või tervikuna.

8. Olukorras, kus süüdistatava ristküsitlemisel antud ütlused on teiste tõenditega ümber lükatud,

samas on üheselt tõendamist leidnud R. Ronimoisi poolt amfetamiini müük Cle, süüdistatava

elukoha läbiotsimise rakendamisel on ta vabatahtlikult menetlejale välja andnud nii vaakumpakendi

amfetamiiniga kui ka narkootiliste ainete käitlemisvahendid, pole võimalik rääkida kummutamata

mõistlikust kahtlusest R. Ronimoisi süüdiolekus, mida tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks.

Kaitsja argument, et puhta amfetamiini tegelik sisaldus oli kordades väiksem, kui R. Ronimoisi

poolt menetlejale läbiotsimisel teatatud, ei tekita selliseid mõistlikke kahtluseid ega kummuta R.

Ronimoisi süüd. Tõendamiseseme asjaolude seisukohalt on tähtis vaid see, et R. Ronimois teadis, et

tema poolt käideldav pulber sisaldab amfetamiini (millest andis teada ka menetlejale) ning tema

poolt käideldud puhta amfetamiini kogus selles pulbris oli objektiivselt piisav joobe tekitamiseks

kokku 77-le inimesele. Selliselt on süüdistatava poolt kuriteo koosseis KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ära

realiseeritud ning tõendatud.

9. Apellant leiab, et maakohus kohaldas valesti KarS § 65 lg 2 nõudeid, suurendades praeguses

kriminaalasjas mõistetud karistust 27.12.2018 Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistuse

ärakandmata osa, mis kohtuotsuse kuulutamise päeva seisuga moodustab 1 aasta 9 kuud vangistust,

võrra. Kaitsja palub arvestada karistuse kandmise algusajaks R. Ronimoisi kahtlustatavana

kinnipidamise päeva, s.o 26.01.2023. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja selline taotlus ei põhine

seadusel. Maakohus on karistuste liitmisel õigesti lähtunud KarS § 65 lg 2 sätestatust, suurendades

uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa

võrra. Samuti on maakohus arvesse võtnud KarS § 68 lg 1 kohaselt R. Ronimoisi poolt praeguses

asjas eelvangistuses viibitud aega ajavahemikul 26.01.2023 kuni 19.04.2023 ehk 84 päeva, mille

arvas mõistetavast karistusest (3 aastat ja 6 kuud) maha, saades kandmata karistuseks 3 aastat 3

kuud ja 6 päeva vangistust. Vanglateenistuse e-kirjast nähtub, et R. Ronimois kannab kriminaalasjas

1-18-10281 vangistust (3a 10 k) alates 20.04.2023. Alates 20.04.2023 on R. Ronimois ära kandnud

2 aastat 1 kuu vangistust, seega kandmata osa 20.05.2025 kohtuotsuse kuulutamise päeva seisuga

on 1 aasta 9 kuud vangistust. Selliselt suurendas maakohus õigesti praeguses asjas mõistetud

12(13)

20.05.2025 seisuga ärakandmata karistust 3 aastat 3 kuud ja 6 päeva 27.12.2018 otsusega mõistetud

ärakandamata karistuse 1 aasta ja 9 kuud vangistuse võrra. Kandmisele kuuluv karistus maakohtu

otsuse kuulutamise seisuga on seega õigesti 5 aastat ja 6 päeva vangistust. Kaitsja ei ole

apellatsioonis ühelegi arvutusveale tähelepanu pööranud ning sellist viga ei tuvasta ka

ringkonnakohus.

10. Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et esitatud apellatsioonis on sisuliselt korratud juba

maakohtule esitatud kaitseversiooni ja väiteid, millele aga maakohus on oma otsuses ammendavalt

vastanud ning toonud oma seisukohtade kinnitamiseks välja tõenditest nähtuva neid kinnitava

informatsiooni. Maakohtu otsuses avaldatule ei ole apellatsioonkaebuses esitatud selliseid

argumenteeritud vastuväiteid, mis annaksid aluse vaidlustatud otsuse tühistamiseks ja maakohtu

seisukohtade ümberhindamiseks.

11. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi apellatsioonis nimetatud rikkumist ega KrMS §-

s 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, § 344-

345 lg-test 1, 2 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 20.05.2025. a otsuse R. Ronimoisi suhtes

muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata.

12. KrMS § 185 lg 2 kohaselt, kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud

lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud.

Ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, seega jäävad süüdistataval

apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

13(13)