2-23-17231/40 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Vallo Kariler ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

16. september 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-17231

Kohtuasi

Luise 17 Apartments OÜ hagi osaühingu Apollona

vastu tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr

022/2023/6624 lubamatuks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25. aprilli 2025. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

osaühingu Apollona määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Luise 17 Apartments OÜ (registrikood

16357885), lepinguline esindaja Kaili-Helena Bull

Kostja: osaühing Apollona (registrikood 10066715),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 25. aprilli 2025. a määrus osas, millega maakohus

jättis osaühingu Apollona menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise

taotluse 4381,44 euro ulatuses rahuldamata. Saata asi osaühingu Apollona

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tagasi samale maakohtule.

2. Harju Maakohtu 25. aprilli 2025. a määrus on jõustunud osas, millega maakohus

jättis Luise 17 Apartments OÜ hagiavalduse läbi vaatamata, menetluskulud Luise

17 Apartments OÜ kanda ja mõistis Luise 17 Apartments OÜ-lt osaühingu

Apollona kasuks menetluskulude hüvitisena välja 2880 eurot.

3. Rahuldada osaühingu Apollona määruskaebus osaliselt.

4. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

2-23-17231

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Luise 17 Apartments OÜ (hageja) esitas 06.12.2023 Harju Maakohtule hagi osaühingu

Apollona (kostja) vastu, milles palus tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 022/2023/6624

lubamatuks.

2. Hageja esitas 21.03.2025 ja 04.04.2025 taotlused hagiavalduse tagasivõtmiseks.

3. Kostja esitas 11.04.2025 seisukoha ja menetluskulude nimekirja. Kostjal ei olnud

vastuväiteid hagi tagasi võtmisele, kuid palus jätta menetluskulud hageja kanda ja mõista

hagejalt kostja kasuks välja õigusabikulud 7261,44 eurot (käibemaksuga).

4. Hageja esitas 21.04.2025 vastuväited kostja menetluskulude nimekirjale.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Maakohus jättis hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 2 alusel läbi

vaatamata ja menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Kohus mõistis hagejalt

kostja kasuks menetluskulude hüvitamisena välja 2880 eurot.

5.1. Määruse kohaselt on kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud

osaliselt.

5.2. Vandeadvokaadi osutatava õigusabi tunnitasu määr 160 eurot (lisandub käibemaks), on

mõistlik. Kostja esindaja ajakulu 37,2 tundi vastab esindaja menetlustoimingutele, tsiviilasja

materjalidele ning dokumentide mahule osaliselt. Põhjendatud ei ole mõista välja

esindajakulu, mis on tekkinud seoses kliendi nõustamisega. Kohtul puudub võimalus

kontrollida, mis nõustamist on osutatud ja kuidas see omab puutumust käesoleva asjaga. Asjas

ei toimunud sisulist arutelu. Seega on põhjendatud kostja lepingulise esindaja kulu 18 tunni

eest summas 2880 eurot (18 tundi × 160 eurot). Menetluskulu tuleb kostjalt välja mõista

käibemaksuta, sest äriregistrist nähtuvalt on hageja käibemaksukohuslane.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

6. Kostja palub maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus jättis hagejalt

menetluskuludena 4381,44 eurot (käibemaksuga) välja mõistmata. Hageja palub teha

tühistatud osas uue määruse, millega mõista see hagejalt kostja kasuks täiendavalt välja.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

6.1. Kaebuse kohaselt ei ole määrus põhjendatud ega jälgitav. Arusaamatuks jääb, milliste

kuludega kohus nõustus ja millistega mitte.

6.2. Esindaja ei saa tööd teha kliendiga konsulteerimata. Kliendi nõustamine on õigusabi

osutamise lahutamatu osa. Kuigi sisulist arutelu ei toimunud, pidi esindaja siiski

ettevalmistusi tegema. Hagist loobumine ei olnud ette teada. Arvestades asja mahtu ja

osutatud õigusteenuste ulatust, olid kõik õigusabitoimingud vajalikud ja põhjendatud.

7. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2-23-17231

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 (koosmõjus TsMS

§-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus jättis kostja menetluskulude rahalise

suuruse kindlaksmääramise taotluse 4381,44 euro (käibemaksuga) ulatuses rahuldamata ja

saata asi tühistatud osas tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus

rahuldatakse osaliselt.

10. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) kontrollib ringkonnakohus

maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Kostja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis

hageja menetluskulud 2880 eurot ületavas osas, s.o 4381,44 euro ulatuses kindlaks

määramata. Hageja maakohtu määrust temalt välja mõistetud menetluskulude rahalise suuruse

kohta ei vaidlusta. Maakohtu määrus on seega TsMS § 456 lg 4 teise lause (koosmõjus TsMS

§ 463 lg-ga 2) alusel selles osas jõustunud. Samuti on maakohtu määrus jõustunud osas,

millega maakohus jättis hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda.

11. Ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus vaidlustatud määruse tegemisel oluliselt

kohtulahendi põhjendamise kohustust (TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 koosmõjus § 463 lg-ga

2). TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise

lepingulise esindaja kulude, s.o nii lepingulise esindaja tunnihinna kui ka

menetlustoimingutele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu

diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on

ületanud diskretsioonipiire. Siinsel juhul on maakohtu vaidlustatud määrus olulises osas

põhjendamata, sest sellest ei nähtu maakohtu diskretsiooni kostja menetluskulude

vähendamisel. Seetõttu ei ole ka ringkonnakohtul võimalik anda hinnangut maakohtu

kaalutlusotsuse põhjendatuse või põhjendamatuse kohta.

12. TsMS § 178 lg 8 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt. Hagita menetluses kehtib uurimispõhimõte (vt nt RKTKm

21.06.2021 2-17-13164/62, p 9). Vaidlustatud määrusest ei nähtu olulises osas maakohtu

kaalutlusi, miks kostja menetluskulude nimekirjas esitatud toiminguid ning nendele kulunud

aeg on põhjendatud ja vajalik 18 tunni ulatuses (37,2 tunni asemel). Maakohtu määrusest ei

ole võimalik aru saada, milliste toimingute ajakulu ei ole kohus põhjendatuks ega vajalikuks

pidanud ja millises ulatuses. Maakohus viitas üksnes kliendi nõustamise ajakulu

põhjendamatusele, kuid ei toonud esile, millises ulatuses tuleb esindaja ajakulu seetõttu

vähendada. Menetluskulude nimekirjast ei nähtu, et esindaja oleks nõustanud klienti kogu

vähendatud 19,2 tundi (37,2 – 18). Milliste toimingute ajakulu maakohus veel põhjendatuks ei

pidanud, vaidlustatud määrusest ei nähtu.

13. Seadusest ei tulene, et kohus peaks menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel

detailselt kirjeldama iga menetlustoimingut, selleks kulunud ajakulu ja hindama eraldi selle

põhjendatust. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh

kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja

mahuga (RKTKKm 17.04.2024, 217124505/94, p 12). Kohus võib menetluse etappe ja

toiminguid mõistlikus ulatuses üldistada (vrd nt TlnRnKm 12.04.2024, 22018031, p 11).

Praegusel juhul on maakohus aga üldistanud kogu 16-realise menetluskulude nimekirja ning

toiminguid kogumis 19,2 tunni ulatuses vähendanud. Maakohtu kaalutlus ei ole selliselt

jälgitav.

2-23-17231

14. Ekslik on ka maakohtu arusaam kliendi nõustamise ajakulu põhjendamatuse kohta.

Ainuüksi asjaolust, et kohtul puudub võimalus kontrollida, mis nõustamist on esindaja teinud

ja kuidas vastav teenus omab puutumist konkreetse asjaga, ei järeldu, et nõustamise ajakulu ei

ole põhjendatud ega vajalik TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Esindaja ja kliendi vahelist

õigussuhet iseloomustab vajadus vahetevahel kliendiga nõu pidada kohtuasja senise kulu ja

tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle (RKTKm 13.06.2016, 3-2-1-48-16, p 13). Selliste

toimingute ajakulu saab kohus kontrollida lähtuvalt mõistlikkuse põhimõttest, arvestades mh

menetluse käiku ja konkreetseid menetlustoiminguid. Selliseid kaalutlusi vaidlustatud

määrusest aga ei nähtu.

15. Menetlusökonoomia põhimõttest (TsMS § 2) lähtudes peab ringkonnakohus esmajoones

püüdma asja ise lahendada ning üksnes erandina saatma asja esimese astme kohtule uueks

lahendamiseks, kui ta ei saa asja lõpuni lahendada (RKTKo 16.12.2011 3-2-1-140-11, p 16).

Praegusel juhul tuleb asi saata maakohtule menetluskulude uueks kindlaksmääramiseks, kuna

maakohus on kostja menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel jätnud kaalutlusõiguse

teostamata. Ringkonnakohtul ei ole seetõttu võimalik maakohtu diskretsiooniotsustust

hinnata.

16. Eeltoodud põhjendustel tuleb maakohtu määrus tühistada osas, millega maakohus jättis

menetluskulude rahalise suuruse 4381,44 euro ulatuses kindlaks määramata ja saata asi tagasi

maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohtul tuleb kostja menetluskulude rahalise suuruse

põhjendatust sisuliselt hinnata. Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude hagejalt

väljamõistmisel tuleb arvestada, et maakohtu vaidlustatud määrus on hagejalt kostja kasuks

2880 euro väljamõistmise osas jõustunud. Samuti tuleb maakohtul hinnata kostja väidet, mille

kohaselt ei saa kostja tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

17. Kuna menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega tekkinud menetluskulusid ei

hüvitata (TsMS § 178 lg 4), jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)