2-25-5417/6 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht

16. september 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-5417

Kohtuasi

Bondora AS hagi I.G

vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 26. mai 2025 määrus hagiavalduse

menetlusse võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Bondora AS-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Bondora AS (registrikood 11483929),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 26. mai 2025 määrus ja saata tsiviilasi samale

maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Hageja esitas Pärnu Maakohtule 08.04.2025 hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks. Hageja nõue põhineb hageja ja kostja vahel sõlmitud

tarbijakrediidilepingutel.

2. Maakohus jättis 09.04.2025 määrusega hagi käiguta ning kohustas hagejat kõrvaldama

hagiavalduses esinevad puudused, s.o täpsustada millal kostjale laenud väljastati; välja

tuua krediidi kulukuse määr ja selle arvutamiseks kasutatud osised; andmed

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas iga lepingu kohta eraldi; selgitada

põhivõlgnevuse kujunemist; tuua välja lepingute ülesütlemise asjaolud; esitada andmed

intressi, viivise ja haldustasu kujunemise osas iga lepingu puhul eraldi. Samuti andis

kohus hagejale võimaluse esitada nõude ümberarvestus.

3. Hageja esitas 22.04.2025 vastuse kohtu 09.04.2025 määrusele ning palus kohtul hagi

menetlusse võtta.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Pärnu Maakohus keeldus 26.05.2025 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest ja

jättis menetluskulud hageja kanda.

5. Määruse põhjenduste kohaselt rõhutas kohus 09.04.2025 määruses, et kõik asja

lahendamiseks olulised asjaolud, mille õigsust eeldades saaks kohus hagi rahuldada,

peavad tulenema hagiavalduse tekstist ning kohus ei otsi asjaolusid tõenditest.

Hagiavaldus on jätkuvalt puudustega faktiliste asjaolude osas ning sellest tulenevalt ei ole

hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse

võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

6. Hageja nõue põhineb poolte vahel sõlmitud kolmel tarbijakrediidilepingul. Seega on hagi

esitatud kolme tarbijakrediidilepingu alusel ning hagejal tuli oma nõuet põhjendada iga

lepingu osas eraldi. Kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet VÕS § 403⁴ lg 1 tähenduses, sh täitnud

nõuetekohaselt teabe saamise kohustust ja tarbija krediidivõimelisuse hindamise kohustust

iga sõlmitud lepingu puhul eraldi. Hageja ei ole määratud tähtaja jooksul selgitanud,

milliseid samme on ta tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks astunud, sh esitanud oma

väidete tõendamiseks tõendeid. Hageja on hagis esitanud üldsõnalise selgituse, mille

pinnalt ei ole võimalik aru saada, millise lepingu puhul antud selgitus on antud. Kohtul ei

ole võimalik hagis esitatud andmete põhjal hinnata tarbijakrediidilepingute kehtivust või

tühisust VÕS § 408 lg 1, VÕS § 4062 lg 2 alusel. Kohtul ei ole võimalik hagis esitatud

andmete pinnalt asuda seisukohale, et lepingutest tulenevad nõuded on sissenõutavaks

muutunud, st kas lepingud on kehtivalt ülesöeldud (VÕS § 416 lg 1). Hagis on nimetatud

üksnes põhisumma, haldustasu, viivise ja intressi suurused, kuid nõuete kujunemise

asjaolusid hageja talle määratud täiendava tähtaja jooksul välja ei toonud. Kohus keeldus

hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel.

Määruskaebus

7. Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse hageja, kes palub maakohtu määruse tühistada

ja võtta asi menetlusse.

8. Hageja on toonud resolutsioonis selgelt välja, millise rahasumma väljamõistmist hageja

soovib. Hagi aluses on hageja käsitlenud vastutustundliku laenamisega seonduvat ja

selgitanud ka, et lepingud on üles öeldud. Kuna kostja pole esitanud hageja poolt

väljatoodud asjaolude kohta vastuväiteid, ei pea hageja sellega seonduvat täpsemalt

käsitlema. Hagi menetlusse võtmise etapis ei saa kohus hinnata vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimist. Seetõttu ei saanud kohus enne hagiavalduse menetlusse

võtmist nõuda täiendavaid tõendeid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta

või nõuda alternatiivse nõude esitamist.

Menetluse edasine käik

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle läbivaatamiseks

ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning

hagiavaldus tuleb saata tagasi samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

Määruskaebus tuleb rahuldada.

11. Maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel.

Nimetatud norm sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja

õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse

võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Kolleegiumi hinnangul ei ole

käesoleval juhul täidetud eeldused sellel alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest

keeldumiseks.

12. Hageja on toonud välja, et poolte vahel on sõlmitud kolm tarbijakrediidilepingut, ning et

lepingud on 16.05.2022 erakorraliselt üles öeldud võlgnevuse tõttu. Hageja on toonud

lepingute kaupa välja lepingute alusel laenatud summad, krediidi kulukuse määrad,

haldustasu määrad, samuti nõutava põhivõla, intressi, haldustasu ja viivise summa. Lisaks

on hageja toonud esile, et pooled on sõlminud lisateenuse lepingu ja välja toonud sellel

alusel tekkinud võlgnevuse. Kolleegiumi hinnangul ei saa esiletoodud andmete põhjal

asuda seisukohale, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele

asjaoludele tuginedes üldse võimalik.

13. Maakohus on märkinud, et hageja ei ole välja toonud nõuete kujunemist ega täpseid

asjaolusid lepingute ülesütlemise kehtivuse hindamiseks. Kolleegiumi hinnangul on

maakohus põhjendatult palunud selgitada nõuete kujunemist ja ülesütlemise eeldusi, kuid

selle tegemata jätmine ei anna siiski alust hagi menetlusse võtmisest keelduda. Seda saab

teha ka eelmenetluse raames. TsMS § 392 lg 1 p-de 1, 3 ja 4 järgi peab kohus

eelmenetluses välja selgitama muu hulgas hageja nõuded, poolte faktilised ja õiguslikud

väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma

faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta.

14. Maakohus nõudis hagejalt põhjendatult ka andmeid krediidi kulukuse määra kujunemise

kohta, samuti andmeid ja tõendeid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta.

Riigikohus on selgitanud, et hageja peab esile tooma andmed nimetatud asjaolude

kontrollimiseks (vt Riigikohtu 24.11.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 15-16, p 25).

Andmete esitamata jätmine ei anna siiski alust hagiavalduse menetlusse võtmisest

keeldumiseks. Riigikohus on märkinud, et kui hageja andmeid ei esita ja vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimist ei tõendata, saab hagi jätta vastavalt asjaoludele kas

täielikult või osaliselt rahuldamata (vt Riigikohtu 24.11.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-

13098, p 16, p 25).

15. Eeltoodud põhjustel tuleb maakohtu määrus tühistada ning saata tsiviilasi hagiavalduse

menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule.

16. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada

vastavalt edasise menetluse tulemustele.

(allkirjastatud digitaalselt)