1-24-5969/33 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuulutamise aeg

16. september 2025

Kohtuasja number

1-24-5969

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Marina Ninaste, Ingrid Kullerkann

Kohtuasi ja menetlusliik

Kriminaalasi Andrus Sälg süüdistuses KarS § 423 lg 1

järgi üldmenetluses

Vaidlustatud kohtuotsus

Tartu Maakohtu 24. aprilli 2025. a otsus

Süüdistatav

Andrus Sälg, isikukood: 37011226012; elukoht: XXX;

Eesti Vabariigi kodanik; varem kriminaalkorras

karistamata

Apellant

Andrus Sälgi kaitsja vandeadvokaat Margo Normann

Teised apellatsioonimenetluse

pooled

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marja-

Liina Talimaa

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 24. aprilli 2025. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebekord

Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest

kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise

õigus üksnes advokaadi vahendusel.

PÕHIOSA

Süüdistus

1. Andrus Sälgi süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 423 lg 1 järgi liiklusnõuete

rikkumises ettevaatamatusest, mille tagajärjel põhjustas ta A.O. surma. Süüdistusteksti

kohaselt juhtis ta 12. novembri 2023 kella 18.20 paiku Viljandi maakonnas Mulgi vallas

Põlde külas Valga-Uulu mnt 78,5. kilomeetril mootorsõidukit Opel Vectra (reg-nr XXX ).

Enne reguleerimata ristmikule lähenemist ei veendunud ta manöövri ohutuses ja ei andnud

teed peateel liikunud A.O. poolt juhitud mootorrattale Honda VTX 1800 (reg-nr XXX ),

mille tagajärjel toimus sõidukite kokkupõrge. Enne reguleerimata ristmikule lähenemist ei

olnud A. Sälg piisavalt ettevaatlik, tähelepanelik ega vähendanud vajalikul määral

sõidukiirust. A. Sälg mootorsõidukijuhina põhjustas liiklusnõuete rikkumisega

ettevaatamatusest A.O. le järgmised kehavigastused: pea-kehatüve-jäsemete tömptrauma

koljuluude lahtiste hulgimurdude, peaaju kelmetealuste verevalumite, siseorganite rebendite

ning lülisamba ja jäsemeteluude hulgimurdudega, mille tagajärjel ta suri sündmuskohal.

2. Oma tegevusega rikkus A. Sälg liiklusseaduse (LS) nõudeid. LS § 14 lg 2 kohaselt

peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja

ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. LS § 16 lg 1 järgi

peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma

kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda ning

LS § 17 lg 1 kohaselt peab liikleja tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest

ja reguleerija märguannetest. LS § 33 lg 2 p 8 kohaselt on juht kohustatud enne paigalt

liikuma hakkamist ja manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta

teisi liiklejaid. LS § 50 lg 3 p 1 ja 2 kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse

olukorrale vastavaks ning juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust,

teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid

liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel

oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Sama sätte p 2 kohaselt peab juht

vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad. LS § 56

lg 1 kohustab juhil ristmikule lähenedes olema eriti tähelepanelik ja arvestama ristmiku

liiklusoludega. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik sõiduk

seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale. LS § 57 lg 1 kohaselt peab kõrvalteel

sõitev juht andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed või

sõidueesõigusega teed, sõltumata tema sõidusuunast.

Tsiviilhagi

3. Kannatanu E.L. esitas tsiviilhagi varalise kahjuhüvitise nõudes summas 1203,82

eurot. Kannatanule tekkis varaline kahju seoses A.O. matuste korraldamisega.

Maakohtu otsus

4. Tartu Maakohtu 24. aprilli 2025. a otsusega tunnistati A. Sälg KarS § 423 lg 1 järgi

süüdi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 10 kuu pikkune vangistus. KarS § 73 lg-te 1 ja

3 alusel jäeti karistus täielikult täitmisele pööramata tingimusel, et A. Sälg ei pane 2 aasta ja 6

kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus rahuldas VÕS § 1043 ja §

1045 lg 1 p 1 alusel kannatanu E.L. a tsiviilhagi varalise kahjuhüvitise nõudes summas

1203,82 eurot. Kohtu põhjendused olid lühidalt järgmised.

5. Maakohtu menetluses ei olnud vaidlust selles, et 12. novembril 2023 kella 18.20 paiku

toimus Viljandi maakonnas, Mulgi vallas, Põlde külas, Valga-Uulu mnt 78,5. kilomeetril

kohas, kus eelnimetatud maantee ristub kõrvalteega liiklusõnnetus: kokku põrkasid

mootorrattaga Honda VTX 1800-ga sõitnud A.O. ja Opel Vectraga sõitnud A. Sälg.

Mõlemad sõidukijuhid olid avarii toimumise ajal kained. Toimunud liiklusõnnetuses sai A.O.

kehavigastusi, mille tagajärjel ta sündmuskohal suri. Vaidlust polnud ka selles, et vahetult

enne kokkupõrget juhtis A.O. mootorratast peateel ning süüdistatav juhtis sõiduautot

kõrvalteel ning sooritas vasakpööret kõrvateelt peateele liikudes. Viimaks puudus vaidlus ka

asjaolus, et vahetult enne sõidukite kokkupõrget ristmikul mootorrattur pidurdas ning sattus

sellest külglibisemisse.

6. Tunnistaja A.V. ütluste kohaselt läksid nad koos A.O. ga Pärnust temale uut

mootorratast tooma. Ostetud mootorratas oli Honda VTX 1800. Tunnistaja kontrollis enne

sõidu alustamist mootorratta tehnilist seisukorda, kuna ta on väljaõppelt

autoremondilukksepp. Mootorrattaga proovisõidul probleeme ei ilmnenud. Mootorratta

äratoomiseks pidi tunnistaja ise mootorrattaga sõitma. Algul juhtis mootorratast tunnistaja ja

mingil hetkel nad vahetasid ning A.O. asus ise mootorratast juhtima ning tunnistaja viibis

mootorratta järel sõitvas sõiduautos, mida juhtis tunnistajale tuttav isik M.K. . Mootorratta

järel sõites oli mootorrattur kogu aeg nende vaateväljas, kuskil 100–300 meetri kaugusel ning

tunnistaja sõiduauto sõidukiirus oli 90-92 km/h. Mootorrattur sõitis täpselt keset teed ning

järske manöövreid ei teinud. Ühel hetkel märkas tunnistaja, kuidas paremalt poolt, kõrvalteelt

lähenes peateele sõiduauto Opel Vectra ning sõitis peateel liikunud mootorrattale ette. Nähes

kõrvalteelt lähenevat sõiduautot ütles tunnistaja, et tuleb, tuleb, tuleb ning seejärel märkas,

kuidas mootorratta pidurituled süttisid. Hetk hiljem nägi tunnistaja, kuidas A.O. kukkus

mootorrattaga ja seejärel tekkis sädemepilv. Tunnistaja A.V. kinnitusel juhtis A.O.

mootorratast enne süüdistatava juhitud sõiduautoga kokkupõrget enda pärisuunalises

sõiduvööndis. Pärast mootorratta ja sõiduauto kokkupõrget pöördus sõiduauto ümber ja

mootorratas lendas teisele poole.

7. Süüdistatava A. Sälgi ütluste kohaselt juhtis ta 12. novembri 2023.a. õhtul sõiduautot

ning sõitis sellega Laatre suunalt ning lähenes ristmikule, kus kõrvaltee ristub peateega.

Süüdistatav soovis sooritada vasakpööret Mõisaküla suunas. Enne ristmikule jõudmist ta

peatus ja nägi vasakult poolt läheneva sõiduauto tulesid – kahte tuld. Üks tuli oli erksam ning

teine oli tuhmim. Kuna ta hindas vahemaa manöövri sooritamiseks piisavaks, alustas ta sõitu

ristmikule. Seejärel asus sooritama vasakpööret ning tee telgjoone ületanuna märkas veel

kolmandat tuld s.o mootorratast umbes 15 meetri kaugusel, see tuli kadus ning siis toimus

kokkupõrge tema autoga. Auto sai vigastusi vasakule poole, sealjuures oli uste alumine äär ja

karbi osa sissemuljutud. Auto esiosal vigastusel puudusid. Süüdistatava ütluste kohaselt

keeras mootorrattur tema suunavööndisse, kus toimus ka sõidukite kokkupõrge. Löögi

tagajärjel keeras tema juhitud sõiduauto esiosaga sõidusuunda, kust auto ristmikule sõitis.

8. Kaitseversiooni kohaselt toimus mootorratta Honda VTX 1800 ja sõiduauto Opel

Vectra kokkupõrge sõiduauto liikumise pärisuunavööndis. Kaitsja toetus süüdistatava

vastavasisulistele ütlustele ning asjaolule et sündmuskoha vaatlusprotokollist ja sellele lisatud

skeemilt nähtub, et sõiduauto asub sündmuskohal omas suunavööndis ning nimetatud

sõiduvööndis oli ka verekahtlase määrdumise laik ning sõidusuunas Abja-Paluoja poole oli

vasakul pool tee ääres mootorratta küljekott. Maakohtu hinnangul ei olnud kaitsja versioon

kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega. Kohus oli seisukohal, et üksnes sündmuskoha

vaatlusega tuvastatud esemete ja verekahtlase määrdumise asukohta arvestades ei ole

võimalik järeldada kummas suunavööndis kokkupõrge toimus, sest nii sõiduauto, mootorratas

ja selle juurde kuuluvad esemed asetsesid sündmuskohal sõidutee mõlemal poolel ning

sündmuskohalt mootorratta pidurdus- või libisemisjälgi ei tuvastatud.

9. 12. novembri 2023.a sündmuskoha vaatlusprotokollist ja lisatud fotodelt nähtus, et

sõiduautol on kahjustatud vasak külg, sealhulgas vasakpoolne esimene poritiib uksepoolses

osas ning vasakpoolne esimene ja tagumine uks. Mootorrattal oli deformeerunud ka esiosa.

Kohus järeldas sõidukite kahjustuste paiknemise alusel, et mootorsõidukid asusid kokkupõrke

momendil mootorratta liikumise pärisuunavööndis ning mootorratas ei kaldunud enne

kokkupõrget sõiduautoga vastassuunavööndisse. Asjaolust, et sõiduauto esiosal puudusid

vigastused, järeldub, et A. Sälgi juhitud sõiduauto jõudis enne kokkupõrget küll ristmikule

sõita, kuid mitte vasakpööret lõpetada. Sõiduauto sõidusuund ristus kokkupõrke momendil

mootorratta sõidusuunaga, mille tõttu said kahjustada sõiduauto vasakpoolne külg ning

mootorratta esiosa. Kui sõiduauto oleks jõudnud enne mootorrattaga kokkupõrget enda

pärisuunavööndisse või kui mootorratas oleks kaldunud vastassuunavööndisse, siis oleksid

sõiduautole kokkupõrkel tekkinud kahjustused eelkõige auto esiosale, kuid antud juhul

sõiduauto esiosal sellised kahjustused puudusid.

10. Süüdistatava ütlused olid vastuolulised selles, kus paiknes süüdistatava mootorsõiduk

avarii hetkel. Kaitsjale vastates kinnitas süüdistatav, et tema poolt juhitud sõiduauto oli

mootorrattaga kokkupõrke hetkel täielikult enda pärisuunavööndis, kuid prokurörile antud

vastuse kohaselt oli süüdistatava sõiduk kokkupõrke momendil jõudnud sõidutee telgjoone

ületada osaliselt s.o üksnes auto esiosaga. Ka tunnistaja A.V. , kellel oli enne sõidukite

kokkupõrget mootorrattaga silmside, ütluste kohaselt ei teinud A.O. enne kokkupõrget äkilist

manöövrit, mistõttu toimus kokkupõrge just A.O. juhitud mootorratta pärisuunavööndis.

Vastuolu tõttu tunnistaja A.V. ütluste, sündmuskoha vaatlusprotokollide ja seal olevate

fotodega jättis maakohus süüdistatava ütlused, mis osutasid liiklusõnnetuses sõidukite

kokkupõrke kohana mootorratta vastassuunavööndile, tõendikogumist välja.

11. Maakohus ei nõustunud kaitsja seisukohaga, et liiklusõnnetuse toimumise põhjuseks

oli A.O. ebapiisav mootorratta juhtimise kogemus ning ebasobiv sõidukiiruse valik. Nii

kannatanu E.L. a kui ka tunnistaja A.V. ütlustega on tõendatud et A.O. sõidukogemus oli

piisav, tema liikluskäitumine oli positiivne, ta sõitis mootorrattaga tihti ning tal oli kogemus

erinevat tüüpi mootorratastega. Maakohus luges tunnistaja A.V. ütlustega tõendatuks ka

mootorratta tehnilise korrasoleku, sest ütluste kohaselt kontrollis tema kui autoremondi

lukksepp õnnetuse päeval mootorratta tehnilist seisukorda – mootorrattaga sõites olid sellel

korralikud rehvid ning esituli valgustas teed piisavalt. Tunnistaja A.V. ütlustest järeldas

kohus sedagi, et A.O. sõidukiirus oli ca 90–92 km/h ehk kohtu hinnangul puudusid andmed

selle kohta, et A.O. oleks mootorrattal asulavälisel teel lubatud suurimad sõidukiirust

ületanud.

12. Maakohus märkis, et ootamatult teel olevale takistusele otsasõidu vältimiseks järsult

pidurdav mootorrattur ei riku liiklusseadust. Seda ka juhul kui pidurdamise tagajärjel satub

mootorratas külglibisemisse ja põrkub kõrvalteelt peateele sõitnud sõiduauto juhipoolse

küljega. Tunnistaja A.V. ütluste kohaselt tegutses selliselt ka A.O. .

13. Maakohtu hinnangul tekkis liiklusoht süüdistatava A. Sälgi käitumise tõttu

naturalistliku kausaalsuse mõttes – juhul, kui A. Sälg ei oleks vasakpöörde sooritamiseks

ristmikule sõitnud, siis ei oleks tekkinud võimalust tema juhitud sõiduauto ja A.O. juhitud

mootorratta kokkupõrkeks ristmikul.

14. A. Sälgile heideti süüdistuses ette hoolsuskohustuse rikkumist eeskätt LS § 57 lg 1 ja

LS § 56 lg 1 järgi, et enne reguleerimata ristmikule lähenemist ei veendunud ta manöövri

ohutuses ja ei andnud teed peateel liikunud A.O. poolt juhitud mootorrattale. Lisaks heideti

süüdistuses A. Sälgile ette LS § 14 lg 2, § 16 lg 1, § 17 lg 1, § 33 lg 2 p 8 ja § 50 lg 3 p 1, 2

nõuete rikkumist.

15. Kohus tuvastas, et A. Sälg, olles teadlik, et ta liikleb kõrvalteel ja läheneb

reguleerimata ristmikule, millel peatee ristub kõrvalteega, oleks pidanud enne vasakpöörde

sooritamist olema hoolikas ja ettevaatlik ning veenduma enda kavandatud manöövri ohutuses

ehk selles, et manöövri alustamisega ja sooritamisega ta ei takista ega ohusta peateel liiklejaid

ning jälgima seda, et peateel sõitev ja ristmikule lähenev sõiduk oleks piisavalt kaugel selleks,

et kõrvateelt ristmikule sõites oleks tagatud liikluse sujuvus ja ohutus. A. Sälg ei veendunud

enne manöövri alustamist vajaliku hoolsusega selles, mitu sõidukit sõidab peateel ja läheneb

ristmikule, kui kaugel need sõidukid on tema juhitud sõidukist ning millise kiirusega need

sõidukid ristmikule lähenevad. Maakohtu hinnangul rikkus A. Sälg LS § 56 lg 1, § 57 lg 1 §

14 lg 2, § 16 lg 1, § 17 lg 1 ja § 33 lg 2 p 8 nõuete mittejärgimise tõttu hoolsuskohustust.

Hoolsuskohustuse rikkumise tõttu ei andnud Andrus Sälg teed peateel mootorratast juhtinud

A.O. le ning selle tagajärjel A.O. suri.

16. Teo tagajärg oli A. Sälgile objektiivselt ettenähtav ning õiguskuuleka käitumisega

oleks tagajärg ehk A.O. surm olnud ärahoitav. Seejuures luges maakohus tunnistaja A.V.

ütlustele tuginedes tõendatuks, et A.O. ei ületanud mootorratast juhtides lubatud suurimat

sõidukiirust ja tema juhitud sõiduk oli tehniliselt korras, mistõttu ei saa A.O. le ette heita

usalduspõhimõtte rikkumist.

17. Maakohtu hinnangul ei leidnud tõendamist, et A. Sälg rikkus hoolsuskohustust

ebaõige sõidukiiruse valikuga ega lubatud sõidukiiruse ületamisega LS § 50 lg 3 p-de 1 ja 2

ning LS § 56 lg 1 mõttes.

18. Kohtu hinnangul pani süüdistatav teo toime ettevaatamatusest, hooletuse vormis (KarS

§ 18 lg 3). A. Sälg märkas üksnes peateel liikunud läheneva sõiduauto tulesid, kuid

mootorratast mitte. Samas oleks A. Sälg pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise

korral veenduma mitu sõidukit peateel ristmikule läheneb ning kui kaugel on need sõidukid

tema juhitud sõidukist ning andma teed peateel liikunud A.O. poolt juhitud mootorrattale.

Apellatsioonimenetlus

19. A. Sälgi kaitsja vandeadvokaat M. Normann esitas maakohtu otsuse peale

apellatsiooni. Kaitsja palub otsuse tühistada, süüdistatava õigeks mõista ning menetluskulud

jätta riigi kanda. Kaitsja argumendid on kokkuvõtlikult järgmised.

20. Maakohus tuvastas asjaolusid A.V. ütluste alusel, kuid tunnistaja volatiilne kaugus

kokkupõrke hetkel sündmuskohast, ei võimalda tõsikindlalt väita, et tal oli selge ettekujutus

eespool toimunud liiklusest. Maakohus jättis A.V. ütluste hindamisel arvestamata, et tema oli

mootorratta omanik, kes andis 12. novembril 2023 pimedal ja vihmasel teel mootorsõiduki

juhtimise üle isikule, kes oli A-kategooria load saanud alles 15. augustil 2023.

21. Kasutatud ei ole asjatundjate abi. Uurimata on mootorratta tulede seisund, A.O. kiivri

nõuetekohasus ning seda ei saa ka teha, sest mõlemad liiklusvahendid on juba utiliseeritud.

Pole üritatud taastada sõidukite kokkupõrke täpset mehhanismi. Sündmuskoha vaatlus on

toimetatud pealiskaudselt. On võimalik, et mootorratta tuled ei olnud enne manöövri

sooritamist nähtavad. Sellisel juhul ei saa A. Sälgile teha ka etteheidet hooletus liiklemises.

22. On arusaamatu, kuidas sündmuskoha vaatlusprotokolli, fototabeli ning skeemi pinnalt

andis maakohus selge hinnangu sellele, et mootorsõidukite kokkupõrge toimus A.O.

suunavööndis ja sellel ajal kui A. Sälg manöövrit sooritas. Tõendeid analüüsides ei ole

võimalik selliseid tõsikindlaid järeldusi teha. Kuna Opel Vectra, vereloik ja ka valdav osa

A.O. kehast asusid A. Sälgi sõidusuuna vööndis ning ristmikust piisavalt kaugel, tuleb

eeldada, et manööver oli enne kokkupõrget lõpetatud. Seega on sündmuskoha

vaatlusprotokoll koos fototabeli ja skeemiga vastuolus kohtu järeldustega. Hoopis

tõenäolisemalt sõitis kogemusteta mootorrattur pimedal ajal vihmaga ja märjal teekattel

kiirusega, mis ei arvestanud teeolusid, hindas valesti Opel Vectra liikumist ja üritas mööduda

vasakpööret lõpetanud Opel Vectrast vasakult poolt viimase suunavööndis, kuid viimasel

hetkel pöördus tagasi oma liikumisrajale ja kukkus järsu pöörde ja pidurdamise tõttu.

Kukkumise tõttu paiskus mootorratas sõidusuunast välja, tagasi Opel Vectra sõiduritta ja

tabas külglibisemisega sõidukit, mis liikus oma sõidusuunas. Kas mootorrattur hukkus

kukkumisel mootorrattalt või kokkupõrkel Opel Vectraga, ei ole kriminaalasja materjalide

järgi võimalik kindlaks teha. Seda versiooni toetavad sündmuskoha vaatlusprotokoll, esitatud

fotod ja liiklusõnnetuse skeem.

23. Üldiselt ei sõida mootorrattad sõiduautoga koos liikudes sõiduauto ees ja vastutuleva

sõiduki ajab sõiduauto ees liikuv mootorratas segadusse. Novembrikuus ja vihmaga liigeldes

on raske eeldada, et auto ees võib liikuda mootorratas. Vihmaga ja pimeduses ei saa algaja

mootorratturi sõidukiirust 90–92 km/h pidada teeoludele vastavaks.

24. Prokurör on vastuses seisukohal, et esitatud apellatsiooni on põhjendamatu ning selles

toodud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on kaitsja

apellatsioonis toodud väidetele otsuses juba vastanud. Otsus on seaduslik ja põhjendatud.

Ringkonnakohtu seisukoht

25. Kohtukolleegium, olles uurinud asjas kogutud tõendeid, maakohtu otsust, esitatud

apellatsiooni ja vastust apellatsioonile, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja

apellatsioon rahuldamata vastavalt KrMS § 337 lg 1 p-le 1. Kolleegium nõustub maakohtuga,

et süüdistatav pani ettevaatamatusest toime liiklusnõuete rikkumise, mis päädis teisele

inimesele surmavate kehavigastuste tekitamisega. Kuivõrd esimese astme kohus on A. Sälgi

süüditunnistamise aluseks olevad faktilised asjaolud nõustumisväärsel viisil tuvastanud, ei asu

kolleegium sellekohaseid põhjendusi KrMS § 342 lg 3 p-st 1 juhinduvalt üle kordama.

Vastuseks kaitseargumentidele märgib kolleegium lühidalt järgmist.

26. Maakohus tuvastas faktilised asjaolud peaasjalikult nii, nagu need on kirjas

süüdistuses. 12. novembril 2023 kella 18.20 paiku toimus Viljandi maakonnas, Mulgi vallas,

Põlde külas, Valga-Uulu mnt 78,5. kilomeetril kohas, kus eelnimetatud maantee ristub

kõrvalteega liiklusõnnetus. Süüdistatav A. Sälg juhtides mootorsõidukit Opel Vectra ei

veendunud enne reguleerimata ristmikule lähenemist enda vasakpöörde ohutuses ja ei andnud

teed peateel liikunud A.O. poolt juhitud mootorrattale Honda VTX 1800, mille tagajärjel

toimus A.O. sõiduvööndis sõidukite kokkupõrge. Toimunud liiklusõnnetuses sai A.O.

kehavigastusi, mille tagajärjel ta sündmuskohal suri. Vahetult enne kokkupõrget juhtis A.O.

mootorratast peateel ning süüdistatav A. Sälg juhtis sõiduautot kõrvalteel ning sooritas

vasakpöörde kõrvateelt peateele. Enne sõidukite kokkupõrget ristmikul mootorrattur pidurdas

ning sattus sellest külglibisemisse. A. Sälg oleks pidanud enne vasakpöörde sooritamist olema

hoolikas ja ettevaatlik ning veenduma enda kavandatud manöövri ohutuses. LS § 57 lg 1

kohaselt peab kõrvalteel sõitev juht andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel

mööda peateed või sõidueesõigusega teed, sõltumata tema sõidusuunast. Hoolsa käitumisega

ei oleks kokkupõrget toimunud ning A.O. surma ei oleks saabunud.

27. Kolleegium leiab, et maakohus luges õigustatult ebausaldusväärseks A. Sälgi ütlused

osas, mis osutasid liiklusõnnetuses sõidukite kokkupõrke kohana mootorratta

vastassuunavööndile. Kohtupraktikas on selgitatud, et tõendi usaldusväärsus tähendab kohtu

veendumust, et tõend kajastab uuritava kuriteo tunnust ja et seda kajastust on võimalik

kriminaalmenetluses taasesitada (vt RKKKo 3-1-1-89-12, p 14). Asudes tõendeid KrMS §-s

61 sätestatu järgi hindama, kõrvutas maakohus A. Sälgi ütlusi tunnistaja A.V. poolt tajutu ja

antud ütlustega ning sündmuskoha olustikku kirjeldavate vaatlusprotokollide ja piltidega.

Süüdistatava ütlused ei võimaldanud kuriteosündmust rekonstrueerida ning A. Sälg ei olnud

kokkupõrke koha osas antud ütluses täielikult järjepidev – tema ütlused sisaldasid selles osas

vastuolusid. Süüdistatava ütluste paikapidavuse lükkavad ümber sündmuskohal jäädvustatud

olustik ühes tunnistaja A.V. poolt kirjeldatuga.

28. Erinevalt A. Sälgi versioonist on A.V. ütlused usaldusväärsed: need haakuvad teiste

tõenditega ning on ka eluliselt usutavad. Tunnistaja A.V. kaugust sündmuskohast

kokkupõrke hetkel ei hinda ringkonnakohus selliseks, mis tingiks tema ütluste

ebausaldusväärsuse. Kahtlemata ongi A.V. objektiivsed ütlused käesolevas asjas olulised,

sest ta nägi A.O. juhitud mootorratta liikumist lähedalt. On tuvastatud, et A.V. märkas A.

Sälgi poolt juhitud autot ning sellest tulenevat võimalikku ohtu juba enne kokkupõrke

toimumist, mistõttu jälgis ta eelduslikult enda ees toimunut tavapärasest märksa

tähelepanelikumalt. Kuna ükski teine tõend A.V. ütluste usaldusväärsust kahtluse alla ei sea,

tegutses maakohus veatult, kui eelistas tunnistaja ütlusi faktiliste asjaolude tuvastamisel A.

Sälgi kaitseversioonile.

29. Kaitseversiooni kohaselt toimus mootorratta Honda VTX 1800 ja sõiduauto Opel

Vectra kokkupõrge sõiduauto liikumise pärisuunavööndis, mitte mootorratta

pärisuunavööndis. Kokkupõrkele eelnevalt hindas apellandi arvates A.O. kui kogemusteta

mootorrattur valesti sõiduauto liikumist ja üritas mööduda vasakpööret lõpetanud sõiduautost

vasakult poolt viimase suunavööndis, kuid viimasel hetkel pöördus tagasi oma liikumisrajale

ja kukkus järsu pöörde ja pidurdamise tõttu paiskudes külglibisedes sõiduauto külge, sellal

kui sõiduk oli vasakpöörde juba lõpetanud.

30. Ringkonnakohtu arvates ei saa kaitsja püsititatud versiooni pidada eluliselt usutavaks

ning üldiste loogikareeglitega kooskõlas olevaks. Apellatsioonis asutakse sisuliselt väitma, et

õnnetuse põhjustas asjaolu, et mootorrattur polnud küllalt osav talle peateele ette sõitnud

sõidukist mööda manööverdama. Maakohus järeldas õigesti, et üksnes hilisema sündmuskoha

vaatlusega tuvastatud esemete, verekahtlase määrdumise ja surnukeha asukoha järgi ei ole

võimalik sündmuste ahelat, eelkõige kokkupõrke toimumise kohta, kindlaks teha. Seejuures

on maakohus põhjalikult analüüsinud, millised pidanuks olema sõiduauto vigastused, kui

kokkupõrge oleks toimunud pärisuunavööndis või mootorratta kaldumisel

vastassuunavööndisse. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et sõidukite kokkupõrke

hetkel ei olnud A. Sälg enda manöövrit lõpetanud, vaid kokkupõrge toimus A.O.

pärisuunavööndis. Mootorrattur ei kukkunud ega põrganud kokku mitte enda ebaõigete

sõiduvõtete tõttu, vaid seepärast, et ette sõitnud auto sundis teda pidurdama. Kokkuvõttes tegi

A. Sälg peateele sõidukiga välja sõites manöövri, mille ohutuses ta ei veendunud ja sõitis

mootorrattaga peateel liikunud kannatanule lihtsalt ette.

31. Kaitsjaga pole alust nõustuda selleski, et sündmusteahela kindlakstegemiseks olnuks

vajalik eksperdi kaasamine. KrMS § 95 lg 1 ja § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis,

kui mõne tõendamiseseme asjaolu kindlakstegemiseks on tarvis rakendada mitteõiguslikke

eriteadmisi. Riigikohus on seejuures märkinud, et tõendamisvajadusest lähtuva ekspertiisi

määramise küsimuse lahendamisel ei saa muuhulgas arvestamata jätta ka konkreetse kuriteo

tehioludest tulenevat eripära (RKKKo 3-1-1-68-11 p 14.3). Käesolevas kohtuasjas on

maakohus põhjendatult leidnud, et A.O. mootorratta tehnilise seisukorra, mootorratta

sõidukiiruse ning sõidukite kokkupõrkekoha kindlakstegemiseks ei olnud mitteõiguslikke

eriteadmiste rakendamine vajalik, kuna sellekohase usaldusväärse tõendusteabe kogumine

osutus võimalikuks ka muul viisil. Liiklusõnnetuse tehiolud pole ülemäära keerukad, et nõuks

liiklustehnilise ekspertiisi määramist. Tuvastatu põhineb erinevatele tõenditele ning need

riimuvad omavahel.

32. Kaitsja väitel on süüdistusversioon tõendamata ning seetõttu tuleb KrMS § 7 lg 3 järgi

tõlgendada kahtlused süüdistatava kasuks. KrMS § 60 lg 2 järgi on tõendatus kohtul

tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või

puuduvad. KrMS § 61 lg 2 sätestab, et kohus hindab tõendeid nende kogumis oma

siseveendumuse kohaselt. Riigikohus on seisukohal, et KrMS § 60 lg-s 2 ja § 61 lg-s 2 mõttes

veendumust ei tule mõista selliselt, et kohtu poolt usutavaks loetud sündmuste käik oleks

ainumõeldav ning väljaspool kõikvõimalikke alternatiive, vaid otsuse langetamise aluseks

võivad olla ka tõendid, mis lubavad väita, et kriminaalmenetluse esemeks olevad sündmused

leidsid aset suure tõenäosusega ning väljaspool mõistlikku kahtlust (vt RKKKo 1-20-1301/35

p 12). Praegusel juhul ei ole kaitseversioonis esitatu kõigutanud süüdistusverisooni selliselt, et

oleks tekkinud mõistlik kõrvaldamata kahtlus, mis tingiks KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud

tõlgendamisreegli kasutamise ning seega ka A. Sälgi õigeksmõistmise.

33. Ringkonnakohtu hinnangul vajab märkimist ka see, et tagajärje omistamiseks ei olnud

vältimatult vajalik kindlaks teha seda, millised A.O. l tuvastatud kehavigastused tekkisid

külglibisemisel maaga ning millised kokkupõrkel autokerega. Seda seetõttu, et A.O. poolne

järsk pidurdamine ning selle tulemusel külglibisemisse sattumine oli tingitud just A. Sälgi

hoolsusvastasest tegevusest – vasakpöörde alustamisest, selle ohutuses veendumata. A.O.

tegutses eesmärgiga vahetult eesseisvat kahju minimeerida. Seejuures ei olnud oht näiv, sest

vaatamata A.O. kohasele tegevusele, kokkupõrge siiski toimus.

(allkirjastatud digitaalselt)