2-24-121484/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-24-121484

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Alan Biin

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.09.2025, Tallinn

lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

Tsiviilasja number

2-24-121484

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

503,34 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479; asukoht Toompuiestee 35, 10149, Tallinn

Harju maakond);

Hageja lepingulised esindajad: Ahto Järvela ja Sigrid

Rahkema (e-post: xxx);

Kostja: X (isikukood XXX; registreeritud elukoht xxx;

tegelik elu- või viibimiskoht teadmata).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt X hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja kostja ja Placet

Group OÜ vahel 26.05.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr SR3944706 tulenev

põhivõlgnevus 267,84 eurot ja viivis põhivõlalt (267,84 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 14.06.2024 kuni kohase täitmiseni, kuid mitte üle

tasumata põhivõla (267,84 eurot)

3. Jätta rahuldamata hageja põhinõue 34,41 euro ulatuses, intressinõue 23,33 eurot,

võla sissenõudmiskulude nõue 30 eurot ja viivise nõue, mis ületab viivist VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras ja mis on arvestatud laenu põhiosalt, mis ületab

267,84 eurot.

4. Menetluskulud jätta 64% ulatuses kostja ja 36% ulatuses hageja kanda.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 240 eurot.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt (240 eurot) viivis VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

summa tasumiseni.

7. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes

Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

2-23-127357

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas

ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).

MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X

vastu võla nõudes. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja

jooksul talle kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas määrusega maksekäsu kiirmenetluse

ning andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

2. Hagiavalduse kohaselt Placet Group OÜ ja X (kostja) sõlmisid 26.05.2023

tarbijakrediidilepingu nr SR3944706. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 45,85%.

Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu summas 400 eurot. 13.06.2023 sõlmisid pooled

laenulepingu nr SR3944706 tingimuste muutmise kokkuleppe. Kostja kohustus lepingust

tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule. Kostjal oli

lepingust tulenev võlgnevus alates 2. osamaksest, s.o 13.08.2023 kuni ülesütlemisele eelnenud

4. osamakseni, s.o 13.10.2023. Seega oli kostja võlgnevuses vähemalt kolme üksteisele

järgneva osamaksega. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu

esialgne võlausaldaja saatis kostjale e-kirjaga 13.10.2023 lepingu ülesütlemise teate, milles

anti kostjale vastavalt VÕS § 416 lg-le 1 vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse

tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, luges

esialgne võlausaldaja lepingu üles öelduks 28.10.2023. Placet Group OÜ loovutas 31.10.2023

kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

3. Laenuandja on teada saanud, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 1198,98 eurot ning

kohustused 532,60 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning taotleva laenu

osamakse (38,15 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi

vähemalt 328,23 eurot (1198,98-532,60-300,00-38,15). Arvestades hagi aluseks oleva

laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna,

oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava

sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on võimeline lepingulisi

kohustusi raskuseteta täitma.

4. Kostjalt on toimunud laekumisi esialgsele võlausaldajale põhiosa katteks 32,75 eurot ning

hagejale 65 eurot. Tulenevalt eeltoodust moodustub põhivõla nõue summas 302,25 eurot

(400,00-32,75-65,00). Kostjal on intressivõlgnevus alates 2. osamaksest, s.o 13.08.2023 kuni

ülesütlemisele eelnenud 4. osamakseni, s.o 13.10.2023 kokku summas 23,33 eurot

2-23-127357

(8,55+7,86+6,92). Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust moodustub

intressinõue 23,33 eurot. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud

maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud.

Hageja sissenõudekulude summa 30 eurot kujunemine: 13.11.2023 tasulise kirja saatmine 15

eurot; 13.12.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 25.01.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot;

muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Seega on sissenõudmisega seotud kulud

summas kokku 30 eurot. Hageja nõuab viivist põhivõlgnevuselt 302,25 eurot lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 29.10.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni

19.08.2024 aastase intressi määraga võrdses määras s.o 27,02%. Hageja nõuab viivist summas

66,09 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates

hagiavaldusel esitamisele järgnevast päevast 17.08.2024 lepingujärgse intressimääraga

võrdses määras, s.o 27,02% aastas.

5. Kostjale on hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte toimetatud.

Kostja ei ole hagile vastust esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava

osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS

§ 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et

TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise

ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses

sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande

all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu

poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta

(Riigikohtu 04.05.2016 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16 p 16).

7. Kohus loeb kohtule esitatud tõendite alusel tuvastatuks, et kostja ja Placet Group OÜ

sõlmisid 26.05.2023 tarbijakrediidilepingu nr SR3944706 (dtl 34-36, 38-48) ning 13.06.2023

lepingu tingimuste muutmise kokkuleppe (dtl 37). 26.05.2023 lepingu järgi sai kostja laenu

400 eurot intressimääraga 27,02% (dtl 35). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi

laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma

või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või

tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Tasu laenu kasutamise eest

tuleb maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud vastavalt VÕS § 397 lg 1 teisele lausele.

VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

Kohtu hinnangul vastab kostja ja Placet Group OÜ vahel 26.05.2023 sõlmitud

tarbijakrediidileping nr SR3944706 tarbijakrediidi tunnustele.

8. 26.05.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr SR3944706 krediidi kulukuse määr on

45,85% (dtl 35), mis jääb lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalse määra (45,93%)

piiresse (VÕS § 4062 lg 1). Hageja esitas tõendi selle kohta, et esialgne võlausaldaja Placet

Group OÜ 31.10.2023 loovutas tarbijakrediidilepingust nr SR3944706 tulenevad nõuded

hagejale (dtl 52). Kostja vastuväidete puudumisel puudub alus seda kahtluse alla seada.

2-23-127357

9. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, punktid 13 ja

17). VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe,

mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel

tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta.

Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: tarbija varaline

seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid,

tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja

elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija teised varalised

kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende

põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg

1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS

§ 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS §

49 lg 1 p 5); krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6).

10. Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest

kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab

krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte,

pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja ei või soodustada ega

julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise

aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja säilitada (krediiditoimik). Seega tuleb

krediidiandjal andmete säilitamise korraldamisel läbi mõelda, kuidas andmeid koguda ja

salvestada selliselt, et need oleksid hiljem kasutatavad tõendina, st omaksid tõendi kvaliteeti,

sisaldades tõendamiseseme jaoks kõiki vajalikke andmeid. Kui krediidiandja seda ei tee,

võtab krediidiandja ise endale riski, et tema nõude õiguslik alus jääb tõendamata ning nõue

rahuldamata. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (VÕS §

403⁴ lg 13).

11.Hageja on hagiavalduses toonud välja asjaolud, kuidas toimus kostja krediidivõime

hindamine lepingu sõlmimisel. Vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise tõendamiseks

on hageja esitanud kostja isiku samasuse tuvastamise ankeedi, pangakonto väljavõtte ja

krediidianalüüsi. Hagi kohaselt kontrollis laenuandja kostja krediidivõimelisuse hindamisel ka

avalikke andmebaasi, kuid sellekohaseid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Hagiavalduse teksti

sisse lisatud tabelid andmebaaside kontrollimist ei tõenda. Kostja krediidivõimelisust ei

tõenda ka isikusamasuse tuvastamise ankeet. Kohustus tuvastada isikusamasus tuleneb

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 20 lg 1 p-st 1 ning ei ole seotud

isiku krediidivõimelisuse hindamisega.

2-23-127357

12. Krediidianalüüsist nähtub kohtule, et krediidiandja on laenulepingu sõlmimisel võtnud

arvesse, et kostja keskmine sissetulek on 1198,98 eurot, igakuised finantskohustused 532,60

eurot ja elamiskulud 300 eurot (dtl 88). Seejuures nähtub krediiditoimikust, et laenujäägi

suurus laenuandja enda ees taotluse esitamise seisuga on 2300 eurot (dtl 84).

13. Kohtule nähtub hageja poolt esitatud kostja pangakonto väljavõttest, et enne vaidlusaluse

26.05.2023 tarbijakrediidilepingu nr SR3944706 sõlmimist täitis kostja 16.01.2023

finantskohustusi summas 2500 eurot BONDORA AS ees (dtl 60). Krediidianalüüsist ei selgu,

milliste vahendite arvelt on eelnimetatud kohustus täidetud, kuivõrd laenuandja märkis, et

kostja 2022 novembri sissetulek oli 268 eurot, 2022 detsembri sissetulek 0 eurot, 2023

jaanuari sissetulek 392,99 eurot (dtl 86). Kostja sai 16.01.2023 laenu summas 3500 eurot

Bondora AS´ilt, 20.01.2023 laenu summas 500 eurot Bondora AS´ilt; 22.01.2023 laenu 500

eurot Bondora AS´ilt, 25.01.2023 laenu 50 eurot Bondora AS´ilt, 25.01.2023 laenu 50 eurot

Bondora AS´ilt, 27.01.2023 laenu 30 eurot Bondora AS´ilt, 28.01.2023 laenu 50 eurot

Bondora AS´ilt, 28.01.2023 laenu 50 eurot Bondora AS´ilt, 28.01.2023 laenu 150 eurot

Bondora AS´ilt, 29.01.2023 laenu 50 eurot Bondora AS´ilt, 29.01.2023 laenu 50 eurot

Bondora AS´ilt, 29.01.2023 laenu 50 eurot Bondora AS´ilt, 29.01.2023 laenu 100 eurot

Bondora AS´ilt, 29.01.2023 laenu 20 eurot Bondora AS´ilt, 30.01.2023 laenu 100 eurot

Bondora AS´ilt, 30.01.2023 laenu 30 eurot Bondora AS´ilt, 30.01.2023 laenu 100 eurot

Bondora AS´ilt, 30.01.2023 laenu 100 eurot Bondora AS´ilt, 30.01.2023 laenu 50 eurot

Bondora AS´ilt, 31.01.2023 laenu 20 eurot Bondora AS´ilt, 01.02.2023 laenu 50 eurot

Bondora AS´ilt, 02.02.2023 laenu 15 eurot Bondora AS´ilt, 03.02.2023 laenu 6 eurot Bondora

AS´ilt, 04.02.2023 laenu 379 eurot Bondora AS´ilt, 14.02.2023 laenu 15 eurot Bondora AS

´ilt, 15.02.2023 laenu 4 eurot Bondora AS´ilt, 17.02.2023 laenu 44 eurot Bondora AS´ilt,

17.02.2023 laenu 5 eurot Bondora AS´ilt, 17.02.2023 laenu 10 eurot Bondora AS´ilt,

18.02.2023 laenu 20 eurot Bondora AS´ilt, 18.02.2023 laenu 20 eurot Bondora AS´ilt,

18.02.2023 laenu 15 eurot Bondora AS´ilt, 19.02.2023 laenu 5 eurot Bondora AS´ilt,

13.03.2023 laenu 100 eurot Bondora AS´ilt, 14.03.2023 laenu 25 eurot Bondora AS´ilt,

06.05.2023 laenu 200 eurot Placet Group OÜ´lt, 07.05.2023 laenu 140 eurot Placet Group OÜ

´lt, 07.05.2023 laenu 140 eurot Placet Group OÜ´lt, 08.05.2023 laenu 190 eurot Placet Group

OÜ´lt, 11.05.2023 laenu 190 eurot Placet Group OÜ´lt, 12.05.2023 laenu 475 eurot Placet

Group OÜ´lt, 14.05.2023 laenu 380 eurot Placet Group OÜ´lt, 17.05.2023 laenu 190 eurot

Placet Group OÜ´lt (dtl 56-82). Kokku võttis kostja alates 16.01.2023 kiirlaene summas 8168

eurot, sh Placet Group OÜ´lt 1905 eurot.

14. Kohtule nähtub, et kostja täitis perioodil 16.01.2023-20.05.2023 finantskohustusi

järgmiselt: 16.01.2023 BONDORA AS ees summas 2500 eurot, 13.02.2023 BONDORA AS

ees summas 150 eurot, 13.03.2023 BONDORA AS ees summas 250 eurot, 11.04.2023

BONDORA AS ees summas 122,84 eurot, 11.05.2023 BONDORA AS ees summas 130 eurot

(dtl 56-82). Kokku tasus kostja laenude täitmiseks perioodil 16.01.2023-20.05.2023 summas

3152,84 eurot. Kohtule nähtub seega, et enne vaidlusaluse 26.05.2023 tarbijakrediidilepingu

nr SR3944706 sõlmimise hetkeks oli kostjal arvukalt teisi kehtivaid finantskohustusi. Kostja

pangakonto väljavõttelt ajavahemiku 22.11.2022-20.05.2023 nähtuva teabe põhjal oleks

laenuandja pidanud järeldama, et kostja ei ole krediidivõimeline. Kontoväljavõttelt nähtus

arvukate kiirlaenude võtmine. Enne 26.05.2023 lepingu sõlmimist oli kostjal võimalik

finantsprobleem, millele viitas asjaolu, et kostja ei suutnud oma kohustusi täita püsiva

sissetuleku arvelt ja pidi selleks võtma uusi laene (enne vaidlusaluse laenu võtmist oli kostjale

tehtud laenu väljamakseid kogusummas 8168 eurot. Kui laenuandja oleks võtnud arvesse

võlgniku pangakonto väljavõtetelt nähtuvat teavet kostja kohustuste ja maksekäitumise kohta,

ei oleks laenuandja saanud järeldada, et võlgnik on krediidivõimeline ja suudab 26.05.2023

2-23-127357

laenulepingust tulenevad kohustused probleemideta täita. Seejuures ei kuulunud kostjale

krediidianalüüsi kohaselt mistahes registervara.

15. Vaidlusaluse lepingu sõlmimisel kehtinud VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine

seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest

tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga

seotud tasude osas. Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise

kohustusest. Eelnevat ei kohaldata juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud vajaliku teabe

esitamata või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja

hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asja materjalides puuduvad tõendid, millest

nähtuks, kas ja millist teavet on krediidiandja kostjalt täiendavalt küsinud ning et kostja oleks

jätnud temalt küsitud teabe esitamata. Asja materjalidest nähtub kohtule, et krediidiandja

valduses oli kostja pangakonto väljavõte ning kostja krediidivõimekuse puudumine oli

pangakonto väljavõttelt nähtav. Kohus asub seisukohale, et 26.05.2023 tarbijakrediidilepingu

nr SR3944706 sõlmimisel rikkus laenuandja vastutustundliku laenamise põhimõtet.

16. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403⁴ lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Hageja on toonud välja, et kui kohus

asub seisukohale, et leping on sõlmitud vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes, palub

hageja kohtul kostjalt välja mõista tarbijakrediidilepingust nr SR3944706 tulenev põhinõue

267,84 eurot, viivis alates graafiku lõppemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse

esitamise kuupäevani 19.08.2024 intressimääraga võrdses viivisemääras 27,02% aastas ning

edasiulatuv viivis hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, s.o 20.08.2024 intressimääraga

võrdses viivisemääras 27,02% aastas.

17. Kohtule esitatud maksegraafikust (laenulepingu nr SR3944706 tingimuste muutmise

13.06.2023 kokkulepe) nähtub, et 26.05.2023 tarbijakrediidileping nr SR3944706 lõppes

tähtaja möödumise tõttu, viimase osamakse tähtaeg 13.06.2024 (dtl 37). Seega ei analüüsi

kohus, kas lepingu ülesütlemine oli kehtiv. Kogu laen muutus VÕS § 82 lg 7 järgi

sissenõutavaks. Hagi kohaselt tegi kostja tarbijakrediidileping nr SR3944706 täitmiseks

makseid kogusummas 132,16 eurot. Kohus mõistab kostjalt VÕS § 108 lg 1 alusel

tarbijakrediidilepingust nr SR3944706 tulenev laenu põhiosa võlgnevus summas 267,84 eurot

(400-67,16-65).

18. Lepingu sõlmimisel 26.05.2023 oli VÕS §-s 94 järgne intressimäär 2,50%. Kuivõrd

hageja ei ole ümberarvestust intressi osas esitanud, siis jääb hageja intressinõue rahuldamata.

19. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud üksnes osaliselt. Viivist tuleb

arvestada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga. Hagis viidatud laenulepingu

üldtingimuste p 7.1 kohaselt kui laenusaaja ei tee lepingu alusel saadud laenu tagasimakseid

tähtaegselt, siis on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1

kolmandas lauses nimetatud intressimäärast lähtuvalt ja/või kui muutuvad muud viivisemäära

reguleerivad seaduse sätted, siis on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist seaduses

lubatud maksimaalses määras (dtl 47). Kuna lepingu p 7.1 järgi on viivisemäär seotud

lepingust tuleneva intressimääraga ja lepingule kohaldatav intressimäär on 2,50%, siis on

lepingust tulenev viivisemäär antud juhul võrdne VÕS § 113 lg-st 1 tuleneva määraga

(TlnRnKm 04.06.2024, 2-23-112810, p 14.6).

2-23-127357

20. Põhiosa võlg summas 267,84 eurot muutus sissenõutavaks 14.06.2024, kuivõrd

laenuleping lõppes 13.06.2024. Kohus mõistab kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 14.06.2024 kuni kohase täitmiseni, kuid mitte üle tasumata

põhivõla (267,84 eurot).

21. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei välista iseenesest seadusest tuleneva

sissenõudmiskulu hüvitamise nõuet, kui nõude esitamise muud eeldused on täidetud. Hageja

palub mõista kostjalt välja sissenõudmiskulu summas 30 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel. Hagi

kohaselt ütles krediidiandja laenulepingu erakorraliselt üles 28.10.2023. Hageja saatis kostjale

3 tasulist kirja: 13.11.2023, 13.12.2023, 25.01.2024. Hageja tõi täiendavalt esile, et arvestades

kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 28.10.2023

kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega viivituses. Kohus

leiab, et sellisel juhul pole leping 28.10.2023 erakorraliselt lõppenud ning kohaldada ei saa

VÕS § 1132 lg 2, mis käsitleb võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu lõppemist. Leping

lõppes tähtaja möödumise tõttu 14.06.2024. Kuivõrd hageja ei esitanud kohtule võla

ümberarvestust intressi osas ega täpsustanud, millistel kuupäevadel kostja lepingu täitmiseks

makseid tegi, siis pole kohtul võimalik kindlaks teha, kas võlateatiste saatmisel oli kostja

maksetega viivituses. Eelneva tõttu jääb võla sissenõudmiskulu 30 eurot rahuldamata.

22. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab

menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg

1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

23. Hageja nõude suurus kokku oli 421,67 eurot. Kohus mõistis kostjalt kohtuotsusega välja

põhivõla summas 267,84 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligikaudu 64% ulatuses.

Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 36% ulatuses hageja kanda ja 64% ulatus

kostja kanda. Hageja taotleb mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud ja viivise

väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täies

ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hageja menetluskulu on hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 175 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamise kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja

tasu 338 eurot (ilma käibemaksuta).

24. Kohus peab hageja tasutud riigilõivu 175 vajalikuks menetluskuluks. TsMS § 4842

kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise

määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude

jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja

menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud kulu 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ettevalmistamise ning esitamise eest.

25. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised,

mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Kohus

leiab, et tunnitasu määr 169 eurot võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui

lepinguliseks esindajaks on advokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole

advokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma

2-23-127357

käibemaksuta. Hageja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga,

mistõttu kuuluvad menetluskulud hüvitamisele ilma käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et

antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide

komplekteerimine ja analüüs) lugeda 1,5 tundi. Käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka

võlgnevust puudutava tüüphagiga, millele kostja ei vastanud. Eeltoodu alusel määrab kohus

hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 1,5 tundi x 120 eurot = 180 eurot.

Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud hageja menetluskulu 375 (175+20+180) eurot.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 240 eurot

(s.o 375-st eurost 64%) ning menetluskuludelt (240 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

26. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude

nimekirja.

27. Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse määrata kindlaks, et menetluskulud kantaks

Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 716986667.

Kohus ei pea vajalikuks ega põhjendatuks sekkuda kohtuotsuse täitmisesse ja piirata täitmist

konkreetse pangakonto numbriga.

28. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates

(TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

29. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS §

317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Alan Biin

kohtunik