Legislator Case Law & Legislation
3-25-3000/2 AI generated

3-25-3000/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 3-25-3000/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tartu Vangla kinnipeetav Maivo Kärt (taotleja) esitas 10. septembril 2025 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse. Taotleja soovib riigi õigusabi korras esindajat seoses haldusasjaga

Legislator headnote

AI generated

3-25-3000/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: septembril 2025 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse. Taotleja soovib riigi õigusabi korras esindajat seoses haldusasjaga

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-3000

Määruse kuupäev

15. september 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

Maivo Kärdi (Kärt) taotlus riigi õigusabi saamiseks Euroopa

Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks seoses haldusasjaga nr 3-25-248

RESOLUTSIOON

Jätta Maivo Kärdi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte taotlejale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Vangla kinnipeetav Maivo Kärt (taotleja) esitas 10. septembril 2025 Tartu Halduskohtule

riigi õigusabi taotluse. Taotleja soovib riigi õigusabi korras esindajat seoses haldusasjaga

nr 3-25-248, et esitada kaebus Euroopa Inimõiguste Kohtule (EIK). Taotleja on riigi õigusabi

taotluses kirjeldanud, et riigisisesed kohtud on tahtlikult kuritarvitanud enda seadusega antud

võimu ja positsiooni, rikkudes sellise tahtliku õigusvastase tegevusega tema põhiõigusi ja

vabadusi. Kohus ei ole enda määrust allkirjastanud, millega on oluliselt rikkunud kohtumenetluse

normi. Taotleja leiab, et kohus ei ole 9. septembri 2025. a määruse tegemisel lähtunud Eesti

Vabariigi põhiseadusest ega mõnest muust seadusest.

2. Kohus mõistab, et taotleja on esitanud taotluse riigi õigusabi saamiseks, et pöörduda EIK-i

haldusasjast nr 3-25-248 võrsunud vaidluse lahendamiseks. Kohtute infosüsteemist nähtub, et

taotleja esitas eelnimetatud haldusasjas 31. jaanuaril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu

Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses alusetult vabaduse võtmisega. M. Kärt

nõudis kahju hüvitamist seoses kaitsevisolatsiooni paigutamisega kaheks tunniks ning lukustatud

kambris viibimisega 29. novembrist 2024 kuni 11. detsembrini 2024. Tartu Halduskohus tagastas

haldusasjas nr 3-25-248 M. Kärdi kaebuse 14. juuli 2025. a määrusega, kuna isik jättis tähtaegselt

riigilõivu tasumata. Tartu Ringkonnakohus tagastas 15. augusti 2025. a määrusega M. Kärdi

määruskaebuse samas asjas. Tartu Halduskohtu 14. juuli 2025. a määrus jõustus Riigikohtu 9.

septembri 2025. a määrusega, millega ei võetud menetlusse M. Kärdi määruskaebust Tartu

Ringkonnakohtu 15. augusti 2025. a määruse peale.

3. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 37 lõige 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel

viibiv isik, kes vastab RÕS § 6 lõike 1 nõuetele, võib RÕS-s ettenähtud korras saada riigi

õigusabi kaebusega EIK-i pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi EIK-ilt,

kui tema kaebuse aluseks oleva Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni

(EIÕK) või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise

3-25-3000

on toime pannud Eesti riik. RÕS § 37 lõike 3 järgi keeldub kohus riigi õigusabi andmisest, kui ta

leiab, et esitatav kaebus ei oleks EIÕK artikli 35 kohaselt vastuvõetav.

4. EIÕK artikkel 35 sätestab EIK-i esitatud kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid. EIÕK artikli 35

lõike 1 kohaselt võib EIK asja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite

ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning nelja kuu jooksul

lõpliku otsuse tegemisest arvates. EIÕK artikli 35 lõike 3 järgi tunnistab kohus vastuvõetamatuks

artikli 34 alusel esitatud kaebuse, kui: a) kaebus ei ole kooskõlas konventsiooni või selle

protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse kaebeõigust või b) kaebuse

esitaja ei ole kandnud märkimisväärset kahju, v.a juhul, kui konventsioonis ja selle protokollides

määratletud inimõiguste austamine nõuab kaebuse sisulist läbivaatamist.

5. Taotleja on haldusasjas nr 3-25-248 ammendanud kõik riigisiseseid õiguskaitsevahendid

(määruse punkt 2). Samuti ei ole veel möödunud EIK-i kaebusega pöördumiseks ettenähtud

neljakuuline tähtaeg. Eeltoodule vaatamata on kohus seisukohal, et taotlejale riigi õigusabi

määramine kaebuse esitamiseks EIK-ile ei ole põhjendatud.

6. Kohtus saab aru nii, et taotleja ei nõustu sellega, et haldusasjas nr 3-25-248 tagastati tema

kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks, sh et Riigikohus ei võtnud 9.

septembri 2025. a määrusega menetlusse taotleja määruskaebust Tartu Ringkonnakohtu 15.

augusti 2025. a määruse peale. Lisaks heidab taotleja ette, et kohus ei ole kohtumäärust

allkirjastanud, jättes seejuures täpsustamata, milline konkreetne määrus asjas nr 3-25-248 on

allkirjastamata.

7. Kohtule ei nähtu, et Eesti riik oleks haldusasja nr 3-25-248 menetlemisel pannud taotleja

suhtes toime EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide võimaliku

rikkumise. Vastavasisulised põhjendused puuduvad ka esitatud taotluses. Kohus osutab, et

haldusasja nr 3-25-248 digitoimikust ei nähtu, et mõni haldusasjas tehtud määrus oleks

digitaalselt allkirjastamata. Taotleja väited võimu ära kasutamise osas on selgelt põhjendamatud.

Taotleja kaebus asjas nr 3-25-248 tagastati, kuna taotleja ei tasunud kaebuse esitamisel nõutud

riigilõivu. Taotleja enda tegevus tõi kaasa olukorra, et tema kaebust sisuliselt ei menetleta. Kohus

rõhutab, et kaebuse tagastamine ei võtnud taotlejalt ära õigust uuesti kohtusse pöörduda. Seega ei

saanud kaebuse tagastamine tingida praegusel juhul taotleja suhtes EIÕK või selle juurde

kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide rikkumist. EIK-ile kaebuse esitamiseks ei piisa

üksnes sellest, et avaldaja hinnangul on siseriiklik kohtumenetlus tema suhtes olnud ebaõiglane.

Asjaolu, et taotlejat ei rahulda siseriiklike kohtute lahendid tema kaebuste lahendamisel, ei

tähenda automaatselt õiguste rikkumist. EIK ei ole täiendavaks edasikaebevõimaluseks Eesti

Vabariigi kohtute lahendite peale (vt ka Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2021. a määrus tsiviilasjas

nr 2-20-18896, punktid 1112). EIK lähtub üldjuhul osalisriigi kohtu tuvastatud faktilistest

asjaoludest ning ei sekku ilma kaaluka põhjuseta tõendite hindamisse, seega ei oleks kaebusel ka

selles osas eduväljavaateid. Taotleja kaebus oleks eeltoodu tõttu selgelt põhjendamatu vastavalt

EIÕK artikli 35 lõike 3 punktile a.

8. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus M. Kärdi riigi õigusabi taotluse RÕS § 37 lõike 3 alusel

rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)