2-24-124131/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

TAGASELJA

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse aeg ja koht

15.09.2025, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-124131

Tsiviilasi

Elenger Grupp AS (endine Eesti Gaas AS) hagi D. P.

vastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised, esindajad

HAGEJA Elenger Grupp AS (endine Eesti Gaas AS), rk

10178905, asukoht Liivalaia 9, Tallinn, Harjumaa,

lepinguline esindaja Anne-Liis Veski

KOSTJA D. P., ik XXX, elukoht hagiavalduses XXX,

tegelik elukoht teadmata

Hagi hind 124,03 eurot

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt D. P.-lt hageja Elenger Grupp AS kasuks 30.12.2015 sõlmitud

maagaasi võrguteenuse osutamise lepingust nr XXX tulenev tasumata põhivõlgnevus

86,35 eurot ja viivised 7,68 eurot.

3. Jätta rahuldamata hageja Elenger Grupp AS sissenõudmiskulude nõue 30 eurot.

4. Jätta menetluskulud 76% ulatuses kostja D. P. kanda ja 24% ulatuses hageja Elenger

Grupp AS kanda ning välja mõista kostjalt D. P.-lt hageja Elenger Grupp AS kasuks

menetluskulude katteks 228 eurot.

5. Välja mõista kostjalt D. P.-lt hageja Elenger Grupp AS kasuks viivis menetluskuludelt

(228 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras.

6. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

7. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest

arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku

kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb

lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja §

416).

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-

is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded ja menetluse käik

1. Elenger Grupp AS (endine Eesti Gaas AS) esitas 25.06.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse

jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 04.11.2024 hagiavalduse D. P. vastu võlgnevuse

nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja D. P. maagaasi võrguteenuse osutamise lepingu,

tarbimiskohaga XXX, leping jõustus 28.12.2015. Ostja kohustus tasuma teenuste eest müüjale

vastavalt valitud hinnapaketi tingimustele ja tasudele. Hageja on kostjale väljastanud 05.02.2024

arve nr. 1004180476 maagaasi kasutamise eest perioodil 01.01.2024-31.01.2024 summas 86,35

eurot. Hoolimata asjaolust, et kostjal oli lepingu järgi kohustus teenuse eest tasuda hiljemalt

15.02.2024, siis esitatud arvet kostja tasunud ei ole. Arve oli esitatud kasutatud maagaasi ja

võrgutasude eest. Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid on kostja põhivõlgnevus hageja ees

tasumata arve näol hagi esitamise seisuga 86,35 eurot ning mille hageja palub kostjalt välja

mõista.

Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6

õiguskaitsevahendina nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võlgnikult viivist VÕS § 113 alusel. Hageja arvestab seadusjärgset viivist põhinõudelt

86,35 eurolt alates arve tasumata jätmisele järgnevast päevast 16.02.2024 kuni hagiavalduse

esitamiseni 04.11.2024 kokku summas 7,68 eurot.

Eelnimetatud võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks on käsundusleping

inkassoga. Sellega tekkis hagejal kahju summas 30 eurot. VÕS § 127 lg l sätestab, et kahju

hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane

olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks

esinenud. Sissenõudmiskulud on kulud, mida võlausaldaja kannab seoses võlgnikult

kohtuväliselt võla nõudmisega, ning need tekivad olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi

kohaselt täitnud ning võlausaldaja teeb mitmeid toiminguid, et panna oma nõue võlgniku vastu

maksma. Sissenõudmiskuludeks võivad olla kulutused, mis on vajalikud võlgnikuga ühenduse

saamiseks, näiteks võlgnikule helistamiseks või talle meeldetuletuskirjade saatmiseks,

inkassoettevõtja teenuse kasutamisega seotud kulud jms. Need kulutused tekivad küll

võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid on samas tingitud võlgniku makseviivitusest. Seega

võlausaldaja soovib need kulutused omakorda võlgnikult sisse nõuda. Kohtuvälise menetluse

raames on edastatud kostjale 06.03.2024 nõudekiri, 18.03.2024 pretensioon ja 04.04.2024

hagihoiatus.

Käesoleval juhul on tehtud erinevaid toiminguid, kasutatud inkassoettevõtja teenust jms, seega

asub hageja seisukohale, et sissenõudekulud kogumis summas 30 eurot on põhjendatud ning

kuulub kostjalt väljamõistmisele, võttes arvesse VÕS § 1132 lg-s 2 sätestatut.

Menetluskulud taotleb hageja jätta kostja kanda ja välja mõista ka viivis menetluskuludelt.

Hageja menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust ja õigusabikuludest.

Kostja vastuväited

3. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 18.05.2025 TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 02.05.2025. Kostjat on kohustatud hagile

vastama 14 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede

eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt

hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates.

Seda tähtaega on järgitud.

Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva

jooksul alates väljaandes Ametlikud Teadaanded teate kättetoimetamisele järgnevast päevast

arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati

02.05.2025 ja loeti kättetoimetatuks 18.05.2025, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt

02.06.2025. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja

pikendamist. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul

teha kohtuistungit pidamata

5. TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja

esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski

kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud

dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud,

jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

6. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise

tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval.

7. Hageja on esitanud kostja vastu lepingulise nõude, tuginedes sellele, et kostja D. P. on

sõlminud Elenger Grupp AS-ga (endine AS Eesti Gaas) maagaasi võrguteenuse osutamise

lepingu, tarbimiskohaga XXX. Leping on allkirjastatud mõlema poole poolt 30.12.2015.

Lepingu punktis 6.1 on lepingu jõustumise ajaks märgitud 28.12.2015 (dtl 41). Hageja on

esitanud kostjale 05.02.2024 arve nr. 1004180476 maagaasi kasutamise eest perioodil

01.01.2024-31.01.2024 summas 86,35 eurot. Kostja ei ole arvet tasunud. Kohus peab hageja

põhinõuet põhjendatuks ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele.

8. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

9. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud seadusjärgset viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatule alates arve tasumisele järgnevast päevast 16.02.2024 kuni hagiavalduse

esitamiseni 04.11.2024 tasumata põhinõudelt kokku summas 7,68 eurot (dtl 58-59). Kohus on

kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestustega. Hageja viivise nõue kuulub rahuldamisele ja

kostjalt väljamõistmisele.

10. Hageja palub kostjalt välja mõista viitega VÕS § 1132 lõikele 2 ja VÕS § 127

sissenõudmiskulude hüvitis summas 30 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel võib pärast lepingu

lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud

lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist

kogusummas kuni 30 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot, seejuures võib esimese

tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise

kahe kirja eest kuni 5 eurot. Meeldetuletuskirjade saatmine on VÕS § 113² lg 2 alusel nõude

esitamisel eelduseks. Hageja nimetab hagis, et kostjale on saadetud peale lepingu lõppemist

06.03.2024 nõudekiri, 18.03.2024 pretensioon ja 04.04.2024 hagihoiatus. Hagile ei ole ühtegi

eelnimetatud meeldetuletuskirja lisatud ehk esitatud asjaoludel ei nähtu, et hageja oleks üldse

sissenõudmiskulusid kandnud. Samuti ei ole esitatud andmeid selle kohta, kas ja millal on poolte

vahel sõlmitud leping lõppenud.

Kohus selgitab hagejale, et VÕS § 1132 lõike 2 punktis 1 viidatud ülempiir ei ole fikseeritud ning

tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu VÕS § 1131 lõikes 1 sätestatu, mistõttu peab

hageja kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna

tarbija on jäänud laenu tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille

saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Kui võlausaldaja

nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise üldsätete alusel (VÕS § 127), peavad

kulud olema reaalselt ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama. Kokkuvõttes ei ole kohtu

hinnangul hageja piisavalt põhjendanud ega tõendanud esitatud sissenõudmiskulude nõuet

summas 30 eurot, mis jääb rahuldamata.

11. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2

kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise

rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte

endi kanda.

13. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 124,03

eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõuded summas 30 eurot ehk

24% ulatuses.

⁓

Eeltoodut arvestades peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta

menetluskulud 76% ulatuses kostja ja 24% ulatuses hageja kanda.

14. Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 100 eurot. Hageja on tasunud

nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et

tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega nõude

esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada vastavalt menetluskulude jaotusele 76%

ulatuses ehk summas 76 eurot.

15. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 300 eurot (käibemaksuta) ning

viivise menetluskuludelt. Hageja esindajal on kulunud nõude asjaoludega ja materjaliga

tutvumiseks 1 töötund, hagiavalduse ettevalmistamiseks (sealhulgas tõendite tellimiseks,

kogumiseks) ja koostamiseks 1,5 töötundi ning hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade

komplekteerimiseks) ½ töötundi, kokku 3 töötundi. Hageja ja hageja esindaja on kokku

leppinud 1 töötunni hinnaks 100 eurot. Kohus leiab, et hageja õigusabikulude nõue kuulub

rahuldamisele osaliselt.

16. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu

diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle

kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad

vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse

hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute

tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu

põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende

toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.

17. Väljakujunenud kohtupraktika alusel saab hageja esindaja õigusabikulu arvel teenuse

tunnihinnaks märgitud 100 eurot/tund (käibemaksuta) pidada mõistlikus suuruses olevaks.

18. Kohus ei nõustu aga täiel määral esinduse ajakuluga. Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul

on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist hageja esindajaga, kes käesoleva hagiga sarnaseid

trafaretseid hagisid, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu

sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, esitab kohtutesse

märkimisväärsel hulgal. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase õigusvaidlusega, mis

õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole toimunud

sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole

vastuväidetega. Hageja on koostanud vaid hagiavalduse. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi

koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Kohtu

hinnangul ei ole tegemist keeruka ja asjaolude poolest mahuka tsiviilasjaga, hagi peamisteks

lisadeks on vaid leping ja tasumata arve. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja

mõistlikuks ajakuluks 2 tundi ehk õigusabikulud on põhjendatud summas 200 eurot, millest

kostjal tuleb hagejale hüvitada vastavalt menetluskulude jaotusele 76% ehk 152 eurot

(käibemaksuta).

19. Kokkuvõttes kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja menetluskulude katteks 228 eurot (76

+ 152).

20. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada,

et kostjal menetluskulud puuduvad. Kohus jätab kostja menetluskulud nende puudumise tõttu

seega kindlaks määramata.

21. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.

22. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Marika Leimann

Kohtunik