2-24-18493/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

15.09.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-18493

Kohtuasi

Multiland OÜ avaldus avalikult kasutatavale teele

juurdepääsu määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.03.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühing Laheotsa määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Multiland OÜ (registrikood 10815803),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Heili Püümann

Puudutatud isik Osaühing Laheotsa (registrikood

10238435), lepingulised esindajad vandeadvokaat Triin

Antsov ja vandeadvokaadi abi Kaspar Kaljurand

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Multiland OÜ 12.08.2025 esitatud tõendid

(asjatundja arvamus, droonivideo, Karo Trans OÜ 13.06.2025 e-kiri,

kinnistusraamatu väljavõtted, tekitatud kahju kalkulatsioon).

2. Tühistada Harju Maakohtu 21.03.2025 määrus menetluskulude jaotuse osas

(resolutsiooni punkt 2) ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta

maakohtu menetluses kantud menetluskulud Multiland OÜ kanda.

3. Harju Maakohtu 21.03.2025 määrus on jõustunud osas, milles maakohus keeldus

Multiland OÜ avalduse menetlusse võtmisest (resolutsiooni punkt 1).

4. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt

:

4.1. Keelduda Multiland OÜ avalduse avalikult kasutatavale teele juurdepääsu

määramiseks menetlusse võtmisest.

4.2. Jätta menetluskulud Multiland OÜ kanda.

5. Rahuldada määruskaebus.

6. Määruskaebuskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta Multiland OÜ

kanda.

2-24-18493

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Multiland OÜ (avaldaja) esitas 05.12.2024 Harju Maakohtule avalduse avaldajale kuuluvalt

Kurkse küla kinnistult (registriosa nr 13585202) juurdepääsu määramiseks avalikult

kasutatavale teele üle Osaühingule Laheotsa (puudutatud isik) kuuluvate Mureli-Metsa,

Saeveski L3 ja üle Velle kinnistute.

1.1. Avalduse ja avaldaja täiendavate seisukohtade kohaselt on avaldaja peamiseks

tegevusalaks enda kinnistutel metsamajandamine ja metsavarumine. Avaldajale kuulub

Kurkse küla kinnistu, millelt puudub juurdepääs avalikult kastutavale teele. Avaldaja

juurdepääs Kurkse küla kinnistult avalikult kasutatavale teele katkes kohaliku omavalitsuse

tegevuse tulemusena, kes võõrandas 2017. aasta maikuus Kurkse küla kinnistut teenindanud

avaliku tee (Saeveski tee L3) puudutatud isikule.

1.2. Avaldaja töötas 2024. aasta lõpus üles ja koondas osaliselt kokku Kurkse küla kinnistul

metsamaterjali, mille väärtus oli sellel ajahetkel suurusjärgus 100 000 eurot. Metsatehnika

metsamaterjali ülestöötamiseks viidi Kurkse küla kinnistule mööda vaidlusalust

juurdepääsuteed ja seda puudutatud isiku nõusolekul. Kui avaldaja hakkas metsamaterjali

Kurkse küla kinnistult ära vedama, siis sulges puudutatud isik tee betoonblokkide ja

randaaliga ja andis avaldajale teada, et kui ta ei maksa juurdepääsutee kasutamise eest 1 eurot/

tihumeeter, siis ei võimalda puudutatud isik juurdepääsutee kasutamist. Avaldaja hinnangul

on tegemist ebamõistlikult suure tasuga.

2. Koos avaldusega esitas avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, milles palus

esialgse õiguskaitse korras määrata Kurkse küla kinnistult juurdepääs avalikult kasutatavale

teele üle puudutatud isikule kuuluvate Mureli-Metsa, Saeveski L3 ja üle Velle kinnistute

taotluses toodud tingimustel.

Avaldaja selgitas, et tal on vaja viia Kurkse küla kinnistult ära juba raiutud ja riknev

metsamaterjal. Ülestöötatud metsamaterjal ei saa jääda metsa või laoplatsile pikaks ajaks, sest

seda ohustavad puiduseened ja -putukad. Kui avaldajal ei ole võimalik metsamaterjali ära

vedada ja edasi müüa, siis tekib talle rahaline kahju kokku 137 184,66 eurot. Kui puudutatud

isik oleks koheselt avaldajale selgitanud, et vaidlusaluse tee kaudu ei tohi metsamaterjali ära

vedada, siis ei oleks avaldaja töödega alustanud. Puudutatud isik andis enda keelust teada

alles pärast seda, kui avaldaja oli kooskõlastatult puudutatud isikuga viinud metsamasinad

Kurkse küla kinnistule ja asunud töid teostama. Puudutatud isiku selline käitumine on

vastuolus hea usu põhimõttega. Avaldajal ei ole võimalik kasutada ühtegi alternatiivset teed.

3. Puudutatud isik palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

2-24-18493

3.1. Puudutatud isik selgitas, et tõele ei vasta avaldaja väide, nagu oleks puudutatud isik

lubanud vaidlusalust teed kasutada. Puudutatud isik keelas enda kinnistute mistahes viisil

kasutamise ajal, mil on märg ja vihmane. 04.11.2024 esitas avaldaja puudutatud isikule

teavituse seoses äraveo tööde teostamise, metsamaterjali ladustamisega ning juurdepääsutee

kasutamisega. Tegemist oli teavitusega ning mistahes varasemat kokkulepet eelmainitud

kinnistute kasutamiseks sel ajaperioodil ei olnud. Avaldaja alustas teavituse edastamise päeval

omavoliliselt puudutatud isikule kuuluvatel kinnistutel asuva tee kasutamist, mille

kasutamiseks avaldajal õiguslikku alust ei olnud. Seetõttu ei võimaldanud puudutatud isik

avaldajal teed kasutada. Avaldajal esineb juurdepääsu jaoks oluliselt mõistlikumaid

alternatiive ning avaldajal on olemas luba metsamaterjal teisi kinnistuid pidi välja vedada.

3.2. Avaldaja huvi viia metsamaterjal välja on äriline, millele Riigikohtu praktikast tulenevalt

eraldiseisvat kaitset ei anta, st avaldaja peab arvestama ebamugavustega, mis kaasnevad

metsamaterjali äraveoga. Avaldaja ei saa puudutatud isikule ette heita endale kahju tekitamist

olukorras, kus avaldaja otsustas kasvava metsa enda kinnistutelt maha võtta enne, kui tal oli

metsamaterjali väljaveotee osas olemas kokkulepe. Lisaks võib puudutatud isiku kinnistutel

asuva tee kasutamine tekitada puudutatud isikule kahju. Velle ja Saeveski tee L3 kinnistutele

rajatud drenaažisüsteem on osaliselt tee all ning on oht, et raskete metsamasinatega sel teel

liikumine kahjustab drenaažisüsteemi.

3.3. Avaldaja soovib kasutada puudutatud isiku kinnistutel asuvat teed põhjendamatult

väikese tasu eest. Metsandusvaldkonnas on tavapärane, et teeomanikule tasutakse

metsamaterjali väljaveol lähtuvalt välja veetava materjali kogusest. Seejuures võib

juurdepääsutasu olla vahemikus 1–3 eurot tihumeetri kohta. Avaldaja proovib puudutatud

isiku arvelt säästa metsamajandamisel muidu tekkivalt sisendkulult, mida teised sektori

ettevõtjad kannavad.

4. 17.12.2024 määrusega jättis maakohus 05.12.2024 esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole avaldaja välja toonud selliseid

erakorralisi asjaolusid, mis tingiksid pooltevahelise õigussuhte reguleerimise enne asjaolude

igakülgset väljaselgitamist. Juba langetatud metsamaterjali ära vedamiseks ei ole asjakohane

kohustada esialgse õiguskaitse korras puudutatud isikut taluma juurdepääsu, mille tingimuste

järgi oleks avaldajale kuuluva kinnistu igakordsel omanikul õigus kasutada vaidlusaluseid

kinnistuid ööpäevaringselt igat liiki sõiduvahendiga (seahulgas metsamajandamiseks ja

hooldamiseks vajaminevate sõiduvahenditega, nagu veoautod, järelhaagisega sõidukid jms).

Puudutatud isik on veenvalt põhistanud, et Velle ja Saeveski tee L3 kinnistutele on rajatud

drenaažisüsteem, mis osaliselt on tee all, mistõttu on reaalne oht, et raskete metsamasinatega

sel teel liikumine kahjustab drenaažisüsteemi. Kohus ei saa juurdepääsu määrata nii, et selle

tulemuseks on kahju tekkimine koormatava kinnisasja omanikule.

5. Avaldaja esitas 27.12.2024 teistkordse taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, muutes

taotletud juurdepääsu kasutamise tingimusi ja täiendades põhjendusi.

6. 27.01.2025 määrusega jättis maakohus 27.12.2024 taotluse rahuldamata. Maakohtu

määruse põhjenduste kohaselt soovib avaldaja maksimeerida enda rahalist kasu metsa

müügist ning minimeerida tee kasutusõiguse eest makstava tasu suurust. Avaldaja jaoks kõige

odavam ja mugavam lahendus ei õigusta puudutatud isiku kinnistu võimalikku kahjustamist.

Avaldaja ja puudutatud isik on esitanud vastandlikud asjatundja arvamused vaidlusaluse tee

kandevõime kohta. Samuti on vaidlus selle üle, kas on olemas maakorralduslikult sobilik

alternatiivne juurdepääsutee. Avaldaja on teadlikult võtnud riski, asudes metsa raiuma enne

äraveo võimaluste selgumist. Praegusel juhul ei kaalu avaldaja soov teha oma kinnistul

2-24-18493

metsatöid üles puudutatud isiku huvi vältida kahju tekitamist. Põhimenetluse raames

tuvastatakse, kas vaidlusaluse tee kandevõime on piisav metsamaterjali väljaveoks ning kas

juurdepääs on võimalik määrata alternatiivsel viisil. Kui praeguseks langetatud metsa puhul

oleks kinnistu omaniku soovitud tasu 1625 eurot, siis metsa riknemisel tekkiv kahju ületaks

selle summa.

7. 07.03.2025 esitas avaldaja taotluse avalduse tagasi võtmiseks (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 424 lg 1) ja asja menetluse lõpetamiseks. Esitatud taotluse kohaselt

rikneb avaldaja metsamaterjal tänaseni avaldajale kuuluval kinnistul. Seda põhjusel, et ükski

menetluses väljatoodud alternatiivne tee ei ole kasutatav (liigniiske ala, millel ei ole võimalik

transpordiga liikuda). Kuna kohus ei ole 05.12.2024 avaldust menetlusse võtnud, siis on

avalduse tagasivõtmine TsMS § 477 lg 1 ja § 424 lg 1 kohaselt lubatav. Avaldaja palus jätta

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Juurdepääsu määramisega seotud vaidlustes on

üldiselt väljakujunenud praktikaks, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. See on

praegusel juhul põhjendatud muuhulgas seetõttu, et kohus ei ole avaldaja avaldust tänaseks

menetlusse võtnud. Kohus on palunud puudutatud isikult kahel korral seisukohta ainult

esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta.

8. 14.03.2025 seisukohas palus puudutatud isik jätta menetluskulud avaldaja kanda.

07.03.2025 taotluse esitamise seisuga olid poolte vahel avaldajast tulenevalt nurjunud

kompromissiläbirääkimised, mille käigus väljendas avaldaja algselt soovi pakutud

alternatiivset teed kasutada, kuid hiljem taganes sellest soovist puudutatud isikule teadmata

asjaoludel.

Maakohtu määrus ja põhjendused

9. Harju Maakohus keeldus 21.03.2025 määrusega avalduse menetlusse võtmisest ja jättis

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning rahaliselt kindlaks määramata.

9.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt esitas avaldaja 07.03.2025 kohtule taotluse

avalduse tagasivõtmiseks, milles palub jätta avaldus läbi vaatamata. Kuna kohus ei ole

avaldust menetlusse võtnud, siis ei kohaldu avalduse (hagi) tagasivõtmise sätted. Kuivõrd

avaldajal puudub menetlushuvi ning ta tsiviilasja menetleda ei soovi, tuleb TsMS § 371 lg 2 p

2 alusel keelduda avalduse menetlusse võtmisest.

9.2. TsMS § 172 lg 1 teine lause näeb ette, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib

kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui

see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas

põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab kohtule

menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, seejuures tuleb järgida õigluse põhimõtet.

Maakohus leidis, et kuivõrd õigusabikulu kandsid eelduslikult mõlemad menetlusosalised,

avaldajal esines õiguskaitsevajadus, avaldajal puudub jätkuvalt juurdepääsutee, avaldajal ja

puudutatud isikul on põhimõttelist laadi vaidlus sobiva juurdepääsutee osas, siis on õiglane

jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

9.2.1. Praegusel juhul ei saa lähtuda TsMS § 168 lg 1 regulatsioonist. Praegusel juhul keeldub

kohus avalduse menetlusse võtmisest põhjusel, et avaldaja asja edasist menetlemist ei soovi,

hoolimata asjaolust, et tal puudub jätkuvalt juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Praegusel

juhul ei sõltunud avalduse menetlusse võtmine avaldaja enda tegevusest.

2-24-18493

9.2.2. Ka siis, kui kohaldada menetluskulude jaotamisel analoogia korras hagi tagasivõtmise

regulatsiooni (TsMS § 168 lg 2), puuduks alus jätta menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja

teatas, et ei soovi asja edasist menetlemist, ilma et oleks saavutanud taotletud juurdepääsu.

Asja materjalide põhjal puudub alus arvata, et avaldus oleks põhjendamatu. Kui kinnistule

puudub juurdepääs avalikult teelt, ei saa avaldust juurdepääsu määramiseks reeglina jätta

rahuldamata. Nii avaldaja kui ka puudutatud isik on jäänud eriarvamusele seoses vaidlusaluse

tee kandevõimega. Eelnimetatud asjaolu tuvastamine oleks toimunud tsiviilasja menetlemise

käigus. Kohus küsis puudutatud isikult arvamust kahe esialgse õiguskaitse taotluse osas.

Kuigi menetlusosalisele ei saa (vande)advokaadi teenuse kasutamist ette heita, siis sellises

ulatuses õigusabikulu (ka tõendi hankimise kulu) tekkimine enne avalduse menetlusse võtmist

ei ole vastaspoolele ka ettenähtav.

Määruskaebus

10. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse

menetluskulude jaotuse osas ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta

menetluskulud avaldaja kanda.

10.1. Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus ebaõigesti puudutatud isiku menetluskulud

tema enda kanda olukorras, kus puudutatud isik ei põhjustanud kohtumenetlust, esitas kohtu

korraldusel lepingulise esindaja vahendusel seisukohti, mis olid edukad ja millest kohus asja

lahendamisel lähtus. TsMS § 172 lg 1 järgi on antud juhul õiglane jätta menetluskulud täies

ulatuses avaldaja kanda. Avaldaja võttis maha talle kuuluvatel kinnistutel asuva metsa ilma, et

tal oleks olemas kokkulepe puudutatud isikuga viimase kinnistutel asuva tee kasutamiseks.

Selle asemel, et asuda kohtuvälistesse läbirääkimistesse juurdepääsumarsruudi osas, esitas

avaldaja kohtule avalduse ning taotlused esialgse õiguskaitse määramiseks üle puudutatud

isiku kinnistute. Harju Maakohus, nõustudes puudutatud isikuga, jättis esialgse õiguskaitse

taotlused rahuldamata. Pärast teistkordset esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist

esitas avaldaja taotluse avalduse tagasivõtmiseks. Puudutatud isiku hinnangul ei anna

eeltoodu võimalust järeldada, nagu oleks menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmine

õiglane. Taoline seisukoht tähendaks, et menetlusosaline võikski lõpmatuseni „kalastada“

talle soodsat esialgse õiguskaitse lahendit, ilma mistahes menetluskulusid puudutavat riski

kandmata.

10.2. Lisaks tuleks praegusel juhul jätta menetluskulud avaldaja kanda TsMS § 168 lg-te 1 ja

4 alusel. Avalduse menetlusse võtmisest keelduti avaldaja soovil.

10.3. Maakohus hindas ebaõigesti menetluskulude tekkimist avaldaja jaoks ettenähtamatuteks.

Avaldajale oli hiljemalt 13.12.2024 teada, et puudutatud isikut esindavad menetluses

advokaatidest lepingulised esindajad.

Menetlusosaliste seisukohad

11. Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Avaldaja esitas ka taotluse võtta

kohtumääruse põhjendustes seisukoht küsimuse kohta, kas avaldaja poolt siinses tsiviilasjas

05.12.2024 ja 27.12.2024 esitatud esialgse õiguskaitse taotluste rahuldamata jätmine

maakohtu poolt oli õiguspärane ja põhjendatud.

11.1. Avaldaja selgitas, et on esitanud maakohtule kokku kolm esialgse õiguskaitse taotlust

(siinses tsiviilasjas 05.12.2024 ja 27.12.2024 ning 05.06.2025 tsiviilasjas nr 2-25-8383)

paludes kohtult, et kohus võimaldaks avaldajal esialgse õiguskaitse raames vedada talle

2-24-18493

kuuluvalt Kurkse küla kinnistult välja juba ülestöötatud ja kokku kogutud metsamaterjal.

Maakohus esialgse õiguskaitse avaldusi ei rahuldanud. Ajaperioodil, mis avaldaja kohtult

esialgset õiguskaitset palus, hävis osa avaldaja metsamaterjalist. See tähendab, et see

sündmus, millest hoidumise tarbeks avaldaja kohtusüsteemilt korduvalt abi palus, esialgse

õiguskaitse menetluste ajal ka saabus. Müüdud materjali eest on avaldaja saanud puhast

müügitulu (maha on arvatud väljaveokulu) 56 328 eurot, mis on võrreldes esialgselt loodetuga

36 001 eurot vähem.

11.2. Avaldajal õnnestus juulikuus metsamaterjal Kurkse küla kinnistult ära vedada. On tõsi,

et avaldaja kasutas teiste kinnistute (Vana-Aasa ja Kadaka) omanikega kooskõlastamata

(nimetatud isikuid ei olnud võimalik tabada) puudutatud isiku poolt pakutud alternatiivi

selliste tööde tegemiseks. Juulikuus õnnestus seda teha üksnes põhjusel, et selleks ajahetkeks

olid olnud pikalt kõrged temperatuurid ja pinnas oli läbikuivanud. Tegemist on aga Eesti

mõistes ilmastikuoludega, mis esinevad paaril korral aastas. Seega ei ole tegemist püsiva

juurdepääsuga.

11.3. Avaldaja võttis praeguses tsiviilasjas esitatud avalduse tagasi, sest avaldajal kadus ära

usk Eesti kohtusüsteemi ja oli selge, et avaldajale kahju tekkimise ajahetkeks kohtust

lahendust ei tule. Praegusel juhul peavad menetluskulud jääma menetlusosaliste endi kanda

põhjusel, et menetluskulude avaldaja kanda jätmine oleks ebaõiglane. Avaldaja poolt esitatud

esialgse õiguskaitse taotlused ei oleks tohtinud rahuldamata jääda. Esialgse õiguskaitse

taotluste rahuldamata jätmise tõttu tekitati avaldajale otsest rahalist kahju 36 000 eurot. Isegi

juhul, kui kohus peaks leidma, et avaldajalt tuleb mingis osas puudutatud isiku menetluskulud

välja mõista, siis peab see olema üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

Menetluse edasine käik

12. 14.08.2025 seisukohas selgitas puudutatud isik, et puudutatud isik omandas teealuse

kinnistu juba 2017. aastal ning avaldaja võttis metsamaterjali maha ilma, et tal oleks olnud

eelnev kokkulepe väljaveotee kasutamiseks. Kokkulepe metsaveoks tuleb alati sõlmida enne

raietöid. Seega tekkis probleem avaldaja enda ning mitte kellegi teise tegevusest tulenevalt.

13. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb vaidlustatud osas TsMS § 667 lg 2

esimese lause alusel tühistada ning teha asjas uus määrus, millega jätta maakohtus kantud

menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebus rahuldatakse.

Kooskõlas TsMS § 651 lg-ga 1 ja §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse

lahendamisel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on

edasi kaevatud. Puudutatud isik vaidlustab maakohtu määrust üksnes menetluskulude jaotuse

osas (maakohtu määruse resolutsiooni p 2). Osas, milles maakohus keeldus avalduse

menetlusse võtmisest, on maakohtu määrus jõustunud (TsMS § 466 lg 3).

15. Praegusel juhul jättis maakohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, kuivõrd

leidis, et see on asjaolusid arvestades õiglane. Maakohtu määruse põhjendusi arvestades saab

järeldada, et maakohus kohaldas menetluskulude jaotuse määramisel TsMS § 172 lg-t 1.

2-24-18493

16. Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 172 lg 1 sätestab kohtu laia kaalutlusõiguse jaotada

mitme menetlusosalisega hagita menetluses menetluskulud üldreeglist erinevalt, lähtudes

õigluse põhimõttest, arvestades mh kõiki olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve (RKTKm

23.10.2024, 2-20-19179, p 13.1).

17. Ringkonnakohus leiab erinevalt maakohtust, et arvestades vaidluse asjaolusid (sh avalduse

tagasivõtmise aluseks olevaid asjaolusid ning esialgse õiguskaitse taotluste aluseks olnud

asjaolusid), on praegusel juhul õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja

kanda. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgnevaga.

Avaldaja on vastuses määruskaebusele selgitanud, et ta võttis avalduse tagasi, sest tal kadus

usk Eesti kohtusüsteemi ning avaldaja hinnangul ei oleks tohtinud tema esialgse õiguskaitse

taotlused rahuldamata jääda. Sisuliselt nähtub seega avaldaja põhjendustest, et ta võttis

avalduse tagasi, kuivõrd tema taotlused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks jäid rahuldamata.

Avaldaja võttis avalduse tagasi olukorras, kus tal puudub endiselt juurdepääsutee.

Asja materjalidest nähtub, et avaldajal esialgse õiguskaitse taotluste esitamise vajaduse tingis

asjaolu, et avaldajal puudus selge kokkulepe metsamaterjali väljaveotee osas (ka 27.01.2025

määruses, millega maakohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, märgib

maakohus, et avaldaja on teadlikult võtnud riski, asudes metsa raiuma enne äraveo võimaluste

selgumist) ning avaldaja ei olnud nõus tasuma puudutatud isiku küsitud tasu, selleks, et

vaidlusalust teed kasutada. Vastuses määruskaebusele on avaldaja selgitanud, et tal on

õnnestunud juulikuus metsamaterjal kinnistult ära vedada kasutades selleks alternatiivset teed.

Tulenevalt asjaolust, et avaldaja viitas vastuses määruskaebusele, et ta esitas ka tsiviilasjas nr

2-25-8383 taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, tuvastas ringkonnakohus, et avaldaja

on esitanud 29.05.2025 tsiviilasjas nr 2-25-8383 maakohtule avalduse (ja 05.06.2025 avalduse

täienduse) avaldajale kuuluvalt kinnistult registriosa nr 13585202 juurdepääsu määramiseks

avalikult kasutatavale teele. Maakohus on tsiviilasjas nr 2-25-8383 avalduse menetlusse

võtnud ning jätnud avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. Seega

on avaldaja esitanud teises tsiviilasjas samasisulise avalduse, mille ta praeguses asjas tagasi

võttis.

Seega, arvestades avalduse tagasivõtmise ja esialgse õiguskaitse taotluste aluseks olnud

asjaolusid ning ka seda, et avaldaja on pärast avalduse tagasi võtmist siinses tsiviilasjas

esitanud samasisulise avalduse tsiviilasjas nr 2-25-8383, on praeguses olukorras õiglane ja

põhjendatud, et avaldaja kannab nii enda kui ka puudutatud isiku menetluskulud.

18. Praegusel juhul oleks menetluskulude avaldaja kanda jätmine põhjendatud ka TsMS § 168

lg 4 alusel (koosmõjus § 477 lg-ga 1). Erialakirjanduses on selgitatud, et kui hagist loobumine

ei peaks olema lubatav enne, kui hagi on menetlusse võetud ja ka kostjale kätte toimetatud,

siis hagi tagasivõtmisel sellist piirangut ei ole (TsMS II komm (2017), § 424, p 3.5). TsMS §

168 lg 4 järgi, kui hageja võtab hagi tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud

juhul, kui ta võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades

hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Praegusel juhul ei saavutanud avaldaja pärast

avalduse esitamist avaldusega taotletud eesmärki – juurdepääsu avalikult kasutatavale teele

üle puudutatud isikule kuuluvate kinnistute. Seega on menetluskulude avaldaja kanda jätmine

põhjendatud ka TsMS § 168 lg 4 (koosmõjus § 477 lg-ga 1) järgi.

2-24-18493

19. Eeltoodu tõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse osas, millega maakohus

määras kindlaks menetluskulude jaotuse. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega

jätab maakohtu menetluse kulud avaldaja kanda. Kuivõrd puudutatud isiku määruskaebus

kuulub rahuldamisele, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel

samuti avaldaja kanda.

20. Arvestades seda, et ringkonnakohus muudab esimese astme menetluskulude jaotust ning

jätab menetluskulud avaldaja kanda, tuleb kindlaks määrata puudutatud isiku menetluskulude

rahaline suurus. Puudutatud isiku menetluskulude rahalisele suurusele ja lepingulise esindaja

tehtud toimingute põhjendatusele ringkonnakohus praeguses lahendis hinnangut ei anna.

Maakohus määrab TsMS § 177 lg 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku

aja jooksul pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist.

21. Ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 alusel asja materjalide juurde avaldaja poolt

12.08.2025 esitatud tõendid (asjatundja arvamus, droonivideo, Karo Trans OÜ 13.06.2025

e-kiri, kinnistusraamatu väljavõtted, tekitatud kahju kalkulatsioon).

22. Avaldaja esitas määruskaebuses taotluse võtta kohtumääruse põhjendustes seisukoht, kas

maakohtu poolt 05.12.2024 ja 27.12.2024 esialgse õiguskaitse taotluste rahuldamata oli

põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja taotlus tuleb jätta tähelepanuta. Kohus ei saa

anda hinnangut juba jõustunud kohtulahendite põhjendatusele (maakohtu määrused ei olnud

TsMS § 4771 lg 4 järgi vaidlustatavad). Lisaks väljub avaldaja taotlus määruskaebuse

esemest, kuna siinses lahendis annab ringkonnakohus hinnangu vaid vaidlustatud 21.03.2025

määruses märgitud menetluskulude jaotusele (TsMS § 12, § 651 lg 1 koosmõjus §-ga 659).

23. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)