2-22-7418/68 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Vallo Kariler, Ele Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. september 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-7418

Kohtuasi

GTS

Group

OÜ

hagi

E.D

vastu

raamatupidamisregistri andmetega tutvumise ja

neist väljavõtete või ärakirjade tegemise

võimaldamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 6. veebruari 2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

GTS Group OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: GTS Group OÜ (registrikood 14433501),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel Berg

Kostja: E.D (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Kadi Saluste

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda E.D 24. oktoobril 2024 esitatud tõendi asja materjali juurde võtmisest.

2. Jätta Harju Maakohtu 6. veebruari 2024. a otsus muutmata.

3. Jätta GTS Group OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Jätta apellatsioonimenetluse kulud GTS Group OÜ kanda.

5. Mõista GTS Group OÜ-lt E.D kasuks tema menetluskulude hüvitamiseks välja

2316,67 eurot. Nimetatud summalt tuleb GTS Group OÜ-l tasuda alates otsuse

jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

6. Maksta GTS Group OÜ-lt E.D kasuks välja mõistetud menetluskulude hüvitis

pärast käesoleva otsuse jõustumist välja E.D nimetatud arvelduskontole

Rahandusministeeriumi kontole GTS Group OÜ poolt makstud tagatise arvelt.

2-22-7418

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. GTS Group OÜ (hageja) esitas 18.05.2022 E.D (kostja) vastu hagi (täpsustatud

07.06.2022), milles palus kohustada kostjat andma hagejale üle ajavahemikust 20.02.2018–

07.03.2022 kostja valduses olevad hageja raamatupidamise algdokumendid, kontoplaanid,

siseeeskirjad, aastaaruanded koos bilanssidega, kasumiaruannetega, rahavoogude aruannetega,

omakapitali muutuste aruannetega ja raamatupidamise aastaaruannete lisadega,

tegevusaruanded, majandusaasta aruanded ja nende taksonoomia, lepingud, lepingute

täitmisega / täitmata jätmisega seonduvad dokumendid, ostuarved, müügiarved, osanike /

juhatuse otsused, pearaamatu väljavõte, detailne varade ja kohustuste nimekiri ja

haldusorganite poolt hagejale tehtud ettekirjutused. Kostja vaidles hagile vastu, eitades

dokumentide valdamist.

2. Maakohus rahuldas hagi 08.12.2022 otsusega ja jättis menetluskulud kostja kanda. Tallinna

Ringkonnakohus rahuldas 05.04.2023 otsusega kostja apellatsioonkaebuse, tühistas

maakohtu otsuse ja saatis asja tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

3. Hageja esitas asja uuel läbivaatamisel 18.08.2023 avalduse hagi muutmiseks, paludes

kohustada kostjat andma hagejale üle ajavahemiku 20.02.2018–07.03.2022 kohta andmed

hageja majandustehingute kohta, samuti sõlmitud lepingud või alternatiivselt võimaldama

hagejal raamatupidamisregistri andmetega tutvuda. Kostja vaidles hagi muutmisele vastu,

leides, et on tõendamata, et nõutud dokumendid eksisteerivad ja on kostja valduses.

4. Maakohus võttis 24.10.2023 määrusega hageja 18.08.2023 esitatud alternatiivse nõude

menetlusse ja jättis kõik eelnevalt menetluses olnud nõuded vastavalt hageja 20.10.2023

taotlusele läbi vaatamata.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

5. Muudetud hagis palus hageja kohustada kostjat võimaldama hagejal 10 päeva jooksul

kohtuotsuse jõustumisest arvates tutvuda raamatupidamise seaduse (RMP) § 9 lg 1 kohase

hageja raamatupidamisregistri andmetega kontode kaupa kronoloogilises järjekorras

kõikide hageja majandustehingute kohta ajavahemikul 20.02.2018–07.03.2022, ühes

võimalusega teha nendest andmetest väljavõtted või ärakirjad. Menetluskulud palus hageja

jätta kostja kanda.

6. Hagiavalduse kohaselt oli kostja 20.02.2018–05.11.2021 hageja juhatuse liige, kellel oli

tulenevalt äriseadustiku (ÄS) §-st 183 kohustus korraldada hageja raamatupidamist. RPS §

4 p-st 3 tulenes kohustus kirjendada kõiki majandustehinguid raamatupidamisregistris (ehk

pearaamatus). Raamatupidamisregister on käsitatav dokumendina tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 272 lg 1 tähenduses.

2-22-7418

7. Kuna hageja raamatupidamise andmed on koostatud hageja huvides, on hagejal õigus

nõuda nendega tutvumise võimaldamist võlaõigusseaduse (VÕS) § 1015 alusel. Arvestades,

et hageja raamatupidamisregistri pidamist korraldas kostja, on need andmed tema valduses.

Kostja vastuväited

8. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

9. Hageja raamatupidamist korraldas ja selle eest vastutas 12.11.2018–25.09.2019 JK (hageja

kontserni finantsjuht), kelle valduses oli kogu hageja raamatupidamine. JK ei andnud pärast

oma volituste lõppemist raamatupidamist kostjale üle. Dokumendid on hageja uuel juhatuse

liikmel VTl. Kostjal ei olnud kohustust nõutud ajavahemikus hageja raamatupidamist

korraldada.

10. Kostjal puuduvad raamatupidamise dokumendid. Hageja ei ole nõude rahuldamise

eelduseid, sh kostja valdust ega raamatupidamisregistri eksisteerimist tõendanud. Kostja ei

pea dokumente hageja jaoks hankima. Esitatud kujul ei ole hageja nõuet võimalik täita.

Maakohtu otsus ja põhjendused

11. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt

kostja menetluskulude hüvitamiseks välja 8376 eurot koos viivistega VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

12. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt peab raamatupidamisregister hagejal enesel

olemas olema. Vaidlust ei ole, et ajavahemikus 20.02.2018–07.03.2022 oli hageja juhatuse

liikmete hulgas teiste seas ka kostja. Kuna kostja registri valdamist eitab, ei piisa hageja

esitatust tema nõude rahuldamiseks. Hageja õigus nõuda kostjalt raamatupidamisregistriga

tutvumist ei tulene juhatuse liikme kohustusest korraldada raamatupidamist.

13. Maakohus selgitas hagejale, et hagi oleks võlaõigusseaduse (VÕS) § 1015 alusel

võimalik rahuldada juhul, kui oleks tõendatud, et nõutud dokument on kostja otseses valduses.

Hageja ei ole seda tõendanud. Kostja eitab valdust. Kui kostjat kohustataks võimaldama

hagejal dokumendiga tutvumist olukorras, kus otsuse täitmise objektiivne võimalikkus ei ole

selge, ei saavutaks hageja tõenäoliselt oma eesmärki ja hagi rahuldav kohtuotsus oleks

tagajärjetu. Õige ei oleks ka negatiivse asjaolu tõendamise koormuse panemine kostjale.

Kostja väidetava raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumisega ei saa tegeleda

käesolevas tsiviilasjas.

Apellatsioonkaebus

14. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

15. Kostjal oli hageja juhatuse liikmena ÄS §-st 183 tulenevalt kohustus korraldada hageja

raamatupidamist raamatupidamise seaduses sätestatud viisil. Kostja käsutuses pidid seega

olema andmed hageja raamatupidamise kohta ajast, kui ta oli hageja juhatuse liige.

16. Ka raamatupidamise andmed võivad olla VÕS §-st 1015 tuleneva nõude esemeks.

Nõude rahuldamise eeldused on täidetud, kuna hageja majandustegevuse kohta

raamatupidamisregistrisse sisestatud andmed on koostatud hageja huvides ja tema

raamatupidamiskohustuse täitmiseks; hagejal on vaja omada teavet enda raamatupidamise

andmete kohta ning kõnealused andmed on kostja käsutuses, kuna tema korraldas

raamatupidamisregistri pidamist.

2-22-7418

17. Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja pidi nõude rahuldamiseks tõendama, et

dokument on kostja otseses valduses. Seda, et raamatupidamise andmed on kostja käsutuses,

tuleb eeldada. Dokumendi valduse küsimus ei ole pärast hageja nõude muutmist enam oluline,

kuna menetlusse jäänud nõude ese on andmetega tutvumise võimaldamine, mitte dokument

kui asi. Kuna hagejale ei ole teada, milliste tehingute kohta andmed raamatupidamisregistris

olemas on, ei saa hagejalt nõuda, et ta tõendaks, et mingid dokumendid on kostja valduses

Hageja on tõendanud, et kostjal on olemas vähemalt osad andmed. Et koos kostjaga on hageja

juhatuses olnud ka teisi isikuid, ei oma tähtsust. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks

raamatupidamise andmed neile üle andnud ja et tal andmeid enam ei oleks.

18. Hagi rahuldamist ei välista raamatupidamise andmete puudulikkus ja ÄS §-st 183

tulenevate kohustuste rikkumine kostja poolt. Kuna hageja nõuab andmetega tutvumise

võimalust, ei oma tähtsust, kas ja millises ulatuses raamatupidamisdokumente koostati.

Raamatupidamisandmete tegelik sisu selgubki pärast hagi rahuldamist.

Vastustaja seisukoht

19. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

20. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulud jäävad hageja kanda.

21. Hageja nõuab siinses menetluses kostjalt, kui oma endiselt juhatuse liikmelt võimalust

tutvuda hageja raamatupidamisregistri andmetega ajavahemiku 20.02.2018–07.03.2022 kohta.

Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses eelkõige selle üle, kas maakohus jagas

tõendamiskoormuse õigesti.

22. Kolleegium märgib esmalt, et ekslik on kostja seisukoht, nagu ei saaks hageja

apellatsioonimenetluses tõendamiskoormuse ebaõigele jaotamisele tugineda, kui ta ei esitanud

maakohtu menetluses vastuväidet kohtu tegevusele tõendamiskoormuse jaotamisel. TsMS §

333 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta

menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu

tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Kohtu tõendamiskoormuse jaotamist puudutavad

otsustused on materiaalõiguse kohaldamise, mitte menetluse juhtimise ja korraldamise

küsimus. Ringkonnakohus ei ole seotud apellatsioonkaebuse õigusliku põhjendusega (TsMS §

652 lg 8). See tähendab, et kohus kohaldab materiaalõigust ise. Ka seda, kas maakohus

kohaldas materiaalõigust õigesti või mitte, kontrollib ringkonnakohus seega ise, sõltumata

sellest, kas apellant sellele tugineb või seda põhjendab. Seega on ka apellandil võimalik

viidata tõendamiskoormuse ebaõigele jaotamisele maakohtu poolt, sõltumata sellest kas ta

tõendamiskoormuse jaotamisele maakohtus vastuväite esitas või mitte.

23. Hageja seisukoht, nagu oleks maakohus tõendamiskoormuse ebaõigesti jaotanud, on

siiski ekslik. Maakohus kvalifitseeris hageja nõude VÕS § 1015 alusel ja selgitas õigesti, et

hagi rahuldamiseks tuli hagejal tõendada, et nõutud dokumendid on kostja valduses

(maakohtu 21.06.2023 ja 03.01.2024 määrused). Kuigi õige on hageja seisukoht, et viidatud

säte võimaldab nõuda mitte üksnes dokumentide, vaid ka andmetega tutvumist, on siiski

ekslik järeldus, nagu muudaks see asjaolu seadusest tulenevat tõendamiskoormust.

2-22-7418

24. VÕS § 1015 kohaselt võib teise isiku valduses oleva dokumendiga tutvumise vastu

õigustatud huvi omav isik valdajalt nõuda dokumendiga tutvumise lubamist, kui dokument on

koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku huvides või kui dokumendis on kajastatud selle

isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe või nendevahelise tehingu ettevalmistamine.

Viidatud sätte kohaselt on hagejal seega õigus nõuda dokumentide või andmetega tutvumist

üksnes nende valdajalt. Arvestades ka TsMS § 230 lg-st 1 tulenevat üldist tõendamiskoormust,

pidi hageja tõendama, et tema nõutud andmed on olemas ja et need on kostja valduses.

Seejuures ei piisa selle tõendamiseks asjaolust, et kostja on varem olnud hageja juhatuse liige.

Üksnes selle alusel ei saa eeldada, et kostjal on olemas andmed, millega tutvumist hageja

nõuab (vt tõendamiskoormise jaotamise kohta ka RKTKo 06.08.2025, 2-22-7750/42 ja seal

viidatud lahendid). Järeldust, nagu oleks kostjal hageja nõutud andmed, ei saa teha ka hageja

viidatud asjaolust, et kostja juhatuse liikmena alustas, kuid ei lõpetanud 2018. a ja 2019. a

majandusaasta aruande koostamist. Hageja selline väide ei ole ka õige, kuna ei 2018. a ega

2019. a majandusaasta aruande koostamist e-äriregistris ei algatanud kostja ise (vt väljavõtted

eäriregistrist, kd I tl 32 ja 33). Need majandusaasta aruanded on jäänud ka kinnitamata.

25. Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostjal oleks hageja soovitud raamatupidamisregistri

andmed, on VÕS § 1015 tuleneva nõude eeldused täitmata ja maakohus jättis hagi õigesti

rahuldamata. Hageja seisukoht, nagu tuleks hagi sõltumata eeltoodust siiski rahuldada, kuna

alles pärast otsuse tegemist ja kostja poolt täitmist selgub, milline on hageja nõude esemeks

olevate andmete tegelik maht ja sisu, on ekslik. Maakohus osundas õigesti, et kui andmete

olemasolu ja valdus ei ole teada, ei oleks kohtuotsus sisuliselt täidetav. TsMS § 442 lg 5

kohaselt, ja arvestades ka täitemenetluse formaliseerituse printsiipi, ei või kohus teha otsust,

mille puhul ei ole kohtutäituril võimalik kontrollida, kas kostja on või ei ole üle andnud kõik

andmed, mis tema valduses võivad olla. Ainuüksi hageja selgitus, et sellised asjaolud ei ole

talle teada, ei anna alust eeltoodust erinevale seisukohale asumiseks.

26. Eeltoodust tulenevalt ei oma tähtsust apellatsioonimenetluses esitatud väited ega

tõendid selle kohta, kes hageja juhatuse liikmetest sisesuhtes hageja raamatupidamisega

tegeles. Ringkonnakohus neid küsimusi seetõttu eraldi ei käsitle ja tagastab TsMS § 238 lg 1

alusel kostja 24.10.2024 esitatud tõendi (Riigikohtu 21.10.2024 määrus tsiviilasjas nr 2-22-

7551), millega kostja soovis täiendavalt tõendada, et hageja kontserni raamatupidamist

korraldas JK, mitte kostja (kd II tl 146–147). Kuna tõend on esitatud elektrooniliselt, puudub

vajadus selle tagastamiseks. Muud kostja poolt apellatsioonimenetluses esitatud tõendid

tagastas kohus 11.08.2025 määrusega.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

27. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

28. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja palub

oma 26.08.2025 menetluskulude nimekirjas määrata menetluskulude rahaliseks suurseks

4494,70 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas kostjale õigusabi vandeadvokaat

Kadi Saluste tunnihinnaga 170 – 230 eurot (käibemaksuta) ning teda abistasid juristid Kristina

Illak ja Madelen Kalvik tunnihinnaga 200 – 230 eurot (käibemaksuta). Kokku osutati kostjale

õigusabi 21,44 tundi (21 tundi 44 minutit).

29. Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks on põhjendatud osaliselt.

2-22-7418

29.1.

Ringkonnakohus ei arvesta 31.01.2024 ja 05.02.2024 menetlustoimingutele

kulunud ajaga, kuna need toimingud on tehtud maakohtu menetluse ajal. Maakohus

lahendas asja 06.02.2024 otsusega ja hageja esitas apellatsioonkaebuse alles

08.03.2024. Tegemist ei ole seega apellatsioonimenetluse kuludega.

29.2.

Maakohtu otsuse analüüs ja e-kiri kliendile, apellatsioonkaebusega tutvumine

ja kliendi informeerimine ning kohtumäärusega tutvumine kokku 1,25 tundi (1 tund 15

minutit tunnihinnaga 200 eurot) on arvestades dokumentide sisu ja mahtu ning

menetluse staadiumit põhjendatud. Menetluskulude katteks tagatise saamise taotluse

esitamise ja kostja seisukohaga tutvumise ajakulu kokku 1,50 tundi (1 tund 30 minutit

tunnihinnaga 200 eurot) on arvestades dokumentide sisu ja mahtu samuti põhjendatud.

29.3.

Apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks on kostja esindajal kulunud kokku

9,7 tundi, millest 5,05 tundi on juristi töö kaebuse koostamisel ja 4,65 tundi

vandeadvokaadi töö kaebuse täiendamisel ja esitamisel (kokku 9 tundi 42 minutit

tunnihinnaga 200 eurot nii juristi kui vandeadvokaadi puhul). Kolleegiumi hinnangul

on kulu nende toimingute eest põhjendatud kokku 5 tunni ulatuses. Kohus võtab

seejuures arvesse nii dokumentide sisu ja mahtu, kui ka menetluse staadiumit. Kuigi

kostja taotlused uute tõendite vastuvõtmiseks ringkonnakohtu menetluses jäid

rahuldamata, arvestab kohus ka nende taotluste esitamisega seotud ajakulu. Tegemist

ei olnud ilmselgelt põhjendamatu või menetluse venitamise eesmärgil esitatud

taotlustega. Tulenevalt üldisest menetluskulude jaotusest kannab asja kaotanud pool ka

selliste taotluste esitamisega seotud kulu riski, mis jäävad kohtu kaalumise tulemusel

rahuldamata.

29.4.

Hageja poolt kostja tõendite kohta esitatud seisukoha analüüsimise ja kliendile

informatsiooni edastamise, seisukoha ja tõendi esitamise, sh kliendi informeerimise

ajakulu kokku 1,5 tundi (1 tund 30 minutit tunnihinnaga 200 eurot) ei ole arvestades

menetlusdokumentide sisu ja mahtu põhjendatud. Kohus arvestab ajakuluga 1 tund.

29.5.

Juristi M. Kalviku ajakulu materjaliga tutvumisele, lõplike seisukohtade

koostamisele ja nende täiendamisele 3,21 tundi (3 tundi 12 minutit tunnihinnaga 230

eurot) ei ole põhjendatud. Kuigi iseenesest on võimalik lugeda hüvitatavaks ka

lepinguliseks esindajaks olnud advokaati aidanud vandeadvokaadi või juristi, kes ei

ole kohtus lepingulise esindajana osalenud, tehtud toimingute kulu, eeldab see, et tema

tehtud toimingud on menetluses olnud vajalikud ja mõistlikud ning ei ole tekitanud

lisakulusid võrreldes olukorraga, kui toimingud oleks teinud esindajaks olnud

advokaat, vaid on kulusid kokkuvõtlikult vähendanud (RKTKm 17.04.2024, 2-17-

124505/94, p 16). Juristi poolt ainult lõplike seisukohtade koostamiseks

apellatsioonimenetluse lõppfaasis asja materjaliga tutvumine on dubleeriv ja kulusid

üksnes suurendanud toiming, võrreldes olukorraga, kui toimingu oleks teinud

lepinguliseks esindajaks olnud advokaat ise. Kostjat esindanud advokaadil kulus

pärast juristi tehtud tööd materjali analüüsile ja seisukoha täiendamisele veel 3,1 tundi

(3 tundi 6 minutit tunnihinnaga 230 eurot). Arvestades esitatud dokumendi sisu ja

mahtu, leiab kohus, et vastaspool kohustub hüvitama üksnes menetluses osalenud

vandeadvokaadi töö 2 tunni 30 minuti ulatuses.

29.6.

Menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu on taotletud 42 minuti asemel

põhjendatud 20 minuti ulatuses, arvestades menetlustoimingu olemust ning koostatud

dokumendi sisu ja mahtu.

30. Kostja õigusabi kuulub seega hüvitamisele kokku 11 tunni 35 minuti ulatuses. Kostjale

osutatud õigusabi tunnitasu määr on, arvestades tsiviilasja olemust, sh asja keerukust,

2-22-7418

lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja turuhinda, 200 eurot kõikide kirjete osas. Kostja ei

taotle menetluskuludelt tasumisele kuuluva käibemaksu hüvitamist. Kokku tuleb hagejal

seega hüvitada kostjale apellatsioonimenetluse kuluna 2316,67 eurot. Kostja taotluse kohaselt

tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras viivist.

31. Ringkonnakohus rahuldas 09.05.202 määrusega kostja taotluse ja kohustas hagejat

tasuma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatist 2600 eurot. Hageja tasus tagatise

05.06.2024. Kohus maksab hagejalt kostja kasuks välja mõistetud menetluskulud

kindlaksmääratud ulatuses välja hageja makstud tagatise arvel. Selleks tuleb kostjal pärast

käesoleva otsuse jõustumist teatada kohtule tema arvelduskonto andmed. Ülejäänud osas

tagastab kohus tagatise eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 195 lg 1).

Hagejal tuleb teatada kohtule arvelduskonto andmed, millele tagatise tagastamist ta taotleb.

(allkirjastatud digitaalselt)