3-25-1588/36 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedVõtta menetlusse E.Y määruskaebused Tallinna Halduskohtu 29.05.2025 ja Tallinna Jätta E.Y määruskaebused rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.05.2025 ja
Legislator headnote
AI generated3-25-1588/36 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Võtta menetlusse E.Y määruskaebused Tallinna Halduskohtu 29.05.2025 ja Tallinna Jätta E.Y määruskaebused rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.05.2025 ja
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Veiko Vaske, Maret Altnurme, Monika Laatsit
Määruse tegemise aeg ja koht
15.09.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-1588
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus E.Y kinnipidamiseks
ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks ning
kinnipidamiskeskuses
kinnipidamise
tähtaja
pikendamiseks
Vaidlustatud kohtulahendid
Tallinna Halduskohtu 29.05.2025 määrus ja 24.07.2025
määrus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Taotleja Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad Ekaterina
Kouru ja Margit Paas
Puudutatud isik E.Y , riigi õigusabi korras määratud
esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
Menetluse alus ringkonnakohtus
E.Y määruskaebused
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Võtta menetlusse E.Y määruskaebused Tallinna Halduskohtu 29.05.2025 ja Tallinna
Halduskohtu 24.07.2025 määruste peale.
2. Jätta E.Y määruskaebused rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.05.2025 ja
Tallinna Halduskohtu 24.07.2025 määrused muutmata.
3. Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg
5).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Venemaa Föderatsiooni kodanik E.Y saabus 27.07.2024 Eesti Vabariiki koos
pereliikmetega eesmärgiga sõita Norra Kuningriiki. Piiril selgus, et tema esitatud Norra
elamisluba on võltsitud ning passis on võltsitud Venemaa ja Itaalia sisse- ja
3-25-1588
väljasõidutemplid. Pärast võltsitud dokumentide avastamist palus E.Y Eestis rahvusvahelist
kaitset.
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) luges 21.01.2025 otsusega tema rahvusvahelise kaitse
taotluse põhjendamatuks ja lükkas selle tagasi. E.Y-le tehti samas lahkumisettekirjutus ja
kohaldati sissesõidukeeldu. E.Y esitas otsusele kaebuse Tallinna Halduskohtule. Tallinna
Halduskohus jättis 14.05.2025 määrusega haldusasjas nr 3-25-1148 kaebuse läbi vaatamata.
Määrus on jõustunud.
E.Y lahkus 22.04.2025 omavoliliselt Vao majutuskeskusest ja lahkus Eestist läbi Tallinna
Vanasadama illegaalselt laevaga Rootsi, kus Rootsi piirivalve pidas ta 22.04.2025 kinni. Ta
esitas 25.04.2025 Rootsi Kuningriigis rahvusvahelise kaitse taotluse. Rootsi Kuningriik esitas
30.04.2025 Eestile palve võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 604/2013
(Dublini III määrus) alusel vastutus isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest,
mis rahuldati 02.05.2025. E.Y saabus Eestisse 27.05.2025 ning esitas samal päeval korduva
rahvusvahelise kaitse taotluse. Ta peeti 27.05.2029 kell 18.49 kinni välismaalasele
rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 4 alusel.
2. PPA esitas 28.05.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse E.Y kinnipidamiseks ja
kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VRKS § 361 lg 1 ning § 361 lg 2
p-de 4 ja 5 alusel. Isikul esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p-s
6 (kui välismaalane on PPA-le teada andnud ja PPA järeldab ka isiku hoiakutest ja
käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita) ja p-s 9 (välismaalane on loata lahkunud
määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist)
sätestatud põgenemisoht.
Isik on varjupaigasüsteemi kuritarvitaja. Ta otsustas pooleli oleva kohtuprotsessi ajal lahkuda
Rootsi Kuningriiki ja esitada seal uue rahvusvahelise kaitse taotluse. Isik väidab uues
rahvusvahelise kaitse taotluses, et on ilmnenud uued asjaolud, mistõttu esitab ta korduva
taotluse. PPA rahvusvahelise kaitse menetlejana peab VRKS § 18 lg 2 kohaselt kontrollima
esitatud andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid, tehes selleks vajalikke
menetlustoiminguid, mis võtab rohkem aega kui 48 tundi. Isiku soov jääda Schengeni alale on
suurem kui soov täita lahkumisettekirjutust. Samuti ei ole võimalik kohaldada leebemaid
järelevalvemeetmeid, sest isik määrati varem elama Vao majutuskeskusesse, kust ta otsustas
omavoliliselt lahkuda. Rootsi Kuningriiki reisimiseks oli isik endale hankinud teisele isikule
kuuluva isikutunnistuse, et näiliselt seadustada enda viibimine Schengeni alal. Isiku
ebaseaduslik liikumine Euroopas näitab, et tal on nii motivatsioon, vahendid kui ka kontaktid
või oskused hankida talle mittekuuluvaid reisidokumente. Vabaduses võib isik ebaseaduslikku
reisimist jätkata.
3. Tallinna Halduskohus rahuldas 29.05.2025 määrusega PPA taotluse ning andis PPA-le
loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni
29.07.2025.
Täidetud ei ole kinnipidamise alusena tingimus, et välismaalane on eelnevalt kinni peetud
Eestist lahkuma kohustamise menetluses. VRKS § 361 lg 2 p 5 ei hõlma neid olukordi, kus
isik võib olla varjupaigasüsteemi kuritarvitanud, kuid teda ei ole lahkumiskohustuse täitmise
eesmärgil kinni peetud.
Esinevad asjaolud puudutatud isiku kinnipidamiseks VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel. PPA-l pole
võimalik 48 tunni jooksul kontrollida puudutatud isiku poolt avaldatud uusi asjaolusid.
2(7)
3-25-1588
Varasema varjupaigataotluse menetlemise ajal elas isik Vao majutuskeskuses. Puudutatud isik
lahkus määratud elukohast varjatult, eesmärgiga jõuda sadamasse ja laevale. Seega esineb
VSS § 68 p-s 9 nimetatud põgenemisoht. Arvestades puudutatud isiku varjatult Vao keskusest
lahkumist ja sadamasse liikumist, ei ole usutav puudutatud isiku selgitus, et ta ei teadnud
majutuskohas viibimise kohustusest. Varasem määratud elukohast lahkumine on jätkuvalt
oluline, kuivõrd isik selgitas oma lahkumise põhjendusena, et aimas, milline võis olla
varjupaigamenetluse tulemus. Seega võib isik ebasobiva tulemuse korral ka edaspidi määratud
elukohast lahkuda ja muutuda PPA-le kättesaamatuks. Eeltoodu kinnitab ka isiku hoiakuid ja
käitumist, et ta ei soovi talle seatud kohustusi täita (VSS § 68 p 6).
Isikul olid varem olemas kontaktid, vahendid ja oskused ebaseaduslikult võltsitud
dokumentidega Eestisse jõudmiseks ning ka siit edasi Rootsi liikumiseks. Rootsis olevad
kontaktid võivad olla jätkuvalt olemas, kuna Rootsi reisimise kulud kandis tuttav, kes elab
Rootsis (dtl 45). Isiku teised pereliikmed võivad viibida veel Rootsis (dtl 153-154), samuti
sugulased (dtl 155). Seega, kui isik peab menetluses tema jaoks ebameeldivat tulemust
võimalikuks, võib ta vabaduses viibides liikuda uuesti mõnda teise riiki, muutes nii
varjupaigamenetluse võimatuks. Puudutatud isik sai 18-aastaseks juba 2024. a-l, kuid
lahkumine Rootsi toimus aprillis 2025 ehk pisut enam kui kuu aega tagasi. Seetõttu ei ole
põhjendatud ka puudutatud isiku seisukoht, et enam ta nii ei teeks, sest Rootsi mineku ajal
pidi ta kuulama vanemaid isikuid, kuid nüüd vastutab ta oma tegude eest ise.
Põgenemisohu tõttu ei ole võimalik kohaldada ka leebemaid järelevalvemeetmeid. Ei nähtu
asjaolusid, mis muudaksid puudutatud isiku vabaduse piiramise juba praegu
ebaproportsionaalseks.
4. PPA esitas 21.07.2025 taotluse E.Y kinnipidamiskeskuses kinnipidamiseks tema
korduva rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse lõpuni.
E.Y on varjupaigasüsteemi kuritarvitaja. Ta on varem esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse
Eesti Vabariigis, kuid pärast taotluse tagasilükkamise otsuse kättesaamist otsustas isik siiski
pooleli oleva kohtuprotsessi ajal omavoliliselt lahkuda Eesti Vabariigist Rootsi Kuningriiki,
kasutades võltsitud dokumente ehk passi, mis ei kuulunud isikule endale. Isik poleks tohtinud
Eestist omavoliliselt lahkuda. Kuna isik ei soovi lahkuda Schengeni alalt koduriiki
Venemaale, siis esitas ta 25.04.2025 Rootsi Kuningriigis rahvusvahelise kaitse taotluse ning
pärast seda, kui Rootsi andis 27.05.2025 isiku Eestile üle, esitas isik Eestis korduva
rahvusvahelise kaitse taotluse, et edasi lükata väljasaatmist koduriiki Venemaale. Isikuga on
17.06.2025 läbi viidud vestlus, et selgitada rahvusvahelise kaitse vajadust. Vestlustel andis
isik segaseid ja põhjendamatuid seletusi ega esitanud tagakiusamist tõendavaid dokumente
või konkreetseid fakte. Isiku kinnipidamine kuni tema korduva rahvusvahelise kaitse
menetluse lõpuni on põhjendatud, kuna vabaduses viibides võib isik lahkuda talle sobivasse
liikmesriiki või asuda end Eesti-siseselt varjama. Isikuga seotud asjaolud kogumis (võltsitud
dokumentide kasutamine, omavoliline lahkumine varjupaigataotlejate keskusest ja
suundumine Rootsi ning soov jõuda Norrasse) näitavad, et põgenemise oht on jätkuvalt
aktuaalne ning seetõttu ei ole võimalik leebemaid järelevalvemeetmeid kohaldada.
5. Tallinna Halduskohus rahuldas 24.07.2025 määrusega PPA taotluse ja andis PPA-le
loa isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni 24.11.2025.
Esinevad alused isiku kinnipidamiseks VRKS § 361 lg 1 ja lg 2 p 4 alusel. Käesolevaks ajaks
on puudutatud isik saanud täisealiseks, mistõttu ei ole välistatud, et rahvusvahelise kaitse
3(7)
3-25-1588
taotluse menetluse ebasobiva tulemuse kartuses võib isik ka seekord määratud elukohast
lahkuda ja muutuda seega taotlejale kättesaamatuks. On põhjendatud alus eeldada, et siinsel
juhul esineb VSS § 68 p-s 9 nimetatud põgenemisoht. Varasem määratud elukohast lahkumine
on jätkuvalt oluline, kuivõrd isiku käitumisest nähtub, et ebameeldiva uudise saabumisel võib
ta korraldada ametivõimude eest pakku mineku ja muutuda seega kättesaamatuks. Temaga on
17.06.2025 läbi viidud vestlus, et selgitada rahvusvahelise kaitse vajadust. PPA on viidanud,
et sellel vestlusel andis ta segaseid ja põhjendamatuid seletusi ega esitanud tagakiusamist
tõendavaid dokumente või konkreetseid fakte. Hiljem on ta selgitusi andnud ametivõimudele
Rootsis ja nüüdseks on saabunud nende dokumentide tõlked, temaga on läbi viidud ka uus
vestlus ja hetkel on vaja saadud andmeid kõrvutada ning vajadusel kõrvaldada esinevad
vastuolud. Isiku kinnipidamine kuni tema korduva rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni on
põhjendatud, kuna vabaduses viibides võib ta lahkuda talle sobivasse liikmesriiki või asuda
end Eesti-siseselt varjama. Arvestades isikuga seotud asjaolusid kogumis (võltsitud
dokumentide kasutamine, omavoliline lahkumine varjupaigataotlejate keskusest ja
suundumine Rootsi ning soov jõuda Norrasse), on PPA põhjendatult seisukohal, et isikust
tulenev põgenemise oht on jätkuvalt aktuaalne ning seetõttu ei ole võimalik leebemaid
järelevalvemeetmeid kohaldada. Hetkel on E.Y viibinud kinnipidamiskeskuses kaks kuud,
mida ei saa pidada asjaoludest tulenevalt ebaproportsionaalselt pikaks.
Põgenemisohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne meede
taotletava eesmärgi suhtes (s.o tagada isiku kättesaadavus väljasaatmise korraldamiseks).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6. Puudutatud isik palub 01.07.2025 esitatud määruskaebuses tühistada halduskohtu
29.05.2025 määrus ja uue määrusega jätta PPA 28.05.2025 taotlus tema kinnipidamiseks ja
kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks rahuldamata.
VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaldamise eeldused pole täidetud. Puudutatud isik oleks PPA-le
kättesaadav ka pagulaskeskuses või kindlaksmääratud elukohas elades. Isik on nõus tegema
koostööd ega kavatse põgeneda. PPA ja kohus ei ole põgenemisohu olemasolu põhjendanud.
Kohus ei ole määruses piisavalt põhjendanud, miks ei ole isiku suhtes võimalik kohaldada
VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud muid järelevalvemeetmeid.
7. PPA palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.
Puudutatud isik võib hakata menetlusest kõrvale hoiduma ja koduriiki tagasisaatmise
vältimiseks lahkuda mõnda teise Schengeni riiki. Kogemus ööpimeduses lahkumises ja
võltsitud dokumentide hankimises ja kasutamises on isikul reaalselt olemas.
Kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik, mõõdukas ja proportsionaalne abinõu, et
PPA-l oleks võimalik tagada isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse
ajal.
PPA on kohaldanud isiku suhtes varem leebemaid järelevalvemeetmeid, kuid isik kuritarvitas
PPA usaldust ja põgenes ööpimeduses teise Schengeni liikmesriiki. Kohus on piisavalt
kaalunud ja põhistanud leebemate järelevalvemeetmete mittekohaldamist.
8. Puudutatud isik palub 05.08.2025 esitatud määruskaebuses tühistada halduskohtu
24.07.2025 määrus ja uue määrusega jätta rahuldamata PPA 21.07.2025 taotlus puudutatud
4(7)
3-25-1588
isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks ning vabastada isik
kinnipidamiskeskusest.
VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaldamise eeldused pole täidetud. Puudutatud isik oleks PPA-le
kättesaadav ka pagulaskeskuses või kindlaksmääratud elukohas elades. Isik on nõus tegema
koostööd ega kavatse põgeneda. PPA ja kohus ei ole põhjendanud põgenemisohu olemasolu.
Jätkuval kinnipidamisel tuleb isikule tekkivat üha intensiivsemat riivet kaaluda vabaduse
võtmise põhjuste kaalukusega.
Kohus ei ole määruses piisavalt põhjendanud, miks ei ole isiku suhtes võimalik kohaldada
VRKS § 29 lg 1 sätestatud muid järelevalvemeetmeid.
9. PPA palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.
Kohus on ammendavalt põhjendanud puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise
tähtaja pikendamise vajalikkust ja hinnanud kinnipidamise proportsionaalsust ning vastustaja
nõustub halduskohtuga täielikult. Puudutatud isik pole määruskaebuses välja toodud
konkreetseid asjaolusid, mida kohus poleks arvesse võtnud. Puudutatud isiku määruskaebus
on üldsõnaline ja väited on sisustamata. Samuti on viitamine erinevatele Riigikohtu
lahenditele isikuga ja temast tulenevate asjaoludega seostamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Ringkonnakohus võtab puudutatud isiku määruskaebused menetlusse. Määruskaebuste
esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebused on tähtaegsed
(HKMS § 204 lg 1) ning vastavad HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele.
Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p
9).
I Tallinna Halduskohtu 29.05.2025 määrus
11. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et esineb VRKS § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud
puudutatud isiku kinnipidamise alus.
12. VRKS § 361 lg 2 p 4 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral
kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude
väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Selles sättes on
väljaselgitamist vajavate asjaolude all silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete
(nt tagakiusamise kartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega
seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust
(Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p 18.2). Samas aitab selle normi kohaldamine
kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele (Euroopa Kohtu 14.09.2017 otsus nr C-18/16, p
39).
13. Isik saabus Eestisse 27.05.2025 ning esitas samal päeval korduva rahvusvahelise kaitse
taotluse (registreeritud nr 12505270049 ). Isik peeti kinni 27.05.2025 kell 18.00 VRKS § 361
lg 2 p 4 alusel. PPA esitas 28.05.2025 taotluse halduskohtule isiku kinnipidamiseks ja
kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. On usutav, et puudutatud isiku esitatud andmete
õigsuse, taotleja väidete usutavuse ja muude asjaolude kontrollimine võtab aega rohkem kui
48 tundi. Seega on vaja välja selgitada rahvusvahelise kaitse taotlemise asjaolud. PPA ei
olnud veel jõudnud teha kõiki vajalikke toiminguid, milleks on VRKS § 181 lg 1 kohaselt ette
5(7)
3-25-1588
nähtud kuni 6 kuud. Puudutatud isik on määruskaebuses nõustunud, et tema rahvusvahelise
kaitse taotlusega seotud asjaolusid tuleb kontrollida.
14. Ainuüksi menetlustoimingute tegemise vajadus ei tingiks puudutatud isiku kinnipidamise
pikendamist. Kinnipidamiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et isik võiks
kinnipidamiseta Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st isikust peab lähtuma
põgenemisoht (vt Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1.–18.5 ja seal viidatud
kohtupraktika; Tallinna Ringkonnakohtu 20.09.2024 määrus nr 3-24-2209, p 13; Tallinna
Ringkonnakohtu 13.11.2023 määrus nr 3-23-2289, p 15 ja 24.01.2023 määrus nr 3-22-1649, p
11).
15. VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s
68 nimetatud asjaolu (VRKS § 361 lg 21). VSS § 68 kehtestab siiski üksnes asjaolud, mis
peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks
kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid
asjaolusid (nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-
1-93-16, p 13). PPA hinnangul esineb isiku suhtes VSS § 68 p-dest 6 ja 9 tulenev
põgenemisoht, st välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema
hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita, ning välismaalane on
määratud elukohast loata lahkunud.
16. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja PPA hinnanguga, et puudutatud isikul esineb
põgenemisoht VSS § 68 p-de 6 ja 9 tähenduses. PPA ja halduskohus on veenvalt näidanud, et
puudutatud isik lahkus omavoliliselt varjupaigataotlejate majutuskeskusest (vt VRKS § 34 lg
1), sh varjatult ja eesmärgiga jõuda sadamasse ja laevale, et liikuda edasi Rootsi. Eeltoodu
kinnitab lisaks ka isiku hoiakuid ja käitumist, et ta ei soovi talle seatud kohustusi täita (VSS §
68 p 6). Rootsi reisimiseks oli puudutatud isik endale hankinud teisele isikule kuuluva
isikutunnistuse. Rootsis olevad kontaktid võivad olla jätkuvalt olemas, kuna Rootsi reisimise
kulud kandis tuttav, kes elab Rootsis. Seega on isikul olemas kontaktid, vahendid ja oskused
ebaseaduslikult võltsitud dokumentidega Eestisse jõudmiseks ning Eestist Rootsi
edasiliikumiseks. Eeltoodu põhjal võib järeldada, et isiku tegelik eesmärk on jõuda Rootsi või
Norrasse. Põgenemise ohtu ei välista praegusel juhtumil puudutatud isiku kinnitus, et ta ei
kavatse põgeneda.
17. Halduskohus on piisavalt põhjendanud oma seisukohta, et leebemate järelevalvemeetmete
kohaldamine ei ole põgenemise ohu tõttu võimalik. Kinnipidamine kuni kaheks kuuks ei
olnud asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne. Asja materjalide põhjal ei ole alust arvata, et
kinnipidamine ohustaks puudutatud isiku tervist või turvalisust. Kinnipidamiskeskuses
tagatakse puudutatud isikule tervisekontroll ja vajalikud tervishoiuteenused (vt VRKS § 363 lg
1 ja VSS § 269).
II Tallinna Halduskohtu 24.07.2025 määrus
18. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et esineb VRKS § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud
puudutatud isiku kinnipidamise pikendamise alus.
19. Puudutatud isik esitas 27.05.2025 korduva rahvusvahelise kaitse taotluse, kuid menetlus
on pooleli. PPA on viinud puudutatud isikuga 17.06.2025 läbi intervjuu. PPA on viidanud, et
puudutatud isik andis vestluse käigus ebausaldusväärseid ja vastuolulisi selgitusi ega esitanud
tagakiusamist tõendavaid dokumente või konkreetseid fakte. Puudutatud isik on andnud
selgitusi ametivõimudele Rootsis ja 25.06.2025 on saabunud nende dokumentide tõlked. PPA
6(7)
3-25-1588
planeerib isikuga läbi viia uut vestlust. Puudutatud isik on määruskaebuses nõustunud, et tema
rahvusvahelise kaitse taotlusega seotud asjaolusid tuleb kontrollida. Halduskohus märkis
seega põhjendatult, et PPA-l on puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlusega seotud
menetluse raames vaja kontrollida intervjuus toodud asjaolusid, viia läbi täiendav intervjuu,
s.t teostada erinevaid menetlustoiminguid, ning see eeldab, et puudutatud isik peab olema
PPA-le kättesaadav.
20. Tallinna Halduskohtu 24.07.2025 määruse peale esitatud määruskaebuses kordab
puudutatud isik varasemas määruskaebuses esitatut ning pole põgenemisohu puudumise ja
leebemate järelevalvemeetmete kohaldamise küsimuses uusi väiteid esitanud.
Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja PPA-ga, et võltsitud dokumentide kasutamine, isiku
loata lahkumine Vao keskusest ja Eesti riigist koostoimes muude asjaoludega kinnitab
kahtlust, et ta ei pruugi vabaduses olles selgi korral riiki jääda. Asjaolu, et viidatud
sündmustest on nüüdseks aega möödunud, ei tähenda, et need oleksid kaotanud puudutatud
isikuga seotud riskide hindamisel asjakohasuse. Puudub vajadus nendes küsimustes seisukohti
täiendavalt korrata ja ringkonnakohus jääb käesolevas määruses eespool esitatud põhjenduste
juurde.
21. Eeltoodu tõttu jäävad puudutatud isiku määruskaebused rahuldamata ja halduskohtu
määrused muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)