3-25-2542/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. september 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2542

Haldusasi

MINDTITAN OÜ kaebus Riigi Tugiteenuste Keskuse

06.06.2025 otsuse tühistamiseks ja riigihangete

vaidlustuskomisjoni 22.07.2025 otsuse vaidlustusasjas

nr 150-25/286764 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) ‒ MINDTITAN OÜ, volitatud

esindajad v.adv Erki Fels ja vandeadvokaadi abi

Gregor Saluveer

Vastustaja (hankija) – Riigi Tugiteenuste Keskus,

volitatud esindaja Mihkel Rääk

Kolmandad isikud – ühispakkujad STACC OÜ ja

REGIO OÜ

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus ja tühistada:

1.1. Riigi Tugiteenuste Keskuse 16.05.2025 otsus, millega tunnistati edukaks

ühispakkujate STACC OÜ ja REGIO OÜ pakkumus;

1.2. Riigihangete vaidlustuskomisjoni 22.07.2025 otsus vaidlustusasjas nr 150-

25/286764.

2. Mõista Riigi Tugiteenuste Keskuselt MINDTITAN OÜ kasuks välja menetluskulud

summas 7356 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva kohtuotsuse peale võib 10 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates

(s.o hiljemalt 25.09.2025) esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule

(HKMS § 278 lg 1). Vastuapellatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK, Hankija) avaldas 21.02.2025 riigihangete registris avatud

hankemenetlusega läbiviidava riigihanke „Süvaõppe kasutusvõimalused ruumiandmete hõivel

(Maa- ja Ruumiamet)“ viitenumbriga 286764 hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud

3-25-2542

riigihanke alusdokumendid. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks 09.04.2025 esitasid

pakkumuse seitse pakkujat, nende hulgas MINDTITAN OÜ ning ühispakkujad STACC OÜ

ja REGIO OÜ.

2. Hankija tunnistas 06.06.2025 otsusega edukaks ühispakkujate STACC OÜ ja REGIO OÜ

pakkumuse.

3. MINDTITAN OÜ esitas 16.06.2025 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO)

vaidlustuse ühispakkujate STACC OÜ ja REGIO OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise

otsusele MINDTITAN OÜ pakkumuse ebaõige hindamise põhjusel.

4. VAKO jättis 22.07.2025 otsusega vaidlustusasjas nr 150-25/286764 vaidlustuse

rahuldamata.

VAKO seisukoht on kokkuvõtvalt järgmised. Vaidlus seisneb kaebaja pakkumuse

hindamises järgmistes riigihangete alusdokumentides (RHAD) sätestatud kriteeriumides: a)

hindamise kriteeriumi „Proovitöö“ alakriteeriumis „Mudeli kood“ (Koodi kriteerium) sai

kaebaja pakkumus 10-st punktist 7; ja b) hindamise kriteeriumi „Projektiplaan“

alakriteeriumis „Riskianalüüs“ (Riskianalüüsi kriteerium) sai kaebaja pakkumus 5-st punktist

3. 1) Vaidlustaja koodi jooksutamine pildil 13 on kooskõlas RHAD-iga;

2) Hankijal tekkisid koodi jooksutamisel pildil 13 tõrked, tõrgete tekkimine võis Hankijas

tekitada Koodi kriteeriumis märgitud küsimuse(d) ja pakkumuste hindamise protokollist

nähtuvalt küsimused Hankijal ka tekkisid;

3) küsimuste tekkimisel oli Hankija õigustatud vaidlustaja pakkumuse hindamisel Koodi

kriteeriumi alusel hindepunkte vähendama.

Hankija ei ole eksinud vaidlustaja pakkumuse hindamisel Koodi kriteeriumi alusel ja Hankija

ei pidanud omistama Vaidlustaja pakkumusele Koodi kriteeriumi alusel maksimaalseid

väärtuspunkte.

Olukorras, kus Hankija ei ole eksinud Koodi kriteeriumi alusel vaidlustaja pakkumuse

hindamisel, ei oleks vaidlustajal võimalik saavutada oma pakkumuse edukaks tunnistamist

isegi juhul, kui Hankija oleks tema pakkumust Riskianalüüsi kriteeriumi alusel valesti

hinnanud, mistõttu ei ole tarvilik seda vaidlustaja väidet analüüsida.

5. MINDTITAN OÜ (kaebaja) esitas 01.08.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles

palub RTK 16.05.2025 otsuse, millega tunnistati edukaks ühispakkujate pakkumus,

tühistamist ning VAKO 22.07.2025 otsuse vaidlustusasjas nr 150-25/286764 tühistamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. MINDTITAN OÜ seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Vastustaja andis kaebaja pakkumusele Koodi kriteeriumi osas 7 punkti järgmise

põhjendusega: „Kuna pakkuja kood ei jooksnud tõrgeteta kõigil testpiltidel, siis leidis

hindamiskomisjon, et koodi kohta tekkis 1-2 küsimust, mistõttu ei saanud koodile omistada

maksimumpunkte.“ Teabevahetuses selgitas vastustaja, et proovitöö tegemiseks edastatud

testpildil (pilt nr 14) kood küll töötas, kuid vastustaja tuvastas tõrked koodi töötamisel n-ö

lisapildil (pilt nr 13). Seda lisapilti pakkujatele testpäeval ei edastatud ega tehtud muul viisil

varem kättesaadavaks. VAKO jaoks taandus vaidlus sellele, kas vastustajal oli õigus testida

koodi ka pildil nr 13 või pidi hankija piirduma proovitöö tegemiseks pakkujatele edastatud

testpildiga nr 14. Kuna VAKO asus seisukohale, et vastustaja võis tugineda hindamisel ka

pildile nr 13, pidas VAKO vastustaja põhjendust õiguspäraseks. VAKO otsus on ebaõige

2(10)

3-25-2542

kahel põhjusel. Esiteks, hanketingimused ei võimaldanud testida mudelit muul kui testpildil.

Teiseks, isegi kui võimaldaksid, ei saanud vastustaja tugineda pildile nr 13, kuna see pole

samaväärne pildiga nr 14. RHAD viitab läbivalt sellele, et pakkujate loodud mudelit testitakse

ühe pildi alusel. Eeltoodust järeldub, et „testimine“ antud riigihanke kontekstis tähendab

testpäeval mudeli testimist ühe konkreetse pildi vastu. Selleks pildiks oli pilt nr 14, mitte pilt

nr 13. Proovitöö kriteerium ei võimalda võtta hindamisel aluseks midagi muud kui

proovitööd. „Proovitöö tulem“ oli omakorda võrdsustatud „testimise tulemiga“. Kui testimine

sai toimuda ainult ühe pildi alusel, saab testimise tulem ehk proovitöö tulem olla samuti vaid

ühe pildi alusel. Ja kuna proovitöö tulem oli aluseks hindamisele, sai ka hindamine toimuda

vaid ühe pildi alusel. Hankija ei või hinnata pakkumusi viisil, mida ta eelnevalt pakkujatele

teatavaks ei ole teinud. Kui hankija on eksinud oma tahte väljendamisega ning koostanud

hanketingimused ebapiisaval või ebaselgel viisil, ei saa selle eest karistada pakkujat.

2) VAKO on otsuses järeldanud, et vastustajal oli õigus testida mudelit muul, kui testpildil

tulenevalt järgmisest lausest proovitöö nõuetes: „Proovitöö tulemusel valminud mudelit

testitakse lähteandmetega samaväärsete andmete peal.“ VAKO järeldus on ebaõige. Selle

tingimuse all on mõeldud, et testpilt on samaväärne treeningandmetega. Seda eesmärgiga

tagada pakkujatele kindlus, et kui mudel toimib treeningandmete peal – mis olid pakkujatele

kättesaadavad enne testimist –, toimib see ka testpildil. See, kuidas testimine toimub, on

detailselt kirjas teistes tingimustes: ühe pildi alusel. VAKO tõlgendus on nende tingimustega

vastuolus. Kuigi kaebaja hinnangul pole hanketingimused mitmeti mõistetavad, tuleb

juurdunud vaidlustus- ja kohtupraktika kohaselt tingimuste mitmeti mõistetavuse korral

tõlgendada tingimusi ettevõtjale soodsamal viisil; konkurentsi laiendavalt, mitte kitsendavalt.

Konkurentsi laiendav (ja õige) tõlgendus on see, et testimist sai läbi viia üksnes testpildi

alusel

3) Isegi, kui vastaks tõele VAKO tõlgendus, et vastustajal oli õigus viia testimist läbi ka

testpildiga samaväärse pildiga, ei ole vastustaja otsus õige. Pilt nr 13 ei ole pildiga nr 14 ega

treeningpiltidega samaväärne. Pilt nr 13 – see versioon, millega õnnestus koodi jooksutamisel

viga tekitada, joonisel nimega „img_13_VASTAB_KIRJELDUSELE“ – ei asetse vasaku

alumise nurgaga nullpunktis ja Y-telg on inverteeritud (väheneb alla, mitte üles). Pilt nr 13 on

seega kõikide treeningpiltidega kui ka testpildiga („img_14“) võrreldes teistsugune. Kui pilt

nr 13 lähtub samast indeksist ja teljed suurenevad sama suunas, mis teistel piltidel, siis kood

töötab. Sellise pildi vastustaja teabevahetuses kaebajale saatiski. Sellest tekkis kaebajal

segadus, kuna kood töötas (algne pilt nr 13 on koos testpildiga kategoorias „C“). Alles

vaidlustusmenetluse täiendava seisukohaga saatis vastustaja selle versiooni pildist nr 13

(joonisel nimega „img_13_VASTAB_KIRJELDUSELE“), millel kood ei tööta. Isegi, kui

vastustaja saanuks sellele pildile hindamisel tugineda – ei saanud –, pole tagantjärele võimalik

veenduda, et vastustaja lähtus hindamisotsuse tegemisel sellest pildist, mille hiljem saatis ja

millel kood ei toiminud. Vaidlustusmenetluses selgitas vastustaja, et erisus on seetõttu, et pilti

nr 14 on teiste piltidega võrreldes eeltöötlemisel teistmoodi pööratud. Vastustaja väitel on see

vajalik, kuna kaamera pildistab neljas erinevas suunas ja n-ö tagavaates pilt tuleb teistpidi

pöörata. See põhjendus on asjakohatu. Vaidlustusmenetlus oli esimene koht, kus vastustaja

midagi sellist väitis. Kui vastustaja põhjendus oleks tõene, siis pidanuks iga neljas treeningpilt

olema pildiga nr 14 samaväärselt pööratud. Nii ei olnud.

4) Vastustaja andis kaebaja pakkumusele Koodi kriteeriumis 7 punkti. Sellele punktiarvule

vastab järgmine põhjendus hindamismetoodikast: „Mudeli koodi eest omistatakse 7 punkti,

kui kood toimib, on Pythoni keeles ja kommenteeritud selliselt, et hankijal tekib 1-2

küsimust.“ Ehk siis 7 punkti andmiseks pidi kood olema kommenteeritud selliselt, et hankijal

tekib 1 või 2 küsimust. Vastustaja ei tee aga hindamisotsuses ühtegi etteheidet koodi

kommentaaridele. Vastustaja pole lähtunud hindamisel hindamismetoodikast. 7 punkti

3(10)

3-25-2542

andmise aluseks ei olnud see, et „koodi kohta tekib küsimus“, vaid see, et kood on

kommenteeritud viisil, et tekitab hankijas küsimusi.

5) Projektiplaani kriteeriumis on vastustaja kaebaja pakkumuselt punkte maha võtnud

riskianalüüsi eest. Vastustaja heidab ette, et kajastamata on rahavoo risk ja kõrgendatud

ajakava risk. Vastustaja hinnangul esineb kõrgendatud risk, et integreeritud mudeli puhul ei

jõua pakkuja 1. aastaga nõutud osa (st 2 nähtuse tuvastamist) üle anda. /…/ Riskianalüüsis on

kõrgendatud ajakava risk ja pakkuja potentsiaalne rahavoo risk (3 mudeli asemel on 1, st ka

pikem aeg enne osamakset) vastustaja väitel välja toomata ja maandamata. Sellega ei saa

nõustuda.

a) Rahavoo risk ei seostu pakkumusega, vaid pakkujaga. Vastustaja on sisuliselt hakanud

hindamise etapis andma hinnanguid pakkuja võimekusele. Samas on vastustaja pakkujate

piisava majandusliku ja finantsseisundi teinud kindlaks juba kvalifitseerimise etapis (RHS §

100 lg 1 p 4). Kui vastustaja soovis kontrollida rahavoo olemasolu, saanuks ta seda teha

kvalifitseerimise etapis. Vastustaja ei saa asuda hindamise etapis sisuliselt kvalifitseerimise

tingimusi juurde mõtlema. Hindamismetoodikast nähtub, et riskianalüüs peab olema seotud

just projektiplaaniga seotud riskidega, mitte pakkuja isikuga. Hankija ei või hinnata

pakkumusi viisil, mida ta eelnevalt pakkujatele teatavaks ei ole teinud. Vastustaja ei näinud

hanketingimustes ette, et riskianalüüs peab kajastama pakkuja finantsvõimekusest tulenevaid

riske. Vastustaja etteheide, kuigi asjakohatu, on ka sisuliselt ebaõige. Rahavoogude juhtimine

arvestab pikemate projektide ning sellest tulenevate sissetulekute hajutamisega pikemate

perioodide vahele. Sisuline risk hankelepingu nõuetekohasele täitmisele puudub.

b) Nn ajakava riski kajastamata jätmise etteheide ei võimalda punkte maha võtta juba seetõttu,

et kui rahavoo risk langeb ära, jääb otsuses alles üksnes üks etteheide. Hindamismetoodika

kõneleb „mõne teguri puudulikkusest“ ja „mõningatest mööndustest“. Sõnakasutus

„mõningate mööndustega“ viitab mitmusele. Kuna hanketingimused kõnelevad mitmest

puudusest, ei piisa 3 punkti andmiseks ühest puudusest. Vastustaja etteheide on siiski ka

sisuliselt ebaõige. Vastustaja heidab ette, et valitud tehnilise lahenduse (integreeritud mudel)

puhul on risk, et pakkuja ei suuda 1. aastaga 2 nähtuse tuvastamist üle anda. Vastustaja sõnul

on see risk justkui kajastamata. See etteheide on asjakohatu, kuna riskianalüüsis on kajastatud

risk „Ajakavast ei peeta kinni“ kõige esimesena. Vastustaja ette heidetav risk on igal juhul

alusetu, kuna integreeritud mudeli lähenemine on ajalise ressursi ja arvutusliku ressursi osas

soodsam. Vaidlustusmenetluses asus vastustaja väitma, et risk ei ole mitte täielikult puudu,

vaid analüüs on ebapiisav: esimesel aastal on suur ajasurve ja kaebaja näinud ette vähe

puhvrit, mistõttu peaks lepingu tähtaegse täitmise risk olema eriti põhjalikult kajastatud.

Hankija otsuse õiguspärasust on võimalik hinnata üksnes põhjenduste alusel, mis tehti

teatavaks otsuse vastuvõtmisel. segi kui vaidlustusmenetluses esitatud põhjendusest oleks

võimalik otsuse õiguspärasuse kontrollimisel lähtuda, ei vasta see tõele. Vastustaja etteheide

ei ole sisuliselt riskianalüüsile, vaid projektiplaanile. Kaebaja on aga projektiplaani eest

saanud maksimumpunktid, mis mh tähendab järgmist: „Pakutud projekti aja- ja tegevuskava

on hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks mõistlik ja objektiivselt põhjendatud. Vastustaja

etteheide puhvri puudumise kohta ei ole ka sisuliselt õige. Tõsi: täielik puhver, kus ei toimu

mitte midagi, on jäetud tõesti projekti täielikku lõppu. See aga ei tähenda, et jooksev puhver

puudub. Nt nädalal 52 on kaebajal tööd arvestatud tööd ainult vähem kui päev, kui ajakavasse

süveneda. Nädalatel 48—51 on ainult 20h/nädalas koormust. Ka sellele eelnevalt on palju

nädalaid, kuhu on palju puhvrit jäetud. Vastustaja ei ole sisuliselt kaebaja ajakavasse

süvenenud.

7. Riigi Tugiteenuste Keskus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. RTK seisukohad on

kokkuvõtlikult järgmised.

4(10)

3-25-2542

1) Kaebaja pakkumust ei ole Koodi kriteeriumi osas hinnatud ebaõigesti. Kaebaja lähtub

eksitavalt eeldusest, et proovitöö tulemus ja testimise tulemus on samastatavad ning teeb

sellest järelduse, et hindamine (sh koodi hindamine) tohtis toimuda vaid testpildi nr 14 alusel.

Selline tõlgendus põhineb osalisel ja kontekstist väljarebitud käsitlusel hanke

alusdokumentidest, eirates vastustaja selgitusi ning hindamiskriteeriumide loogilist struktuuri.

RHAD-i lause „Pakkuja esitab testimise tulemuse (proovitöö tulemi) pakkumuse koosseisus.“

See ei tähenda, et kogu proovitöö hindamine peab tuginema ainult testimise käigus (st

testpildi nr 14 alusel) saadud tulemusele. Siin viidatakse proovitöö ühele osale, mis on seotud

testimisega etteantud testpildil. Tegemist on ühe väljundiga kolmest (täpsemalt väljund 1:

mudeli edukus akende tuvastamisel). Proovitööd hinnatakse kolmes eraldi kategoorias.

Hanke alusdokumentides on selgelt ja detailselt eristatud kolm hinnatavat väljundit:

Väljund 1: mudeli edukus akende tuvastamisel – hinnatakse F1-skoori põhjal, mille vastustaja

arvutab testpildi alusel.

Väljund 2: mudeli kood – hinnatakse koodi loogika, keelekasutuse, toimivuse ja

kommenteerituse alusel.

Väljund 3: proovitöö kirjeldus – hinnatakse dokumentatsiooni põhjal.

Seega isegi juhul, kui aktsepteerida kaebaja väidet, et „proovitöö tulemus = testimise

tulemus“, tähendaks see ainult üht hindamiskriteeriumi (väljund 1). Mudeli koodi (väljund 2)

hindamisel ei olnud alusdokumentides seatud piirangut, et hindamine võib toimuda üksnes

testpildi põhjal.

2) Koodi hindamisel on selge eesmärk. Mudeli koodi hindamisel hinnatakse muuhulgas: kas

kood on Pythoni keeles; kas kood toimib (st ei sõltu kitsalt ühest testpildist või siis

minimaalselt tuvastab sisendpildi ebasobivuse); kas see on loogiliselt üles ehitatud ning kas

see on piisavalt kommenteeritud, et vastustajal ei tekiks vajadust täpsustavateks küsimusteks.

Need hindamiskriteeriumid eeldavad, et vastustaja võib ja peabki jooksutama koodi rohkem

kui ühel sisendil, et tuvastada selle stabiilsus ja üldistusvõime. Nõuded proovitööle ei keela

sellist lähenemist, vaid vastupidi — koodi testimine lisatingimustes võimaldab hinnata koodi

loogikat ja töökindlust, mis on koodi hindamiskriteeriumi olemuslik osa. Sellest lähtuvalt on

põhjendatud, et vastustaja jooksutas koodi ka pildil nr 13, mille puhul kaebaja lahendus ei

andnud üldse tulemust, samas kui pildil nr 14 töötas korrektselt. Kaebaja kood oli ainus, mis

ei andnud pildil nr 13 tulemust.

Kaebaja jätab tähelepanuta selgitavad dokumendid ning

oma kaebuses ignoreerib teadlikult dokumente „Nõuded proovitööle“ ja „Hindamismetoodika

kirjeldus“, mis on täpsustavad ja siduvad osad RHAD-st. Just nendes dokumentides on selgelt

kirjeldatud proovitöö struktuur, hinnatavad väljundid ja hindamismetoodika. Need annavad

vastustajale õiguse hinnata kõiki kolme väljundit nende sisu ja eesmärgi alusel, mitte piiratult

ühe pildi kaudu.

3) VAKO ei ole tõlgendamisel eksinud. Oluline on mõista, et testimine, mille tulemusel

allkirjastavad pakkujad proovitöö väljundi 1, ja mudeli koodi, st proovitöö väljund 2, ei ole

hindamise protsessis omavahel seotud. Testimise ja koodi hindamise eristus on põhjendatud

ning vastab hanke alusdokumentidele. VAKO otsus tugines osaliselt proovitöö nõuetes

sisalduvale lausele: „Proovitöö tulemusel valminud mudelit testitakse lähteandmetega

samaväärsete andmete peal.” VAKO hinnangul on vastustaja seega piisavalt selgelt RHAD-s

öelnud, et mudeli testimisel ei kasutata täpselt samu pilte, mis on pakkujatele juba edastatud,

vaid olemuselt samasuguseid. Tuleb tähele panna, et ka see punkt proovitöö nõuetes käib

testimise ja mitte koodi hindamise kohta. Vastustaja kinnitab, et testimine toimuski

nõuetekohaselt ühel pildil, kuid kaebaja tõlgendab ekslikult testimise nõuete tähendust, väites,

et need rakenduvad kogu proovitöö hindamisele ning järeldab sellest, et VAKO eksis, kui

leidis, et vastustajal oli õigus hinnata koodi ka muul kui testpildil. Tegelikult on see

5(10)

3-25-2542

tõlgendus põhjendamatu, kuna: a) kaebaja räägib läbisegi testimisest ja hindamisest, noppides

RHAD-st nõudeid eri protsesside kohta ja tõlgendades neid omakasupüüdlikult ja

loogikavastaselt; b) testimine ja hindamine on kaks erinevat etappi: testimise sooritavad

pakkujad enne pakkumuse esitamist, hindamiskomisjon seejärel hindab proovitöö kvaliteeti

kolme väljundi alusel; c) RHAD ei sätesta testimisele ja proovitöö hindamisele samu nõudeid.

Testimise kirjeldus ja nõuded on välja toodud dokumendis „Nõuded proovitööle“ ja proovitöö

väljundite hindamine on kirjeldatud dokumendis „Hindamismetoodika kirjeldus“. Seega ei ole

VAKO eksinud, kui ta eristas testimist ja koodi hindamist ega piiranud koodi hindamist

üksnes pakkujatele etteantud testpildiga nr 14.

4) Testimine viidi läbi nõuetekohaselt ja võrdselt kõigi pakkujate jaoks. Nagu oleme varem

märkinud, toimus testimine pildil nr 14. Samal pildil põhines ka väljundi 1 hindamine (F1-

skoori alusel), mille osas ei ole vaidlust. Kogu testimise protsess viidi läbi kaks päeva enne

pakkumuste esitamise tähtaega, testpilt edastati kõigile pakkujatele võrdselt ning tulemid

koguti ajatempliga ja allkirjastatult pakkumuste koosseisus. See kinnitab, et testimise etapp

oli läbipaistev ja korrektne. VAKO järeldus ei tähenda, et testimine toimus mitmel pildil, vaid

et mudeli koodi hindamine (proovitöö väljund 2) võib põhineda ka teistel samaväärsetel

sisenditel, mis on igati loogiline ja õiguspärane.

5) Hindamine proovitöö väljundite alusel oli kooskõlas RHAD-ga. Proovitöö koosnes kolmest

eraldiseisvast väljundist: a) mudeli edukus akende tuvastamisel – hinnati testpildi nr 14 alusel

(testimise tulemus); b) mudeli kood – hinnati esitatud koodi sisu, loetavust ja tehnilist

töökindlust; c) töötulemuste kirjeldus ja põhjendus – hinnati pakkuja analüüsi ja

arutlustulemusi. Kaebaja eksib, kui eeldab, et kogu hindamine peab piirduma testpildiga.

Vastupidi – just väljundi 2 hindamisel on põhjendatud hinnata, kuidas kood töötab ka teistel

samaväärsetel piltidel. See võimaldab tuvastada, kas kood suudab töödelda sisult sarnaseid,

sisendeid. Vastustaja koodi hindamise praktika oli metoodiliselt põhjendatud: kui kood töötab

ainult testpildil, kuid ebaõnnestub teise sarnase pildi (nt pilt nr 13) korral, võib see osutada

liigselt kohandatud lahendusele. Koodi kvaliteedi hindamisele ei ole laialdaselt aktsepteeritud

standardit, protokolli või praktikat. Kuna hindamiskriteeriumiks ei olnud pelgalt töötav kood

ühel konkreetsel pildil, vaid usaldusväärne lahendus, on vastustaja lähenemine sisuliselt

põhjendatud ja kooskõlas hindamismeetodiga.

6) Kaebaja väidab, et pilt nr 13 on sisuliselt erinev võrreldes treening- ja testandmetega ning

seetõttu ei saanud sellel põhinevat testimist koodi töökindluse kontrollina arvesse võtta. See

väide ei ole põhjendatud. Pilt nr 13 sisuliselt samaväärne, kuigi mitte täpselt identne teiste

andmetega. Erinevused pildi orientatsioonis (telgede suund, nurga asetus) või metaandmetes

ei muuda pildi sisu, kvaliteeti ega sobivust masinõppe mudeli sisendina. Masinõppes on

tavaline ja aktsepteeritud praktika piltide flippimine (peegelpilti pööramine), pööramine,

lõikamine või muud tüüpi transformatsioon, et parandada mudeli üldistusvõimet. Selliseid

samme kajastasid ka mitmed pakkujad oma proovitöö kirjeldustes, sealhulgas ka kaebaja ise.

7) Kaebaja väidab, et ei ole võimalik tagantjärele veenduda, millist pildi versiooni vastustaja

tegelikult hindamisel kasutas. See väide on ebaõige. Vastustaja kasutas hindamisel pilti nr 13,

mis vastab hiljem esitatud kirjeldusele ning on identifitseeritav vestluse väljavõtte (Lisa 6)

alusel koodi testinud Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse spetsialistiga.

Vastustaja ei ole kasutanud hindamisel mingit varjatud ega alternatiivset versiooni pildist.

Kogu hindamine on olnud läbipaistev ja võrdselt kohaldatav kõigile pakkujatele.

8) Kaebaja väidab, et pildi pööramise kohta antud selgitus on hilinenud ja vale. Ka sellele

väitele tuleb vastu vaielda. Vastustaja selgitas vaidlustusmenetluses, et pilt nr 13 oli pööratud

teistpidi, kuna tegemist oli tagavaatepildiga, mis vastavalt kaamerapaigutusele ja

pildistamisviisile oligi teistmoodi orienteeritud. See ei ole erandlik praktika, vaid tuleneb

6(10)

3-25-2542

pildistamise loogikast. Oluline on rõhutada, et see selgitus puudutab üksnes pilti nr 13. Väide,

et iga neljas treeningpilt pidanuks olema samamoodi pööratud, ei ole asjakohane. Vastustaja

ei koostanud andmestikku nii, et iga neljas pilt oleks pöördeline või konkreetne tagavaade.

Treening- ja testandmete valik toimus hoopis teistel alustel, näiteks: et testandmetel ei oleks

tundlikke alasid; et testandmetel oleks esindatud eri tüüpi hoonestus; et pildid ei kattuks

omavahel; et valitud piltidel ei oleks liiga palju varjulisi seinu. Seega ei saa eeldada, et iga

tagavaatepilt leidnuks koha treeningandmestikus.

9) Hindamiskomisjon ei ole hinnanud vaidlustaja majanduslikku seisu ega vähendanud punkte

pakkuja likviidsuse tõttu. Protokollis viidatud potentsiaalne rahavoo risk on seotud ajakava

teostamisega ning metoodilise lähenemisega, mitte pakkuja üldise majandusliku olukorraga.

Hankelepingu projekt näeb ette, et esimese ja teise mudeli tööde üleandmine peab toimuma

hiljemalt 12 kuu jooksul pärast lepingu sõlmimist. Selle tähtaja ületamine ei ole lubatud, isegi

kui tööde ajakava hiljem täpsustatakse. Seega on tegemist tähtajalise ja kokkuleppelise

tööülesandega, mille täitmatajätmisel võivad kaasneda lepingu rikkumise tagajärjed.

Hindamiskomisjonil oli õiguslik alus hinnata ajakava riski kõrgendatuks, kuivõrd pakkuja

metoodika valik eeldab esimesel aastal nõutust 1,5 korda suuremat töökoormust ja

riskianalüüs ei anna usaldusväärset maandusplaani metoodikast tulenevate võimalike

viivituste puhuks. Lisaks ajakava täitmisele seondub risk ka töö kvaliteediga.

Hindamiskomisjon tõi välja, et pingelise ajakava tingimustes võib kvaliteet kannatada –

näiteks võib kannatada andmete testimise ulatus või dokumentatsiooni põhjalikkus, mis on

vajalik lõppkasutajate (nt EHR, PÄA) otsustusprotsessis. Riskide maandamise mehhanismid

peavad arvestama mitte ainult tähtaega, vaid ka sisulist kvaliteeti. Hindamiskomisjoni

hinnang kaebaja riskianalüüsile põhineb sisulisel ja süsteemsel analüüsil. Riskianalüüs ei

olnud puudulik määral, mis välistaks lepingulise usaldusväärsuse, kuid ei olnud piisav selleks,

et hinnata seda maksimaalsele punktisummale.

8. Kolmandad isikud seisukohta ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Riigihankes oli 4 hindamiskriteeriumi, millest vaidlus puudutab kahte: „projektiplaan“ ja

„proovitöö“. Mõlemad nimetatud hindamiskriteeriumid jagunevad omakorda kolmeks

alakriteeriumiks, millest kaebaja on kummaski vaidlustanud hindamist ühe alakriteeriumi

alusel: - „proovitöö“ hindamiskriteeriumis alakriteeriumi väljund 2: „Mudeli kood“ (Koodi

kriteerium) ning projektiplaani hindamiskriteeriumis alakriteeriumi „riskianalüüs“

(Riskianalüüsi kriteerium). Esimesel juhul oli maksimaalne võimalik väärtuspunktide arv 10,

millest kaebaja pakkumusele omistati 7 punkti ja teisel juhul oli maksimaalne võimalik

väärtuspunktide arv 5, millest kaebaja pakkumusele oli antud 3 punkti. Kuna Koodi

kriteeriumi hindamisel VAKO hankija tegevuses vigu ei tuvastanud, ei pidanud ta vajalikuks

Riskianalüüsi kriteeriumi osas antud hankija hinnangut kontrollida, kuna hanke võitjateks

tunnistatud kolmandate isikute punktisummat (84,37) ei oleks olnud kaebajal (punktisumma

80,27) võimalik ületada.

10. Kohus leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele. Kohus nõustub kaebaja argumentidega.

11. Kohtu hinnangul on Hankija RHAD tingimusi tõlgendanud ja kohaldanud meelevaldselt.

Kaebajal on õigus selles, et Koodi kriteerium ei võimaldanud hankijal hindamisel aluseks

võtta muid andmeid, kui neid, mida pakkujatele oli eelnevalt lähteandmetena teatavaks tehtud

(treeningandmed ja testpilt). Hankija tõlgendust ei toeta RHAD sõnastus (grammatiline

aspekt), hanketingimused koostoimes (süsteemne aspekt) ega riigihanke üldpõhimõtted.

Dokumendist „Nõuded proovitööle“ tuleneb kohtu hinnangul selgelt, et hindamise aluseks

saab olla üksnes hankija lähteandmetele tuginev töö. Dokumendis on kajastatud: „Proovitöö

7(10)

3-25-2542

ülesanne on luua mudel, mis tuvastab hankija etteantud andmetelt akende

pindgeomeetria/…/“ Alajaotuses „Proovitöö tingimused“ on välja toodud: „Hankija annab

ette märgendatud treeningandmed ning testipildi (lähteandmed)“ ning „Proovitöö peab

olema sooritatud hankija etteantud andmete pealt. Proovitöö tulemusel valminud mudelit

testitakse lähteandmetega samaväärsete andmete peal“ Järgnevates punktides on selgitatud,

et: „Proovitöö tulemusel valminud mudel peab läbima testimise“ ning „Testimisel antakse

pakkujale ette 1 testpilt suurusega kuni 0,5 GB“ Et proovitööd testitakse veel mingite muude,

varem teavitamata parameetritele vastavate piltide alusel, Hindamismetoodikast ei tulene.

Kohtu hinnangul väljendit: „Proovitöö tulemusel valminud mudelit testitakse lähteandmetega

samaväärsete andmete peal“ tekitab küsimuse, et mida tähendab „testitakse lähteandmetega

samaväärsete andmete peal“, kuid järgnevatest punktidest selgub, et testimise aluseks on

ikkagi testpilt, mis „antakse pakkujatele ette“, mitte ei otsita tagantjärele mingeid teisi pilte

vastavalt hankija vajadustele“. Kohus nõustub kaebajaga, et kui vastustaja sooviks oli

veenduda koodi toimivus ka teistsugustele parameetritele vastavatel piltidel, tulnuks see

selgesõnaliselt RHAD-s kajastada. Käesoleval juhul see RHAD-st välja ei tule, sh toetab

RHAD sõnastus – nii „Nõuded proovitööle“ kui ka „Hindamismetoodika kirjeldus“ ‒

koostoimes järeldust, et hindamise aluseks on pakkujatele „ette antud“ testpilt. Ebaloogiline

on „Hindamismetoodikat“ tõlgendada selliselt, et väljundil 1 ja 3 on erinev kohaldamisala

väljundist 2, st väljund 1 ja 3 hinnatakse etteantud testpildi alusel, kuid väljundit 2 miskipärast

hoopis teistsuguste, varasemalt teavitamata parameetritele vastavate piltide põhjal. Sellist

tõlgendust ei toeta „Hindamismetoodika Kirjeldus“ vormistus ega ülesehitus. Riigihangete

seaduse (RHS) põhimõtetega oleks vastuolus, kui hindamismetoodika selguks koostoimes

muude hankedokumentide tingimustega, mis on pealegi mitmeti mõistetavad. Väljundi 2

sõnastus ei toeta hankija lähenemist. Olukorras, kus kood (vastustaja hinnangul) legitiimsel

testpildil annab veateate, siis see kood ikkagi kohtu arvates ei toimi, mitte ei „tekita 1-2

küsimust“. Sellisel juhul tulnuks pakkumusele omistada Hindamismetoodika kohaselt „0“

punkti. Pakkuja lähenemine, et hindamine on testimisest eraldiseisev protsess, ei saa Hankija

tegevust legitimeerida ‒ sellisel juhul on ka Hankija enda sõnakasutus eksitav, kuna ka

Hindamiskomisjoni protokollis on ette heidetud, et „pakkuja kood ei jooksnud tõrgeteta kõigil

testpiltidel“. Oma väitega kinnitab Hankija ju tegelikult, et „Nõuded proovitööle“ ja seal

kajastatud „samaväärsuse“ kriteerium hindamisele üldse ei kohaldugi. See muudab aga

hindamise täiesti prognoosimatuks ning tekitab pakkujate vahel ebavõrdse kohtlemise,

premeerides neid pakkujaid, kes suudavad ära arvata, millistele parameetritele vastavaid pilte

Hankija hindamisel kasutab. Selline hindamise läbiviimine, mis ei tugine käesoleval juhul ka

RHAD-le, on vastuolus RHS-s aluspõhimõtetega, täpsemalt pakkujate võrdse kohtlemise ja

läbipaistvuse põhimõtetega. Õige on seega kaebaja seisukoht, et kui vastustaja soov oli

kontrollida, kas kood toimib ka piltide peal, mida ta pakkujatele ette ei andnud, pidi ta

hanketingimused nõnda koostama.

12. Isegi, kui nõustuda VAKO tõlgendusega (mida isegi Hankija ei jaga), et RHAD tingimus

„proovitöö tulemusel valminud mudelit testitakse lähteandmetega samaväärsete andmete

peal“ tähendab hankija õigust testida mudeli toimivust ka teiste varasemalt mitte avaldatud

testpiltide peal, puudub alus sedastada, et testpildid 13 ja 14 olid „samaväärsed“. Kaebaja on

välja toonud, et, treeningpildid ja testpilt järgisid ühte kolmest templiidist, mille nullpunkt on

all vasakul (0,0) ja Xtelg suureneb paremas ning Y-telg üles suunas. Pildil nr 13 puhul see aga

nii polnud, mistõttu on see kaebaja väitel kõikide treeningpiltidega, samuti ka testpildiga

võrreldes teistsugune. Kaebaja väitel, kui pilt nr 13 on samaväärne ehk lähtub samast

loogikast, mis teised pildid (nullpunkt all vasakul ja Y-telg üles), siis kood sellel toimib.

Kaebaja on kohtu hinnangul usutavalt põhistanud, et testpilt 13 ei olnud „samaväärne“ teiste

piltidega.

8(10)

3-25-2542

Vastustaja on väitnud, et koodi peabki jooksutama rohkem kui ühel sisendil, et tuvastada

selle stabiilsus, üldistusvõime ja töökindlus. Kohus nõustub kaebajaga, et

„Hindamismetoodika kirjeldus“ ei võimalda hinnata koodi töökindlust vms ning jääb ka

ebaselgeks, mida selle all on mõeldud. Proovitöö ülesanne oli koostada mudel, mis toimib

vastustaja ette antud andmetel ning kood kas toimib või ei toimi sellel. Vaidlus puudub, et

kaebaja kood testpildil nr 14 toimis. Proovitöö hindamise eesmärk oli see, et kui hästi on

pakkuja proovitööga hakkama saanud. Proovitöö nõudis testpildil akende tuvastamist ja seda

tegi kaebaja mudel edukalt.

Kohus nõustub kaebajaga, et asjassepuutumatu on, kas teiste pakkujate mudelid jooksid

lisapildil nr 13 edukalt või mitte. See, et kaebaja kood ei toimi lisapildil, ei tähenda, et ta pole

võimeline looma laiema kasutusotstarbega koodi. Kaebaja on selgitanud, et lähtus kitsalt

sellest, et proovitöö raames pidi ta looma üksnes sellise mudeli koodi, mis toimib hankija

etteantud andmetel ning et lähteülesande raamides püsimine ei tohiks olla pakkujale

etteheidetav. Kohus nõustub kaebajaga.

13. Riskianalüüsi kriteeriumi osas on Hindamiskomisjon punktisumma 3 andmist

(maksimum oli 5 punkti) põhjendanud: „Ajakava ja eelarve on üldiselt realistlikud (90€/h,

lõpus 3 kuud puhvrit), samas on pakkumusel kõrgendatud risk, et integreeritud mudeli põhjal

ei jõua pakkuja 1. aastaga nõutud osa (st 2 nähtuse tuvastamist) üle anda. Riskide ja nende

maandamismeetmete kirjeldus näitab pakkuja arusaamist ja üldist võimelust riske maandada,

kuid mõne teguri osas on riskianalüüs puudulik. Riskianalüüsis on kõrgendatud ajakava risk

ja pakkuja potentsiaalse rahavoo risk (3 mudeli asemel on 1, st ka pikem aeg enne

osamakset) välja toomata ja maandamata.“ Kohus märgib, et Hindamismetoodika kohaselt

projekti aja- ja tegevuskava mõistlikkust ja objektiivsust hinnati alakriteeriumi „projektiplaani

kirjeldus“ all (kaebaja sai maksimumpunktid ‒ 15), mistõttu alakriteeriumi „riskianalüüs“

raames pole võimalik kaebajalt maha võtta punkte põhjendusel, et ajakava ei ole (teatud osas

realistlik). Riskianalüüsi tingimuse raames tuli pakkujal esitada projektiga kaasnevate

võimalike projektiplaani edukat järgimist takistavate riskide kirjeldus, iga riski kohta selle

esinemise tõenäosus ja tagajärg ning nende vältimise ja/või maandamise võimaluste kirjeldus

ja lahendusettepanekud. Kaebaja on välja toonud ja selles ei ole ka vaidlust, et kaebaja

esitatud pakkumuses riskianalüüsi osas on kajastatud risk „Ajakavast ei peeta kinni“ kõige

esimesena, mistõttu selles osas ei saa väita, et riskianalüüs oleks ajakava riski osas puudulik.

Vastava riski osas on kaebaja esitanud nii mõjuhinnangu, esinemise tõenäosuse kui ka

maandamismeetmed. Kui Hankija pidas kaebaja esitatud ajakava ebarealistlikuks, tulnuks

punkte maha võtta „projektiplaani kirjelduse“ alakriteeriumi raames, kuid seal andis Hankija

maksimumpunktid.

Rahavoo riski maandamata jätmise etteheide on mõnevõrra ebaselge. Kohus märgib, et

projekti eelarvet tuli kajastada ja hinnata alakriteeriumi „Projektiplaani kirjeldus“ all, milles

nõuti maksimumpunktide saamiseks, et projekti eelarve on esitatud detailselt ning kajastab

selgelt esitatud kulude tekkimine tegevuste ja/või etappide kaupa“. Kuna seda on kaebaja

teinud pakkuja hinnangul maksimumpunktide vääriliselt, siis ei nähtu ka kohtule, et kaebaja

oleks jätnud riskianalüüsis kajastamata aspektid, mis takistaksid hankelepingu nõuetekohast

täitmist. Hankija poolt on markeerimata ja kohtule pole äratuntav, mil moel oleks kaebaja

pidanud nn rahavoo riski eraldiseisvalt kajastama ning milliseid meetmeid selle

maandamiseks ette nägema. Kolme punkti andmise õiguspärasuses pole vastustaja antud

põhjenduste valguses võimalik veenduda. Õiguspärane ei ole Hankijal asuda vaidlustus- ja

kohtumenetluses tooma välja täiendavaid põhjuseid, mida Hindamiskomisjoni põhjendustes ei

esine, nt võimalik töö kvaliteedi langemine. Vastavad Hankija põhjendused tuleb jätta

tähelepanuta.

9(10)

3-25-2542

14. Kui kaebajale oleks omistatud 10 punkti Koodi kriteeriumi alusel ning 5 punkti

Riskianalüüsi kriteeriumi aluse, oleks kaebaja punktide kogusummaks 85,27, st rohkem, kui

oli edukaks tunnistatud kolmandate isikute pakkumuse punktiskoor. Seega vead pakkumuste

hindamisel mõjutasid hanke tulemust.

15. Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus rahuldada. Kohus tühistab RTK 16.05.2025 otsuse,

millega tunnistati edukaks ühispakkujate STACC OÜ ja REGIO OÜ pakkumus, samuti tuleb

tühistada VAKO 22.07.2025 otsus vaidlustusasjas nr 150-25/286764. Hankijal tuleb

pakkumuste hindamine uuesti läbi viia.

16. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

otsus tehti vastustaja kahjuks, tuleb Riigi Tugiteenuste Keskusel kanda kaebaja

menetluskulud. Kaebaja on 04.09.2025 menetlusdokumendi kohaselt kandnud

kohtumenetluses kuludena riigilõivu summas 1280 eurot ning õigusabikulu summas 4796

eurot (käibemaksuta). Kokku on kaebaja menetluskulud kohtus 1280+4796=6076 eurot.

Vastustaja palub 05.09.2025 menetlusdokumendis kohtul hinnata kaebaja lepingulise

esindaja kulude põhjendatust, kuivõrd tegemist ei ole hanke ülesehituse ja hankemenetluse

mõttes keerulise riigihankega, eriti võttes arvesse kaebaja valdkonnas tegutsemise kogemust,

millega peaks mh kaasnema ka pakkumuste hindamisega seonduvate valdkondlike

eriteadmiste olemasolu ja realistlik arusaam valdkondliku sisu puudutavatest

hindamiskriteeriumidest. Kaebus ega täiendavad seisukohad ei ole oma ülesehituselt keerukad

ning neis mõlemas esineb läbivalt korduvaid mõtteid ning samu seisukohti.

Kohtu hinnangul on tegemist keskmise mahu ja keerukusega hankevaidlusega. Seda

arvestades ei ole kaebaja menetluskulud ülepaisutatud, need on põhjendatud ulatuses ja

mõistliku maksumusega.

VAKO toimikust nähtuvalt ei ole kaebaja taotlenud VAKO-s õigusabikulude hüvitamist, küll

on kaebaja tasunud VAKO menetluses riigilõivu 1280 eurot, mis tuleb vastustajalt välja

mõista. Seega on vastustajalt väljamõistetav menetluskulu 6076+1280=7356 eurot

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

10(10)