2-25-5167/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-25-5167

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Andrea Lega

Andrei Polovnjov

Määruse tegemise aeg ja koht

15.09.2025.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-5167

Tsiviilasi

Osaühingu Ideal hagi Arch-d OÜ vastu hagejale

kuuluva sõiduauto kostja valdusest väljanõudmiseks

Menetlustoiming

menetluse lõpetamine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja:

Osaühing Ideal (registrikood: 10325140;

Peterburi tee 47c, 11415 Tallinn);

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tauno Tark

(Advokaadibüroo TARK; Liivalaia tn 36, 10132 Tallinn;

e-post: XXX);

Kostja: Arch-d OÜ (registrikood: 12096873; Tartu mnt

82, 10112 Tallinn; tel: +372 58330119; +33 755408012;

E-post: XXX; XXX).

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-5167 seoses hagist loobumisega.

2. Tagastada hagejale riigilõiv 700 eurot, mis tuleb kanda osaühingu Ideal

arvelduskontole XXX XXX AS-is.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Rahuldada Osaühingu Ideal avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

5. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Arch-d

OÜ-lt välja Osaühing Ideal kasuks menetluskulude hüvitis summas 4450 eurot.

6. Mõista Arch-d OÜ-lt välja Osaühing Ideal kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse

jõustumisest kuni täitmiseni.

7. Jätta Osaühingu Ideal avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata

2000 euro ulatuses.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1(4)

2-25-5167

1. Harju Maakohtu menetluses on Osaühingu Ideal hagi Arch-d OÜ vastu hagejale kuuluva

sõiduauto kostja valdusest väljanõudmiseks.

2. Hageja esitas 29.05.2025 kohtule taotluse, milles hageja teatas hagist loobumisest seoses kostja

poolt nõude rahuldamisega. Hageja palub tagastada pool tasutud riigilõivust ja määrata

kindlaks menetluskulude rahaline suurus.

3. Kostja hageja taotlustele vastust ei esitanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on

hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud

lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu

määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

5. Kohus asub seisukohale, et hagiavaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja lõpetada tsiviilasjas

menetlus.

6. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja

arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi

esitamist rahuldanud. Kostja on hageja nõude rahuldanud pärast hagi esitamist. Eeltoodust

tulenevalt jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

7. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, kust nähtub, et hageja menetluskulud

koosnevad tasutud riigilõivus kogusummas 1400 eurot ja esindajakuludes 5750 eurot (töömaht

28,75h, tunnihind 200 eurot ilma KM-ta).

8. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle

menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv

tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu

võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta

möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. TsMS § 150 lg 2 p 2 sätestab, et pool

menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist.

9. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et riigilõiv summas 700 eurot tuleb tagastada ja kanda see

hageja arvelduskontole.

10. TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei

määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks

määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

11. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

2(4)

2-25-5167

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt

Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14).

12. Hageja on tasunud riigilõivu 1400 eurot, millest pool, s.o 700 eurot kuulub hagejale

tagastamisele seoses hagist loobumisega. Seega ülejäänud 700 eurot kuulub menetluskuluna

kostjalt väljamõistmisele.

13. Hageja esindaja on teinud järgmised toimingud: materjalide analüüs, hagiavalduse koostamine,

õiguslik analüüs 21h; kohtu e-kiri seoses riigilõivuga, suhtlused kliendiga, kohtu teavitamine,

menetlusdokumendi koostamine, kohtule esitamine koos lisaga 30m; menetlusse võtmise

määruse analüüs, tõlked võõrkeelsetele dokumentidele, vastavad suhtlused.

Menetlusdokumendi koostamine 1h 15m; 15.04.2025 E-kirjad kliendiga eestikeelsetest

tõenditest (üldtingimused). 15m; AVIS üldtingimuste tõlke küsimused, dokumentide

kõrvutamine, menetlusdokumendi täiendamine, lisade komplekteerimine ja kohtule

16.04.2025 esitamine, kliendile ülevaade 30m; 12.05.2025 Telcon kliendiga kohtuasjast 15m;

16.05.2025 Kohtu toimingud hagimaterjalide kättetoimetamisel 15m; Telcon kliendiga

(sõiduauto tagastamine ja järgmised sammud), analüüs seoses hagi tagasivõtmine vs

loobumine, menetluskulude 20.05.2025 jaotamise küsimused. Menetluskulude nimekirja

koostamine 45m; Menetlusdokumendi koostamine, vastav õiguslik analüüs. Kliendiga e-kirjad

kohtuasja menetluslikust olukorrast, 2h; kliendi teave sõiduauto tagastamise kohta,

menetlusdokumendi lõplik vormistamine, E-toimikusse üleslaadimine. Suhtlused kliendiga 1h.

14. Kohus leiab, et hagi koostamisega seotud toimingute ajakulu on ülemäärane, kohus vähendab

hagi koostamise ajakulu 10h (2000 euro) võrra, arvestades sealjuures hagi sisu, mahtu ja sellele

lisatud tõendeid.

Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud ülejäänud õigusabitoimingute

põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et ka kõik ülejäänud õigusabitoimingud on märgitud ulatuses

põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei

nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Ka esindaja tasumäär on

kooskõlas kohtupraktikas aktsepteeritud määradega.

Kokku loeb kohus hageja menetluskulusid põhjendatuks mahus 4450 eurot (5750 – 2000 +

700), milline summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul

on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

3(4)

2-25-5167

15. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse

menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise

määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude

kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind

ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

kohtunik

4(4)