Legislator Case Law & Legislation
2-23-17405/17 AI generated

2-23-17405/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-23-17405/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kinnitada I. V. ja K. P. vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas sõnastuses: K. P. kohustub tasuma I. V.-le perioodil 1. oktoober 2025 – 15. oktoober

Legislator headnote

AI generated

2-23-17405/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Kinnitada I. V. ja K. P. vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas sõnastuses: K. P. kohustub tasuma I. V.-le perioodil 1. oktoober 2025 – 15. oktoober

Keywords

AI generated
accord and satisfaction pecuniary dispute amicable settlement negotiation and conclusion arbitration clause dispute settlement
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Triin Siimpoeg

Määruse tegemise aeg ja koht 15. september 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-17405

Tsiviilasi

Menetlustoiming

I. V. hagi K. P. vastu ühisvara jagamiseks ja võla

nõudes

Kompromissi kinnitamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I. V. (isikukood XXX), lepingulised esindajad

Vladimir Makarov ja Svetlana Malkova

Kostja K. P. (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Valeriy Gimaev

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada I. V. ja K. P. vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas sõnastuses:

1. K. P. kohustub tasuma I. V.-le perioodil 1. oktoober 2025 – 15. oktoober

2034 igakuiselt 267,23 eurot. Makse tehakse hiljemalt iga kuu 14. kuupäevaks

I. V. ema J. M. arvelduskontole nr XXX, XXX AS, selgitusega „osa H AS

laenulepingu nr XXX tagasimaksest“.

2. Pärast laenulepingu H AS nr XXX täielikku tagasimaksmist kohustub K. P.

tasuma I. V.-le võlgnevuse summas 19 878,13 eurot osamaksetena järgmiselt:

2.1

alates novembrist 2034 tasub K. P. iga kuu hiljemalt 10. kuupäevaks 250

eurot I. V. arvelduskontole nr XXX selgitusega „kompromiss tsiviilasjas

nr 2-23-17405

2.2

maksete tegemine jätkub kuni kogu võlgnevus (19 878,13 eurot) on

täielikult tasutud.

3. Juhul, kui K. P. ei täida nõuetekohaselt käesoleva kompromisslepingu punktis

1 ja 2 märgitud kohustusi, on I. V.-l õigus koheselt ja ilma K. P.-le

täiendavat tähtaega andmata pöörduda kohtutäituri poole kõigi käesolevas

kokkuleppes kajastatud ja K. P. poolt tasumata summade sissenõudmiseks

täies ulatuses.

4. K. P. kohustub kompromissi punktides 1 ja 2 nimetatud osamaksete osaliselt

või tervikuna tähtpäevaks tasumata jätmise korral maksma I. V.-le viiviseid

VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses määras tähtpäevaks tasumata võlast

päevas kuni võlgnetava kohustuse täitmiseni.

5. Pooled kinnitavad, et kompromissi kinnitamisel Harju Maakohtu poolt

puuduvad pooltel üksteise suhtes antud tsiviilasjas vaidluse all olnud

asjaolude ja nõuetega seoses mistahes pretensioonid.

2. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-23-17405 menetlus seoses poolte sõlmitud kompromissi

kinnitamisega.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Tagastada I. V.-le pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ehk 315

eurot I. V. arvelduskontole nr XXX.

Määruse edastamine

Toimetada määrus kätte hageja ja kostja esindajatele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust, sest pooled on kokkuleppel loobunud

määruskaebuse esitamise õigusest. Määruse punkti 4 peale ei saa esitada määruskaebust

TsMS § 150 lg-st 8 tulenevalt.

Asjaolud

Harju Maakohtu menetluses on I. V. (hageja) hagi K. P. (kostja) vastu ühisvara jagamiseks ja

võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja poolte abielu ajal sõlminud H AS-iga

laenulepingu nr XXX. Laenuga ostsid pooled mh korteri asukohaga XXX. Peale abielu

lahutamist müüsid pooled korteri ning korteri müügist saadud rahast tasusid osaliselt võetud

laenukohustuse. Allesjäänud laenukohustust tuleks pooltel tasuda ühiselt, sest see kuulub

jätkuvalt ühisvarasse, kuid nimetatud kohustust tasub peale lahutust üksnes hageja. Hageja

soovib laenukohustuse osas ühisvara jagada ning välja mõista seni tasutud laenumaksed.

12. septembril 2025 saabus kohtule hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromissileping

järgneva sisuga:

Hageja ja kostja (edaspidi koos nimetatud „Pooled“) sõlmivad kompromissilepingu (edaspidi

„Kompromiss“) alljärgnevatel tingimustel:

1. Maksekorraldus perioodil 01.10.2025 – 15.10.2034

Kostja kohustub tasuma hagejale igakuiselt 267 (kakssada kuuskümmend seitse) eurot ja 23

senti.

-

Makse tehakse hiljemalt iga kuu 14. kuupäevaks hageja ema J. M. arvelduskontole nr

XXX, XXX AS.

-

Makse selgitusse märgitakse: „osa H AS laenulepingu nr XXX tagasimaksest“.

2. Kohustuse täitmine pärast krediidilepingu tagasimaksmist

Pärast laenulepingu H AS nr XXX täielikku tagasimaksmist kohustub kostja tasuma hagejale

võlgnevused järgmise korra alusel:

-

Alates novembrist 2034 kohustub kostja tasuma hagejale võlgnevuse summas 19 878.13

eurot.

-

Kostja maksab nimetatud summa hagejale osamaksetena, kandes igakuiselt hiljemalt iga

kuu 10. kuupäevaks 250 (kakssada viiskümmend) eurot hageja I. V. arvelduskontole nr

XXX. -

Makse selgitusse märgitakse: „kompromiss tsiviilasjas nr 2-23-17405“.

-

Maksete tegemine jätkub kuni kogu võlgnevus (19 878.13 eurot) on täielikult tasutud.

3. Juhul, kui kostja ei täida nõuetekohaselt käesoleva Kompromisslepingu punktis 1 ja 2

märgitud kohustusi, on hagejal õigus koheselt ja ilma kostjale täiendavat tähtaega andmata

pöörduda kohtutäituri poole kõigi käesolevas kokkuleppes kajastatud ja kostja poolt

tasumata summade sissenõudmiseks täies ulatuses.

4. Kostja kohustub kompromissi p 1 ja 2 nimetatud osamaksete osaliselt või tervikuna

tähtpäevaks tasumata jätmise korral maksma hageja viiviseid VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud

seadusjärgses määras tähtpäevaks tasumata võlast päevas kuni võlgnetava kohustuse

täitmiseni.

5. Hageja taotleb riigilõivu tagastamist arvelduskontole, mille kaudu see oli tasutud.

6. Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

Pooled kinnitavad, et nad on teadlikudkompromissiga menetluse lõpetamise protsessuaalsetest

tagajärgedest ning soovivad sellest hoolimata kompromissi kinnitamist Harju Maakohtu poolt

ja menetluse lõpetamist. Pooled kinnitavad, et kompromissi kinnitamisel Harju Maakohtu

poolt puuduvad pooltel üksteise suhtes antud tsiviilasjas vaidluse all olnud asjaolude ja

nõuetega seoses mistahes pretensioonid. Pooled teatavad, et loobuvad kompromissi

kinnitamise määruse edasikaebamise õigusest.

Kohtu seisukoht

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg-

d 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni

lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab

asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi

kohtule protokolli kandmiseks. Sama sätte lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see

on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui

kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohtu arvates pole antud juhul kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade

kommetega ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita.

Kohtul ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata. Pooled on

kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Järelikult on pooled

teadlikud TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ning seega ka kompromissi alusel tekkivatest

kohustustest. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas tuleb lõpetada.

Poolte kokkuleppe alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 168 lg 3).

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled

sõlmivad kompromissi. Hageja taotleb hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamist.

Pooled on sõlminud kompromissi ja esitanud selle kohtule kinnitamiseks, mistõttu TsMS §

150 lg 2 p 1 alusel kuulub hagejale tagastamisele pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust.

Riigilõivu tagastamise nõue ei ole TsMS § 150 lg 6 alusel lõppenud. Seega tuleb hagejale

tagastada riigilõiv 315 eurot.

Vastavalt poolte kokkuleppele ja tuginedes TsMS § 64 lg-le 2 ja § 661 lg-le 4 ei saa käesoleva

määruse peale esitada määruskaebust. Riigilõivu tagastamise osas ei saa esitada

määruskaebust TsMS § 150 lg-st 8 tulenevalt.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Siimpoeg

kohtunik