3-25-557/26 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. september 2025. a, Tallinn

Haldusasja number

3-25-557

Haldusasi

Z.P kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 05.03.2025 ettekirjutuse

nr 1052286399 osaliseks tühistamiseks (sissesõidukeelu osas)

Menetlusosalised

Kaebaja – Z.P

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Marta Gromtsev

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 15.10.2025 a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 05.03.2025 lahkumisettekirjutusega nr 1052286399 (dtl 4-7)

kohustati Türkmenistani kodanikku Z.P Eestist 10 päeva jooksul lahkuma, kuid mitte hiljem kui

15.03.2025 (k.a). Sama ettekirjutusega kohaldati isiku suhtes Schengeni sissesõidukeeldu pikkusega

6 kuud. Ettekirjutuse põhjendused:

-

Isik, Ukraina elamisloaga Türkmenistani kodanik, saabus viimati Schengeni alale 04.12.2024

Eesti D-liiki viisa alusel kehtivusega 18.07.2024-27.02.2025. Ta saabus Eestisse, kuna tal on

Eestis abikaasa ja kaks alaealist last. Välismaalane ei tööta Eestis, vaid aitab laste kasvatamisega.

-

Isik esitas PPA-le 10.02.2025 viisa taotluse. Viisamenetlust pikendati kuni 11.03.2025.

-

PPA keeldus 28.02.2025 isikule pikaajalise viisa andmisest VMS § 65 lg 2 alusel: välismaalane

võib kujutada ohtu avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele või rahva

tervisele (p 6) ning on põhjendatud alus kahelda välismaalase esitatud täiendavate dokumentide

ehtsuses või nende sisu õigsuses, tema avalduste usaldusväärsuses või tema kavatsuses lahkuda

Eestist enne pikaajalise viisa kehtivusaja lõppu (p 7). Isik viibib Eestis ebaseaduslikult alates

28.02.2025. Keelduvat otsust tutvustati isikule 05.03.2025.

-

Isik ei olnud nõus viisa andmisest keeldumisega ja soovib seda vaidlustada. PPA andmetel on

menetluses isiku elamisloa taotlus ja tegemist on esmakordse elamisloa taotlusega. Isik soovib

lahkuda Eesti Vabariigist ja Schengeni alalt ning tal on selleks rahalised vahendid olemas.

-

Sissesõidukeelu kohaldamisel arvestab PPA, et isikul on Eestis abikaasa ja kaks alaealist last, kes

on Venemaa Föderatsiooni kodanikud ja elavad Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel. See

asjaolu ei takistanud isikul külastada Ukrainas novembris 2024 sugulasi ja vahetada seal

juhiluba. Samuti on isik 2024. aastal käinud Türgis ja Ukrainas ning viibinud pikemat aega

1(6)

Eestist eemal. Isiku sõnade kohaselt saab abikaasat vähemal määral tema äraoleku ajal aidata

abikaasa ema. Isik ei saa majanduslikult perekonna liikmeid toetada, kuna ta ei tohi Eestis

töötada ilma seadusliku aluseta ja isikul ei ole ametlikku sissetulekut.

-

PPA annab seaduslikule viibimisele suurema kaalu. Isik on õigeaegselt taotlenud Eesti viisat

ning isiku ebaseaduslikult viibimise staatus tuleneb sellest, et talle ei väljastatud viisat.

Kolmeaastane sissesõidukeeld on seetõttu ja isiku Eestis elavat perekonda arvestades

ebaproportsionaalne. Seetõttu kohaldatakse isikule sissesõidukeeldu Eestisse ja Schengeni alale

kuueks kuuks.

-

PPA ei arvesta vastuväidet, et viisataotlus esitati õigeaegselt. Välismaalane, kes taotleb viibimis-

alust, peab arvestama, et tema Eestis viibimine muutub keeldumise korral ebaseaduslikuks.

-

Otsuses on selgitatud õiguskaitsevahendeid, sh võimalust taotleda sissesõidukeelu lühendamist.

2. Z.P esitas 07.03.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 05.03.2025

ettekirjutuse nr 1052286399 tühistamiseks sissesõidukeelu osas.

1. Kaebaja esitas viisa taotluse 10.02.2025. Talle öeldi, et viisa saab valmis 25.02.2025. Kui kaebaja

sel päeval PPA-sse jõudis, paluti tal järgmisel päeval tagasi tulla. Samal päeval saadeti kaebajale

e-kirjana küsimused ning selgitati, et viisa andmise kaalumine kestab kuni 11.03.2025.

2. Kaebajale helistati 04.03.2025 ja paluti tulla PPA-sse. PPA ametnik andis kaebajale siis passi, mis

anti ametnikule 28.02.2025. PPA ei teavitanud kaebajat, et viisa taotluse kohta on otsus tehtud.

3. Kui kaebaja oleks teadnud, et talle keeldutakse viisa andmisest, oleks ta õigel ajal lahkunud.

Kaebaja ei saanud riigist lahkuda, kuna ta pass oli vastustaja käes.

4. Kaebaja on Eestis abiellunud ja tal on siin kaks last. Kaebaja taotles ka elamisluba, kuid

sissesõidukeelu tõttu võidakse elamisloa andmisest keelduda. Sissesõidukeelu tühistamisel saab ta

taotleda C-liiki viisat Saksamaa konsulaadis koduriigis.

5. Kaebaja abikaasal oli ajal, mil kaebaja viibis 8 kuud eemal, vaimselt väga raske. Abikaasa oli

lastega üksi ja äärmisel juhul aitas abikaasa ema lapsehoidmisega. Kaebaja viibis eemal, kuna

tema pass, tööluba ja viisa olid aegumas.

6. Kaebaja on kohtule esitanud lennupiletid Eestist lahkumise kohta 12.03.2025.

3. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

1. Kaebaja viisa kehtis kuni 27.02.2025 ning tal ei olnud seejärel seaduslikku alust Eestis

viibimiseks. Seetõttu oli vastustajal kohustus teha kaebajale lahkumisettekirjutus.

2. Kaebaja lootus, et ta saab kindlasti viisa, ei ole asjassepuutuv. Ka varasem korduv viisade

andmine ei saanud anda õiguspärast ootust, et vastustaja annab kaebajale ka edaspidi viisa. Viisa

on mõeldud lühiajalisemaks, ajutiseks riigis viibimiseks ning viibimisaja lõppedes peab

välismaalane korraldama oma elu selliselt, et tal on võimalik Eestist lahkuda. Vastustaja teavitas

kaebajat viisa taotluse läbivaatamise menetluse tähtaja pikendamisest.

3. Riik ei anna viisat oma perekonnaga taasühinemise eesmärgil. Viisade eesmärk ei ole luua või

tugevdada peresidemeid. Kaebaja on loonud perekonna ajal, mil ta viibis Eestis viisa alusel.

Viibimisaluse väljastamine muul alusel kui pererände võimaldamiseks ei taga

perekonnapõhiõiguse kandjale kindlust, et ta saab elada perekonnaelu Eestis ning veelgi

ebakindlam on välismaalaste olukord juhul, kui Eestis on võimalik viibida üksnes viisa alusel.

Seega pidi kaebaja arvestama, et tal ei pruugi olla võimalust elada Eestis pereelu.

4. Eestis viibides ei saa kaebaja oma perekonda materiaalselt toetada. Kaebaja perekond on saanud

iseseisvalt hakkama ka ajal, mil kaebaja viibis pikemaajaliselt eemal.

KOHTU PÕHJENDUSED

2(6)

4. Kohus on kontrollinud kohtute infosüsteemist, et kaebaja ei ole täiendavalt kohtusse pöördunud.

Seega puudub kohtuotsuse tegemise aja seisuga pooleli olevad kohtuvaidlused viisa andmisest

keeldumise, elamisloa andmise ja/või sissesõidukeelu tähtaja lühendamise üle.

5. Kaebaja lahkus Eestist 12.03.2025 ehk tema sissesõidukeelu kehtivusaeg lõppes reedel enne

kohtuotsuse kuulutamist, 12.09.2025. Sellegipoolest ei pea kohus vajalikuks anda kaebajale tähtaega

kaebuse muutmiseks. Kohus eeldab, et ka sissesõidukeelu tähtaja ammendumise korral on kaebaja

õigustatud huvi vastustaja haldusakti sisulise õiguspärasuse kontrollimiseks.

6. VSS § 6 lg 1 kohaselt on sissesõidukeeld tõkend, mille eesmärk on vältida ebasoovitava

välismaalase Eestisse saabumist ja Eestis viibimist. Riigikohus selgitas otsuses nr 3-23-1317, et

sissesõidukeeld on mõeldud ennetava tõkendina Euroopa Liidu tagasisaatmispoliitika

usaldusväärsuse suurendamiseks ja varjupaigaõiguse kuritarvituste vältimiseks. Neil, kes eiravad ELi

liikmesriikides kehtivaid rände-eeskirju, ei lubata kindlaksmääratud aja jooksul ühessegi ELi

liikmesriiki uuesti siseneda (EK tagasisaatmise soovitus, p 11) (p 31).

Kaebajal oli kehtiv viisa kuni 27.02.2025 ning ta taotles kehtiva viisa ajal uut viisat. Kohus parandab

esialgse õiguskaitse määruses toodud seisukohta ning leiab, et VMS § 623 alusel oli kaebaja Eestis

viibimine seaduslik tema pikaajalise viisa taotluse läbivaatamise ajal. Kaebaja taotles viisat

välismaalasena, kes viibis Eestis ajutiselt VMS § 43 lg 1 p 1 ehk viisa alusel (VMS § 911 lg 1).

VMSis sätestatud viisamenetlusel ei kohaldata haldusmenetluse seaduse sätteid, kui VMS ei sätesta

teisiti (VMS § 12 lg 2). Kaebaja viisataotluse läbivaatamine lõppes 28.02.2025, mistõttu oli selle

ajani kaebajal ka viibimisalus. VMS ei näe viisamenetluse korral ette, et viisa pikendamise menetluse

lõpp sõltuks välismaalasele otsuse teatavaks tegemisest. Tegemist on tühistamise ja kehtetuks

tunnistamisega samaväärse otsustusega (VMS § 1001 jj), mille osas tuleb seega järeldada, et menetlus

lõppeb otsuse tegemise hetkest alates (VMS § 77 lg 1). Eeltoodu ei pruugi välistada asjaolude

arvestamist, millal isik sai viisa andmisest keeldumisest teada.

7. Vaidlustatud haldusaktis on tuginetud, et kaebajale keelduti viisa andmisest VMS § 65 lg 2 p-de 6

ja 7 alusel. Seega puudub kaebajal Eestis viibimiseks õiguslik alus alates 28.02.2025, samas kui

kaebajale tutvustati keelduvat otsust 05.03.2025 (dtl 4).

Rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtete kohaselt on riigil õigus otsustada välismaalase riiki sisenemise,

riigis viibimise ja riigist lahkumise üle. Eesti Vabariigi põhiseadusest ei tulene välismaalasele

põhiõigust asuda Eestisse elama või tööle. PPA on menetluse käigus välja selgitanud, et antud isikul

ei ole subjektiivset õigust Eestisse jääda ilma kehtiva viibimisaluseta. Viisa andmisest keelduvas

otsuses nr 2025-717-96 on välja toodud, et antud isik kujutab ohtu avalikule korrale, riigi

julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele või rahva tervisele. Viisat käsitletakse kui luba riiki

sisenemiseks ja siin ajutiseks viibimiseks, mida käesoleval juhul ei ole välismaalasele antud (dtl 5).

Eeltoodust tuleneb, et sissesõidukeelu kohaldamisel on tuginetud asjaoludele, mis olid viisa

andmisest keeldumise aluseks. Isik, kes kujutab ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule (p 6) või

kelle selgitustes või kavatsustes on alus kahelda (p 7), on välismaalane, kelle Eestis viibimine on

ebasoovitatav.

8. VSS § 74 võimaldab määrata sissesõidukeelu lühemaks ajaks, kui 3-aastane tähtaeg oleks

ebaproportsionaalne (lg 3), samuti sätestab võimaluse jätta humaansetel kaalutlustel sissesõidukeeld

kohaldamata (lg 4).

3(6)

Vaidlustatud haldusaktiga määrati kaebajale sissesõidukeeld 3 aasta asemel 6 kuuks, arvestades mõju

välismaalase pereelule, viisataotluse õigeaegset esitamist ning viisa andmisest keeldumist, mis tingis

kaebaja viibimisaluse kadumise.

9. Kaebaja leiab, et ka 6-kuuline sissesõidukeeld on ülemäärane, kuna ta esitas taotluse õigeaegselt;

pass oli vastustaja käes ning ta oleks lahkunud, kui oleks teadnud viisa andmisest keeldumisest.

Kohus ei nõustu, et tegemist on asjaoludega, mis oleksid pidanud tingima sissesõidukeelu veelgi

lühema aja või üldse määramata jätmise. Kaebajal puudus õiguspärane ootus viisa saamiseks. Seega

pidi kaebaja olema valmis igal ajal Eestist lahkuma.

Kaebajale on varem viisa andmisest keeldutud, s.o 28.02.2024, sest kaebaja ei pruugi pärast viisa

lõppemist Eestist lahkuda (dtl 62 ja 67).

Vastustaja keeldus 13.02.2024 kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest lühiajalise töötamise

eesmärgil (dtl 45 jj), kuna välismaalane on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes,

sealt reservi arvatud või erru läinud. Kaebaja selgitas haldusmenetluse kestel, et teenistusega seotud

lühendeid ja teenistuse kirjeldust taotleja PPA-le avaldada ei saa, kuivõrd Türkmenistani seaduste

kohaselt on nende andmete avamine kriminaalkorras karistatav. Samuti on alust arvata, et

välismaalase tähtajalise elamisloa taotlemise tegelik eesmärk ei vasta väidetud eesmärgile. Isikul on

kehtiv Ukraina elamisluba abikaasa juurde elama asumiseks. Kaebaja enda ja lapse registreeritud

elukoha aadress erinevad (dtl 47).

Viisamenetluses esitati kaebajale 25.02.2025 järgmised küsimused vastamise tähtajaga 28.02.2025:

1) Milline on teie praegune suhe relvajõududega ja kas olete mobilisatsioonikohuslane?

2) Kas teil on esitada sõjaväepileti koopia? Võimalusel esitada. Kus ja millise sõjalise õppe te saite,

kui pikk ja millise spetsiifikaga see oli, millises väeosas (väeliik, s/o nr, alluvus) ja kus toimus

õpet lõpetanud väliõppus?

3) Kuidas tutvusite oma abikaasaga – Q.F?

4) Millised eesmärgid ja kavatsused teil on Eestiga seoses? Millega Eestis tegelema plaanite hakata

ja millega on plaan taotletava viisa ajal tegelema hakata?

Samas kirjas on selgitatud, et kaebaja pikaajalise viisa taotluse menetlust on pikendatud kuni

11.03.2025 menetluses tähtsust omavate asjaolude tõttu (dtl 49-50).

Kaebaja vastas 26.02.2025 hommikul PPA-le, et tal ei ole relvajõududega seost, samas on tal

Türkmenistanis mobilisatsiooni korral mobilisatsioonikohustus. Kaebaja töötas 2021. aastal lepingu

alusel piirivalves. Elamisloa korral plaanib naasta tööle ning aidata abikaasat. Viisa saamisel plaanib

aidata abikaasat, kuna kaebajal ei ole töötamise õigust (dtl 49).

28.02.2025 otsusega keelduti kaebajale viisa andmisest (dtl 8-9), kus tüüpvormil on õiguslike

alustena märgitud, et kaebaja kujutab ohtu avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvusvahelistele

suhetele või rahva tervisele; ning on põhjendatud kahtlus kahelda esitatud dokumentide ehtsuses või

nende sisu õigsuses, isiku avalduse usaldusväärsuses või tema kavatsuses lahkuda Eestist enne viisa

kehtivusaja lõppu.

Eeltoodust tuleneb, et kaebajale on korduvalt keeldutud viibimisalusest nii võimaliku ohu tõttu

avalikule korrale kui ka seetõttu, et on põhjendatud alus arvata, et isiku selgitused ei vasta tema

tegelikele eesmärkidele või kavatsustele. Samad asjaolud olid uuesti aktuaalsed veel viimatises

viisamenetluses, kus vastustaja küsis kaebajalt uuesti teavet nii suhete kohta relvajõududega kui ka

Eestis viibimise plaanide kohta. Kuna sissesõidukeelu kohaldamisel on tuginetud viisa andmisest

keeldumise alustele, sh ohule avalikule korrale ja riigi julgeolekule, tuleb need lugeda ka

sissesõidukeelu põhjendusteks, miks on kaebaja Eestis viibimine ebasoovitatav.

4(6)

10. Vastustaja on sissesõidukeelu määramisel piisavalt arvestanud ka kaebaja pereeluga.

10.1. Vastustaja on tuvastanud, et vaatamata sellele, et kaebaja väitis abikaasa aitamist laste

kasvatamisel, viibis kaebaja 2024. aastal pikemat aega Ukrainas ja Türgis. Kaebaja abikaasat on

aidanud abikaasa ema (dtl 5).

Kaebaja lapsed on sündinud juunis 2022. aastal ja märtsis 2024. aastal. Kaebaja on pereelu kestel

viibinud Eestist eemal 28.10.-21.12.2021 Ukrainas (ajal, mil abikaasa oli lapseootel); 06.06.-

24.08.2022 Türgis (vahetult pärast esimese lapse sündi); 19.08.2023-03.05.2024 Türkmenistanis,

Türgis, Moldovas ja Ukrainas (ajal, mil abikaasa oli lapseootel ja sündis teine laps) (dtl 25-26, 31).

Seega on kaebaja kujundanud oma pereelu nii, et see on Eestis viibimisaluse osas ebakindel ning

abikaasa on tegelenud peamiselt laste kasvatamisega. Riigikohus on otsuses nr 5-23-6 selgitanud, et

viibimisaluse väljastamine muul kui pererände alusel ei taga perekonnapõhiõiguse kandjale kindlust,

et ta saab elada perekonnaelu Eestis, ega pruugi kaitsta riigi meelevaldse sekkumise eest tema

perekonnaellu. Veelgi ebakindlam on välismaalaste olukord juhul, kui Eestis on võimalik viibida

üksnes viisa alusel (p 59).

Kaebaja on enda valimisolekut riigist lahkuda selgitanud ka haldusmenetluses ja vastustaja on

sellele tuginenud (dtl 5). See kinnitab täiendavalt, et kaebaja on oma pereelu korraldanud viisil, et

tal tuleb stabiilsema viibimisaluse puudumise tõttu pidevalt Eestist eemal viibida.

10.2. Vastustaja on selgitanud välja, et isik ei saa majanduslikult perekonna liikmeid toetada, kuna

ta ei tohi Eestis töötada ilma seadusliku aluseta, isikul ei ole ametlikku sissetuleku.

Sama nähtub kaebaja küsitluse protokollist, muu hulgas et pere elatub riigi rahalistest toetustest ja

muid sissetulekuallikaid perel ei ole. Pere sissetuleku mõttes kaebaja Eestist lahkumine peret ei

mõjutaks (dtl 36). Sama küsitluse käigus selgitas kaebaja täiendavalt, et ta saaks võib-olla Ukrainas

töötada ja seal oma peret toetada (dtl 38). Kaebajal on Ukrainas kehtiv elamisluba kehtivusega kuni

27.02.2029 (dtl 43).

Sellest tuleneb, et kaebaja Eestist eemal viibimine ei raskenda pere majanduslikku toimetulekut.

Pigem võib kaebaja naasta riiki, milles tal on töötamise õigus, ja ta saaks sellega toetada pere

ülalpidamist.

11. Täiendavalt on sissesõidukeelu otsuses selgitatud kaebaja õiguskaitsevahenditena, et tal on

võimalik taotleda sissesõidukeelu lühendamist, kui ta esitab põhjendatud taotluse, kui ta on

lahkumisettekirjutuse täitnud etteantud tähtaja jooksul (VSS § 75 lg 2 ja direktiivi art 11 lg 3 esimene

lause).

Nimetatud võimalus ei õigusta riiki vaikimisi määrama sissesõidukeeldu maksimaalses ulatuses ja

seejärel alles otsustama, kas konkreetsel juhul sissesõidukeelu tähtaega lühendatakse. Selliselt ei ole

vastustaja ka käesolevas asjas toiminud. Küll aga on tegemist lahkumisettekirjutust ja

sissesõidukeeldu täitma suunava meetmega, st soodustusega, kui välismaalane lahkub õigeaegselt.

Meetme eesmärgiks saab seega lugeda, et sellega proovitakse suunata välismaalast mitte pakku

minema ning oma lahkumisega kõrvaldama kahtlust, et välismaalane proovib ebaseaduslikult riiki

jääda.

Eeltoodu on kooskõlas ka vaidlustatud otsuses toodud asjaoludega, kus viisa andmisest keeldumise

aluseks oli mh põhjendatud alus kahelda välismaalase esitatud täiendavate dokumentide ehtsuses või

nende sisu õigsuses, tema avalduste usaldusväärsuses või tema kavatsuses lahkuda Eestist enne

pikaajalise viisa kehtivusaja lõppu (VMS § 65 lg 2 p 7).

5(6)

Kohus leiab, et selle võimaluse sõnaselge selgitamine käesoleval juhul, mis ei ole sissesõidukeelu

kohaldamisel kohustuslik, leevendab täiendavalt perekonnaelule tekkinud riivet. Kohtule ei ole samas

esitatud teavet, kas kaebaja on vastava taotluse esitanud. Sama võimalust selgitas kohus ka

11.03.2025 määruses.

12. Kohus jätab kokkuvõttes kaebuse rahuldamata ja HKMS § 108 lg 1 alusel poolte menetluskulud

nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Sullin

6(6)