2-25-12853/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Määruse tegemise aeg ja koht

15. september 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-12853

Tsiviilasi

A.K. hagi M.R. vastu elatise vähendamiseks

A.K. hagi M.R.-i

täitemenetluse sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks

Menetlustoiming

hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja A.K. (isikukood XXX)

Kostja M.R. (isikukood XXX)

Kostja seaduslik esindaja J.R. (isikukood XXX)

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Grete

Kirsimaa (Advokaadibüroo LMP OÜ)

RESOLUTSIOON

1. Keelduda A.K. hagi M.R. vastu elatise vähendamiseks menetlusse võtmisest.

2. Keelduda A.K. hagi M.R.-i vastu täitemenetluse sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks menetlusse võtmisest.

3. Jätta menetluskulud hageja kanda.

4. Toimetada määrus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. A.K. (hageja) esitas kohtule hagi M.R.-i (kostja) vastu elatise vähendamiseks (nõue I) ja

täitemenetluse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (nõue II).

I

2-25-12853

2. Hageja toob esile, et Tartu Maakohtu 24. oktoobril 2024. a otsusega välja mõistetud elatise

suurust tuleb muuta, kuna muutunud on tollase otsuse ajal olnud elulised asjaolud ning

hagejalt välja mõistetud elatis tuleb vähendada nullini. Elatise tagasiulatuva väljamõistmise

puhul ei ole arvestatud hageja sissetulekut ega seda, et hageja hooldab tegelikult kostjat, sest

pärast Tartu 24. oktoobri 2024. a kohtuotsust hakkas kostja viibima olulises osas hageja juures

ja hageja vahetul ülalpidamisel.

2.1 Hageja ostab kostjale riideid ja vajalikke tarvikuid, mis seejärel jäävad kostja isa juurde

Elvasse ja mida kostja isa kostjale tagasi ei anna. Kostja isa kummalise käitumise tõttu peab

hageja pidevalt ostma kostjale uued riided ja esmatarbeasju. Seega kannab hageja kostja

igapäevase hoolduse ja vajaduste katmise koormust valdavalt üksi. Hageja märgib, et kostja

tegelik viibimine tema juures ületab märkimisväärselt kohtumääruses ette nähtud

suhtluskorda. Kostja soovib elada koos hagejaga ja sellest tulenevalt on kostja viibimine

hageja juures ka märkimisväärne. Kehtiv suhtluskord ei vasta seega tegelikkusele ja vajab

muutmist. Hageja palub kohtul hinnata kostja tegelikult hageja juures veedetud aega ja tema

vajadusi, mitte piirduda üksnes määruses või kokkuleppes toodud suhtluskorraga.

2.2 Hageja esitas tabeli kostja viibimispäevade kohta hageja juures perioodil 2025. aasta

veebruarist augustini, mis kokku arvutatuna tähendab, et keskmiselt on kostja hageja hoole all

13,9 ööpäeva kuus. Kostja elab sisuliselt hageja juures 1/2 ajast. Kostjal puudub muutunud

asjaolude valguses alus saada hagejalt elatist rahas ning hagejal ei eksisteeri kostjale elatise

maksmise kohustust. Hageja suhtes kehtiv elatise maksmise kohustus kostjale vajab seega

muutmist.

3. Kohus küsis seisukohta kostjalt, kes esitas selgituse lapse viibimispäevade kohta. Hageja on

kirjeldanud lapse tema juures viibimisi, kui olulisi lisandusi kohtu poolt kindlaks määratud

suhtluskorrale, kuid kostja kinnitusel ei ole see nii. 4. juunil 2024 jõustus otsus tsiviilasjas nr

2-21-13717, millega vanemate ühine hooldusõigus osaliselt lõpetati ning anti lapse

viibimiskoha osas üle lapse isale. Ühtlasi määrati kindlaks M.R. ning lahus elava vanema

suhtlemiskord.

3.1 Hageja on rikkunud suhtluskorra kohtumäärust, kui on omaalgatuslikult otsustanud, et last

koju tagasi ei vii. Kostja hinnangul ei saa elatist vähendada sellises olukorras, kus lapse ema

rikub suhtlemist korraldavat kohtumäärust ning jätab lapse isa koju tagasi viimata ning

seejärel taotleb sellel argumendil elatise vähendamist. Tsiviilasjas nr 2-24-7873 võttis kohus

elatise suuruse kindlaksmääramisel arvesse suhtluskorraga kindlaks määratud aegu, mil laps

on ema juures (s.h nii igakuised kohtumised kui ka suvine pikem kohtumine).

Kohtu otsustus

4. Kohus jätab A.K. hagi M.R.-i vastu elatise vähendamiseks menetlusse võtmata. TsMS §

372 lg 1 kohaselt lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või

tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 372 lg

4 esimese lause alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida

menetlusse võtmisest keeldumise põhjus.

5. TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui

hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele

riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

2-25-12853

saavutada. Tulenevalt asjaolust, et esitatud hagiga ei ole võimalik hageja eesmärki saavutada

keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest.

6. Hageja on välja toonud, et laps viibib tema juures tunduvalt rohkem, kui suhtluskorra

määruses märgitud ja see tingib elatise vähendamise. Kohtu hinnangul on hageja õigesti

märkinud, et kui kehtiv suhtluskord ei vasta seega tegelikkusele, vajab see muutmist.

Suhtluskorda aga ei saa muuta elatise vähendamise menetluses.

7. Kohus selgitab, et kui lapse ja vanema suhtluskorda reguleerib kohtulahend või vanemate

kokkulepe, eeldatakse, et laps viibib lahuselava vanema juures suhtluskorda reguleerivas

kohtulahendis või kokkuleppes märgitud ulatuses (RKTKo 13.06.2025, nr 2-23-8691, p 13.1).

Praegusel juhul reguleerib vanema ja lapse suhtluskorda kohtumäärus. Kui tegelik

elukorraldus ei vasta kohtulahendis märgitule, on sellele tugineda soovival vanemal võimalik

asjaolusid ja tõendeid esitades see eeldus ümber lükata. Kohtu hinnangul saab elatise

vähendamist taotleda üksnes siis, kui laps elab püsivalt kohustatud vanema juures ning need

asjaolud on selged (RKTKo 31.03.2025, nr 2-17-6713, p 29). Kohtule nähtub esitatust, et

hageja püüab saavutada kohtumääruses kindlaksmääratud suhtluskorda rikkudes olukorda,

kus ta ei peaks elatist üldse tasuma. Suhtluskorra tahtlik rikkumine ei saa legitimeerida hageja

soovi elatist mitte tasuda. Kui hageja leiab, et kehti suhtluskord ei ole lapse huvides, siis tuleb

hagejal taotleda selle muutmist.

II

8. Hageja on esitanud ka hagi täitemenetluse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hageja

taotleb täitemenetluse nr 084/2025/3350 lubamatuks tunnistamist TMS § 221 alusel, kuna

täitemenetlus on alusetu selles osas, kus hageja juba katab kostja igapäevased kulud vahetult.

Kostja viibib suure osa ajast hageja juures ning hageja tagab kostja vajaduste rahuldamise

(riided, toit, koolitarbed, vaba aja tegevused). Seetõttu ei ole kohtulahendis määratud

summadest osa täitmine kohustuslik, kuna kohustus on juba täidetud vahetu ülalpidamise

kaudu. Kostja isa ei ole täitemenetluse alustamise avaldust esitades arvesse võtnud hageja

tegelikku hooldust kostja suhtes ega hageja sissetulekut, mistõttu täitemenetluse jätkumine

jätaks hageja finantsiliselt raskesse ja jätkusuutmatusse olukorda, kus puuduvad vahendid

igapäevaseks eluks.

9. Kostja selgitas kohtu järelepärimise peale kohtule järgmist:

Täitmisavalduse kohaselt oli võlgnevuse suuruseks täitmisavalduse esitamise hetkel:

•

17. maist 2024 kuni 31. oktoobrini 2024 elatise võlg 1568 eurot 54 senti;

•

novembrist 2024 kuni 31. märtsini 2025 elatise võlg 1438 eurot 6 senti (287,72 eurot x

5 kuud);

•

aprillist 2025 kuni 17. juunini 2025 elatise võlg 905 eurot 22 senti (301,74 eurot x 3

kuud), so kokku 3912 eurot 36 senti;

•

ning alates täitmisavalduse esitamisest igakuine jooksev elatis.

Hagejalt on täitemenetluse raames laekunud kostja ülalpidamiseks 49 eurot 39 senti. See on

ainuke elatise makse ajast kui kostja elab oma isa juures (ca 2 aastat).

10. Poolte esitatu järgi on täitemenetluses nr 084/2025/3350 täitmisel kostja kui alaealise

lapse elatise nõue ehk eelduslikult on tegemist rahaga, mis on vajalik, et tagada kostjale

vajalik ülalpidamine alates 17. maist 2024. Hageja ei ole teinud usutavaks, et alates 17. maist

2024 on laps tema juures olnud ½ ajast. See, et 2025. aasta suvekuudel on olnud

suhtluskorrast kõrvalekaldumisi, ei võta ära hagejalt kohustust tasuda elatisevõlgnevus ja

2-25-12853

igakuine praegu tehtav kuumakse vähendab elatisevõlgnevust. TsMS § 459 lg 2 kohaselt võib

elatise suurust muuta alates uue hagi esitamise ajast. Kohtule ei ole jälgitav hageja mõttekäik

selle kohta, miks tuleb elatise kohtulahendi sundtäitmine tunnistada lubamatuks olukorras,

kus elatis on välja mõistetud alates 17. maist 2024 ning hageja põhistamata väidetel on alles

2025. aasta suvel toiminud suhtluskorras sedavõrd suur muudatus, mis annaks tema arvates

aluse elatise vähendamiseks nullini. Hagejal tuleb tekkinud elatisevõlg kostjale igal juhul

tasuda.

III

11. TsMS § 372 lg 4 teise lause järgi kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmast, ei

toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse

võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub

hagiavalduse menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole

esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

12. TsMS § 372 lg 5 järgi võib hageja hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise

määruse peale esitada määruskaebuse.

IV

13. TsMS § 168 lg 1 alusel kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust

menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Kui kostja

soovib esitada menetluskulude nimekirja, ootab kohus seda viivituseta ning kohus lahendab

menetluskulude suuruse kindlaksmääramise eraldi määrusega.

V

14. Kuivõrd kohus ei võta A.K. hagiavaldusi menetlusse, ei lahenda kohus seetõttu ka hageja

menetlusabi taotlust.

/digitaalselt allkirjastatud/

Külli Puusep

kohtunik