2-24-6859/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht

15. september 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-6859

Kohtuasi

If P&C Insurance AS-i avaldus V.H vastu võlgnevuse

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 7. juuni 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

If P&C Insurance AS-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja If P&C Insurance AS (registrikood 10100168),

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Puudutatud isik V.H (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Oksana Morozova

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 7. juuni 2024 määrus ning saata tsiviilasi tagasi

samale maakohtule menetluse jätkamiseks.

2. If P&C Insurance AS-i määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. If P&C Insurance AS-i (avaldaja) esitas V.H (puudutatud isik) vastu avalduse

kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju nõudes, milles palub puudutatud isikult välja mõista

põhinõudena 4958,70 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 08.09.2021 kuni

30.04.2024 eest summas 1284,76 eurot ja viivise alates 01.05.2024 võlaõigusseaduse (VÕS) §

113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses põhivõla tasumata jäägilt kuni selle tasumiseni.

1.1 Avalduse kohaselt toimus puudutatud isikule kuuluvas korteris aadressil XXX, Tallinn

16.05.2020 tulekahju, mille tagajärjel sai kannatada teine korter YYY, Tallinn, mis oli

avaldaja poolt kindlustatud. Kahju (sh remondi ja puhastusteenuse maksumus) hüvitati

4958,70 euro ulatuses ja VÕS § 492 lg 1 alusel läks kahju hüvitamise nõue kindlustusvõtjalt

üle kindlustusandjale ehk avaldajale. Avaldaja esitas 20.07.2020 puudutatud isikule

tagasinõude avalduse, kui puudutatud isik nõuet tähtaegselt ei tasunud. Päästeamet kinnitas, et

tulekahju puudutatud isiku korteris sai alguse väljatõmbe kubust ehk kahjustav asjaolu lähtus

korteriomandi eriomandi piirest. Avaldusele lisatud fotodelt nähtub tahmasete kahjustatu

korteris. Tekkinud kahju suuruse tõendamiseks on avaldaja esitanud tulekahju kahjustuste

likvideerimise osas hinnapakkumise ja maksekviitungid.

1.2 Avaldaja nõue ei ole aegunud, sest rikuti seadusest tulenevat kohustust, s.o

korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p 1 tulenevat omaniku kohustust hoida

eriomandi ese korras ning seda ja kaasomandi esest kasutades hoiduma tegevusest, mille

toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Puudutatud

isiku korteris tekkis tulekahju, mille tagajärjel tekkis kahju teisele korteriomanikule, st mõjud

ületasid tavakasutusest tekkivaid mõjusid ja aegumisele kohaldub TsÜS § 149 lg 1.

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu, paludes jätta nõude selle aegumise tõttu

rahuldamata. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat

ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada

saama. Kuna avaldaja oli kahjust teadlik vähemalt 20.07.2020, kui esitas puudutatud isikule

tagasinõude ja avaldus kohtule on esitatud 30.04.2024, siis aegus avaldaja väidetav kahjunõue

puudutatud isiku vastu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lg 1 alusel 20.07.2023.

Kuna avaldaja põhinõue on alusetu, siis on alusetu ka viivise nõue.

2.1. Tegelik kahju suurus ei ole tõendatud ja arusaamatuks jääb, millised kahjustusi sai

naaberkorter ja milliseid taastamistöid teostati. 16.05.2020 tekkis puudutatud isiku korteris

äikese mõjul voolu järsk kõikumine ja lühis elektrivõrgus, mistõttu elektrijuhtmestik hakkas

hõõguma ja korter täitus suitsuga, samuti sai kahjustada olmetehnika. Tekkis rahm, mis

ladestus kõige enam puudutatud isiku köögis ja kodirdoris. Puudutatud isiku korteris on kaks

tuba, millest vaid ühel on ühine sein YYY, Tallinn korteriga. Ühine sein on kogupikkuses

kaetud raamaturiiuliga ning seinal puuduvad pisitkud ja ventilatsioonirest, samuti olid aknad

kinni. Ühise seina kaudu naaberkorteri kahjustada saamine nõutud summa ulatuses on

võimatu. Ka fotodelt ei nähtu korteris olulisi kahjustusi.

3. Kohus määras 21.05.2024 kirjaga, et lahendab puudutatud isiku aegumise taotluse

vahemäärusega hiljemalt 07.06.2024.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 07.06.2024 määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud

avaldaja kanda.

4.1. Määruse põhjenduste kohaselt leidis maakohus, et avaldaja nõude aluseks on VÕS §

1043jj ehk kahju õigusvastase tekitamise sätted (nn lepinguväline kahju), sest poolte vahel

puuduvad lepingulised suhted. KrtS § 31 lg 1 (sh p 1) sätestab korteriomaniku kohustused kui

seadusest tulenevad kohustused, millede aegumist reguleerivad TsÜS 10. peatüki 3. jao sätted,

sh TsÜS § 149 ja § 150. Ehkki TsÜS § 149 lg 1 järgi on seadusest tuleneva nõude

aegumistähtaeg kümme aastat, on TsÜS § 149 lg 1 suhtes erisätteks TsÜS § 150 lg 1, mis

reguleerib kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaega. Seega on

tegemist TsÜS § 150 lg-s 1 sätestatud erijuhtumiga ehk õigusvastaselt tekitatud kahjuga, mille

aegumistähtaeg on kolm aastat. Maakohus viitas, et TsÜS § 149 lg 1 sätestatud 10-aastane

aegumistähtaeg kahju hüvitamise nõuetele reeglina ei kohaldu, sest tehingulised kahju

hüvitamise nõuded aeguvad § 146 järgi, nagu ka lepingueelsetest läbirääkimistest tulenevad

nõuded ning deliktilised nõuded aeguvad §-de 150 ja 153 järgi. TsÜS § 149 lg 1 kohaldub

üksnes sellistele kahju hüvitamise nõuetele, millised ühegi erisätte järgi ei aegu

(Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kommenteeritud väljaanne, § 149).

4.2. Maakohus tuvastas, et esialgne kannatanu (kindlustusvõtja) pidi tekkinud kahjust ja kahju

hüvitama kohustatud isikust teada saama 16.05.2020, kui kahjujuhtum aset leidis või hiljemalt

20.07.2020, kui avaldaja esitas puudutatud isikule kahjunõude. Seega kahjunõude

kolmeaastane aegumistähtaeg hakkas kulgema hiljemalt alates 20.07.2020 ning saabus

hiljemalt 20.07.2023. Avaldaja esitas avalduse kohtusse aga alles 30.04.2024, s.o pärast

nõude aegumistähtaega (20.07.2023). Avaldaja ei toonud esile TsÜS 5. jaos sätestatud

aegumise peatumise ega katkemise aluseid, samuti ei ole aegumine peatunud ega katkenud

nõude üleminekul kindlustusvõtjalt kindlustusandjale. Maakohus leidis, et avaldaja kahjunõue

puudutatud isiku vastu on aegunud. Maakohus ei hinnangud seetõttu nõude sisulist

põhjendatust.

Määruskaebus

5. Avaldaja esitas 07.06.2024 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub

maakohtu määruse tühistada.

5.1. Määruskaebuse kohaselt on maakohus vääralt kohaldanud TsÜS §-i 150 ja asunud

seisukohale, et avaldaja nõue on aegunud. Korteriomanike vaheline kahju hüvitamise nõue

põhineb üldjuhul seadusjärgsel võlasuhtel ning aegumisele kohaldatakse seega TsÜS § 149.

Kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju,

ei saa teiselt korteriomanikult vähemalt üldjuhul nõuda kahju hüvitamist deliktiõiguse alusel.

Kuivõrd avaldaja on oma nõude korteriomanikult omandanud VÕS § 492 alusel, siis on

tegemist korteriomanike vahelisest suhtest tuleneva nõudega. Ka Riigikohus on leidnud, et

korteriomanike ühisusest tuleneb eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui

kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes (RKTKo 20.12.2017, 2-14-25115 p 13) ja ühe

korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju

tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena mh deliktiõiguse sätteid (RKTKm 13.02.2013,

3-2-1-186-12, p 10).

Vastus määruskaebusele

6. Puudutatud vaidles määruskaebusele vastu ja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

Maakohus tegi põhjendatud järeldused, miks avaldus ei kuulu rahuldamisele. Tegemist ei ole

korteriomanike vahelise kahju hüvitamise nõudega ja TsÜS § 149 ei kohaldu. Avaldaja poolt

viidatud Riigikohtu lahendid ei oma käesolevas asjas tähtsust.

Edasine menetluse käik

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning

tsiviilasi saata menetluse jätkamiseks samale maakohtule. Määruskaebus kuulub

rahuldamisele.

9. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et puudutatud isiku korteris nr 62 toimus 16.05.2020

tulekahju. Avalduse kohaselt nõuab avaldaja puudutatud isikult KrtS § 31 lg 1 p 1 ja

asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg-s 5 sätestatud kohustuse (eriomandi korrashoiu kohustus)

rikkumisest tulenevalt korterile nr 46 tekitatud kahju hüvitamist. Menetlusosalised vaidlevad

selle üle, kas avaldajale (kindlustusandjale) VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud kindlustusvõtja

kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku (kahju põhjustanud korteri omaniku) vastu on

korteriomanike vaheline kahju hüvitamise nõue, kas nõue võib olla aegunud ja kas nõue

põhineb seadusjärgsel võlasuhtel või deliktiõigusel. Vaidlus on eelkõige selles, kas

aegumisele kohaldatakse TsÜS § 149 lg-t 1 või TsÜS § 150 lg-t 1.

10. Kolleegiumi hinnangul on maakohus ekslikult leidnud, et avaldaja nõude ja puudutatud

isiku vastutuse aluseks on kahju õigusvastase tekitamise sätted (s.o VÕS § 1043jj).

10.1. Korteriomanike ühisusest tuleneb eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui

kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega

reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste

täitmise ja rikkumise kohta sätestatu (RKTKo 14.12.2013, 3-2-1-129-13, p 19). Sarnane

seadusjärgne võlasuhe on ka kinnisasja kaasomanike vahel (RKTKo 15.06.2011, 3-2-1-51-11,

p 15).

10.2. KrtS § 31 lg 1 p 1 sätestab korteriomanikule kohustuse hoida eriomandi eset korras ning

seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele

ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Lisaks peavad korteriomanikud kaasomanikena

AÕS § 72 lg 5 teise lause järgi käituma üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest,

eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õigusi kahjustamast. VÕS §-st 102 tuleneb

korteriomanikule kohustus teatada teistele korteriomanikele (või valitsejale) oma kohustuse

täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele viivitamata pärast seda, kui ta

sai takistavast asjaolust teada. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik

(kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei

lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju

hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel (vt ka RKTKo 14.12.2013, 3-2-1-129-13, p-d 21–22).

10.3. Avaldaja taotleb puudutatud isikult KrtS § 31 lg 1 p-s 1 ja AÕS § 72 lg-s 5 sätestatud

kohustuse rikkumise tõttu VÕS § 115 ja §-de 127 ja 128 alusel kahju hüvitamist. Seega

põhineb avaldaja puudutatud isiku vastu esitatud nõue seadusjärgsel võlasuhtel.

10.4. Ringkonnakohus selgitab, et kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule

korteriomandi eseme kasutamisega kahju, ei saa teiselt korteriomanikult vähemalt üldjuhul

nõuda kahju hüvitamist deliktiõiguse alusel. Nii kaasomanike- kui ka korteriomanike

vahelistele kahju hüvitamise nõuetele kohaldub analoogia alusel VÕS § 1044 lg 2, mis

välistab olulises osas deliktiõiguslike nõuete esitamise (vt nt RKTKo 15.06.2011, 3-2-1-51-

11, p 19). Üksnes juhul, kui rikutud kohustuse kaitse-eesmärk ei hõlma tekkinud kahju, saab

kannatanud korteriomanik, olgugi, et poolte vahel on seadusest tulenev võlasuhe, esitada VÕS

§ 1044 lg 1 järgi teise korteriomaniku vastu deliktilise nõude (vt RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-

80-13, p 17). Lisaks saab deliktilise nõude esitada VÕS § 1044 lg 3 järgi juhul, kui kohustuse

rikkumise tagajärjena põhjustatakse isiku surm või tekitatakse talle kehavigastus või

tervisekahjustus.

10.5. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul asjaolusid, mis annaks alust

deliktilise nõude esitamiseks, sh pole puudutatud isik toonud kohtu ette asjaolusid, millest

saaks järeldada, et korteri taastamisest tekkinud kulud ei oleks hõlmatud rikutud kohustuse

kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 mõttes. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kohustuse

rikkumise tagajärjena oleks põhjustatud isiku surm või tekitatud kehavigastusi ja

tervisekahjustusi.

11. Kuna menetlusosaliste vahel on seadusest tulenev võlasuhe, ei kohaldu nõude aegumisele

TsÜS § 150 lg 1, milles on sätestatud kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude

aegumistähtaeg. Nõude aegumisele tuleb kohaldada TsÜS §-i 149, mille esimese lause

kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg üldjuhul kümme aastat selle nõude

sissenõutavaks muutumisest (vt RKTKo 20.12.2017, 2-14-25115, p 13; TrtRnKo 23.03.2018,

2-17-4782, p 11; TlnRnKo 30.04.2020, 2-18-5233, p 19; TlnRnKm 31.08.2021, 2-20-2781, p

12; TrtRnKm 02.06.2022, 2-20-8225 p-d 9.3-9.4).

11.1. Arvestades, et avaldus esitati kohtule 30.04.2024, siis ei olnud avalduse esitamise ajaks

TsÜS §-s 149 sätestatud aegumistähtaeg möödunud ning avaldaja nõue ei ole aegunud.

12. Ülaltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on jätnud ebaõigesti

avalduse aegumise tõttu rahuldamata. Seega tuleb maakohtu määrus tühistada ja tsiviilasi

saata menetluse jätkamiseks samale maakohtule.

13. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi

ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu

otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada kulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise

tulemusest.

.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov