2-25-6724/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja

koht

15. september 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-6724

Tsiviilasi

L.Š.-i hagi J.Š.-i vastu abielu lahutamiseks.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja L.Š. (isikukood: XXX, elukoht: XXX-i, xxxxx, XXX, e-

post: XXX).

Kostja J.Š. (isikukood: XXX, elukoht: xxxxx xxxx,

xxxxxxxxxxxxxxxxxx, Rootsi, e-post:).

Kohtuistungi toimumise

aeg

26. augustil 2025

Protokollija

istungisekretär Krisli Koženkova

RESOLUTSIOON

1. Lahutada L.Š.-i ja J.Š.-i abielu, mis on sõlmitud xxxxxxxxxxxxxxxxxx Viljandi

Linnavalitsuses.

2. Jätta L.Š.-i perekonnanimeks peale abielulahutust „J.Š.“.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Kohtuotsus toimetada kätte pooltele ja edastada pärast kohtuotsuse jõustumist kohtute

infosüsteemi kaudu kande tegemiseks rahvastikuregistrisse.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kätte toimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE JA KOHTU SEISUKOHT

1. Poolte abielu sõlmiti xxxxxxxxxxxxxxxxxxxViljandi Linnavalitsuses. Abielust on sündinud 3

last, xxxxxxxxxx J.Š.xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxn J.Š. xxxxxxxxxx, xxxxxxxx J.Š. xxxxxxxxxx.

Hageja soovib abielu lahutada, kuna poolte kooselu on lõppenud kaks aastat tagasi, kostja elab

Rootsis.

2. Kohus, asja arutanud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on

põhjendatud ja tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu,

kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist

kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

3. Hageja on kohtus kinnitanud, et ta soovib abielu lahutada, kuna abielulised suhted abikaasaga on

lõplikult lõppenud. Hageja leppida ei soovi ja varalisi nõudmisi tal abikaasa vastu ei ole. Kostja

on abielu lahutamisega nõus. Kohus, arvestades hageja tahet ning asjaolu, et poolte abielulised

suhted on pöördumatult lõppenud ning pooled leppida ei soovi, siis on antud juhul põhjendatud

poolte abielu lahutada.

4. Vastavalt nimeseaduse § 11 lg 1 taastatakse abielu lahutamisel isiku avalduse alusel tema varem

kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. L.Š. ei soovinud

oma perekonnanime muuta, seega tuleb jätta talle pärast abielu lahutamist perekonnanimeks

abiellumisel võetud perekonnanimi „J.Š.“.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud

keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud

poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Jõgeva

kohtunik