2-25-11791/3 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Üllar Roostoja, Margit Jäätma

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 15. september 2025

Tsiviilasja number

2-25-11791

Tsiviilasi

Tallinn, Koskla tn 3 korteriühistu kandeavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu registriosakonna 9. juuli 2025 määrus

nr Ü 10042996 / 24

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tallinn, Koskla tn 3 korteriühistu määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja) Tallinn, Koskla tn 3

korteriühistu (registrikood 80107723), esindaja

juhatuse liige Jana Kuusik

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu registriosakonna 9. juuli 2025 määrus nr Ü 10042996 / 24

muutmata, võttes arvesse ringkonnakohtu määruse põhjendusi.

2. Jätta Tallinn, Koskla tn 3 korteriühistu määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud Tallinn, Koskla tn 3 korteriühistu

kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruse peale Riigikohtule määruskaebus 15 päeva jooksul

alates määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tallinn, Koskla tn 3 korteriühistu (avaldaja) esitas Tartu Maakohtu registriosakonnale

(registripidaja) 26. juunil 2025 kandeavalduse korteriühistute registris põhikirja muutmiseks.

Kandeavalduse lisaks olid 11. juuni 2025 kordusüldkoosoleku protokoll lisadega ja põhikiri.

2. Registripidaja andis avaldajale tähtaja esitada täiendavad dokumendid – esmase

üldkoosoleku, mis ei olnud kvoorumi puudumise tõttu otsustusvõimeline, protokoll koos

lisadega ja 11. juuni 2025 üldkoosoleku protokoll koos lisadega, mille on allkirjastanud nii

koosoleku juhataja kui ka protokollija.

3. Avaldaja esitas registripidajale 30. mai 2025. a üldkoosoleku protokolli koos lisadega ja 11.

juuni 2025. a kordusüldkoosoleku protokolli koos lisadega, mille on allkirjastanud nii

koosoleku juhataja kui ka protokollija.

MAAKOHTU LAHEND

4. Registripidaja jättis 9. juuli 2025. a määrusega kandeavalduse rahuldamata.

Kohtunikuabi leidis, et kandeavalduse alusel ei saa põhikirja muutmiskannet teha, sest

korduskoosoleku kokkukutsumisel ei ole järgitud avaldaja kehtivas põhikirjas sätestatud

koosoleku kokkukutsumise korda.

Esmane üldkoosolek toimus 30. mail 2025 ja oli otsustusvõimetu kvoorumi puudumise tõttu.

Korduskoosolek toimus 11. juunil 2025. Avaldaja kehtiva põhikirja punkti 5.7 kohaselt tuleb

koosolekust ette teatada 15 päeva. Kui esmane koosolek toimus 30. mail 2025, siis kutse

korduskoosolekule sai välja saata kõige varemalt 2. juunil 2025 ja korduskoosoleku sai läbi

viia kõige varemalt 17. juunil 2025. Registripidajale ei ole esitatud koosolekul mitteosalenud

korteriomanike heakskiite.

MÄÄRUSKAEBUS JA EDASINE MENETLUS

5. Avaldaja esitas 21. juulil 2025 määruskaebuse, milles palub registripidaja määruse

tühistada ja kandeavalduse rahuldada.

Registripidaja viidatud põhikirja punkt 5.7, mille kohaselt tuleb koosolekust ette teatada 15

päeva, puudutab esmast üldkoosoleku kokkukutsumist. Kehtiva põhikirja p. 5.8 näeb ette, et

uus koosolek tuleb kokku kutsuda sama päevakorraga ühe kuu jooksul. Korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse (KrtS) § 23 ei keela viia uut koosolekut läbi kohe peale teavitamise aja

lõppemist (mitte varem kui 2 päeva, aga 10 päeva jooksul). Korteriühistu juhatus ja liikmed

tegutsesid heas usus. Registripidajale pole esitatud kordusüldkoosolekul mitteosalenute

vastuväiteid ega otsuse vaidlustamiseks hagi kohtusse.

6. Kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 6 alusel lahendamiseks Tartu Maakohtule.

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja registripidaja määrus

muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 koosmõjus §-ga 659), samas tuleb arvestada ringkonnakohtu

määruses toodud põhjendusi.

9. Ringkonnkohus leiab, et registripidaja määrus on lõpptulemusena õige, kuid registripidaja

ei ole oma määrust piisavalt põhjalikult õiguslikult põhjendanud. Ringkonnakohus täiendab

registripidaja määrust põhjendustega, vastates määruskaebuses esitatud väidetele järgmiselt.

10. Äriregistri seaduse (ÄRS) § 41 lg 1 esimese lause kohaselt ei tee registripidaja kannet

registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne

seaduses lubatud aega või pärast seaduses ettenähtud tähtaega. Seega peab kohtunikuabi

kontrollima, kas registrikande aluseks olevad dokumendid on kooskõlas seadusega, ja seda

olenemata asjaolust, kas dokumendi kehtivuse üle on õigusvaidlus või mitte (RKTKm

26.04.2023, nr 2-22-12198, p 10).

11. KrtS § 20 lg 1 teise lause alusel kohaldatakse korteriomanike üldkoosolekule mh

mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20, mille 5. lõike kohaselt peab üldkoosoleku

kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud

pikemat tähtaega. KrtS § 23 lg 1 näeb ette, et kui korteriomanike üldkoosolek on KrtS § 20 lg

2 järgi otsustusvõimetu, kutsub juhatus sama päevakorraga kokku uue üldkoosoleku, mis on

otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Sellele asjaolule tuleb üldkoosoleku kutses

viidata. Lõike 2 järgi saadetakse uue üldkoosoleku kokkukutsumise teade otsustusvõimetuks

osutunud üldkoosoleku toimumisest arvates kümne päeva jooksul, ent mitte varem kui kahe

päeva pärast.

Avaldaja kehtiva põhikirja p 5.8 teise lause järgi tuleb üldkoosolek uuesti kokku kutsuda

sama päevakorraga ühe kuu jooksul. Seadusest ei tulene, et põhikirjaga võiks reguleerida uue

üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmise aega seaduses sätestatust erinevalt, mistõttu

tuleb KrtS § 17 lg 2 teise lause alusel lähtuda KrtS § 23 lg-s 2 sätestatud tähtaegadest.

Avaldaja põhikirja p 5.7 esimese lause kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumisest teatada

ette vähemalt 15 päeva. Seadus ega avaldaja põhikiri ei sätesta erinevaid tähtaegu

esmakordsest ja uuest üldkoosolekust etteteatamisele. Seega tuleb lähtuda avaldaja põhikirja

punktis 5.7 sätestatust ja ka kordusüldkoosolekust tuleb teatada ette vähemalt 15 päeva.

Esimene üldkoosolek toimus 30. mail 2025, uue üldkoosoleku kokkukutsumise teade tuli

KrtS § 23 lg 2 kohaselt saata mitte varem kui kahe päeva pärast arvates 30. maist 2025 ning

sealjuures tuli uuest üldkoosolekust vastavalt avaldaja põhikirja p 5.7 esimesele lausele

teatada ette vähemalt 15 päeva. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg 1 kohaselt

algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist,

millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsÜS §

135 lg 2 kohaselt lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. TsÜS § 136 lg 6 näeb ette, et kui

tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev

ajavahemiku viimasel päeval. KrtS § 23 lg-s 2 nimetatud 2–10 päeva on tähtaeg juhatusele

koosoleku kokku kutsumiseks, koosolek ise võib toimuda hiljem. Seega antud juhul ei saanud

kordusüldkoosoleku teadet saata varem kui 2. juunil 2025 ja kordusüldkoosolek sai toimuda

kõige varem 15 päeva möödumisel teate saatmisest ehk 18. juunil 2025. Selles osas tuleb

registripidaja määruse põhjendusi muuta.

Eelnevast tulenevalt on avaldaja rikkunud 11. juuni 2025. a kordusüldkoosoleku

kokkukutsumisel oluliselt seaduse nõudeid.

KrtS § 29 lg 1 näeb ette, et kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt

rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud

otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik

korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle

suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida.

Kuna 11. juuni 2025 korduskoosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt seaduse nõudeid ning

protokollist ja selle lahutamatuks lisaks olevast osalejate nimekirjast ei nähtu, et koosolekul

oleksid osalenud või esindatud kõik korteriomanikud, ei olnud koosolek õigustatud otsuseid

vastu võtma ning sellel koosolekul tehtud otsused on tühised. Avaldaja ei ole esitanud

andmeid, millest nähtuks, et korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti,

oleksid otsuse heaks kiitnud.

Asjaolu, et avaldaja tegutses kordusüldkoosoleku kokkukutsumisel ja üldkoosolekul osalenud

korteriühistu liikmed võtsid otsuse vastu heas usus, ei muuda tühist üldkoosoleku otsust

kehtivaks.

Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.

12. Määruskaebusega seotud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel

avaldaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)