3-25-1389/18 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

N

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Kadri Palm

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. september 2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-1389

Haldusasi

X-i kaebus Narva linna Sotsiaalabiameti 10. aprilli 2025. a

käskkirja nr 6.1-12/3817 tühistamiseks ja kandidaatide

uuesti hindamise kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Narva linn, esindaja Rein Pärtel

Kolmas isik – Y

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X-i kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

3. Otsuse avaldamisel asendada X-i ja Y nimed tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule hiljemalt 15. oktoobril

2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele ja sellega ühiseks

läbivaatamiseks võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul

apellatsioonkaebusemenetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg-d 1 ja 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, siis tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada vastavasisuline taotlus ringkonnakohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning menetlusabi taotlemisele vaatamata

tuleb apellatsioonkaebus esitada apellatsioonitähtaja kestel (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Narva linna Sotsiaalabiameti 10. aprilli 2025. a käskkirjaga nr 6.1-12/3817 võeti

teenistusse ja nimetati Narva linna Sotsiaalabiameti tervise- ja sotsiaalosakonna

spetsialisti ametikohale Y alates 10. aprillist 2025 (dtl 6).

3-25-1389

2. X esitas 10. mail 2025 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse Narva linna

Sotsiaalabiameti 10. aprilli 2025. a käskkirja nr 6.1-12/3817 tühistamiseks ja

kandidaatide uuesti hindamise kohustamiseks (dtl 2-3, 15).

3. Tartu Halduskohus võttis 14. mai 2025. a määrusega esitatud kaebuse menetlusse,

tunnistas vastustajaks Narva linna ja kohustas vastustajat kaebusele vastama (dtl 17-

18). Ühtlasi kaasas kohus kolmanda isikuna menetlusse Y ning andis talle võimaluse

kaebusele vastamiseks.

4. Narva linn esitas 21. mail 2025 vastuse kaebusele (dtl 41-47).

5. Tartu Halduskohus jättis 23. mai 2025. a määrusega rahuldamata vastustaja

taotluse menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu (dtl 69-72). Samuti jättis

kohus vastustaja 21. mai 2025. a vastuväited rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja vaidlustab Narva linna Sotsiaalabiameti 10. aprilli 2025. a käskkirja nr

6.1-12/3817, väites järgmist.

6.1.

Kaebaja osales tervise- ja sotsiaalosakonna spetsialisti konkursil, kuid vaatamata

sellele, et tema kandidatuur vastas täielikult sotsiaaltöö ametnikele esitatavatele nõuetele,

ei osutunud ta valituks.

6.2.

Kaebaja sai 16. aprillil 2025 teada, et oma 10. aprilli 2025. a käskkirjaga nr 6.1 –

12/3817 nimetas Narva linna Sotsiaalabiameti direktor Kristi Mürk Narva linna

Sotsiaalabiameti tervise- ja sotsiaalosakonna spetsialisti ametikohale Y , kellel ei ole

sotsiaaltööalast haridust ega sotsiaaltöötaja kutset.

6.3.

Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) §16¹ kohaselt võib sotsiaaltöötajana kohaliku

omavalitsuse üksus ametisse nimetada isiku, kellele on kutseseaduse alusel välja antud

sotsiaaltöötaja kutse või kellel on riiklikult tunnustatud kõrgharidus sotsiaaltöös või sellele

vastav kvalifikatsioon. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 15 p 5 järgi ei või teenistusse

võtta isikut muu seaduses sätestatud teenistusse võtmist välistava asjaolu esinemisel.

Kaebaja arvates on selleks seaduseks SHS §16¹.

6.4.

Alates Tartu Ülikooli Narva Kolledži (2007. a sotsiaaltöö korralduse erialal)

lõpetamisest, jälgis kaebaja pidevalt Narva linna Sotsiaalabiameti avalike konkursside

kuulutusi. Kahjuks ei kuulutanud Narva linna Sotsiaalabiamet konkursse tervise- ja

sotsiaalosakonna spetsialisti ametikoha täitmiseks (välja arvatud kaks-kolm, mida täitsid

nende endi töötajad, kes viidi üle teistelt ametikohtadelt). Kuid igal aastal (peaaegu iga

kuu) kuulutati välja lastekaitsespetsialisti konkurss. Kaebaja osales peaaegu kõigil nendel

konkurssidel, kuid teda ei valitud, kuna tal puudus lastega töötamise kogemus. Lõpuks

kuulutati välja konkurss tervise- ja sotsiaalosakonna spetsialisti ametikohale ja kaebaja

lootis (konkursi nõuetele täielikult vastates), et tema võimalused saada oma teadmistele

vastav töö on üsna suured. Kaebaja oli väga üllatunud, kui sai teada, et konkursi võitnud

kandidaadil, polnud isegi SHS-ga nõutavat sotsiaalset haridust.

7. Vastustaja on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Vastustaja seisukohad on järgmised.

7.1.

Kaebaja, viidates SHS §-le 161, ei ole täpne. Ainuüksi sellele õigusnormile tuginemine

ei kajasta vajalikul määral tegelikku olukorda sotsiaaltöötajale esitatavate nõuete osas.

Kaebaja on eiranud temale teadaolevat õiguslikku asjaolu, et SHS § 160 lg 41 kohaselt

3-25-1389

kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaaltöötaja ettevalmistus peab vastama SHS §-s 161

sätestatud nõudele hiljemalt 2026. aasta 1. juuliks.

7.2.

Sotsiaaltöötajale täpsemate tingimuste seadmisel antakse neile sotsiaaltöötajatele,

kellel puudub erialane kõrgharidus või sellele vastav kvalifikatsioon või sotsiaaltöötaja

kutse, nõuetele vastava kvalifikatsiooni omandamiseks 4-aastane üleminekuaeg alates

seadusemuudatuse jõustumisest.

7.3.

Eeltoodust tulenevalt Narva linna Sotsiaalabiamet konkursi teadet avaldades ja

nimetades ametisse Y , kellel ei ole sotsiaaltöö valdkonna haridust, kuid kes on töötanud

sotsiaaltöötajana ja läbinud mahuka täiendkoolituse, ei rikkunud kehtivat seadust.

Arvestades kolmanda isiku täiendõpet ja varasemat töötamist sotsiaalvaldkonnas, on tal

täielik õigus ja reaalne võimalus 2026. a 1. juuliks saada sotsiaaltöötaja kutse, millega

Narva linn pikemas perspektiivis ka arvestab.

7.4.

Narva linna Sotsiaalabiametil ei ole kehtestatud avaliku konkursi reegleid, vaid

lähtutakse ATS 2. peatüki 2. jao sätetest ja praktikas väljakujunenud otsustusprotsessist.

Otsustusprotsessi puhul lähtutakse muuhulgas ATS § 18 lg-dest 1 ja 3. Konkursikomisjoni

poolt eelnevalt kokku lepitud menetlusreeglite ja paljudes konkurssides analoogiliselt

kohaldatud hea haldustava kohaselt, kandidaatide hulgas paremusjärjestust ei tehta.

Olulised nõuded ja hindamiskriteeriumid olid välja toodud 7. märtsil 2025 Narva

linnakodulehel tööpakkumiste rubriigis.

7.5.

Ametikohale kandideerijaid koheldi võrdselt, mille jaoks komisjoni liige X Ivanov

dokumenteeris konkursile esitatud dokumentide ja andmete põhjal komisjoni tööks ja tööst

ning otsustusprotsessi etappidest ülevaate, kus märgiti ka kandideerijate varasem

täiendkoolitus, samuti varasem erialane töökogemus. Seega oli esimeseks etapiks konkursi

teadaande avaldamine, järgnevateks etappideks kandideerijate poolt esitatud andmete ja

dokumentidega tutvumine, mille põhjal arutati ja hinnati sobivust, kes pääseb vestlusvooru

ja osutub valituks.

7.6.

Konkursil osalemine ja vabale ametikohale kandideerimiseks avalduse esitamine ei

tekita isiku jaoks veel õigust saada sellele ametikohale nimetatud. Samas on isikul aga

subjektiivne õigus sellele, et läbiviidav konkurss ja valik kandidaatide vahel toimuks

õiguspäraselt ning kandidaatidele oleks tagatud võrdsed võimalused ja ühetaoline

kohtlemine. Viidatud asjaolusid ei pea põhjendama ja selgitama valituks mitteosutanud

kandidaadile haldusaktiga, vaid seda võib teha kirjalikus vormis, kui kandidaat selgitust

soovib.

7.7.

Komisjon pidas valituks osutunud kolmanda isiku puhul oluliseks kandidaadi

mitmekülgset töökogemust nii sotsiaalvaldkonnas, kui ka tema varasemat administratiivse

töö kogemust kohalikus omavalitsuses. Üldteadaolevalt kinnistatakse varasemad

teoreetilised teadmised oskuste omandamisega praktilises töös, mille tähtsusele ja kutse

omandamise võimalikkusele töökogemuse kaudu on viidatud ka SHS seletuskirjas. Y

läbis 2022. a täiendkoolituse Tartu Ülikooli Narva kolledžis sotsiaaltöö korraldamise

erialal kestusega 6 kuud; töötas Narva linna Sotsiaalabiametis lastekaitse osakonna

spetsialistina 2021-2022 7 kuud jms. Kandidaadi valmisolek töö administratiivse osa

täitmiseks on samuti oluline tsiviilmenetlustes, sh hagita menetluste asjades, mis on

tervise- ja sotsiaalosakonna pädevuses, sh kohtunõuete täitmine ja kohtus esindamine;

dokumentidele vastuste koostamine; töö dokumendiregistriga ja muu dokumendihaldus.

Viidatud osas on olulised ka süsteemsed õigusalased teadmised.

7.8.

Kaebaja on 2007. a lõpetanud Narva Kolledži sotsiaaltöö korraldamise erialal, kuid ei

oma pärast kooli lõpetamist erialast töökogemust ja seega juba eeldatavalt ka spetsiifilisi

tööoskusi tervise- ja sotsiaalosakonna pädevusse kuuluvate ülesannete täitmiseks.

Seitseteist aastat pärast kooli lõpetamist ilma erialase tööta viitab üheselt praktiliste

tööoskuste kriitilisele vähesusele ja vajadusele põhjaliku täiendõppe järele. Kaebaja on

peamiselt töötanud erinevatel tehnilisi tööoskusi nõudvatel töökohtadel, mis omavad

minimaalset puutumust sotsiaalvaldkonnaga või ei oma seda üldse. Arvestades asjaoluga,

3-25-1389

et spetsialisti väljaõppeks puudub täiendav aeg, siis peab spetsialist kiirelt orienteeruma

kohaliku omavalitsuse asjaajamises, sh dokumendihalduses, milleks on Y-l samuti head

praktilised töökogemused ja -oskused.

7.9.

Asjast nähtuvalt kaebaja kvalifitseerus kandidaadina oma hariduse, keeleoskuste ja

kodakondsuse põhjal, kuid selline asjaolu ei tähenda, et ta pidanuks kutsutama

vestlusvooru. Puudub mõistlik vajadus kulutada asjaosaliste aega vestlusele, kui

dokumendivoorust on niigi selge tööks vajalike süstemaatiliste teadmiste kriitiline vähesus

viimase 17 aasta sotsiaaltöö valdkonna muudatuste osas. Kui komisjoni liikmetel küsimusi

ei ole, siis vestlusvooru ei kutsuta. Kaebaja on komisjoni liikmetele varasemast hästi

tuntud isik.

7.10.

Vaadeldaval juhul on kõigi oluliste asjaolude hindamisel ilmne Y suurem sobivus

ametikohale, võrreldes kaebuse esitajaga, mistõttu dokumendivoorust vestlusvooru

pääsesid kaks kandidaati, kelle hulka ei valitud kaebajat. Dokumentidest nähtuvalt oli

ilmne kaebaja sotsiaaltööks vajalike kogemuste puudumine ja ilmne vajalikkus täiendõppe

järele. Analoogiliselt juristi elukutsega on muutunud suures osas sotsiaaltöö aluseks olev

õigusbaas, millele rajaneb kogu sisuline sotsiaaltöö, kuna 2015. a võeti vastu uus

sotsiaalhoolekande seadus ja sotsiaalseadustiku üldosa seadus. Nende alusel on kohalike

omavalitsuste poolt kohustuslikult kehtestatud määrused 13 erineva sotsiaalteenuse

osutamiseks, mille põhjal on välja kujunenud kohtupraktika jms.

7.11.

ATS-st ei tulene, et värbamisprotsessi iga toiming tuleb dokumenteerida. ATS kohaselt

tuleb kirjalikult kandidaate teavitada ATS § 18 lg 2 ja 10 juhtudel, konkursi luhtumisel

(ATS § 19), kuid konkurss ei luhtunud ja ATS § 20 alusel konkursi tulemustest

teavitamisel.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kaebaja on praeguses asjas esitanud kaebuse Narva linna Sotsiaalabiameti 10.

aprilli 2025. a käskkirja nr 6.1-12/3817 tühistamiseks ja Narva linnakohustamiseks

hinnata uuesti kandidaate.

9. Kohtu hinnangul on Narva linna Sotsiaalabiametil avar otsustusõigus konkursi

korras ametikohale sobiva isiku valimisel ja ametisse nimetamisel. Samas ei saa Narva

linna Sotsiaalabiamet teha otsust ka meelevaldselt, tal on õigus määratleda

kriteeriumid, mille põhjal kaaluda, kes kandidaatidest on sobivaim ametikohale

nimetamiseks. Teenistusalasel konkursil osalevale kandidaadile peab olema tagatud

õigus võrdsele kohtlemisele ja õiguspärasele menetlusele (vt Riigikohtu üldkogu 19.

juuni 2020. a otsus asjas nr 3-20-1044, p 11 ja seal viidatud kohtupraktika). Kaebajal

oli subjektiivne õigus sellele, et ametiasutus järgiks konkurssi korraldades ATS § 18 lg

1 kohaselt eelnevalt avalikustatud tingimusi, kohtleks kandidaate võrdselt ning teeks

vastavalt ATS § 18 lg-le 3 ettepaneku kandidaadile, kelle haridus, töökogemus,

teadmised ja oskused vastavad enim teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud

nõuetele. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja konkursitingimusi rikkunud ja

haldusmenetluse põhimõtetest kõrvale kaldunud, mistõttu jääb kaebaja kaebus

rahuldamata.

10. ATS § 18 lg 7 kohaselt kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse

ametnike värbamise ja valiku korra valla- või linnavalitsus. Vastustaja on vastuses

kaebusele selgitanud, et Narva linna Sotsiaalabiametil ei ole kehtestatud avaliku

konkursi reegleid, vaid lähtutakse ATS 2. peatüki 2. jao sätetest ja praktikas

väljakujunenud otsustusprotsessist.

3-25-1389

11. Vastavalt ATS § 16 lg-le 1 täidetakse vaba ametikoht avaliku konkursi korras.

ATS § 17 lg 1 kohaselt tuleb avaliku konkursi korraldamisel vabast või vabanevast

ametikohast teatada ametiasutuse ja avaliku teenistuse kesksel veebilehel.

Kandidaatide taotluste esitamise tähtaeg ei tohi olla lühem kui 14 kalendripäeva

avaliku teenistuse kesksel veebilehel konkursikuulutuse avaldamise päevast arvates.

Asja materjalidest nähtuvalt (dtl 62) kuulutas Narva linna Sotsiaalabiamet 7. märtsil

2025 välja konkursi tervise- ja sotsiaalosakonna spetsialisti ametikohale. Nõuded

kandidaadile olid tööpakkumises kirjas järgmiselt: 1) sotsiaaltöö alane kõrgharidus või

sellele lähedasel erialal; 2) Eesti kodakondsus; 3) eesti keele oskus kõrgtasemel; 4 )

vene keele oskus suhtlustasemel; 5) kohusetunne, otsustus- ja vastutusvõime; 6)

meeskonnatöö valmidus. Samuti märgiti, et kasuks tuleb töökogemus riigi- või

kohaliku omavalitsuse asutuses. CV tuli esitada hiljemalt 24. märtsil 2025. Seega ei

ole vastustaja eksinud kohustuse vastu anda kandidaatidele taotluste esitamiseks

vähemalt 14 päeva konkursikuulutuse avaldamise päevast arvates. Vastustaja on

vastuses kaebusele kinnitanud, et kuulutus ilmus Narva linnakodulehel tööpakkumiste

rubriigis. Samuti on vastustaja täitnud ATS § 17 lg-s 3 sätestatud nõude, et

konkursikuulutus peab sisaldama vähemalt teenistusülesannete lühikirjeldust ja

kandidaadile esitatavaid nõudeid. Konkursikuulutuses oli teenistusülesannete

lühikirjeldus märgitud järgmiselt: 1) raskustesse sattunud isikute vastuvõtmine ja

nõustamine sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise ning muu abi andmise osas; 2)

juhtumimenetluse korraldamine; 3) abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja

sellele vastava abi väljaselgitamine; 4) abivajajate külastamine, nõustamine, abi ja

toetavate teenuste saamise tagamine; 5) koostöö riigi- ja kohaliku omavalitsuse

ametiasutustega ning teiste asutustega klientide probleemide lahendamiseks.

12. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja Narva Linna Sotsiaalabiametile taotluse

kandideerida tervise- ja sotsiaalosakonna spetsialisti ametikohale 20. märtsil 2025 (dtl

4). Kaebaja hariduskäiku, täiendkoolitust ja töökogemust tõendas kaebaja CV-ga (dtl

57). Kaebajale vastati 9. aprillil 2025, et tema kandidatuur ei osutunud valituks.

Kaebaja palus 9. aprillil 2025, et vastustaja põhjendaks oma otsust ning väljastaks

Narva linna Sotsiaalabiameti tervise- ja sotsiaalosakonna spetsialisti avaliku konkursi

ajutise komisjoni moodustamise käskkirja, selle protokolli, paremusjärjestuse ning

konkursi võitnud kandidaadi ametisse nimetamise käskkirja. Kaebajale edastati

dokumendid 16. aprillil 2025 ning selgitati, et paremusjärjestus puudub. Kaebaja palus

16. aprillil 2025 täiendavat infot (dtl 5). Vastustaja selgitas kaebajale 17. aprillil 2025,

et Y-l puudub sotsiaaltöö kõrgharidus, aga vastustaja leiab, et ta vastab ikkagi

nõuetele. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajale ei tulnud koostada eraldi

põhjendustega haldusakti selle kohta, et ta ei osutunud valituks. Vastavalt ATS §-le 20

teavitatakse konkursi lõpptulemusest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

konkursi võitnud isikut ja valituks mitteosutunud kandidaate otsuse tegemise päevale

järgneva 14 kalendripäeva jooksul.

13. Narva linna Sotsiaalabiameti 27. märtsi 2025. a käskkirja nr 6.1-11/3249 kohaselt

moodustati Narva linna Sotsiaalabiameti põhimääruse § 3 p 6 alusel konkursi tervise-

ja sotsiaalosakonna spetsialisti ametikohale kandidaadi valimiseks ajutine komisjon

koosseisus: Kristi Mürk – direktor (komisjoni esimees), Andrei Antonov – linnaarst,

tervise- ja sotsiaalosakond, Inna Muru – tervise- ja sotsiaalosakonna spetsialist, X

Ivanov – peaspetsialist (dtl 61).

14. Vastustaja on selgitanud, et ametikohale kandideerijaid koheldi võrdselt, selleks

dokumenteeris komisjoni liige A. Ivanov konkursile esitatud dokumentide ja andmete põhjal

komisjoni tööks ja tööst ning otsustusprotsessi etappidest ülevaate, kus märgiti ka

3-25-1389

kandideerijate varasem täiendkoolitus, samuti varasem erialane töökogemus. Seega oli

esimeseks etapiks konkursi teadaande avaldamine, järgnevateks etappideks kandideerijate

poolt esitatud andmete ja dokumentidega tutvumine, mille põhjal arutati ja hinnati sobivust,

kes pääseb vestlusvooru ja osutub valituks. Samuti kajastati ülevaates kandidaatide enda

otsustused kogu menetluse vältel (kes loobus kandideerimast jms).

15. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks konkursi korraldamisel rikkunud kandidaatide

võrdse kohtlemise põhimõtet (ATS § 18 lg 1). Narva linna Sotsiaalabiameti tervise- ja

sotsiaalosakonna spetsialist konkursi aruande kohaselt osales konkursil 11 kandidaati,

kellest vaid 2 osutus dokumendivoorus kvalifitseerituks (dtl 48-52). Konkursi aruandes

on märgitud, et kaebajal on küll sotsiaaltöö korralduse kõrgharidus ja C1 keeletase,

kuid puudub sotsiaalalane täiendkoolitus (pärast kolledži lõpetamist praktiliselt ilma

erialase tööta viitab üheselt praktiliste tööoskuste kriitilisele vähesusele ja vajadusele

põhjaliku täiendõppe järele) (dtl 50). Seetõttu osutus kaebaja dokumendivoorus

mittekvalifitseerituks. Seega kaebaja kvalifitseerus küll kandidaadina oma hariduse,

keeleoskuste ja kodakondsuse põhjal, kuid see ei tähenda ilmtingimata vestlusvooru

kutsumist. Nõustuda saab vastustajaga, et puudub mõistlik vajadus kulutada

asjaosaliste aega vestlusele, kui dokumendivoorust on niigi selge tööks vajalike

süstemaatiliste teadmiste kriitiline vähesus viimase 17 aasta sotsiaaltöö valdkonna

muudatuste osas. Nagu vastustaja on selgitanud, ei ole vestlusvoor teadmiste

kontrollimise eksam ja komisjoni liikmed sotsiaaltöö valdkonna eksamineerijad, vaid

vestlusvoorus tutvustavad kandidaadid ennast lühidalt ning vastavad

komisjoniliikmete poolt esitatud küsimustele. Kui komisjoni liikmetel küsimusi ei ole,

siis vestlusvooru ei kutsuta. Kaebaja on komisjoni liikmetele varasemast hästi tuntud

isik. Nagu kaebaja ka isegi märgib, siis kaebaja osales peaaegu kõigil nendel

konkurssidel, mis toimus igal aastal (peaaegu iga kuu) lastekaitsespetsialisti kohale.

16. Narva linna Sotsiaalabiameti konkursi Narva linna Sotsiaalabiameti tervise- ja

sotsiaalosakonna spetsialisti ametikohale 31. märtsi 2025. a protokolli kohaselt leidis

komisjon, et kandidaat Y sobib enim tervise- ja sotsiaalosakonna spetsialisti

teenistusülesannete täitmiseks (dtl 53). Samuti leidis komisjon, et Y-l on mitmekülgne

hariduslik ettevalmistus erinevates valdkondades ja töökogemus sotsiaalvaldkonnas, sh

omandatud teadmised ja oskused võimaldavad toetada abivajavate inimeste heaolu ja

arengut, eriti kui inimene vajab kompleksset abi, mis eeldab mitme erineva valdkonna

spetsialistide koostööd abi planeerimisel kui ka abimeetmete rakendamisel. Seetõttu

tegi komisjon otsuse teha Y-le ettepanek Narva linna Sotsiaalabiameti tervise- ja

sotsiaalosakonna spetsialisti ametikohale asumiseks.

17. Kaebaja leiab, et Y-l ei ole sotsiaaltööalast haridust, ega sotsiaaltöötaja kutset. Kaebaja

selgitab, et SHS §16¹ kohaselt võib sotsiaaltöötajana kohaliku omavalitsuse üksus ametisse

nimetada isiku, kellele on kutseseaduse alusel välja antud sotsiaaltöötaja kutse või kellel on

riiklikult tunnustatud kõrgharidus sotsiaaltöös või sellele vastav kvalifikatsioon.

18. Nagu Sotsiaalkindlustusamet (SKA) kaebajale ka 1. aprilli 2025. a vastuses

pöördumisele nr 5.1-1/8185-2 (dtl 79) selgitas, on ettevalmistusnõuded kohaliku

omavalitsuse üksuse sotsiaaltöötajatele sätestatud SHS §-s 16¹ (SHS muudatus jõustus

8. mail 2022). Varem kehtinud regulatsiooni kohaselt võis sotsiaaltöötajana töötada

mistahes kõrgharidusega inimene, kui tal oli erialane ettevalmistus. Muudatuse

kohaselt peab kohalikus omavalitsuse üksuses sotsiaaltöötajana töötaval inimesel

olema edaspidi, kas sotsiaaltööalane kõrgharidus või sotsiaaltöötaja kutsetunnistus.

Samas on sätestatud SHS § 160 lg-s 41 üleminekuaeg, mille kohaselt peab kohaliku

3-25-1389

omavalitsuse üksuse sotsiaaltöötaja ettevalmistus vastama SHS §-s 161 sätestatud

nõudele hiljemalt 2026. aasta 1. juuliks.

19. Kohus nõustub vastustajaga, et konkursil osalemine ja vabale ametikohale

kandideerimiseks avalduse esitamine ei tekita isiku jaoks veel õigust saada sellele

ametikohale nimetatud. Mõistetav on, et ametisse nimetamata jätmine ja töökoha saamata

jäämine raskendab isiku majanduslikku toimetulekut, kuid ametikohale kandideerimine ei

anna veel õigust saada sellele ametikohale nimetatud (Tartu Ringkonnakohtu 11. juuli 2025. a

määrus asjas 3-25-1577, p 13).

20. Vastustaja on kohtumenetluses täiendavalt selgitanud, et kaebaja on 2007. a lõpetanud

küll Narva Kolledži sotsiaaltöö korraldamise erialal, kuid ei oma pärast kooli lõpetamist

erialast töökogemust ja seega juba eeldatavalt ka spetsiifilisi tööoskusi tervise- ja

sotsiaalosakonna pädevusse kuuluvate ülesannete täitmiseks. Seitseteist aastat pärast kooli

lõpetamist ilma erialase tööta viitab üheselt praktiliste tööoskuste kriitilisele vähesusele ja

vajadusele põhjaliku täiendõppe järele. Kaebaja on peamiselt töötanud erinevatel tehnilisi

tööoskusi nõudvatel töökohtadel, mis omavad minimaalset puutumust sotsiaalvaldkonnaga

või ei oma seda üldse. Arvestades asjaoluga, et spetsialisti väljaõppeks puudub täiendav aeg,

siis peab spetsialist kiirelt orienteeruma kohaliku omavalitsuse asjaajamises, sh

dokumendihalduses, milleks on Y-l samuti head praktilised töökogemused ja oskused. Need

kaalutlused on kohtu hinnangul igati asjakohased.

21. Narva linna Sotsiaalabiameti tervise- ja sotsiaalosakonna spetsialisti

ametijuhendist nähtub, et nõuded ametikoha täitjale on järgmised: haridus –

kõrgharidus sotsiaaltöö erialal või sellele lähedasel erialal; töökogemus – nõutava

hariduse puudumisel on nõutav eelnev töökogemus sotsiaaltöö valdkonnas vähemalt 3

aastat; keeleoskus – eesti keele oskus seaduses sätestatud tasemel, vene keele oskus

kõnes ja kirjas; arvutikasutamise oskus – kesktasemel, sealhulgas ametikohal vajalike

teksti- ja tabeltöötlusprogrammide ning vajalike andmekogude kasutamise oskus,

bürootehnika kasutamise oskus; isiksuseomadused – hea suhtlemisoskus, pingetaluvus,

algatusvõime, otsustusvõime, vastutustunne, koostöövalmidus, tasakaalukus ja

usaldusväärsus; erinõuded – pingetaluvus, head suhtlemis-, eneseväljendus-,

kuulamis-, nõustamis-, aja planeerimise oskused; muud – ametikoha töövaldkonna

reguleerivate õigusaktide põhjalik tundmine ja rakendamise oskus, avaliku halduse

organisatsiooni ja avalikku teenistust reguleerivate õigusaktide tundmine ja

rakendamise oskus; kohaliku omavalitsuse korraldust reguleerivate õigusaktide

tundmine ja rakendamise oskus (dtl 54-56).

22. Arvestades, et kohtuasja materjalidest nähtuvalt on Y läbinud õigusteaduse

magistriõppe ning tehnik-tehnoloogia bakalaureuse õppe, palus kohus vastustajal

selgitada, kuidas jõudis vastustaja järelduseni, et Y poolt omandatud kõrgharidus on

lähedane sotsiaaltöö erialale. Vastustaja selgitas, et Y haridusele või selle lähedusele

valitud eriala ja ametikohaga hinnangu andmisel tuleb kõigepealt lähtuda tema

ametikoha sisulistest ülesannetest (dtl 90). Vastustaja täpsustas, et SKA ja seadusandja

ei ole sotsiaaltööle sobivuse hindamisel lähtunud ainult sotsiaaltöö kõrgharidusest,

vaid kõrghariduse erinevatest ja lähedastest akadeemilistest distsipliinidest koos

praktilise sotsiaaltööga. See tähendab, et kehtiva seaduse kohaselt mitte ainult

praktikas, vaid ka seaduses on käsitatud sotsiaaltöö hariduse kõrval sotsiaaltöö

praktilisi oskusi ja kogemusi samavõrdselt sotsiaaltöö haridusega. Seejuures

seadusandja on kuni 1. juulini 2026 pidanud lubatavaks töötada sotsiaaltöötajana

ükskõik millisel erialal saadud kõrgharidusega. Tegelikult ei oma praegu mingit

õiguslikku keeldu või tähendust, millise kõrgharidusega isik sotsiaaltöötaja tööd teeb.

3-25-1389

Selles mõttes on Narva linn, konkurssi välja kuulutades, olnud kehtivast seadusest

isegi mõistlikuma tõlgendusega, märkides sotsiaaltöö haridusele lähedase hariduse

vajadust. Ka selle vastustaja seisukohaga saab nõustuda.

23. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata kaebaja kaebuse Narva linna

Sotsiaalabiameti 10. aprilli 2025. a käskkirja nr 6.1-12/3817 tühistamiseks.

24. Kaebaja on praeguses asjas esitanud kohtule ka kohustamiskaebuse hinnata uuesti

kandidaate ning seda ennekõike selleks, et selgitada oma eesmärki, miks soovib

kaebaja Narva linna Sotsiaalabiameti 10. aprilli 2025. a käskkirja nr 6.1-12/3817

tühistamist. Kuna tühistamisnõue jääb rahuldamata, pole põhjust rahuldada ka

kandidaatide uuesti hindamise kohustamisnõuet. Mööda ei saa vaadata ka kolmanda

isiku õigustest. Kujunenud olukorras riivab kandidaatide uuesti hindamise

kohustamine kolmanda isiku õigusi intensiivsemalt kui kolmanda isiku ametisse

nimetamine riivab kaebaja õigusi, kellel ei ole tekkinud õiguspärast ootust, et Narva

linna Sotsiaalabiamet just tema ametisse nimetaks.

25. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule

enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja

menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

Kuna vastustaja ega kolmas isik ei ole kuludokumente ja menetluskulude nimekirja

esitanud, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

26. Otsuse avaldamisel asendada kaebaja ja kolmanda isiku nimed tähemärgiga

(HKMS § 175 lg 3). Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku

juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Palm