2-23-117594/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Enely Sepp

Otsuse tegemise aeg

13. september 2025

Tsiviilasja number

2-23-117594

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi Y.D vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

663,95 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline

esindaja Anne-Liis Veski (e-post XXX)

Kostja Y.D (isikukood XXX, e-post: XXX)

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja ESTO AS ja kostja vahel 03.04.2022. a sõlmitud

krediidilepingust ning järelmaksulepingust tulenev põhivõlg 444,67 eurot.

3. Jätta hagi rahuldamata intressi, viivise ja sissenõudekulude nõudes.

4. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

5. Toimetada otsus Y.D-le kätte avaliku teavitamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab

apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse

peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning

võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 637 lg 21).

Hageja nõue ja kostja vastuväited

2-23-117594

1. OK Incure OÜ esitas 27.04.023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Y.D

644,38 euro saamiseks. Kohus tegi 03.05.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei

õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 27.06.2023 kohtumäärusega lõpetati

maksekäsu kiirmenetlus ja anti asi üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. 17.07.2023 esitas OK Incure OÜ hagi Y.D vastu võla nõudes.

17.07.2023 esitatud hagiavalduse ja selle hilisemate täpsustuste kohaselt sõlmisid Y.D ja

ESTO AS (edaspidi krediidiandja) 03.04.2022 krediidilepingu nr xxx krediidilimiidiga 2000

eurot intressimääraga 39,90 %, krediidi kulukuse määraga 50.63 % aastas. Kostja kohustus

tagastama kord kuus 15. kuupäevaks 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse

võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Kostja on kasutanud krediidilepingu alusel

krediidilimiiti 350 eurot ja teinud tagasimakseid 8,33 eurot.

Samuti sõlmisid pooled 03.04.2022 järelmaksulepingu nr xxx kauba ostuks summas 169

eurot, igakuise makse suurusega 49.87 eurot. Kostja on saanud selle lepingu alusel krediiti

149,60 eurot. Hageja selgitab, et kuivõrd kostja hilines järelmaksulepingu osamaksega, on

kohustus kantud krediidikontole ning see on muutunud krediidilepingu osaks. Kostja on

teinud järelmaksulepingu alusel tagasimakse 19,40 eurot.

Kuna kostja oli viivituses enam kui kolme üksteisele järgneva makse tasumisega, oli

krediidiandajal õigus leping üles öelda. Krediidiandja edastas kostjale 30.12.2022 lepingu

lõpetamise teate kohustuse täitmise täiendava tähtajaga 13.01.2023. Krediidiandja edastas

kostjale 16.01.2023 teate lepingu lõpetamise kohta. Hageja on 13.02.2023 nõudekirjaga

teavitanud kostjat, et krediidiandja on loovutanud sõlmitud laenulepingust tuleneva

nõudeõiguse hagejale.

Kostja krediidilepingust tulenev põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga on 491,27

eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Hageja palub kostjalt välja mõista ka

krediidilepingust tuleneva tasumata intressi lepingujärgses määras 39,90% lepingu perioodi

01.07.2022 - 16.01.2023 eest kokku summas 74,70 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista

viivise intressiga võrdses määras alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast s.o

17.01.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 14.07.2023 summas 67,98 eurot ning

sissenõudmiskulu 30 eurot.

Hageja on seisukohal, et kontrollis kostja krediidivõimet ja tegi kindlaks, et kostja

suudab võetud kohustusi täita. Krediidiandja tuvastas kliendi sissetulekud, võttes

arvesse kliendi enda esitatud (1500 eurot), AS-lt Pensionikeskus (725.70 eurot) ja

arvelduskonto väljavõttelt (1069.46 eurot) saadud info. Arvesse võeti kliendilt saadud

teave tema finantskohustuste (450 eurot) kohta ja krediidiandja minimaalset

majapidamiskulude määra (215.30 eurot). Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee

andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Eelneva ja vastavalt

süsteemi sätetele teostatud hindamise tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et

klient on krediidivõimeline.

2. Kohus toimetas hagi ja vastuse kohtunõudele kostjale avalikult kätte. Kostja hagile

vastuväiteid ei esitanud.

Kohtu põhjendused

3. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse) ja teavitas menetlusosalisi sellest menetlusse võtmise määruses. Hagi on

kostjale kätte toimetatud, kostja ei ole kohtule vastanud. Lihtmenetluses võib kohus teha

2(7)

2-23-117594

otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus esitab siiski põhjendused otsuse

arusaadavuse huvides. Kohus ei tee tagaseljaotsust, kuivõrd hageja nõue ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud.

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks

kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS §

82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte

olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et

tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg-s 5 on

sätestatud, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei

seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

5. Esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja ning nõude hagejale loovutanud algse võlausaldaja

ESTO AS vahel sõlmitud 03.04.2022 krediidileping nr xxx ja järelmaksuleping nr xxx.

Hageja selgitustest dtl (94) ning järelmaksulepingust (dtl 37-42) nähtub, et on kostja on

soetanud kauba maksumusega 169 eurot. Kauba maksumusele lisandus lepingutasu 13,60

eurot ja sissemakse 33 eurot, mille kostja on enne krediidi saamist tasunud ning kostja

kasutusse antud krediidisumma oli 149,60 eurot. Lepingus on lepitud kokku intressimääras

0% ning seadusjärgses viivisemääras. Lepingu kohaselt ei jõustu järelmaksuleping enne, kui

klient on sõlminud krediidiandjaga krediidilepingu. Samuti on kokku lepitud, et järelmaksu

osamakse tasumata jätmise korral järelmaksuleping lõpeb ning kliendi võlgnevus

krediidiandja ees loetakse krediidilepingu alusel kasutusse võetud krediidiks alates

järelmaksulepingu lõppemise kuupäevast.

6. Krediidilepinguga (dtl 43-47) on lepitud kokku krediidilimiidis 2000 eurot, intressimääras

39,90% eurot aastas; seadusjärgses viivisemääras; erinevates tasudes. Krediidi kulukuse määr

oli lepingu kohaselt 50,63%. Hageja väite kohaselt on kostja võtnud kasutusse krediidi

kogusummas 350 eurot.

7. Hageja väite kohaselt on algne võlausaldaja loovutanud hagejale krediidilepingust

tulenevad nõudeõigused ning et eelnevalt loeti järelmaksulepingust tulenev nõue

krediidilepingust tulenevaks nõudeks. Kohtule nähtub esitatud tõenditest (dtl 48-50, 52-54), et

hagejale on loovutatud krediidilepingust nr xxx tulenevad nõuded. Seadusega ei ole vastuolus

see, kui nõude loovutamisest on teavitanud võlgnikku algse võlausaldaja asemel uus

võlausaldaja (VÕS § 170).

8. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma

majandus- ja kutsetegevusega. Kohtule on esitatud lepingud koos teenusetingimuste ning

Euroopa tarbijakrediidi teabelehtedega. Kohtu hinnangul vastavad käesolevas asjas hagi

aluseks olevad lepingud tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõistes. Kohus

märgib, et kuigi järelmaksulepingu kohaselt tuli maksta krediit tagasi kolme kuu jooksul ning

esmapilgul näib, et maksta tuli üksnes väheolulisi tasusid, siis ei kohaldu sellele lepingule

VÕS § 402 lg 53 välistus. Nimelt nägi leping ette, et kohustuse kohasel täitmata jätmisel

loetakse võlgnevus krediidiks ning tarbijale lisandusid sellega märkimisväärsed tasud.

9. Tarbijakrediidilepingule kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu

erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad

kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 403¹ lg 1 p 7 ja 9) ja

vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 403⁴ lg 1) ning VÕS §-des 406² ja 408

sätestatud täiendavad tühisuse alused. Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal

algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest.

3(7)

2-23-117594

10. Krediidi kulukuse määraks oli 03.04.2022 sõlmitud krediidilepingus märgitud 50,63% (dtl

43) ja järelmaksulepingus 0,04% (dtl 40). Lepingu sõlmimise hetkel oli krediidi kulukuse

määra ülempiir 50,85%, seega jäi nõude aluseks olevate lepingute krediidi kulukuse määr

ülemmäära piiresse.

11. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993

direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti

õigusesse üle VÕS §-dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus

hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste

ebaõigluse küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C-147/16 ja EKo 21.12.2016, C-154/15).

Samuti on kohtul kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja

kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C-679/18).

Seega peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib.

Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma

õigustest. Direktiivi 93/13 mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise

kohustus võlausaldajal.

12. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 6 võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–4

näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades

andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on

krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja

lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-

test 3 ja 4. KAVS § 50 lg-s 3 on sätestatud, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema

mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades KAVS ja VÕS

sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt

kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg-s 4 on sätestatud, et krediidiandja või -vahendaja

kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse

korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte

järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Eelnev kehtib ka hageja

kohta, kellele laenuandja on oma nõuded kostja vastu loovutanud.

13. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on

võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija

krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Enne tarbijale laenu

andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema

teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, varasemate

maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja

vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-dega 1-7).

14. Kohus selgitas 01.09.2023 hagejale, et hagejal tuleb esitada detailsed andmed selle

kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on

järgitud ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ka tõendada (dtl 58-59).

15. Hageja on esitanud teabe ja tõendid, samas on hageja jätnud selgitamata, kuidas

hageja konkreetselt on krediidivõimelisuse tuvastanud.

4(7)

2-23-117594

Hageja 21.09.2023 esitatud tõendi kohaselt tuvastas krediidiandja kliendi sissetulekud,

võttes arvesse kliendi enda esitatud (1500 EUR), AS-lt Pensionikeskus (725.70 EUR)

ja arvelduskonto väljavõttelt (1069.46 EUR) saadud info. Arvesse võeti kliendilt

saadud info tema finantskohustuste (450 EUR) kohta ja krediidiandja minimaalset

majapidamiskulude määra (215.30 EUR). Päringud teostati ka creditinfo.ee ja

taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring.

Kohus selgitas 05.10.2024 määruse hagejale, et 21.09.2023 esitatud tõenditest ei

selgu, kuidas on krediidiandja kontrollinud krediidivõimekust. Viidatud on kliendi

enda esitatud teabele (sissetulek 1500 eurot), Pensionikeskuse teabele (725,70 eurot),

arvelduskonto väljavõttele (1069,46 eurot), samas jääb selgusetuks, milline teave see

on ning mille põhjal on see arvutatud. Samuti selgitas kohus, et arusaadav ei ole, kas

kliendilt saadud teave tema finantskohustuste kohta (450 eurot) on kohustuste

kogumaht või igakuine summa. Kohus selgitas, et hagejal tuleb välja tuua, kuidas

konkreetselt (millise arvutuskäigu tulemusena) on krediidiandja tuvastanud kostja

krediidivõimelisuse 03.04.2022 seisuga. Kohus selgitas, et ei tuleta ise asjaolusid

esitatud tõenditest.

Hageja vastas kohtule: hagejale jääb kohtu küsimus seoses vastutustundliku laenamise

järgimise selgitusega arusaamatuks. Hageja on üsna selgelt esile toonud, mida

toimingu raames on tehtud ja mida arvesse võetud. Kliendi igakuise sissetuleku

suuruse hindamisel tugineb Krediidiandja kliendi esitatud teabele, usaldusväärsetele

sissetulekut tõendavate andmebaaside väljavõtetele ning asjakohasel juhul muudest

andmekogudest ja registritest saadud andmetele. Seejärel selgitas hageja üldistatult

krediidiandja kontrolli konkreetseid protseduure, samas konkreetseid asjaolusid välja

toomata. Hageja leidis ka, et ka varem kohtule esitatud andmetest (väljavõte periood:

01.11.2021 - 02.03.2022) nähtus analüüs, kus kajastus hasartmängude rida,

sissetulekud ja kulud ning kuude mediaan ja keskmine.

Kohus leiab, et hageja on jätnud täitmata kohustuse tuua välja selgelt hagi alused

asjaolud, s.o praegusel juhul kuidas konkreetselt on tuvastatud kostja

krediidivõimelisus. Hageja esitatud tõendite pinnalt ei ole ilmne, kuidas on

krediidianalüüs toimunud, kust on saadud algandmed ja millised algandmed täpselt

ning kuidas on erinevaid asjaolusid arvestatud. Kohus leiab, et eeltoodu pinnalt ei saa

lugeda tõendatuks, et krediidiandja on krediidi väljastamisel vastutustundlikult

tegutsenud.

16. Kahtlusi kostja krediidivõimes tekitavad kohtule ka kostja kontoväljavõttest

nähtuvad asjaolud. Kliendi konto väljavõttest (dtl 67-82) nähtuvad B AS igakuised

maksed, samuti on kostja saanud 22.02.2022 laenu F summas 903 eurot. Ka nähtub

kontoväljavõttest laen 02.01.2022 saadud laen V K summas 400 eurot, sama isik on

teinud ka hiljem ülekandeid kokku 200 eurot. Veebruaris 2022 on kontoväljavõtte

kohaselt olnud kostja töine sissetulek X esimese haiguspäeva toetus 2*30 eurot,

tööandjalt haigushüvitis 207,41 eurot ning veebruari töötasu 721,38 eurot, märtsi

sissetuleku kohta teave puudub. Hageja väljatoodud erinevus kostja väidetava ja

tegeliku sissetuleku vahel pidi ilmselgelt tekitama kahtlusi kostja esitatud andmete

tõelevastavuses.

17. Samuti nähtub kontoväljavõttest, et kostja on teinud makseid oma kontode vahel,

samas puudub teise konto väljavõte. Seega on võimalik, et teise kontoga seonduvalt on

võetud muid laenukohustusi, mida krediidivõime analüüsis ei ole arvestatud.

Selgusetuks jääb, miks on 03.04.2022 krediidi andmisel küsitud kontoväljavõtet vaid

5(7)

2-23-117594

perioodi 14.12.2021-02.03.2022 kohta ja käsitlemata on jäänud periood 03.03.2022-

03.04.2022. Maksevõime hindamisel on oluline ka viimase kuu majandusliku seisu

teave. See aitab välistada krediidi andmist olukorras kus isik on tegelikult jäänud

töötuks ja/või võtnud viimase kuu jooksul uusi laene.

18. Kohtu hinnangul nähtub hagiavaldusest ja hageja hilisematest täpsustustest ning hageja

esitatud tõenditest, et krediidi andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime

kontroll oli ebapiisav. Tõendatud ei ole, et krediidiandja on enne kostjaga lepingu sõlmimist

omandanud piisava teabe asjaolude kohta, mis võisid mõjutada kostja võimet krediit tagasi

maksta ja kostja krediidivõimelisust kohase hoolsusega hinnanud. Hageja ei ole tõendanud, et

krediidiandja järgis kostjale krediidi andmisel vastutustundliku laenamise nõudeid, selgitades

välja kõik nõutud aspektid ning tehes mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste

dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija

regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel.

19. VÕS § 4034 lg-s 7 on sätestatud, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud

tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama

paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja

selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole

tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe

või esitanud võltsitud andmeid. Seega rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg-t 6.

20. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS

§ 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

21. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema. Hageja ei ole tagasimakseid uuesti määranud. Hageja tõi välja, et kostja on

saadud krediidist 350 eurot tagastanud 8,33 eurot, tasumata on seega põhinõue 341,67 eurot.

Järelmaksulepingu alusel soetati kaup maksumusega 169 eurot, kostja on selle lepingu alusel

tasunud sissemakse 33 eurot ja lepingutasu 13,60 eurot ning teinud tagasimakse 19,40 eurot,

tasumata on seega (169-33-13,60-19,40) 103 eurot. Lepingutasu kuulub arvestamisele

põhinõude katteks tasutud summana VÕS § 4034 lg 7 teise lause alusel. Kuna

järelmaksulepingust tuleneva kohustust ei tasutud, arvestati järelmaksulepingust tulenev

võlgnevus krediidilepingust tulenevaks võlgnevuseks. Kuna ka krediidilepingust tulenevat

kohustust ei täidetud, oli krediidiandja õigustatud laenulepingu üles ütlema. Seega on hagi

põhjendatud põhinõudes (341,67+103) 444,67 eurot.

22. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise

tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud

määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb

laenusaajal tagastada (vt TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24).

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingute sõlmimise ajal 0%

(https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar), mis oli kokkulepitud intressist madalam.

Seega ei olnud laenuandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja hagejale

6(7)

2-23-117594

muid kulusid ega tasusid. Vastavad nõuded (sh viivis, sissenõudekulud) jätab kohus

rahuldamata. Viivise nõue ei saa kuuluda rahuldamisele ka põhjusel, et võlausaldaja ei ole

tagasimakseid uuesti määranud ega sellest võlgnikku teavitanud, järelikult ei saa kostja olla ka

uuesti määratud tagasimaksete tasumisega viivituses. Samal põhjusel ei saa olla põhjendatud

ka sissenõudekulude nõue.

23. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud poolte

endi kanda, sh arvestades hagi rahuldamise ulatust ja asjaolu, et tegemist oli

tarbijakrediidilepingust tuleneva vaidlusega, millega puhul on tuvastatud krediidiandja poolt

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ning isik, kes hagejale nõude loovutas, aitas

kostja võlgnevuse tekkimisele kaasa, kuna sõlmis vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikkudes tarbijaga krediidilepingu (vt ka Trt RngKo 12.05.2023 nr 2-22-11447, p 8).

/allkirjastatud digitaalselt/

Enely Sepp

Kohtunik

7(7)