3-25-3023/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Karolin Soo

Määruse tegemise aeg ja koht

13.09.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-3023

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. X

kinnipidamiseks

ja

kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Taotluse esitanud haldusorgan – Politsei- ja

Piirivalveamet, volitatud esindaja Margit Paas

Puudutatud isik – X. X

Menetlustoiming

Lihtmenetluses, 13.09.2025 kohtuistungil (videosilla

vahendusel)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus – anda luba X. X kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui kaheks kuuks (13.11.2025).

2. Politsei- ja Piirivalveametil tuleb viivitamata peale määruse saamist tõlkida suuliselt

selle resolutsioon puudutatud isikule ja selgitada talle edasikaebamise korda.

3. Rahuldada X. X riigi õigusabi taotlus ja anda talle riigi õigusabi tema esindamiseks

käesoleva määruse vaidlustamiseks ning asjaga seotud õigusdokumentide koostamiseks.

3.1.

Anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi

kulud.

3.2.

Riigi õigusabi osutajaks määratud advokaadil kontakteeruda viivitamatult pärast

määramist oma esindatavaga.

4. Asendada avaldatavas lahendis füüsiliste isikute nimed tähemärgiga.

5. Tõlkida käesoleva määruse resolutsioon, edasikaebamise kord ning kohtu põhjendused

prantsuse keelde.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. 11.09.2025 kell 18.53 peeti kinni isik, kes väidab end olevat Guinea Vabariigi kodanik X.

X (sündinud xx.xx.xxxx), väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lõike 1

alusel Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri piirivalvebüroo poolt 48-tunniks,

aadressil Uus-Sadama 24, Tallinn, D-terminalis ja toimetati PPA kinnipidamiskeskusesse

aadressil Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa.

1.1.

Puudutatud isik saabus enda sõnade kohaselt esimest korda Schengenisse 11.02.2025

paadiga Alžeeriast. Isik andis Hispaanias oma sõrmejäljed ning peale seda tema pandi elama

keskusesse, kuskohast tema võis vabalt lahkuda. Isik lahkus Hispaaniast Prantsusmaale

22.05.2025, kus elas ühes organisatsioonis, kes andis temale süüa. Samuti isiku selgituse

kohaselt tema töötas Prantsusmaal ebaseaduslikult ehitusel ja teenis raha, et sõita Soome,

kuhu tema soovis minna õppima. Isik selgitas, et temal sai nüüd raha kokku ja ta otsustas

minna Soome, kuna üks sõber Prantsusmaal pargis rääkis temale, et seal on hea elu. Ta läks

Prantsusmaal bussijaama, leidis bussijaamast seljakoti, kus sees olid Y. Y nimele

dokumendikoopiad ja tema korjas need üles ja kasutas omale pileti ostmiseks, kuna tema

tahtis reisida. Isik ostis pileti Prantsusmaa-Soome ning asus teele 09.09.2025 Soome poole.

Isiku sõnade kohaselt jäi buss Poola hiljaks ning ta pidi Poolas vahetama bussi ning sai omale

uued piletid Poola-Tallinn ja Tallinn-Helsinki.

1.2.

Isik selgitab, et saabus Eestisse 11.09.2025 Flixbus bussiga Poolast kell 14:30 ning

läks Tallinnas, Uus-Sadama 24 asuvasse D-terminali, et minna laeva peale ja sõita Soome.

Isikul oli ostetud bussipilet Poola-Tallinn-Soome. Sadamas pidi isik registreerima ennast

iseteenindusväravates laevale, kuid see ei õnnestunud ning ta oli sunnitud pöörduma Tallink

kassade poole uue pileti väljastamiseks. Isik esitas kassas paberkoopia passist Y. Y (sündinud

xx.xx.xxxx) nimele ning selgitas, et tema päris dokument on kadunud. Tallinki kassapidaja

teavitas isikust politseid.

1.3.

11.09.2025 vestlesid piirivalvebüroo ametnikud isikuga ning kontrollisid tema

isikuandmeid. Isikul ei olnud esitada ühtegi isikut tõendavat dokumenti ega muid dokumente

mis annaksid õiguse temale viibida Eesti Vabariigis või Schengenis. Isikule selgitati, et

vastavalt välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lõikele 1 punktile 2 peab Eestisse saabumiseks ja

Eestis ajutiseks viibimiseks välismaalasel olema seaduslik alus, milleks on muuhulgas

Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud viisa, kui viisa tingimused ei

välista Eestis viibimise õigust.

1.4.

Kui isik toimetati isikutuvastamiseks politsei ametiruumidesse, siis PPA selgituste

kohaselt isik rääkis politseiautos, et tema on X. X sündinud xx.xx.xxxx ja tema on kuueteist

(16) aastane. Ta tunnistas politseiametnikele, et tema viibib ebaseaduslikult Schengenis ja

Eestis ning korduvalt selgitas, et tema on 16 aastane. Politseiametiruumides viidi isikuga

prantsuse keele tõlgi vahendusel läbi vestlus, millega prooviti selgitada välja selgitada isiku

täpne vanus ja nimi. Isik selgitas, et tema on 16 aastane ja tema koduriik on Guinea. Ta rääkis,

et tema vanemad tapeti ja kui tema läks politsei käest selgust küsima, siis teda pandi vangi.

Isik kirjutas paberile, et tema oli kodumaal vangis ajavahemikul 29.03.2011 kuni 24.04.2019,

et viibis vangis kaheksa aastat. Peale PPA täpsustavaid küsimusi kui vana isik oli vanglas

viibimise ajal, et kas kolme aastane siis isik muutis oma selgitust ning kirjutas, et viibis

vanglas 07.08.2017 kuni 10.03.2018 ühe aasta. Isik selgitas, et tema koduriigis ei ole vahet

kui vana oled, vangis on kõik võrdsed. Samuti küsiti isiku käest korduvalt kui vana tema on

ning isik vastas alati 16. Juhtides isiku tähelepanu matemaatikale, siis isik parandas, et tema

on siiski 15 aastane ja saab varsti 16. Kuna isik jäi kindlaks oma vanusele ka peale korduvaid

selgitusi ja märkusi isikule tema jutus esinevate vasturääkivuste osas otsustas politsei isikuga

jätkata vestlust järgmisel päeval lastekaitsetöötaja juuresolekul 12.09.2025 viidi isikuga läbi

vestlus lastekaitsetöötaja juuresolekul ning prantsuse keele tõlgi vahendusel. Isik selgitas oma

vestluses, et tema vanemad tapeti tema koduriigis Guineas aastal 2014 või 2015 kuna

vanemad protestisid Guineas võimul oleva valitsuse vastu. Isik selgitas, et kuna ka tema

protestis koduriigis võimul oleva valitsuse vastu, siis tema pandi peale vanemate surma vangi,

kus tema istus umbes üks aasta 2017 kuni tema nõbu maksis tema eest raha, et ta vabaneks

vanglast ja vastutasuks lubas ta riigist lahkuda. Peale vabastamist isik lahkus Guineast

Malisse ning edasi Alžeeriasse kust tema alustas teekonda Euroopasse september 2024. PPA

juhtis korduvalt isiku tähelepanu ebakõladele ja vasturääkivustele tema jutus, kuid isik oli

kindel, et tema on alaealine ja kõik on juhtunud täpselt nii nagu tema politseile jutustas. Isik

selgitas, et tema saaks oma isikut tõendavad dokumendid koduriigist kui keegi läheks tema

külavanema juurde ja küsiks need, et tema kohalolek selleks ei ole vajalik ning tal on sõber

koduriigis, kes võib tema dokumendid teha talle, kuid ei soovinud anda politseile andmeid,

kuidas võiks sõbraga kontakti saada. Isik selgitas, et tema ei saa aru miks politsei teda kinni

hoiab, et mujal Euroopas kui ta ütleb, et on alaealine siis lastakse tal alati minna. Isik selgitas

korduvalt, et tema tahab Soome minna, et seal keelt õppida ja kooli minna. Samas selgitas, et

kas politsei ei saaks teda lihtsalt vabastada ja ta läheb tagasi Hispaaniasse kus ta sai elada

vaba inimesena.

1.5.

PPA on teinud päringu Hispaaniasse ja Prantsusmaale ning päringu vastusena vastas

Hispaania, et nende riigi andmebaaside kohaselt ei ole neil infot isiku kohta nimega X. X

sündinud xx.xx.xxxx ning isikul ei ole seadusliku viibimisalust Hispaanias. Prantsusmaa

vastuse kohaselt, ei ole Prantsusmaal infot isiku kohta X. X sündinud xx.xx.xxxx. Kuid lisasid

info, et isik, kelle nimele väljastatud passikoopiat kasutas X. X oma bussipiletite ostmiseks on

Prantsusmaa andmebaasides olemas ning temal on varasemalt olnud pahandusi

narkootikumide kuritarvitamises.

1.6.

Vastavalt VSS § 7 lõike 1 kohaselt tehakse viibimisaluseta Eestis viibivale

välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Seega PPA-l ei ole kaalutlusõigust selles osas,

kas ettekirjutus koostada või mitte, vaid ettekirjutus Eestist lahkumiseks tuleb isikule

koostada. PPA hindas illegaalimenetluses saadud teavet kogumis ning alustas X. Xle

lahkumisettekirjutuse Eestist lahkumiseks menetlust nr 1052291034. Isikuga jäi menetlus

pooleli põhjusel, et kui PPA selgitas isikule, et temale koostatakse lahkumisettekirjutus Eestis

lahkumiseks koduriiki siis isik viskas ennast kinnipidamiskeskuse ruumis pikali maha nurka

ja hakkas nutma ja keeldus igasugusest edasisest koostööst.

2. 13.09.2025 esitas PPA Tallinna Halduskohtule taotluse X. X kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VSS § 23 lõike 1 alusel, sest isiku

suhtes esineb VSS § 15 lõikes 1 nimetatud põhimõte ja VSS § 23 lõike 1 punktides 1 ja 3

sätestatud kinnipidamise alus (digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 4 jj).

TAOTLUS JA PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT ISTUNGIL

3. PPA põhjendas oma 13.09.2025 taotlust, sh 13.09.2025 kohtuistungil, järgmiselt:

3.1.

Isik on PPA-le selgitanud, et ta on 16 aastane. Peale PPA poolset selgitust

matemaatikast muutis isik oma ütlusi ja parandas, et ta on 15 aastane. Isiku esmasel visuaalsel

vaatlusel on isikul näopiirkonnas otsaesisel kortsud, isikul on kulmude vahel märgata kortse,

isikul on lõuapiirkonnas musta värvi tihedam habe. Isikul hääletämber, sõnade kasutus,

lausete ehitus ning eneseväljendus ning kehakeel mida isik kasutab tekitab PPA-s tõsise

kahtluse, kas tegemist saab olla 15 aastase poisiga. Ei ole eluliselt usutavad isiku selgitused, et

viibis vanglas kolme aastaselt 8 aastat ja, et viibis 2017 aastal vanglas aasta aega olles üheksa

(9) aastane. Isiku enda sõnade kohaselt oli ta vanglas oleku ajal 12 või 13. Isiku selgitused on

vastuolulised. PPA leiab, et tegemist ei ole alaealise,15 aastase poisiga, vaid palju vanema

noormehega. Tuginedes VSS § 12¹ lõikele 4 käsitleb PPA isikut täisealisena. Soovides siiski

isikule parimat kohtlemist kaasas PPA menetlustoimingute juurde Rae valla lastekaitse ja

heaolu spetsialistid Elle Veelma ja Grit Tammiksaare, kelle käest küsitud arvamuse kohaselt

ei ole tegemist alaealise isikuga

3.2.

PPA on seisukohal, et isiku suhtes esineb VSS § 23 lõike 1 punktis 1 sätestatud

kinnipidamise alus, põgenemise oht. Isik on esitanud reisides väidetavalt leitud passikoopia,

kus isiku sünniaasta on märgitud 1998 ja nimi Y. Y, kuid kinnipidamisel on isik väitnud, et

tema nimi on X. X ja sünniaasta 2009, mis on üheksa aastat vahet. Isikul puuduvad isikut

tõendavad dokumendid, seega ei ole võimalik kindlaks teha isikusamasust. Isikusamasus on

tuvastatud tema enda sõnade kohaselt, kuid tema sõnad ei ole PPA-le usutavad (VSS § 6 ⁸p 3).

Isik on PPA-le korduvalt väljendanud oma soovi Eestist lahkuda. Isik on korduvalt selgitanud,

et ta ei taha Eestis olla, ta tahab Soome minna või siis tagasi Hispaaniasse, kuid ta ei soovi

Eestis olla ega minna tagasi oma koduriiki (VSS § 6 ⁸p 6). Isikul puuduvad igasugused isikut

tõendavad dokumendid ning oma sõnade kohaselt ei ole tal neid Euroopasse tulles olnudki,

kuna nii on lihtsam. Samuti on isik selgitanud, et tema võib saada omale isikut tõendavad

dokumendid, kui tema koduriigis minna külavanema juurde ja paluda need väljastada. PPA-l

ei ole võimalik pöörduda Guinea Conakry külavanema poole 48 tunni jooksul, kuna eelnevalt

on vajalik välja selgitada millises konkreetses külas isik Guineas elab, seega ei ole võimalik

isikule taotleda saada isikule kehtivat dokumenti isik tuleb kinni pidada kuni kaheks kuuks, et

PPA-l oleks võimalik välja selgitada isiku koduküla ja külavanem kelle poole pöörduda (VSS

§ 23 lg 1 p 3).

3.3.

Isiku osas ei ole võimalik kohaldada VSS §- s 10 loetletud järelevalvemeetmeid, kuna

need ei täida isiku lahkumise tulemuslikust. Leebemate järelevalvemeetme kohaldamine

baseerub usaldusel ning käesoleval juhul ei ole isik oma varasema käitumisega tekitanud

PPA-s sellisel määral usaldust, et PPA peaks võimalikuks leebemate järelevalvemeetmete

kohaldamist. Isikul puudub Eestis elukoht, temal ei ole Eestis ühtegi sõpra ega sugulast ja ta

on korduvalt väljendanud, et tahab edasi Soome minna või tagasi Hispaaniasse minna ning

keeldub aru saamast, et tal puudub seaduslik alus Schengeni aladel viibimiseks. PPA on

seisukohal, et vabaduses viibides jätkaks isik väljasaatmisest kõrvale hoidmist, mis raskendab

isiku väljasaatmist riigist.

3.4.

Vastavalt VSS § 14 lõikele 1 ja § 15 lõikele 1 saadetakse välismaalane Eesti

Vabariigist välja Guineasse. Praeguseks hetkeks ei ole võimalik isiku väljasaatmine lõpule

viia 48 tunni jooksul, Eestil puudub Guineaga otselennuühendus ja transiitlennud vajavad

eelnevat luba, samuti puudub isikul isikut tõendav dokument ning ei ole teada kaua selle

saamine koduriigist Guineast aega võtab.

4. Puudutatud isik 13.09.2025 kohtuistungil PPA taotlusega ei nõustunud. Isik rõhutas, et ta

on alaealine ja Eestisse sattumine oli eksitus. Isik soovib siit ära minna Hispaaniasse või

Prantsusmaale. Tagasi ta Guineasse minna ei soovi, sest seal on ta elu ohus.

KOHTU PÕHJENDUSED

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

5. Puudutatud isik esitas 13.09.2025 istungil taotluse, mida kohus käsitleb kui taotlust riigi

õigusabi korras advokaadi määramiseks (istungi salvestis 00:55:00 jj).

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lõike 1 punkti 3 alusel on menetlusabi

riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel

määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi

õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. HKMS § 110 lõige 2 kohaselt

menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel kohaldatakse käesolevas peatükis

sätestatut niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (RÕS) ei ole sätestatud teisiti.

7. Tulenevalt RÕS § 6 lõikest 1 võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma

majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku

õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle

majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS

§ 14 lõige 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja

sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema

ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid

tähendust omavaid asjaolusid.

8. Kuigi isik ei ole esitanud majandusliku seisundi teatist, puudub kohtul PPA taotluses

kirjeldatud asjaolusid arvesse võttes alus kahelda, et isikul puuduvad piisavad sissetulekud ja

muud vabad vahendid, mille arvelt saaks taotleja õigusteenustega kaasnevad kulud kanda.

9. Arvestades, et isik esitas menetlusabi taotluse kohtuistungil, PPA taotluse kiireloomulisust

ja seda, et isiku õigused taotluse esimese astme menetluses on tagatud läbi kohtu

selgitamiskohustuse (istungil selgitas kohus isikule asjaolusid ja isik sai oma seisukoha

korduvalt esitada), ei määra kohus puudutatud isikule esindajat käesolevas menetluses. Küll

on isiku jaoks kaalul olevaid hüvesid arvesse võttes põhjendatud rahuldada riigi õigusabi

taotlus selliselt, et anda isikule riigi õigusabi tema esindamiseks käesoleva määruse

vaidlustamiseks ning asjaga seotud õigusdokumentide koostamiseks. Kohus selgitab, et see

tähendab, et kohus rahuldab isiku riigi õigusabi taotluse edasiulatuvalt.

10. RÕS § 15 lõike 5 järgi määratakse kindlaks RÕS § 8 kohane riigi õigusabi andmise viis

ja riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus vastavalt RÕS §-le 16. Arvestades taotluse esitaja

majanduslikku seisu, leiab kohus, et taotlejale tuleb anda riigi õigusabi RÕS § 8 punktis 1

sätestatud viisil ehk kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

11. Kohus rõhutab et kui hiljem selgub, et taotlejal on piisavalt rahalisi vahendeid, siis võib

kohus käesoleva määrusega antud menetlusabi tühistada (vt HKMS § 117, RÕS § 6 lg 1, § 7

lg 1 punkt 4).

Puudutatud isiku vanus

12. Toimikust nähtub, et isik saabus riiki ebaseaduslikult ja tal puuduvad isikut tõendavad

dokumendid, mille alusel oleks saanud teda tuvastada ja kontrollida tema kodakondsust (dtl

12-14). Puudutatud isik väidab, et ta on alaealine ja kinnitas seda ka 13.09.2025 istungil.

Välismaalase käsitlemise alaealisena või täisealisena otsustab PPA või Kaitsepolitseiamet

(VSS § 12¹ lg 4). Halduskohus nõustus PPA hinnanguga, et kuna isikul puuduvad

dokumendid ja vanus on määratud tema enda sõnade kohaselt, ei ole välimuse põhjal alust

põhjust arvata, et isik oleks alaealine (dtl 7). PPA on analüüsinud isiku välimust põhjalikult ja

küsinud seisukohta ka lastekaitsetöötajalt (dtl 7), kes samuti on arvamusel, et isik ei ole

alaealine ja kes kinnitas seda arvamust ka istungil. Isik on andnud oma praeguse vanuse ja

eelneva elukäigu kohta vastuolulisi seletusi (dtl 25-29). Ütluste usaldusväärsust kahandab just

asjaolu, et isik on praeguse vanuse nimetamisel eksinud (dtl 13). Samuti on eluliselt

mitteusutav asjaolu, et istungil antud seletuste kohaselt osales isik meelavaldustel, mis järel ta

vangi pandi 2015 aastal, s.o 6 aastaselt (istungi salvestis 00:29:55). Kuigi puudub isikut

tõendava dokumendi originaal ja tema täpne vanus ei ole korrektselt dokumentaalselt

tuvastatud, siis isiku välimust ja korduvaid vastuolulisi seletusi seoses isiku vanuse ja eelneva

eluga (dtl 25-29) arvesse võttes, nõustub kohus hinnanguga, et isik on täisealine.

13. Kohus selgitab, et vanuse kindlaksmääramise otsus on vaidlustatav üksnes koos

haldusaktiga või sooritatud toiminguga, mille menetluse käigus vanuse kindlaksmääramise

otsus tehti (VSS § 12¹ lg 5).

Kinnipidamiskeskusesse paigutamine

14. Välismaalasel peab Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus

(välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1, VSS § 2 lg 1). Riigis ebaseaduslikult viibiv

välismaalane saadetakse välja tema kodakondsusriiki või kokkuleppel kolmanda riigiga

mõnesse kolmandasse riiki (VSS § 17).

15. Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase kinni pidada, kui see on vajalik tema

väljasaatmise tulemuslikkuse tagamiseks. See on lubatud mh juhul, kui esineb oht, et

välismaalane põgeneb (VSS § 23 lg 1 p 1) või kui välismaalasel puuduvad

tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid (VSS § 23 lg 1 p 3). Kinnipidamine on võimalik,

kui VSS-s sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid ei oleks võimalik tõhusalt kohaldada.

Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Kinnipidamisel peab

igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid (VSS § 23 lg 11).

Haldustoiminguks loa andmiseks piisab, kui üks VSS § 23 lõikes 1 nimetatud alustest on

täidetud.

16. Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on meede, mille eesmärk on tagada, et riigis

ebaseaduslikult viibiv välismaalane oleks kättesaadav tema väljasaatmiseks vajalike

toimingute tegemiseks.

17. Kohus on seisukohal, et PPA taotlus kuulub rahuldamisele VSS § 23 lõike 1 punkti 1

(põgenemisoht) ja lõike11 alusel.

Põgenemisoht ja tagasipöördumiseks vajalike dokumentide puudumine

18. PPA sisustab põgenemisohtu (VSS § 23 lg 1 p 1) VSS § 6⁸ punktidega 3, 6 ja 8.

18.1.

PPA-l on kohtu hinnangul praegusel juhul põhjendatud kahtlus puudutatud isiku

isikusamasuses ja tema kodakondsuses (VSS § 6⁸ p 3). Isikul puuduvad kehtivad

reisidokumendid. Puudutatud isiku taust on teada vaid tema enda ütluste põhjal ning neid

asjaolusid tuleb põhjalikumalt kontrollida. Sealjuures on isik esitanud võõra isiku dokumendi

ja seega kaks erinevat nime ja sünniaega (dtl 16), mis ei võimalda praegusel juhul üheselt

isikut tuvastada. Isiku seletused tema eelneva elukäigu ja praeguse vanuse osas on

vastuolulised (dtl 13, 25-29).

18.2.

Taotluses toodud asjaolusid ja istungil antud seletusi arvestades võib puudutatud isiku

puhul järeldada tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (VSS §

68 p 6). Puudutatud isiku seletustest (dtl 27) nähtub selge kavatsus vabanemisel lahkuda

Hispaaniasse või Prantsusmaale põhjusel, et seal on lihtsam ilma dokumentideta hakkama

saada. Guineasse tagasiminemisest isik sõnaselgelt keeldub (dtl 28).

18.3.

PPA on põhistanud, et puudutatud isik on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku

ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida (VSS § 6⁸ p 8). Isikul

puuduvad mistahes dokumendid, mis annaksid talle aluse viibida Eesti Vabariigis või

Schengeni viisaruumis.

18.4.

Põgenemise ohu kindlakstegemiseks ei piisa üksnes mõne VSS §-s 6⁸ nimetatud

asjaolu tuvastamisest, vaid arvestada tuleb ka muid isikuga seotud asjaolusid kogumis.

Praegusel juhul saab kohtu hinnangul põgenemisohtu jaatada, sest on tõenäoline, et olukorras,

kus isik on tuvastamata, on püüdnud liikuda laevaga Soome ja samas väljendanud selget soovi

Eestist Hispaaniasse või Prantsusmaale lahkuda, ei soovi ta püsida Eestis tema isiku

tuvastamiseks. Kohus ei pea tõenäoliseks et isik oleks edaspidi viibimisaluse selgitamiseks ja

väljasaatmistoiminguteks kättesaadav. Ka 13.09.2025 istungil antud seletused seda kahtlust

kõrvaldanud ei ole, kuna isik kinnitas korduvalt, et soovib Eestist lahkuda.

19. Kuna põgenemisoht on veenvalt põhjendatud, ei ole tingimata vajalik VSS § 23 lõike 1

punkti 3 eelduste täidetus. Siiski märgib kohus, et VSS § 23 lõike 1 punktile 3 tuginemine

eeldab muu hulgas seda, et isik ei aita kaasa endale dokumentide hankimisel. Praegusel juhul

on isik küll andnud vastuolulisi seletusi selle kohta, kuidas saab tema kodukülaga ühendust

võtta, kuid ei ole otseselt sõna ja teoga keeldunud dokumentide hankimisele kaasa aitamast.

Seega ei ole VSS § 23 lõike 1 punktile 3 tuginemine lubatav.

Proportsionaalsus ja leebemate järelevalvemeetmete kohaldamatus

20. Eelnevad asjaolud kogumis annavad aluse järeldada, et KPK-st vabanedes ei oleks isik

PPA-le väljasaatmiseks kättesaadav ning leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine

väljasaatmise tagamiseks ei oleks põgenemisohtu arvestades võimalik. Ka mitme meetme

samaaegne kohaldamine ei annaks tõhusat tulemust, sest need eeldavad välismaalase suhtes

teatavat usaldust, mis antud juhul õigustatud ei oleks ning isikul puuduvad hoiule võtmiseks

reisidokumendid. Isikul puuduvad Eestiga sidemed, tuttavaid ei ole ja rahalisi vahendeid on

minimaalselt.

21. Asjaolud kogumis kinnitavad, et puudutatud isiku väljasaatmise tagamiseks on

vältimatu tema paigutamine KPK-sse. KPK-s on tagatud puudutatud isiku julgeolek,

toitlustamine ja vajadusel arstiabi. PPA esindaja kinnitas istungil, et isikule tagatakse

viivitamata psühholoogiline abi. Puuduvad muud asjaolud, mis räägiksid isiku

kinnipidamiskeskusesse paigutamise vastu.

22. Kohus arvestab siinjuures, et isiku esmakordsel kinnipidamisel ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamise taotlemisel ning selleks antud loa puhul ei ole asjaolude

tõendamise nõuded nii kõrged kui järgnevate taotluste ja lubade puhul, sest esmakordsel loa

taotlemisel tuleb tegutseda piiratud informatsiooni tingimustes. Loa andmine on

kinnipidamise võimaliku kestuse ja isikust lähtuvate ohtude osas ka prognoosotsus: ohu

jaatamiseks ei pea see olema realiseerunud.

23. Väljasaatmist ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks (VSS § 24 lg 1¹). Puudutatud isiku

välja saatmine Guineasse on taotluse kohaselt võimalik, ent selleks vajalikud ettevalmistused

nõuavad rohkem aega kui 48 tundi (dtl 9).

24. Eelnevat arvestades annab kohus loa puudutatud isiku (X. X) kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte

kauemaks kui kaheks kuuks (13.11.2025).

25. Kohtu luba ei ole ainus kinnipidamise õiguspärasuse eeldus. Isiku väljasaatmise

võimaluse tekkimisel või kinni pidamise aluse ära langemisel (sh. juhul kui ilmnevad

täiendavad asjaolud või tõendid, mis õigustavad leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist),

tuleb ta kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada.

26. Kohus rõhutab, et kui menetluse käigus peaks vastupidiselt PPA seisukohale ja

käesolevas määruses tuvastatule selguma, et puudutatud isik siiski on alaealine, tuleb

viivitamata tagada isikule saatjata alaealise kui haavatava isiku õiguste kaitse.

27. Kohus otsustab asendada avaldatavas lahendis füüsiliste isikute nimed tähemärgiga

(HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)