2-25-108389/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

12.09.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-108389

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi I. V. vastu võlanõudes

Hagihind

2551,17 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046),

volitatud esindaja A. V.

Kostja I. V. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus lihtmenetlus

Resolutsioon

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista I. V.ilt B2 Impact OÜ kasuks põhivõlgnevus 1810 eurot ja intress

24,63 eurot, kokku 1834,63 eurot.

3. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagiavaldus I. V.i vastu põhinõude 181 euro,

intressi 130,01 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 133,53 euro, alates

23.04.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras viivise 1991,00 eurolt väljamõistmise ja sissenõudmiskulu 50 euro nõudes.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Toimetada kostjale kohtuotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded

avaldamise kaudu.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks laenulepingust nr 2102516648 tulenev

põhivõlgnevus 1991,00 eurot, intress 154,64 eurot, viivis 133,53 eurot, võla

sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis

põhinõudelt 1991,00 eurolt, so alates 23.04.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni. Samuti palub

hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 405,00 eurot, mis koosneb

maksekäsu kiirmenetluse kuludest 20,00 eurot ja menetluses kokku tasutud riigilõivust 385,00

eurot ning välja mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

2. Kostja ja BB Finance OÜ (edaspidi ka krediidiandaja) sõlmisid 12.08.2024

laenulepingu nr 2102516648, mille kohaselt andis krediidiandja kostjale laenu summas

1810,00 eurot. Laen kanti kostja arveldusarvele nr EEXXX 12.08.2024. Kostja kohustus

tagastama saadud laenu 36 osamaksena osamakse suurusega 78,12 eurot kuus.

3. Kostja poolt lepingu katteks maksegraafikujärgseid tagasimakseid tehtud ei ole. Kostjale

edastati tasumata kohustuste osas võlateatised 17.10.2024, 16.11.2024 ja 16.12.2024. Kuna

kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust (ei tasunud kokkuleppelisi osamakseid 10.10.2024,

10.11.2024, 10.12.2024), andis krediidiandaja kostjale 24.12.2024 teatisega võimaluse

täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse likvideerimiseks või võla tasumise osas kokkuleppe

saavutamiseks. Kuna kostja võlgnevust hiljemalt 09.01.2025 ei likvideerinud, olles täielikult

viivituses enamgi kui kolme järjestikuse osamakse tasumisega, ütles krediidiandja lepingu

üldtingimuste punkti 17.1 alusel ja VÕS § 416 alusel üles 10.01.2025.

4. Vastuseks kohtunõudele märkis hageja, et vastutustundliku laenamise põhimõtete

täitmise osas on kontrollitud kostja esitatud sissetulekuid ja kohustusi kostja pangakonto

väljavõtte alusel. Kostjal puudusid lepingu sõlmimise hetkel makshäired ja täitmata

kohustused. Kostjal oli pangakonto väljavõttelt nähtuvalt regulaarne sissetulek, mille

keskmine netosissetuleku summa kattus kostja poolt esitatuga. Kostja oli krediidilepingu

sõlmimise hetkel suuteline võetud finantskohustusi kandma. Juhul kui kohus asub aga siiski

seisukohale, et leping sõlmiti vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes, saab selle

rikkumise tagajärjeks olla lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning

muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg (1810 eurot) tuleb

laenusaajal tagastada.

Kostja vastuväited

5. Kostjale on hagimaterjalid ning lahendi aja määrus kätte toimetatud avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja ei ole kuni kohtuotsuse tegemiseni omapoolset

vastust esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

6. Kohus rahuldab hagi osaliselt.

7. Kohus võib lihtmenetluses hagi menetlemisel muu hulgas kalduda kõrvale tõendite

esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka

seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud

vande all (TsMS § 405 lg 1 p 5). Riigikohus on selgitanud, et maakohus ei pea lihtmenetluse

asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima

tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo nr 3-2-1-23- 16, p 16). Kui

kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes

õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS §

444 lg 2).

8. Hageja põhinõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kui lepingust ei

tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva

möödumisel (VÕS § 82 lg 7 ls 2). Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui

kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb

kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest,

välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Seega peab kohus hagi

lahendamiseks tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud

sissenõutavaks, kostja rikkus lepingut ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest.

9. Kohus tuvastab, et BB Finance OÜ ja kostja sõlmisid 12.08.2024 laenulepingu nr

2102516648 (dtl 122). Laenu väljamaksmisel peeti laenusummast kinni lepingutasu. Kohtule

esitatud maksekorraldusest nähtuvalt kandis krediidiandja kostja pangakontole laenusumma

1810 eurot (dtl 97). Lepingule lisatud laenu tagastamise ja intresside tasumise graafiku

kohaselt kohustus kostja tagastama saadud laenu 36 osamaksena osamakse suurusega 78,12

eurot. Kostja tagasimakseid teostanud ei ole.

10. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus-

või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või

laenu. Puudub vaidlus, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti majandustegevuses tegutsevalt

krediidiandjalt, st vaidlusalune leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.

Tegemist on sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepinguga. Vastavalt VÕS § 410 lg 1

sätestatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist sidevahendi abil. Seega ei

kohaldu sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepingutele §-st 404 tulenev nõue, et tarbija

tahteavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kostja esitas hagejale

12.08.2024 taotluse elektrooniliselt www.raha24.ee vahendusel. Kostja vormistas

esmakordselt kasutajakonto 24.03.2024, tuvastades enda isikusamasuse. Pärast laenutaotluse

esitamise kinnitust sai lugeda kostja lepingu tingimustega nõustunuks (12.08.2024 kell

15:35:16). Seega loeti laenuleping sõlmituks üldtingimuste kohaselt pärast kostjalt vastavate

kinnituste saamist juhul, kui laenuandja teavitas kostjat positiivsest laenuotsusest. Positiivne

laenuotsus on krediidiandaja poolt tehtud 12.08.2024 kell 15:44:42.

11. Lepingu sõlmimisel oli krediidikulukuse määr 34,01% aastas. Eesti Panga veebilehe

kohaselt oli tarbimislaenude krediidi kulukuse määraks lepingu sõlmimisel 17,36%.

Krediidikulukuse määr 34,01% aastas ei ületa tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm

korda, milleks on 49,95% (3x16,65%).

12. Kohus hindab järgnevalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks

siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja

lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu

lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika

kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa

Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

13. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab

krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija

võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise

seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise

mõju.

14. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma

tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49

lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus,

et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

15. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu

teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks.

16. Hagiavalduse kohaselt kontrollis krediidiandja kostja esitatud sissetulekuid ja kohustusi

pangakonto väljavõtte alusel. Kostjal puudusid lepingu sõlmimise hetkel makshäired ja

täitmata kohustused. Kostjal oli pangakonto väljavõttelt nähtuvalt regulaarne sissetulek, mille

keskmine netosissetuleku summa kattus kostja poolt esitatuga. Kostjal puudusid pangakonto

väljavõttelt nähtuvalt finantskohustused, mida kinnitas ka kostja ise. Majapidamiskuludes

võeti aluseks summa, mis saadi Statistikaameti poolt avaldatud andmed kooskõlas

krediidiandja poolt siseeeskirja kehtestatud arvuliste näitajatega, kuna kostja poolt muid

kulusid ei märgitud ning ka pangakonto väljavõttelt ei nähtunud suuremaid kulusid. Lisaks

arvestati krediidivõimelisuse hindamisel kohustuste suurenemise mõjuga.

17. Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses esitatud andmed piisavad veendumaks, et

vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja

krediidivõimelisuses.

Kohus selgitab, et üksnes kostja laenutaotluses esitatud andmetest lähtumine, maksehäirete

puudumise, Maksu-Tolliameti ja Rahvastikuregistri andmete kontrollimine pole piisav

veendumaks tarbija krediidivõimelisuses. Krediidiandja kogus pangakonto väljavõtte perioodi

14.04.2024 kuni 12.08.2024 kohta. Kohtu hinnangul ei ole aga krediidiandja pangakonto

väljavõtet analüüsinud piisava põhjalikkusega. Kostja sai igakuiselt töötasu 1500 eurot. Pärast

palga laekumist võttis kostja igakuiselt palga sularahas kontolt välja. 07.05.2024 võttis kostja

Placet Group OÜ-lt laenu sumas 1200 eurot ja 09.05.2020 võttis laenu 800 eurot. Laenu

maksis kostja tagasi 05.08.2024 kogusummas 2000 eurot, kandes enne kontole sularahas 2000

eurot. Kontolt nähtuvad üksnes igakuised tasumised Tele2 arvet eest. Muude kulude kandmist

kostja kontolt ei nähtu. Kohus on seisukohal, et selline kostja käitumine viitab sellele, et

kostjal võis olla ka teisi pangakontosid. Krediidiandja ei ole tõendanud, et on küsinud kostjalt

selgitusi sularaha väljavõtete ja sissemaksete kohta. Samuti ei ole hageja tõendanud, et muu

teave oli kostja krediidivõimelisuse hindamiseks piisav. Asjaolu, et tarbijal ei ole

maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta.

Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on

krediidivõimeline. Kostja ei tasunud ühtegi kuumakset.

18. Arvestades eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6

tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline, sest krediidiandjal puudusid piisavad

andmed vastavale järeldusele jõudmiseks.

19. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike

kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole

tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega,

kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet

järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

20. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne.

21. Kostja sai lepingu 2102516648 alusel krediiti kokku 1810,00 eurot, mis lepingu

tingimuste kohaselt tuli tagastada 36 kuu jooksul, VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimääraga

so 4,25% aastas, igakuise osamaksega 53,64 eurot. Kostjale edastati tasumata kohustuste osas

võlateatised 17.10.2024, 16.11.2024 ja 16.12.2024. Kostja rikkus lepingust tulenevat

kohustust, ei tasunud kokkuleppelisi osamakseid ning jäi täielikult viivitusse vähemalt kolme

järjestikuse (10.10.2024, 10.11.2024, 10.12.2024) osamakse tasumisega. Sellest tulenevalt

andis krediidiandaja kostjale 24.12.2024 teatisega võimaluse täiendava tähtaja jooksul

võlgnevuse likvideerimiseks või võla tasumise osas kokkuleppe saavutamiseks. Kuna kostja

võlgnevust hiljemalt 09.01.2025 ei likvideerinud, olles täielikult viivituses enamgi kui kolme

järjestikuse osamakse tasumisega, ütles krediidiandja lepingu üles 10.01.2025. Lepingu

katteks kostja poolt tagasimakseid tehtud pole, mistõttu on lepingu ülesütlemise eeldused

täidetud. Seega oli kostja enne lepingu ülesütlemist viivituses kolme üksteisele järgneva

tagasimaksega, mistõttu eeldused lepingu ülesütlemiseks on täidetud ning ülesütlemine on

kehtiv. Kostja ei ole krediiti tagastanud ka hiljem, mistõttu hageja nõue on muutunud

sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes. Eeltoodust tulenevalt on kostja poolt jäänud tagastamata

laenuandjale laenu põhiosa 1810,00 eurot.

22. Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on

intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või

lepinguga ei ole ette nähtud teisiti (VÕS § 94 lg 1). Hageja esitas ümberarvestuse intressi osas

(dtl 162-163), kuid alternatiivnõuet kohtule ei esitanud. Kohus arvestab intressi alates

võlgnevuse tekkimisele järgnevast päevast kuni laenulepingu ülesütlemiseni, so kuni

10.01.2025. Seisuga 11.01.2025 on sissenõutavaks muutunud intressisumma kokku 24,63

eurot.

23. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi põhinõude 1810 euro ja intressinõude 24,63

euro osas. Kohus jätab hagi rahuldamata põhinõude 181 euro, intressi 130,01 euro,

sissenõutavaks muutunud viivise 133,53 euro, alates 23.04.2025 kuni põhinõude

rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise 1991,00 eurolt

väljamõistmise ja sissenõudmiskulu 50 euro nõudes.

Menetluskulude jaotus

24. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

25. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui

kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). See, millisel

TsMS § 163 lg-s 1 nimetatud viisil kohus hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

jaotab, on Riigikohtu praktika kohaselt kohtu diskretsiooniotsus. Olukorras, kus kõik hagis

esitatud nõuded on suunatud raha maksmisele, on põhjendatud lähtuda menetluskulude

jaotamisel hageja rahaliste nõuete rahuldamise proportsioonist, kuid see ei takista kohtul

rahaliste nõuete rahuldamise ulatuse kõrval arvestada konkreetses asjas ka muid asjaolusid, sh

seda, kuidas lahenesid asjas kesksed vaidlusküsimused ja millest tingitult on pooltel

menetluses kulud tekkinud (RKTKo 28.09.2020, 2-16-8751, p 31).

26. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohtu hinnangul

on selline jaotus õiglane arvestades käesoleva hagiavalduse asjaolusid. Kohus arvestab

asjaoluga, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hageja ei

esitanud vaatamata kohtu nõudele korrektset nõude ümberarvestust, so alternatiivnõuet.

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

27. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku e-toimiku ja

posti teel ei ole õnnestunud. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja

menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal,

et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab

kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere kohtunik