3-25-2869/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-2869

Määruse kuupäev

12. september 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks väljastada talle

kambrisse isiklik varrega hari ja kühvel ning võimaldada tema

kambri igapäevane märgpesu

RESOLUTSIOON

1. Jätta X-i taotlus tõendite kogumiseks rahuldamata.

2. Jätta X-i taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.

3. Lõpetada haldusasja nr 3-25-2869 menetlus.

4. Jätta X-i riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus läbi vaatamata.

5. Jätta X-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

6. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 2-5 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

71 lg 6, § 155 lg 5, § 119 lg 1 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). Muus

osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 14. aprillil 2025 Tartu Vanglale taotluse, milles palus talle kambrisse

väljastada varrega hari ja kühvel. Samuti palus kaebaja korraldada tema kambri igapäevane

märgpesu.

2. Tartu Vangla jättis 13. mai 2025. a vastusega nr 6-7/2-25/1470-2 kaebaja taotluse

rahuldamata. S8 eluosakonnas on kinnipeetavatel võimalik kasutada vajadusel varrega

põrandaharja ja kühvlit ning varrega moppi. Sellest tulenevalt puudub vajadus kaebajale

isikliku varrega harja ja kühvli lubamiseks. Vastavalt meediku 20. märtsi 2025. a sissekandele

tuleb kaebajale väljastada varrega mopp või võimaldada tema kambri koristamine. Kaebajale

on võimaldatud varrega mopi kasutamine, mistõttu puudub vajadus võimaldada tema kambri

koristamine.

3-25-2869

3. Kaebaja esitas 16. juunil 2025 Tartu Vanglale eelnimetatud vastuse peale vaide, mille

vangla jättis 29. juuli 2025. a vaideotsusega nr 1-8/2-25/145-2 rahuldamata. Kaebaja sai

vaideotsuse kätte 30. juulil 2025.

4. Kaebaja esitas 30. augustil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse seoses Tartu Vangla 29.

juuli 2025. a vaideotsusega nr 1-8/2-25/145-2. Arst märkis korduvalt kaebaja tervisekaarti, et

kaebajale tuleb väljastada kambrisse varrega hari ja kühvel, et kaebaja saaks koristada ilma

kummardamata. Kaebajal on mitmed terviseprobleemid ning tema kambrit on vaja

igapäevaselt koristada. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist ja riigi õigusabi.

5. Tartu Vangla esitas 8. septembril 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse

menetluse materjalid.

6. Tartu Halduskohus jättis 8. septembri 2025. a määrusega X-i kaebuse käiguta ning andis

kaebajale kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks tähtaja. Kohus sai aru, et kaebaja

nõuab Tartu Vangla kohustamist väljastada talle kambrisse isiklik varrega hari ja kühvel ning

võimaldada tema kambri igapäevane märgpesu. Kaebaja sai Tartu Vangla 29. juuli 2025. a

vaideotsuse nr 1-8/2-25/145-2 kätte 30. juulil 2025 ning kaebuse esitamise tähtaeg möödus

29. augustil 2025. Kaebaja esitas kaebuse halduskohtusse alles 30. augustil 2025 ehk

hilinenult.

7. Kaebaja esitas 11. septembril 2025 kohtule tähtaja ennistamise taotluse, milles selgitab,

et tal esinevad mitmed terviseprobleemid, mis takistavad oluliselt tema võimet asjadest aru

saada ja erinevaid toiminguid teha. Kaebaja vabandab, kui kaebetähtaega rikkus. Ta ei mäleta

täpselt, millal ta kaebust sisaldava ümbriku Tartu Vanglale üle andis. Kohus saab seda

vajadusel kontrollida vangla videosalvestistelt. Vangla sageli ise hilineb vastamisel. Näiteks

haldusasjas nr 3-22-471 esitas vangla kohtule vastuse hilinenult, kuid kohus leidis, et ühe

tööpäevase hilinemisega esitatud vastuse menetlemine ei põhjusta menetluse viibimist.

Kaebaja palub arvestada, et kui ta oleks kaebuse andnud vanglale üle 29. augustil 2025, siis ei

oleks see vanglast ikka varem väljunud kui 1. septembril 2025.

KOHTU SEISUKOHT

8. HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud

tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. HKMS § 152 lg-st 3 tulenevalt

võib kohus kaebetähtaja järgimist kontrollida ja ennistamise taotluse lahendada ka enne

kaebuse menetlusse võtmist.

9. Kohus jääb 8. septembri 2025. a määruses esitatud seisukohtade juurde ning leiab, et

kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades. HKMS § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni

nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30

päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav

lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Kaebajale toimetati kohtueelset menetlust lõpetav lahend,

s.o Tartu Vangla 29. juuli 2025. a vaideotsus nr 1-8/2-25/145-2 kätte 30. juulil 2025. Seega

hakkas halduskohtule kaebuse esitamise 30-päevane tähtaeg kulgema 31. juulil 2025 ning

möödus 29. augustil 2025. Kaebaja andis kaebust sisaldava kirja Tartu Vanglale üle alles 30.

augustil 2025, mida loetakse ka kohtule kaebuse esitamise kuupäevaks (HKMS § 68 lg 4).

Kirja üleandmise kuupäeva kinnitab ümbrikul kajastuv ametniku tehtud märge, mille

usaldusväärsuses pole kohtul alust kahelda. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks kirja üleandmise

3-25-2869

kohta vanglalt videosalvestisi välja nõuda ning jätab kaebaja taotluse tõendite kogumiseks

rahuldamata (HKMS § 62 lg 2). Seega esitas kaebaja halduskohtusse kaebuse hilinenult.

10. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline

ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama

objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise

subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida.

Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku

küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest.

Mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud

eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja

arvestamisest (Riigikohtu halduskolleegiumi 16. jaanuari 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08,

p-d 16-17; 21. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12; 11. mai 2016. a määrus asjas

nr 3-3-1-18-16, p 13).

11. Tartu Vangla 29. juuli 2025. a vaideotsuses nr 1-8/2-25/145-2 on edasikaebekord ja -

tähtaeg nõuetekohaselt märgitud ning kaebajal oli võimalik seda järgida. Kohus on teadlik

kaebaja terviseprobleemidest, kuid eelkirjeldatu ei õigusta kaebaja isikut arvestades kaebuse

tähtaegselt kohtule esitamata jätmist. Kaebaja ei ole tähtaja ennistamise avalduses esitanud ka

veenvaid põhjendusi, millal ja mis moel täpsemalt viidatud terviseprobleemid tähtaja järgimist

raskendasid. Kaebaja üldsõnaline viide erinevate terviseprobleemide esinemisele ei ole tähtaja

ennistamiseks piisav. Kaebajal on arvestatav halduskohtumenetlustes osalemise kogemus.

Kaebaja on aastate jooksul Tartu Halduskohtus algatanud 493 kohtuasja, ainuüksi 2025. a on

kaebaja esitanud Tartu Halduskohtule 45 kaebust ja ühe esialgse õiguskaitse taotluse. Seega

pidi kaebaja mõistma tähtaegade järgimise vajadust ning tähtaja rikkumisega kaasnevaid

tagajärgi. Kaebajal ei olnud alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja

määramatult pika aja jooksul (Tartu Ringkonnakohtu 1. septembri 2020. a määrus haldusasjas

nr 3-20-1235, p 9; Riigikohtu halduskolleegiumi 1. oktoobri 2002. a määrus asjas nr

3-3-1-57-02, p 19). Tähtaja ennistamist ei õigusta ka asjaolu, et kaebaja ei näe tähtaja

ületamises probleemi, kuivõrd tema hinnangul ei põhjusta see menetluse viibimist. Kaebaja

viide sellele, et kohus on varasemalt vastu võtnud haldusasjas nr 3-22-471 vangla hilinenult

esitatud vastuse, ei ole asjakohane. On oluline vahe, kas tegemist on kohtu määratud vastuse

esitamise tähtajaga, mida kohtul on võimalik ise muuta (HKMS § 69 lg 1) ja mille osas saab

kohus otsustada hilinenult esitatud avalduse sisulise menetlemise, kui see ei põhjusta kohtu

arvates menetluse viibimist (HKMS § 50 lg 4), või on tegemist halduskohtumenetluse

seadustikust tuleneva kaebuse esitamise tähtajaga (HKMS §-d 46 ja 47), mida kohus ise

muuta ei saa ning mille rikkumisel on kohtul võimalik hinnata üksnes tähtaja ennistamise

põhjendatust (HKMS § 71 lg 1). Kaebaja ei ole kaebetähtaja järgmisel olnud ise piisavalt

hoolikas ning kaebaja väited ei õigusta kaebetähtaja ennistamist. Eeltoodust tulenevalt jätab

kohus kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata.

12. HKMS § 152 lg 1 p-st 2 ja § 124 lg-st 2 tulenevalt lõpetab kohus määrusega asja

menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

Eelnevat arvestades lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel käesoleva

haldusasja menetluse. Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral

samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

13. Kuna kohus lõpetab haldusasja menetluse, siis puudub vajadus lahendada taotlust

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

3-25-2869

14. Kaebaja on esitanud ka riigi õigusabi taotluse, mille kohus käesoleva määrusega lahendab.

RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi

tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda

teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik

seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi

õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1

sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund

asja otsustamist. Kaebaja on koostanud kohtule piisavalt arusaadava kaebuse ja tähtaja

ennistamise avalduse, millest nähtuvad kaebaja taotlused ning põhjendused. Kaebaja on ka

varasemalt arvukatel kordadel suutnud iseseisvalt vaatamata oma õigusalaste teadmiste

puudumisele ja terviseprobleemidele halduskohtumenetluses kaebusi ja muid

menetlusdokumente esitada. Eeltooduga on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline

halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses

selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda

initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus

kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i

taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

15. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3,

§ 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider