2-25-12754/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Jaanika Kõrgmaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. september 2025, Narva kohtumaja

Kohtuasja number

2-25-12754

Kohtuasi

M.Z-i hagi C.K vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2715,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

M.Z (ik XXX; elukoht XXX )

Hageja seaduslik

esindaja:

B.J (ik XXX; elukoht XXX ; e-post

XXX )

Kostja

C.K (ik XXX; elukoht XXX , e-post

XXX )

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M.Z-i hagi C.K vastu elatise nõudes tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt C.K-lt hageja M.Z-i kasuks alates hagiavalduse esitamisest, s.o

06.08.2025, kuni M.Z-i täisealiseks saamiseni, s.o 05.02.2035, välja igakuine elatis

summas 301,74 eurot (s.o 282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub

iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitise seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates

muutumisele järgnevast kuust.

3. Määrata, et väljamõistetud elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu

5. kuupäevaks B.J arvelduskontole nr XXX selgitusega „M.Z-i elatis“.

4. Kohtuotsuse täitmisena tuleb arvestada C.K poolt menetluse ajal tehtud võimalikke

elatise makseid.

5. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1).

7. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr

EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank).

Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada

andmed riigilõivu tasumise kohta.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

M.Z (hageja) esitas 6. augustil 2025 Viru Maakohtule hagi C.K (kostja) vastu elatise nõudes.

Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab B.J hageja seadusliku esindajana lapse nimel kostjalt

igakuise elatise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamise päevast kuni lapse täisealiseks

saamiseni. Nimelt palutakse välja mõista C.K-lt elatis M.Z-i kasuks alates hagiavalduse

esitamisest igakuise elatusrahana 301 eurot 74 senti [s.o 282,31 eurot (baassumma) + 59,43

eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis

muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitise

seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates muutumisele järgnevast kuust

kuni M.Z-i täisealiseks saamiseni 05.02.2035. a, millist summat indekseeritakse ja

korrigeeritakse alates 1. aprillist 2026 vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3–5. Määrata,

et väljamõistetud elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu viiendaks

kuupäevaks B.J arvelduskontole nr XXX selgitusega „M.Z-i elatis“. Hagiavalduses on

selgitatud, et B.J ja C.K abielust sündis XXX.a. poeg M.Z . Lapse vanemad ei ela koos üle

aasta. Lapsevanemate ühine majapidamine on lõppenud. Hageja elab koos emaga üüritud

korteris, on ema ülalpidamisel ning kostja lapse ülalpidamisel osaleb ebapiisavalt. Lapse isa ei

ole üle kolme kuu last ülalpidamisel aidanud ning elatisemakseid teinud. Pooltel puudub ka

kokkulepe elatise suuruse osas. Lapse ema on tööga hõivatud ja saab tulu töötasu näol. Ema

töökohaks on XXX-s ning töötasuks keskmiselt 900 eurot kalendrikuus (neto). Lapse ema

tegeleb lapse kasvatamisega, hoolitsemisega ja arendamisega. Sealhulgas lapse ema lahendab

kõik lapse eluga seotud igapäevased küsimused iseseisvalt. Lapse isa kohtub lapsega harva

(sh mitte igakuiselt) ning igapäevases elus ei osale. Arvestatud on ka asjaoluga, et lastetoetuse

saab täies ulatuses hageja seaduslik esindaja. Hageja ja kostja koos viibitav aeg ei kuulu

arvestamisele, kuna see on oluliselt väiksem kui keskmiselt 7 päeva kalendrikuus. Hageja

leiab, et hageja menetluskulud tuleb välja mõista kostjalt ning kostja menetluskulud tuleb jätta

kostja enda kanda. Hageja menetluskuludeks on käesoleval ajal: - õigusabikulud 150 eurot

(hagiavalduse koostamine, 1 h x 150 EUR/h (s.o koos käibemaksuga)); Kokku: 150 eurot. So

hagiavalduse koostamine, 1 h, JeweLex Advokaadibüroo, vandeadvokaat Margus Kiir.

Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja

kohtumenetlusega. Hageja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane.

Kohus võttis 8. augusti määrusega hageja 6. augusti 2025 hagi menetlusse. Kohus kohustas

kostjat esitama 20 kalendripäeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest kohtule kirjaliku

vastuse hagile. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 8. augustil 2025

kättetoimetamisportaali kaudu. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise

korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

19. augustil 2025 esitas M.Z Viru Maakohtu venekeelse e-kirja. Kohus vastas 22. augustil

2025 nimetatud kirjale ja selgitas kostjale, et vastavalt kohtute seaduse § 5 lg 1 ja

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 32 lg 1 toimub kohtumenetlus ja kohtu

asjaajamine eesti keeles. Seega peavad kõik kohtule esitatavad dokumendid olema koostatud

eesti keeles või esitatud koos tõlkega eesti keelde (TsMS § 32 lg 1 ja 33 lg 1). Võõrkeeles

esitatud avaldused, taotlused ja muud dokumendid jätab kohus tähelepanuta TsMS § 33 lg 3

alusel. Kohus andis kostjale tõlke esitamiseks 5 päevase tähtaja alates kirja kättesaamisest

arvates. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt vastanud, võib kohus rahuldada hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 alusel.

Samuti märgis kohus, et vastus hagiavaldusele tuleb allkirjastada, kas käsitsi või digitaalselt.

Kohtu vastus toimetati kostjale kätte 27. augustil 2025 AET-i kaudu.

Kostja kohtule hagiavalduse vastust tähtajaks ei esitanud ega taotlenud tähtaja pikendamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte

toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel

juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult

hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse

korral õiguslikult põhjendatud.

Kohus teeb TsMS § 444 lg 3 alusel tagaseljaotsuse põhjendava osata. Kui kostja esitab kaja ja

kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust põhjendava osaga kaja

lahendamise määruses (RKTKm 17.12.2014, 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist. Ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise (TsMS § 164 lg 1;

RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 21). TsMS § 164 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud

poolte endi kanda. Asjas ei esine asjaolusid, mis tingiksid TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud

menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvale kaldumise või annaksid alust järeldada, et kulude

poolte endi kanda jätmine ei oleks õiglane või esineksid TsMS § 164 lg-s 3 sätestatud

asjaolud. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei ole vajalik

menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu muuhulgas ka elatise

nõudmise hagi läbivaatamise eest.

Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS §

468 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Jaanika Kõrgmaa

kohtunik