2-25-9936/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Määruse tegemise aeg ja koht

12. september 2025.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-9936

Tsiviilasi If P&C Insurance AS-i avaldus R. K. vastu kahju

hüvitamise nõudes

Menetlusosalised ja nende Avaldaja: If P&C Insurance AS (registrikood 10100168),

esindajad lepinguline esindaja jurist Fränk Valdmann

Puudutatud isik: R. K. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada If P&C Insurance AS-i avaldus R. K. vastu.

2. Välja mõista puudutatud isikult R. K. (isikukood XXX) avaldaja If P&C Insurance AS

(registrikood 10100168) kasuks põhivõlgnevus 1785,46 eurot, seisuga 01.07.2025

sissenõutavaks muutunud viivised 144,74 eurot ning viivised põhivõlgnevuselt (1785,46

eurot) alates 02.07.2025 kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

3. Jätta menetluskulud puudutatud isiku R. K. kanda.

4. Rahuldada avaldaja If P&C Insurance AS-i avaldus menetluskulude

kindlaksmääramiseks ning määrata avaldaja menetluskulude suuruseks 470 eurot.

5. Välja mõista puudutatud isikult R. K. (isikukood XXX) avaldaja If P&C Insurance AS

(registrikood 10100168) kasuks menetluskulud 470 eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg

1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse

esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

ASJAOLUD JA MEENETLUSE KÄIK

2-25-9936

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. If P&C Insurance AS esitas 01.07.2025 (täiendatud 01.07.2025) avalduse R. K. vastu kahju

hüvitamise nõudes. Avaldaja palub mõista puudutatud isikult välja põhivõlg (kahju) 1785,46

eurot, sissenõutavaks muutunud viivised perioodi 16.10.2024 kuni 01.07.2025 eest 144,74

eurot ja jooksvad viivised alates 02.07.2025 põhivõlgnevuselt (1785,46 eurot) kuni selle

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

2. Avalduse kohaselt toimus 10.05.2024 korteriomandis aadressil XXX veekahju.

Korteriomandi asukohaga XXX omanikuks on M. J. ja kindlustusvõtjaks on K. T., kes on

sõlminud avaldajaga kodukindlustuslepingu nr XXX (poliis nr XXX). Avaldaja on

kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil XXX. Kindlustuslepingus kokkulepitud

omavastutus on 285 eurot.

3. Korteriomandi asukohaga XXX omanikuks on puudutatud isik R. K..

4. Silverson Advisory OÜ teostas 23.05.2024 kahjustada saanud korteri XXX esmase ülevaatuse

ning koostas ülevaatuse akti, mille kohaselt sai kannatanu korteris kahjustada: esikus ja

köögis laminaatparkett, WC-s lagi (laigud peal), garderoobis lagi ja püstakuplaat, mis asub

garderoobi seinas. Silverson Advisory OÜ akti kohaselt võis kahju alguse saada ühistu poolt

teostatud püstakutoru vahetusest.

5. Avaldaja selgitab (dtl 100), et Silverson Advisory OÜ ülevaatuse akt kahju põhjuse osas oli

esialgne ja kahtlev (märkmed küsitavad) vastavalt kahju saanud korteri seisukorrale. Avaldaja

pöördus ka korteriühistu poole. Pae tn 58 korteriühistu elamu hooldaja PLM Hoolduse OÜ

akti kohaselt sai korteriühistu avarii- dispetšer 10.05.2024 kell 19:58 teate, et objektil Pae tn

58 uputab korter nr XXX alumisi kortereid nr XXX ja XXX. Veekahju põhjustas korteris nr

XXX lahti läinud pesumasina vee äravoolu ühendus. Vesi jooksis põrandale ja sealtkaudu

alumistesse korteritesse. Hoone ühisosale kuuluvad vee- ja kanalisatsioonipüstikud olid

terved ja kuivad.

6. Silverson Advisory OÜ tegi 03.06.2024 korteri XXX remondiks hinnapakkumise 2040,56

eurot.

7. Avaldaja hüvitas kindlustuslepingu alusel XXX korteriomanikule kahju kogusummas

1785,46 eurot (s.o 25.06.2024 makse 1755,56 eurot ja 22.07.2024 makse 29,90 eurot).

8. Avaldaja esitas 06.09.2024 ja 27.09.2024 puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise

nõude ning andis kahju hüvitamiseks 10 päeva, kuid puudutatud isik kahju ei hüvitanud.

Avaldaja volitas Julianus Inkasso OÜ-d kahju sisse nõudma ning Julianus Inkasso OÜ edastas

08.10.2024 puudutatud isikule võlateatise kahju hüvitamiseks tähtajaga 15.10.2024.

Puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud.

Puudutatud isiku seisukoht

9. Puudutatud isikule R. K.le on avalduse materjalid tähtsaadetisena saatmisega isiklikult

allkirja vastu kätte toimetatud 13.08.2025, kuid puudutatud isik avaldusele oma seisukohta

kohtu määratud tähtajaks (s.o 27.08.2025) ei esitanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

10. Korteriomaniku avalduse asjas, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme

valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike

ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, vaatab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 475 lg 1 p 13 ja 61. ptk sätete järgi läbi hagita menetluses. Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi otsuse nr 2-19-19516/13 punkti 14 järgi lahendatakse hagita menetluses mh

2-25-9936

kahju hüvitamise nõuded, mille esitab kindlustusandja, kuivõrd temale on VÕS § 173 ja VÕS §

492 lg 1 järgi üle läinud nõue kahju tekitaja vastu. Seega tuleb esitatud avaldus lahendada hagita

menetluses. TsMS § 476 lg 1 alusel algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud

isiku või asutuse avalduse alusel. TsMS § 614 lg-st 1 tulenevalt on menetlusosalisteks avaldaja ja

puudutatud isik. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete

kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Juhindudes TsMS § 477 lg-st 7

kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta

ei ole esitatud vastuväiteid

11. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et avaldaja

nõue on põhjendatud, millest tulenevalt rahuldab kohus avalduse. Kohus põhjendab

kohtulahendit järgmiselt.

12. Esmalt tuvastab kohus, kas avaldaja kui kindlustusandja on õigustatud isik kahjunõude

esitamiseks.

13. Avalduse kohaselt toimus 10.05.2024 korteriomandis aadressil XXX veekahju. Pae tn 58

korteriühistu elamu hooldaja PLM Hoolduse OÜ 23.05.2024 akti (dtl 63-64) kohaselt sai

korteriühistu avarii- dispetšer 10.05.2024 kell 19:58 teate, et objektil Pae tn 58 uputab korter nr

XXX alumisi kortereid nr XXX ja XXX. Veekahju põhjustas korteris nr XXX lahti läinud

pesumasina vee äravoolu ühendus, mistõttu jooksis vesi põrandale ja sealtkaudu alumistesse

korteritesse (hoone ühisosale kuuluvad vee- ja kanalisatsioonipüstikud olid terved ja kuivad).

Korteriomandi asukohaga XXX omanikuks on M. J. ja kindlustusvõtjaks on K. T., kes on

sõlminud avaldajaga kodukindlustuslepingu nr XXX (poliisi nr XXX) (dtl 58 jj). Avaldaja on

kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil XXX. Avaldaja kui kindlustusandja on

kindlustuslepingu alusel hüvitanud kahjustada saanud XXX korteriomanikule tekkinud kahju

kokku 1785,46 eurot (dtl 79-80).

14. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle

kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.

15. Kuivõrd avaldaja kindlustusandjana on hüvitanud kahjustada saanud korteri omanikule

kui kindlustusvõtjale tekkinud kahju, siis on kahjustada saanud korteriomaniku nõue hüvitatud

kahju ulatuses läinud üle avaldajale. Seega on avaldajale üle läinud kindlustusvõtja nõue 1785,46

euro ulatuses.

16. Järgnevalt tuvastab kohus, kas avaldaja kahjunõude eeldused on täidetud, st kohustuse

rikkumine, kahju tekkimine, põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel ning vastutus.

17. Riigikohus on selgitanud, et korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe, millest

tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab mh nõuda VÕS § 115 lg 1

alusel. Korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline

seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele

kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhete,

mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu (vt Riigikohtu 13.

veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 23). Korteriomaniku kohustus hoiduda

teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud korteriomand- ja

korteriühistuseaduse erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma

korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KrtS § 31

kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid (vt Riigikohtu 13.02.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-

1-186-12, p 10). Juhul, kui üks korteriomanik tekitab teisele kahju korteriomandit kasutades, on

kahju hüvitamise üldsätteks VÕS § 115 lg 1.

18. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS

§ 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega,

mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel.

2-25-9936

19. VÕS § 115 lg 1 teise alternatiivi kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui

võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul

põhjusel hüvitamisele.

20.Riigikohus on selgitanud, et kannatanud korteriomanik (avaldaja) võib VÕS § 115 lg 1 ning

§de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult (puudutatud isik) kahju hüvitamist, kui on

täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

17312, p 15:

-

teine pool on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

-

teine pool vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103 lg 1);

-

korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

-

kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

-

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

21. Vastavalt eeltoodule tuleb kohtul kontrollida, kas eeltoodud punktis nimetatud kahjunõude

eeldused on täidetud.

-

kohustuse rikkumine

22. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning

seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele

ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega on korteriomanikul kohustus hoida korras

eriomandi ese ning hoiduma eriomandi eseme kasutamisel tegevusest, mis võib omada teistele

kaasomanikele kahjulikku mõju.

23. AÕS § 72 viiendas lõikes sätestatakse, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt

kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi

kaasomanike huvidele ning et kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu

põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.

24. Avaldaja selgitab (dtl 100), et Silverson Advisory OÜ ülevaatuse akt (dtl 63 jj) kahju

põhjuse osas oli esialgne ja kahtlev (märkmed küsitavad) vastavalt kahju saanud korteri

seisukorrale. Avaldaja pöördus ka korteriühistu poole. Pae tn 58 korteriühistu elamu hooldaja

PLM Hoolduse OÜ akti (dtl 62) kohaselt sai korteriühistu avariidispetšer 10.05.2024 kell 19:58

teate, et objektil Pae tn 58 uputab korter nr XXX alumisi kortereid nr XXX ja XXX. Veekahju

põhjustas korteris nr XXX lahti läinud pesumasina vee äravoolu ühendus. Vesi jooksis põrandale

ja sealtkaudu alumistesse korteritesse. Hoone ühisosale kuuluvad vee- ja kanalisatsioonipüstikud

olid terved ja kuivad. Kohus on seisukohal, et avaldaja on usutavalt põhistanud, et kahju sai

alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist.

25. Puudutatud isikuks on R. K., kellele kuulub korter asukohaga XXX, kust sai vastavalt Pae

tn 58 korteriühistu elamu hooldaja PLM Hoolduse OÜ 23.05.2024 aktile (dtl 62) alguse

veeavarii, mille tulemusel voolas vesi alumisse korterisse nr XXX. Järelikult ei hoidunud

puudutatud isik tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest

tekkivad mõjud. Kohtu hinnangul on puudutatud isik rikkunud KrtS § 31 lg 1 p-s 1 toodud

kohustust. Seadusest tulenevat hoolsuskohustust saab rikkuda nii tegevusega kui tegevusetusega.

Puudutatud isiku vastutus ei sõltu kohustuse rikkumise viisist, vaid rikkumise faktist. Vastutuse

seisukohalt ei oma tähtsust, millisel konkreetsel põhjusel veeavarii tekkis ja vesi alumise naabri

(XXX) korterisse voolas.

2-25-9936

-

kahju tekkimine

26. Avalduse kohaselt selgus 23.05.2024 teostatud ülevaatusest (dtl 63 jj), et kahjustada sai

korteriomandi XXX: esikus ja köögis laminaatparkett, WC-s lagi (laigud peal), garderoobis lagi

ja püstakuplaat, mis asub garderoobi seinas (dtl 63 jj; dtl 65-74). Kahju ülevaatuse aruandes on

kahju ülevaatuse käigus tehtud fotod (dtl 65-74), mis tõendavad, et korteri nr XXX siseviimistlus

sai kahjujuhtumi tagajärjel kahjustada.

27.VÕS § 127 lg 1, 3 ja 4 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise

kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; seadusest tulenevat kohustust rikkunud

lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või

pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske

hooletuse tõttu; isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb,

on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

28. Avaldaja on tõendanud, et korteriomand XXX sai kahju (kahjustunud esikus ja köögis

laminaatparkett, WC-s lagi (laigud peal), garderoobis lagi ja püstakuplaat, mis asub garderoobi

seinas) (dtl 63-74). Seejuures on KrtS § 31 lg 1 p-s 1 toodud kohustuse eesmärgiks muuhulgas

hoida ära teise kaasomaniku vara kahjustamine (vt ka 3-2-1-129-13, p 34). Seega tuleb kahju

hüvitada tekkinud ulatuses (VÕS § 127 lg 2). Puudutatud isikule pidi olema kahju tekkimine

ettenähtav, st et pesumasina veetoru ühenduse katkemise korral võib vesi tungida gravitatsiooni

mõjul läbi ehituskonstruktsioonide ja kahjustada teist kaasomanikku (VÕS § 127 lg 3).

- põhjuslik seos

29. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille

järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese

sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Tegevusetuse korral saab kasutada

asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas

kahju oleks siis jäänud olemata (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

17312, p 18). Põhjuslik seos ei pea VÕS § 127 lg 4 järgi olema alati vahetu, s.t. tekkinud kahju ei

pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg.

30. Kuivõrd puudutatud isik ei hoidnud korras pesumasina vee äravoolu ühendust

(rikkumine; dtl 62) ja kindlustatud korteri omanikul tekkis kahju (korterile tekkinud

veekahjustused; dtl 63 jj), esineb rikkumise ja kahju vahel põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui

pesumasina veetoru ei oleks lekkinud, ei oleks ka korter nr XXX kahjustad saanud.

- vastutus

31. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui

rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Eeltoodust

tuleneb, et oma kohustuste rikkumisel vastutab kaasomanik sõltumata süüst. Kaasomanik ei

vastuta VÕS § 103 lg 2 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et

rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Käesoleval juhul ei ole kohtu ette toodud puudutatud isiku

vastutust välistavaid asjaolusid.

- kahju suurus

32. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid

VÕS § 132 sätestatud ulatuses (Riigikohtu 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, p

10). Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige

asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (Riigikohtu 25.

veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 15).

2-25-9936

33. Silverson Advisory OÜ teostas 23.05.2024 kahjustada saanud korteri XXX ülevaatuse

ning koostas ülevaatuse akti (dtl 63 jj), mille kohaselt sai kannatanu korteris kahjustada: esikus ja

köögis laminaatparkett, WC-s lagi (laigud peal), garderoobis lagi ja püstakuplaat, mis asub

garderoobi seinas. Silverson Advisory OÜ tegi 03.06.2024 korteri XXX remondiks

hinnapakkumise 2040,56 eurot (dtl 75-78). Avaldaja hüvitas kahju kokku 1785,46 eurot (s.o

25.06.2024 makse 1755,56 eurot ja 22.07.2024 makse 29,90 eurot) (dtl 79-80). Kohtu hinnangul

on avaldaja kahjunõue 1785,46 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

34. Lisaks on avaldaja esitanud viiviste nõuded: sissenõutavaks muutunud viivised perioodi

16.10.2024 kuni 01.07.2025 eest 144,74 eurot ja jooksvad viivised alates 02.07.2025

põhivõlgnevuselt (1785,46 eurot) kuni selle tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

ulatuses.

35. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

36. Kahjunõudes (dtl 84) palus avaldaja kahju hüvitada hiljemalt 15.10.2024. Seega muutus

avaldaja nõue sissenõutavaks alates 16.10.2024. Kohtu hinnangul on avaldaja viiviste nõuded,

s.o sissenõutavad viivised perioodi 16.10.2024 kuni 01.07.2025 eest 144,74 eurot ning

edasiulatuvad viivised alates 02.07.2025 põhinõudelt (1785,46 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras, põhjendatud ja kuulub rahuldamisele

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

37. TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane,

muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Arvestades asjaoluga, et kohus rahuldab avalduse, tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku

kanda.

38. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid

(vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus

selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid

õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.

39. Avaldaja on ühes avaldusega esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et

avaldaja menetluskuludeks on riigilõiv 50 eurot ning õigusabikulud 591,50 eurot (s.o 3,5 tundi

tööd tunnihinnaga 169 eurot). Avaldaja kinnitab, et ta on käibemaksukohustuslane ning kõik

menetluskulud on seotud tsiviilasja 2-25-9936 menetlusega. Lisaks palub avaldaja kohustada

puudutatud isikut tasuma viivist hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt vastavalt VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatule alates menetluskulude suurust kindlaks määrava lahendi

jõustumisest kuni selle täitmiseni (TsMS § 177 lg 4). Avaldus vastab TsMS § 176 lg 1 ja 5

nõuetele.

40. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid

(vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

2-25-9936

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus

selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid

õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.

41. Riigikohus on varasemalt leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu

suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus on 14.04.2021. a määruses

tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud

siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu

suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis

menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks

vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1

tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava

kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike

menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra

korrutisele.

42. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 4 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud ning seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt,

kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav

advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 144 p 2

kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks ka menetlusosaliste postikulud. TsMS § 143 p 2 kohaselt

asja läbivaatamise kuluks tõendi saamise kulud, mh tõlkekulud.

43. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb hagejal

kostjale hüvitada – tegemist on vältimatu kuluga. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on avaldaja

tsiviilasja menetluses tasunud riigilõivu 50 eurot. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb puudutatud

isikul avaldajale hüvitada tsiviilasjas avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot.

44. Kohus peab avaldaja juristist lepingulise esindaja põhjendatud ja turuolukorraga

kooskõlas olevaks tunnihinda 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul on avaldajale

osutatud õigusteenuse maht (s.o 3,5 tundi tööd), arvestades vaidluse ulatust ja keerukust ning

koostatud menetlusdokumentide sisu, samuti põhjendatud ja vajalik. Avaldaja menetluskulude

nimekirjas esile toodud toiminguid nii eraldi hinnates kui ka õigusteenuse mahtu kogumis

hinnates, ei tuvasta kohus ülemäärast või põhjendamatut õigusabi. Eeltoodust lähtuvalt tuleb

puudutatud isikul avaldajale hüvitada õigusabikulud 420 eurot (3,5x120).

45. Avaldaja on kandnud põhjendatud menetluskulu kokku 470 eurot (50+420), mis kuulub

puudutatud isikult väljamõistmisele.

46. Avaldaja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et kohtumääruse

jõustumisest kuni täitmiseni tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

47. TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv kohtunik