2-24-146029/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. september 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-146029

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi I.O vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2066,79 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja B2 Impact OÜ, registrikood 11542046;

lepinguline esindaja Pille Martin;

kostja I.O, isikukood XXX.

Menetluse liik

kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või

kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Kaja tuleb esitada Tartu Maakohtule (asukoht J. Liivi 4, 50409 Tartu; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee).

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; tahteavaldus kaja esitamiseks; samuti

tuleb esile tuua asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning

selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab

nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal

esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid. Kaja ja

menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (asukoht

Veski 32, 50409 Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või

on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja

see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. IPF Digital AS (endine Credit24) (krediidiandja) ja I.O (kostja) sõlmisid 22.03.2019

krediidikontolepingu nr 4314375 krediidilimiidiga 750 eurot. 10.06.2019 esitas

klient krediidikonto avamise taotluse limiidile 1400 eurot (leping nr 4422569).

04.10.2019 esitas klient krediidikonto avamise taotluse limiidile 1600 eurot (Leping

nr 4571719). Lepingute krediidi kulukuse määrad olid vastavalt 59,28%, 60,03% ja

57,98%, hiljem 45,67%.

2. Krediidikonto on kliendile avatav limiit, mille raames saab klient raha vabalt

kasutusse võtta, seda tagastada ja uuesti kasutusse võtta. Krediidiandja on teinud

kostja arvelduskontole väljamakseid kokku 22-l korral ajavahemikul 22.03.2019

kuni 18.01.2024 kokku 4227,62 eurot.

3. Kostja on lepingu katteks tagasimakseid teinud kokku 6072,39 eurot, millest

krediidiandja on arvestanud põhiosa katteks 2627,62 eurot, intressi katteks 3428,79

eurot, võla sissenõudmisega tekkinud kulud 15 eurot ja viivise katteks 0,98 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

5. TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama

paragrahvi kuues lõige sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega,

kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

6. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud elektrooniliselt

kättetoimetamisportaali kaudu 05.03.2025. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku

vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, mistõttu loeb kohus, et

kostja on omaks võtnud hagiavalduses esitatud faktilised väited.

7. Tarbijakrediidileping on võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 järgi krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või

kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Riigikohus on selgitanud, et

tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist, kui majandus- või kutsetegevuses

tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti. Vastupidist tuleb tõendada

krediidiandjal (RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479, p 11).

8. Hagiavalduse järgi sõlmisid IPF Digital AS ja kostja 2019. a krediidikonto lepingud

ehk tarbijakrediidilepingud. Hagi asjaoludest nähtuvalt tegutses krediidiandja oma

majandus- või kutsetegevuses ning kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 mõistes, seega on

eelduslikult tegemist tarbijakrediidisuhtega VÕS § 402 lg 1 mõistes. Hageja ei ole

vastupidist tõendanud. Kohus on hagejale selgitanud tarbijakrediidilepingutele

kohalduvaid õigusnorme ja hageja tõendamiskoormist 29.01.2025 määruses.

9. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel,

mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada

tehingu tühisuse, sh hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse

aluseid ka omal algatusel (vt RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20, RKTKo

25.09.2013, 3-2-1-83-13, p 12, RKTKo 21.11.2008, 3-2-1-111-08, p 23; RKTKo

17.12.2009, 3-2-1-137-09, p 12). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on

seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele

krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest

kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles

sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma

tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus

on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline

seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et

liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja

lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5.

märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46 ja

RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p-d 13 ja 26).

10. VÕS § 4034 lg 1 ja 6 sätestavad, et krediidiandja on kohustatud seoses

tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet ning krediidiandja

võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 alusel on

vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise

tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal.

11. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise

seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab

krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034

lg 2 kolmas lause). Krediidiandja peab minimaalselt koguma teabe järgmiste

tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku

suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust

ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning

sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised

kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka

nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste,

sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui

krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister,

kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida

tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui

muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui

krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et

tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

(RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 18).

12. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima

nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud,

mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud

tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2

esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima

KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034

lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse

sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija

sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2).

Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi

asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on

tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).

Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse

hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa

ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja

sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi

arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja

krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida

laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka

pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.2). Kui ilmnevad

asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt

esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete

vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (RKTKm

24.11.2023, 2-21-13098, p-d 20-21).

13. Kohus on seisukohal, et hagiavalduses toodud asjaoludel ei ole krediidiandja

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kuigi krediidiandja on kogunud

teavet kostja sissetulekute kohta, ei ole ta rakendanud piisavat tähelepanu kostja

kohustuste suuruse ja olemuse kindlakstegemisele ega rakendanud mõistlikku

hoolsust asjaolude, sh kostja krediidikäitumise hindamisel. Krediidiandja võib

tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse

hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud,

et tarbija on krediidivõimeline. Arvestades, et kostja sissetulekud olid esimese

lepingu sõlmimisel 600 eurot ja teiste lepingute puhul 700 eurot kuus, ei ole hageja

põhistanud kostja võimet kokkulepitud tingimustel krediit koos kõrvalkuludega

tagastada, sh arvestades isiku mõistlikuks ülalpidamiseks vajalikku. Hageja ei ole

põhjendanud, millisel alusel on ta krediidilimiiti ühe kalendriaasta sees korduvalt

tõstnud, samuti ei nähtu olevat arvesse võetud, kas lühikese aja jooksul aina

suuremas summas laenu taotlemine võib viidata kostja riskikäitumisele või

makseraskustesse sattumisele. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja olnud kostja

krediidivõimet kontrollides hoolas ja käitunud eelnevat arvestades vastutustundetult

suurendades niivõrd lühikese perioodi jooksul niigi kostja igakuiseid sissetulekuid

ületavat krediidilimiiti rohkem kui kahekordselt.

14. Riigikohus on selgitanud, et kui hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, saab hagi olla õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud

põhinõude ja maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi ulatuses (v.a VÕS §

4034 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral) ja kohus võib teha

tagaseljaotsuse üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja lubatud intressi

ulatuses. Silmas tuleb pidada, et tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus,

vaid õigus ja õiguslikult põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka

hagile vastamata jätmise korral jätma rahuldamata (RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-

17, p 16; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 26).

15. Hageja toob hagiavalduses esile, et lepingute kehtivuse ajal on kostjale tehtud

väljamakseid kokku 4227,62 eurot ning kostja on tagastanud 6072,39 eurot. Seega

on kostja mõlema lepingu alusel saadu tagastanud.

16. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.

17. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kuna kostja ei ole

menetluses osalenud, puuduvad tal hüvitatavad menetluskulud. Kuna hageja

menetluskulud jäävad tema enda kanda, puudub vajadus nende

kindlaksmääramiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Niinemets

kohtunik