3-25-1949/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-25-1949

Määruse kuupäev

12. september 2025

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks võimaldada tal

kasutada arvutiruumi vähemalt neli tundi päevas

Menetlusosalised

Kaebaja X

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi

vaatamata.

3. Jätta X-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

4. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punktide 1–3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 26. märtsil 2025 vanglale taotluse, milles soovis saada

juurde arvutiruumi kasutusaega, sest kahe tunnine piirang ei võimalda tal oma õigusi kaitsta ja

piirab ka esindusõiguse realiseerimist. X märkis, et tema esindatavate hulka arvestades tuleb

talle võimaldada arvutiruumi kasutamist vähemalt neli tundi või enam.

2. Tartu Vangla jättis 14. aprilli 2025. a vastusega nr 6-7/2-25/1206-2 X-i 26. märtsi 2025. a

taotluse rahuldamata ega pidanud põhjendatuks määrata X-ile arvutiruumi kasutamise

võimaldamiseks fikseeritud minimaalset aega.

3. X esitas 5. mail 2025 Tartu Vanglale vaide, milles märkis, et talle pole tagatud arvutiruumi

kaudu õigus ausale ja õiglasele menetlusele ning ta jääb enda taotluse juurde.

3-25-1949

4. Tartu Vangla jättis 10. juuni 2025. a vaideotsusega nr 1-8/2-25/92-2 X-i vaide rahuldamata.

5. X esitas 13. juunil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu seoses

arvutiruumi kasutamise piiranguga. Kaebaja viitab 10. juuni 2025. a vaideotsusele nr

1-8/2-25/92-2 ning märgib, et jääb vaides esitatud nõude juurde ja palub kohustada Tartu

Vanglat võimaldama talle õigusabi osutamist vajamineval minimaalsel määral. Kaebaja leiab,

et vangla kahjustab oma tegevuse ja tegevusetusega kaebaja ja tema klientide põhiõigust

õiglasele ja ausale menetlusele ning takistab nende õigust pöörduda kohtusse. Kaebaja esindab

isikuid, kes ei suuda end ise menetluses esindada. Kaebaja sõnul vajab ta õigust osaleda

menetluses igapäevaselt vähemalt neli tundi.

Kaebuses on esitatud taotlus riigilõivust vabastuse saamiseks. Kaebaja väitel ei suuda ta oma

majandusliku seisu tõttu menetluskulusid tasuda.

Kaebuses on esitatud ka riigi õigusabi taotlus. Kaebaja sõnul ei suuda ta ennast enda esitatud

kaebuste suure hulga tõttu ise esindada. Kaebaja hinnangul tuleb arvestada ka seda, et vangla

piirab meelevaldselt ligipääsu menetlustele. Kaebajale on keelatud tahvelarvuti kasutamine ja

seega ka ligipääs menetlusdokumentidele. Vastutaja laseb alates 27. veebruarist 2025 kasutada

kaebajal arvutiruumi, mis tähendab seda, et vastutaja otsustab, mis päeval kaebaja

dokumentidele ja menetlustele ligi pääseb ja kui kauaks ta saab nendele ligipääsu. Kaebaja saab

kasutada arvutiruumi kaks tundi päevas. Kaebaja vajab riigi õigusabi, et keegi esindaks teda

menetlustes, millele tal on ligipääs oluliselt piiratud.

6. Vastusena kohtunõudele edastas Tartu Vangla 17. juunil 2025 kohtule X-i vanglale esitatud

26. märtsi 2025. a taotluse nr 2-25/2-2/2585, Tartu Vangla 14. aprilli 2025. a taotluse

rahuldamata jätmise otsuse nr 6-7/2-25/1206-2, X-i 5. mai 2025. a vaide nr 2-25/2-2/5615 ja

Tartu Vangla 10. juuni 2025. a vaideotsuse nr 1-8/2-25/92-2.

KOHTU SEISUKOHT

7. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja

tegelikust tahtest (HKMS § 2 lg 4).

Kohus mõistab, et kaebaja esitas kohtule kohustamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 2) ning ta

soovib, et kohus kohustaks Tartu Vanglat võimaldama tal kasutada arvutiruumi vähemalt neli

tundi päevas.

8. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb

alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest kaebusega kaitstava

õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline.

8.1. Kohtu hinnangul ei ole kohustamiskaebusel eduväljavaateid.

HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse

kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks võib kaebuse

3-25-1949

esitada vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2). Kuna kaebaja saab pöörduda

halduskohtusse üksnes enda, mitte teiste kinnipeetavate õiguste kaitseks, hindab kohus

vastustaja tegevuse õiguspärasust üksnes kaebaja õiguste võimalikust riivest lähtudes.

Vangistusseaduse (VangS) § 311 lg 1 sätestab, et kinnipeetaval ei ole lubatud kasutada

internetti, välja arvatud turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral ja järelevalve all,

vanglateenistuse poolt selleks kohandatud seadmetes lubatud veebilehele juurdepääsuks ning

kinnipeetavale vajaliku teenuse või muu käesoleva seaduse eesmärkidega kooskõlas oleva

internetilahenduse kasutamiseks. Veebilehtede loetelu ja interneti kaudu kinnipeetavale

võimaldatavate vajalike teenuste ning internetilahenduste kasutamise tingimused, korra ja

turvanõuded on justiitsminister kehtestanud VangS § 311 lg-s 2 sätestatud volitusnormi alusel

30. novembri 2000. a määruses nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE). Nimetatud määruse

kohaselt võib vanglateenistus võimaldada kinnipeetaval muu hulgas kasutada kinnipeetavale

kohandatud e-toimiku süsteemi ning esitada vanglale interneti kaudu pöördumisi (VsKE § 522

lg 1 p-d 1 ja 2).

Vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda, et ta

saaks vanglas kasutada arvutit piiramatult. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt on vanglal

avaliku võimu kandjana kohustus toimingut teha juhul, kui talle tuleneb vastav kohustus

kehtivast õigusest. Seega ei saa vanglat kohustada tagama kaebajale arvuti kasutamise

võimalust teatud kindlas ajalises ulatuses. Kuna tegemist on piiratud ressursiga, on vanglal –

tehnilise võimekuse olemasolu korral – kohustus võimaldada kinnipeetaval kasutada arvutit

mõistlikus ulatuses. Kaebaja poolt 2025. a esimestel kuudel Tartu Halduskohtule esitatud

pöördumiste rohkus ei jäta kahtlust, et ta on saanud oma õiguste kaitseks piisaval määral arvutit

kasutada.

8.2. Kohus ei pea kaebaja õiguste riivet praeguse juhtumi asjaoludel intensiivseks. Võttes

arvesse, et kaebajal on võimalik esitada pöördumisi nii kohtule kui vanglale ka paberil, ei saa

vanglale etteheidetav tegevus kaebaja õigusi intensiivselt riivata. Kaebaja ei ole viidanud

ühelegi konkreetsele kohtuasjale, kus ta poleks saanud seoses arvuti kasutamise ajapiiranguga

pöördumisi esitada või toimiku materjalidega tutvuda.

9. Eeltoodust tulenevalt tagastab halduskohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

Kohus selgitab, et kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras

pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

10. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamise taotlust, mistõttu jääb see läbi vaatamata.

11. Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse. Kohtule arusaadavalt taotleb kaebaja riigi

õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5).

RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi

tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha

üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused

riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.

RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

3-25-1949

Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 5, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja

võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.

Kaebaja on korduvalt halduskohtu poole pöördunud ja suutnud enda õigusi kohtumenetluses

kaitsta, seega ei ole riigi õigusabi andmine RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt põhjendatud. Asjaolu, et

kaebajal on pooleli palju vaidlusi, ei tingi kohtu hinnangul seda, et kaebaja ei oleks ise

võimeline oma õigusi kaitsma. Kohus ei pea kaebajale riigi õigusabi andmist põhjendatuks ka

RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel, kuna asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks

ilmselt vähene.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

12. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja

§ 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen