3-24-3395/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.09.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3395

Haldusasi

C.Z-i Rae vallalt varalise kahju hüvitise väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – C.Z

Vastustaja – Rae vald, esindaja Helle Semmel

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada C.Z-i kaebus osaliselt. Mõista Rae vallalt C.Z-i kasuks välja varalise

kahju hüvitis 1075,54 eurot ja viivis 87,84 eurot.

2. Vastustajal tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses järgmiselt:

2.1.

põhinõude 948,52 euro suuruselt osalt alates kohtuotsuse kuulutamisele

järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni;

2.2.

põhinõude 127,02 euro suuruselt osalt alates 01.10.2025 kuni põhinõude

tasumiseni.

3. Mõista Rae vallalt C.Z-i kasuks välja menetluskulud 32,30 eurot.

4. Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi ning kaebaja lapse nimi ja

sünniaeg tähemärkidega.

KOHTU SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 13.10.2025

(HKMS § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks

võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184 lg-d 1 ja 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, siis tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p

9).

3-24-3395

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. C.Z esitas 03.02.2021 Rae vallale taotluse võimaldada tema lapsele (sündinud

yy.yy.yyyy) koht Rae valla munitsipaallasteaias alates 25.07.2022. Ta soovis

lasteaiakohta Peetri teeninduspiirkonna lasteaeda, esimese eelistusena Peetri

Lasteaeda, teise eelistusena Aruheina Lasteaeda.

2. Rae vald ei pakkunud kaebajale soovitud ajal lasteaiakohta elukohajärgses

lasteaias ega teavitanud kohast ilmajätmisest.

3. Rae vald tegi lapsele kohapakkumise Peetri Lasteaeda ning laps hakkas seal

käima 26.08.2024, 3 aasta ja 7 kuu vanuselt.

4. Kaebaja esitas 12.11.2024 Rae vallale taotluse hüvitada talle perioodil august

2022 – august 2024 tekitatud kahju summas 1104,55 eurot.

5. Rae vald jättis kaebaja taotluse 25.11.2024 rahuldamata.

6. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 16.12.2024 kaebuse, mille kohus võttis

menetlusse Rae valla tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes. Pärast täpsustusi on

nõutava kahju suuruseks 1104,55 eurot.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Kaebuse põhjendused on järgmised.

1)

Kaebaja on Rae valla elanik olnud alates märtsist 2018. a ning laps alates 03.02.2021.

Kaebaja soovis lasteaiakohta alates 25.07.2022. Laps sai koha munitsipaallasteaias alles 3

aasta ja 7 kuu vanuselt.

2)

Kuna kaebaja lapsele taotletud ajaks Rae vallast lasteaiakohta ei pakutud, leidis kaebaja

lapsele koha lastehoius Pisi-Peetri OÜ, kus laps käis alates 08.08.2022.

3)

Kaebaja nõuab hüvitist kahju eest, mis tekkis perioodil august 2022 kuni august 2024

eralasteasutuse Pisi-Peetri OÜ teenuse tasu summas, mida kaebaja maksis rohkem, kui oleks

maksnud munitsipaallasteaias, võttes arvesse vastustaja poolt makstud osalist kohatasu

hüvitust.

4)

Koolituskuludelt saanuks tagasi tulumaksu, kuid eralastehoiu puhul tulumaksutagastus

puudub. Perioodil jaanuar-august 2024 oli saamata jäänud tulumaksutagastus 127,02 eurot.

Aastatel 2022 ja 2023 oli saamata jäänud tulumaksutagastus parandatud kahjuarvestuse

tabelist nähtuvalt vastavalt 76,52 ja 198,40 eurot.

5)

Kaebaja maksis kõnealusel perioodil lisatasu „Huvialaste tegevuste“ eest kokku 409,40

eurot. Tegu on teenustega, mis munitsipaallasteaias on hinna sees. Huviringide tasu

munitsipaallasteaias ja eralastehoius on erineva sisuga. Eralastehoius võetakse tasu tavaliste

tegevuste eest, mis munitsipaallasteaias on osa õppeprogrammist (muusika, kätetegevused).

Kaebaja esitab arve munitsipaallasteaias oktoobrikuu eest, et tõendada, et lapsevanemad ei

maksa samaväärsete huviringide eest munitsipaallasteaias – laps käis kohal 19 päeva ja ei

pidanud maksma juurde muusika ja kätetegevuste eest, kuna see on kohatasu hinnas (tõend

33). Munitsipaallasteaias on tõepoolest võimalik valida teisi tasulisi huviringe (näiteks

iluvõimlemine, inglise keele õpe, tantsimine jms), kuid tavaline õppeprogramm on hinna sees.

6)

Kaebajal tuli maksta rohkem igakuist toiduraha. Toiduraha maksumus eralastehoius Pisi-

Peetri OÜ oli vahemikus september 2022 kuni märts 2024 2,90 eurot/päev ja alates aprill 2024

2(10)

3-24-3395

kuni august 2024 5,50 eurot/päev. Peetri Lasteaias vahemikus september 2022 kuni august

2023 oli 2,30 eurot/päev ja september 2023 kuni august 2024 oli 2,50 eurot/päev. Perioodil

august 2022 kuni august 2024 maksis kaebaja eralastehoiule toiduraha 293,20 eurot rohkem,

kui oleks maksnud munitsipaallasteaias.

7)

Rae vald ei ole mõne muu lasteaia valmimiseks ühtegi ettepanekut või soovitust teinud,

kordagi kaebaja pere majandusliku ja logistilise heaolu vastu huvi tundnud ning lapse

pooleteist aasta vanuseks saamisel ka ei teavitanud lasteaiakohast ilma jätmisest. Vastustaja

on vaikimisi kinnitanud eralastehoiu sobivust, tasudes osaliselt lasteaia kohatasu.

8)

Kaebaja palub vastustajalt välja mõista viivis, tuginedes võlaõigusseaduse (VÕS) §-le

113, arvates taotlusega vastustaja poole pöördumisest.

2. Rae vald palub vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist.

1)

Vastustaja tuvastas kaebaja nõude menetlemisel et kaebaja, lastehoid Pisi-Peetri

Päevahoid ja Rae vald sõlmisid 02.08.2022 kaebaja lapse lapsehoiuteenuse rahastamise

lepingu nr 2022-0162. Lepingu kohaselt hüvitas vald kohatasu selliselt, et lapsevanema tasuda

jäi kohatasu samas määras nagu munitsipaallasteaias. Toidukulu maksumuse hüvitas eelpool

nimetatud lepingu alusel lapsevanem. Koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 24 lg 3

punktis 5 on sätestatud, et hoolekogu otsustab lasteaia lapse toidukulu päevamaksumuse.

Seega ei sõltu toidukulu maksumus kohalikust omavalitsusest ja ei ole kohaliku omavalitsuse

seadusest tulenev kohustus, vaid lapsevanemad, kes on hoolekogus, on otsustanud ja olnud

nõus toidukulu tasumisega. Kuna kohatasu kehtestab vald, siis hüvitabki vald eralasteasutuse

kohatasu munitsipaallasteaia kohatasu määra ületavas summas. Kuna hoius käivad kuni 4-

aastased lapsed, on tegevusi võimalus lõimida ja integreerida õpetaja poolt päeva

tegevustesse. Tasu huvitegevuse eest on lapsevanema soovil eraldi tasutav lisatasu ja ei kuulu

kohatasu hulka. Ka munitsipaallasteaedades on tasulised huviringid, mille eest lapsevanemad

samuti maksavad. Samuti puudus alus tulumaksutagastuse hüvitamiseks. Seega jättis

vastustaja kaebaja nõude rahuldamata.

2)

Kaebaja on esitanud Rae vallale munitsipaallasteaia kohataotluse 03.02.2021 sooviga

saada lasteaiakoht 25.07.2022 Peetri teeninduspiirkonna Peetri Lasteaeda, teise eelistusena

Aruheina Lasteaeda.

3)

KELS § 10 lg 1 teise lause kohaselt võib valla- või linnavalitsus pooleteise- kuni

kolmeaastase lapse lasteaiakoha vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega, mille

rahastamisele kohaldatakse KELS § 27 lg-tes 3 ja 4 sätestatut ja mille realiseerimiseks

sõlmisid pooled 02.08.2022 Rae Vallavolikogu 17.02.2015 määruse nr 26 „Rae valla eelarvest

lapsehoiuteenuse rahastamise tingimused ja kord“ alusel kolmepoolse lepingu nr 2022-0162

kaebaja lapse lastehoiuteenuse rahastamiseks. Vastavalt lepingu punktidele 2.2 ja 3.1.5

kohustus lapsevanem tasuma eralastehoiu teenuse eest sama summa, mis oleks tal tulnud

tasuda juhul, kui laps oleks käinud samal perioodil munitsipaallasteaias – 80 eurot kuus. Seda

summat ületava lastehoiu teenuse kulu kohustus vastavalt lepingu punktile 3.1.7 tasuma Rae

vald. Rae vald on kohustuse täitnud.

4)

Leping ei näinud ette toidukulude hüvitamist, vaid need pidi lepingu järgi lapsevanem

tasuma täies ulatuses. Kaebaja ise võttis selle kohustuse, seega pole vastustaja kaebajale kahju

tekitanud.

Kaebaja nõuab vastustajalt lapse lastehoiu söögiraha hüvitamist perioodil august 2022 kuni

august 2024, summas 293,20 eurot, mida kaebaja maksis rohkem, kui oleks maksnud

3(10)

3-24-3395

munitsipaallasteaias. Kaebusest aga ei nähtu, et kaebaja oleks tasunud söögiraha august 2022

eest ning selle kohta puuduvad tõendid.

Lisaks on kaebaja enammakstud lapse toiduraha arvestamise aluseks võtnud toiduraha

päevatasu munitsipaallasteasutuses perioodil september 2022–august 2023 2,30 eurot päevas.

Munitsipaallasteasutuses ehk Rae valla Peetri teeninduspiirkonna Aruheina lasteaias on

toidupäeva maksumus alates 01.09.2022 2,50 eurot kõikides vanuserühmades (vastuse lisa 4).

Seega pole kahjunõue ka arvestuslikult põhjendatud.

5)

Kaebaja pole lisanud tõendeid selle kohta, milliseid konkreetseid tegevusi tema viidatud

muusika- ja liikumistunnid sisaldasid ja millises mahus need tunnid lastehoius toimusid (mitu

tundi päevas, mitu päeva nädalas). Pisi-Peetri OÜ poolt väljastatud lastehoiuteenuste arvetel

pole tegevusi lahti kirjutatud ning viidatud on vaid huvialaste tegevuste tüki hinnale. Kuna

muusika- ja liikumistundide (huvitegevuse) tasu hüvitamise nõue on põhistamata ja

tõendamata, pole vastustajal võimalik sellele nõudele seisukohta avaldada.

6)

Tulumaksuseaduse (TuMS) § 26 kohaselt on residendist füüsilisel isikul õigus

maksustamisperioodi tulust maha arvata tema poolt maksustamisperioodil tasutud enda ja oma

alla 26 aasta vanuse alaneja sugulase, õe või venna koolituskulud või eelnimetatud

koolituskulude puudumisel ühe alla 26 aasta vanuse Eesti alalise elaniku koolituskulud. Tulust

tehtavatele mahaarvamistele (sh lasteaia kohatasu ehk koolituskulud) on seatud piirang kuni

1200 eurot maksumaksja kohta maksustamisperioodil (TuMS § 28 (2) lg 1). Kaebaja pole

tõendanud, et vastustaja on tekitanud talle kahju kaebaja poolt enammakstud tulumaksu näol.

Kui kaebajal on õigus lasteaia kohatasu maksustatavast tulust maha arvata, siis tuleb tal

tõendada, et 2022 – 2024 aasta maksustamisperioodil oleks nimetatud 1200 euro sisse

mahtunud ka lastehoiu kohatasu ning tal oleks tekkinud õigus tulumaksutagastusele

vastustajalt tema poolt nõutavas summas. Kuivõrd kaebaja eeltoodud asjaolusid tõendanud

pole, puudub ka alus väidetavalt enammakstud tulumaksu hüvitamiseks vastustaja poolt.

7)

Kaebaja nõuab Rae vallalt viivise tasumist, kuid ei ole kaebuses märkinud, millises

summas ja millisel alusel ta vastustajalt viiviseid nõuab, mistõttu on esitatud nõue

põhjendamata ning vastustajal pole võimalik võimaliku viiviste nõude arvutuskäigu ega aluse

kohta seisukohta kujundada. Kuna vastustaja ei tunnista kaebaja nõudeid, pole alust ka viiviste

nõude rahuldamiseks.

8)

Vastustaja on asendanud lapsevanema nõusolekul munitsipaallasteaia koha

lapsehoiuteenusega ning leppinud kaebajaga kokku kogu teenuse vallapoolse rahastuse osas.

Toidukulude hüvitamine jäi lepinguga kaebaja kanda. Leping ei näinud ette tulumaksu

hüvitamist. Seega pole ükski kahju hüvitamise eeldustest täidetud, mistõttu tuleb kaebus jätta

tervikuna rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on

avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib

nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole

võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või

taastamisega. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et kui seadusega pole sätestatud teisiti

ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu

teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju

hüvitamise sätteid. RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas.

4(10)

3-24-3395

4. Kahju hüvitamiseks peavad seega olema täidetud järgmised eeldused: 1)

kannatanu õiguste rikkumise tagajärjel temale kahju tekkimine; 2) avaliku võimu

kandja õigusvastane tegevus või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 3) põhjuslik

seos kahju ja õigusvastase teo vahel; 4) kahju hüvitamise hõlmatus rikutud normi

kaitse-eesmärgiga (võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 2) ning esineda ei tohi aluseid

vastutuse piiramiseks (RVastS § 13 lg-d 1, 3 ja 5). Varaline kahju on eelkõige otsene

varaline kahju ja saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 2). Otsene varaline kahju hõlmab

muu hulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavat mõistlikku kulu

(VÕS § 128 lg 3). Kulud peavad olema eelkõige vajalikud ja mõistliku suurusega.

5. KELS § 10 lg 1 sätestab, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil

kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna

territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia

teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha

võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. Selline

kohustus on olemuslikus osas vastaval kujul kehtinud alates 01.07.2002, s.o rohkem

kui 20 aastat. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või

linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega.

6. Praegusel juhul ei ole sisulist vaidlust järgmiste asjaolude üle. Kaebaja ja tema

lapse elukoht on rahvastikuregistri kohaselt Rae vallas, tegemist on sama elukohaga.

Kaebaja on lapsele taotlenud lasteaiakohta teeninduspiirkonna lasteaeda ajaks, kui laps

on vähemalt 1,5-aastane: lapsele (sündinud yy.yy.yyyy ning Rae valla elanikuna

registreeritud 03.02.2021) taotleti lasteaiakohta 03.02.2021. Kaebaja taotles kohta

alates 25.07.2022. Laps hakkas erahoius käima 08.08.2022 ja käis seal kuni augustini

2024. a, kuna laps sai koha teeninduspiirkonna munitsipaallasteaias ja hakkas seal

käima alates 26.08.2024.

7. Käesolevas asjas kahjunõude ajavahemiku alguseks, s.o 08.08.2022 seisuga ei

olnud kaebaja laps lasteaiakohta saanud, vaid ta sai selle alates 26.08.2024 ehk enam

kui kaks aastat hiljem.

8. Asjaolu, et kaebaja võttis lepinguga kohustuse tasuda kolmanda isiku poolt

osutatud lapsehoiuteenuse kasutamise puhul toiduraha ja kohatasu, ei tähenda seda, et

lepingu sõlmimise tõttu polegi vastustaja kaebajale kahju tekitanud või et kaebaja

oleks loobunud enda võrdväärsest kohtlemisest nende lapsevanematega, kellele

vastustaja tagas lasteaiakoha. Praeguse kohtuasja asjaoludest ilmneb üheselt, et

kaebajal oli soov panna laps munitsipaallasteaeda ja ta esitas vastava taotluse

vastustajale umbes nädala möödumisel lapse sünnist. Lastehoiulepingu sõlmimine ei

olnud seega kaebaja vabatahtlik valik. Ka juhul, kui kaebaja oleks erahoiu koha

otsimata jätnud, ei oleks vastustajal olnud talle pakkuda kohta munitsipaallasteaias.

9. Kuigi KELS § 10 lg 1 teine lause lubab omavalitsusüksusel vanema nõusolekul

asendada pooleteist- kuni kolmeaastase lapse koha lasteasutuses lapsehoiuteenusega,

on Riigikohus selgitanud, et see eeldab vanema vabatahtlikku loobumist oma õigusest

saada lasteaiakoht, kusjuures omavalitsusüksus peab loobumise vabatahtlikkust ja

sellega seotud õiguslikke tagajärgi lapsevanemale selgitama ega tohi jätta muljet, et

omavalitsusüksusel on õigus keelduda KELS § 10 lg 1 esimeses lauses sätestatud

kohustuse täitmisest (Riigikohtu 06.02.2023 otsus nr 5-22-10, p 35). Praeguse

kohtuasja asjaolud annavad aluse eeldada, et kaebaja oli sunnitud sõlmima lepingu

erahoiuga, kuna vastustaja oli jätnud oma kohustuse täitmata ega võimaldanud kaebaja

lapsele lasteaiakohta.

5(10)

3-24-3395

10. Kuna vastustaja jättis praegusel juhul KELS § 10 lg-ga 1 vastuolus kaebaja

lapsele koha lasteasutuses pakkumata, sh puudus ka kaebaja vabatahtlik nõusolek

hoiukoha saamiseks, on täidetud RVastS § 7 lg 1 esmane tingimus kahju hüvitamiseks

ehk vastustaja õigusvastane tegevus.

11. Kahju hüvitamise korral tuleb kaebaja panna olukorda, kus ta oleks olnud siis,

kui vastustaja ei oleks kohustust rikkunud. Selliseks olukorraks on see, kui vastustaja

oleks kaebaja soovitud ajal pakkunud lapsele lasteaiakohta. Seega tuleb vastustajal

hüvitada kahju ulatuses, mis on tekkinud seetõttu, et kaebaja laps ei saanud kõnealusel

perioodil käia teeninduspiirkonnajärgses lasteasutuses.

12. Kaebaja toob esmalt välja, et pidi kõnealusel perioodil tasuma huvialaste

tegevuste (muusika- ja liikumistunnid) eest, mis on munitsipaallasteaias hinna sees,

tasu kokku 409,40 eurot. Esitatud kahjuarvestuse ning selles kajastatud arvete kohaselt

on kaebaja tasunud huvialaste tegevuse eest perioodil september 2022 – juuni 2023 20

eurot kuus, september 2023 – veebruar 2024 25 eurot kuus, märtsis 2024 12,50 eurot

kuus, aprillis ja mais 2024 18,75 eurot kuus, juunis 2024 9,40 eurot kuus.

12.1.

Tallinna Halduskohus on varasemalt korduvalt selgitanud, et huvitegevuse

puhul on tegemist kulutustega, mis on seotud sellega, et laps saaks samasugust teenust,

nagu ta oleks saanud munitsipaallasteaias, kus muusika- ja liikumistunnid on õppekava

osaks: KELS § 16 kohaselt on lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks

lasteasutuse õppekava, mis vastab koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale.

Vabariigi Valitsuse 29.05.2008 määruse nr 87 „Koolieelse lasteasutuse riiklik

õppekava“ § 16 lg 1 sätestab, et õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja

korraldamisel lõimitakse muude tegevustega ka mitmesugused liikumis-, muusika- ja

kunstitegevused. Samuti on eelnimetatud määruse § 16 lg 2 p-de 5, 6 ja 7 kohaselt nii

muusika, kunst kui ka liikumine valdkondadeks, milles tuleb esitada õppekavas õppe-

ja kasvatustegevuse eesmärgid, sisu, kavandamine ja korraldus ning lapse arengu

eeldatavad tulemused. Munitsipaallasteaias toimub tegevus õppekava alusel, mis

lähtub riiklikust õppekavast. Õppekava valdkondadeks on muuhulgas muusika, kunst

ja liikumine (määruse § 16 lg 2 p-d 6 ja 7). Munitsipaallasteaia arvetel on need

tegevused hõlmatud kohatasuga. Niisiis kuuluvad liikumis-, kunsti- ja muusikatunnid

teatud ulatuses munitsipaallasteaia kohatasu eest pakutava teenuse hulka, seevastu

lapsehoiuteenuse osutajale ei kohaldu koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava ega ka

õppekava järgne kohustus muusika-, kunsti- ja liikumistunde pakkuda.

12.2.

Kaebaja ja lastehoiu vahel sõlmitud lapsehoiuteenuse osutamise lepingu p-s

2.3.2 on toodud, et kuutasule lisandub huvialaste tegevuste tasu (muusika- ja

liikumistund ning käelised ja kunstilised tegevused). Kohtu hinnangul võivad need

tegevused olla olemuselt sellised, mis kuuluvad munitsipaallasteaias pakutavate

muusika-, kunsti- ja liikumistundide hulka ning on hõlmatud kohatasuga. Kaebaja on

selgitanud, et pakutud huvialased tegevused olid sisuliselt võrreldavad muusika- ja

liikumistunni ning kunstitunniga munitsipaallasteaias, mis on lasteaias päevakava osa

ja mille eest munitsipaallasteaias eraldi tasu ei nõuta. Kaebaja selgitustest nähtuvalt oli

sisuliselt tegemist õppetegevusega, millest loobumine ei olnud võimalik, sest see oli

lapse vanust ning rühma kaasamise olulisust arvestades möödapääsmatu ning

loobumine jätnuks lapse hoiu päevakavas ette nähtud tegevusest kõrvale. Kaebaja

selgitab, et tegemist ei olnud huviringidega, mis jäid väljapoole hoiu tavapärast

päevakava. Kohtu arvates kinnitab eelnev, et tegemist oli sarnaselt korraldatud ja

olemuselt selliste tegevustega, mis kuuluvad munitsipaallasteaias pakutavate

muusika-, kunsti- ja liikumistundide hulka. Kaebaja selgitused ei võimalda järeldada,

6(10)

3-24-3395

et lapse huvitegevuses osalemine oleks olnud lapsevanema jaoks vabatahtlik valik,

vaid tegu oli kulutustega, mida kaebajal tuli lapsele munitsipaallasteaias kohatasuga

hõlmatud teenusega sarnase teenuse tagamiseks tasuda. Kaebaja ei ole erahoius

huvitegevusele kulutanud sellisel määral, millest saaks järeldada, et ta ei soovinud

saada pelgalt munitsipaallasteaia teenusega võrdväärset teenust, vaid kasutada

täiendavaid huviringe, milliseid pakuvad ka munitsipaallasteaiad. Kuna vastustaja

rikkus oma kohustust tagada kaebaja lapsele koht munitsipaallasteaias, mistõttu

kaebaja pidi samaväärse teenuse saamiseks huviringidele täiendavaid kulutusi tegema,

on põhjendatud vastustajalt nende kulutuste ulatuses (409,40 eurot) hüvitis välja

mõista.

13. Teiseks nimetab kaebaja kahjuna enammakstud söögiraha, mida tal tuli tasuda

esitatud kahjuarvestuse kohaselt 293,20 euro võrra rohkem, kui ta oleks maksnud

munitsipaallasteaias. Vastustaja arvates pole kahjunõue arvestuslikult põhjendatud,

kuna Peetri teeninduspiirkonna Aruheina lasteaias on toidupäeva maksumus alates

01.09.2022 2,50 eurot. Kaebaja on enda kahjuarvestuse puhul aluseks võtnud

maksumused 2,30 ja 2,50 eurot päevas.

13.1.

Enammakstud söögiraha tõttu kaebajale tekkinud kahju puhul tuleb

lähtekohaks võtta toiduraha maksumus juhul, kui kaebaja oleks saanud koha enda

teeninduspiirkonna lasteasutuses. KELS § 10 lg 1 kohaselt tuleb lasteaiakoht tagada

teeninduspiirkonna lasteasutuses. Kaebaja lapse teeninduspiirkonnaks oli Peetri

teeninduspiirkond. Olenemata lasteaia kohataotlusele märgitud lapsevanema

eelistusest oleks vastustaja oma KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitnud mis

tahes faktiliselt kasutatava teeninduspiirkonna lasteaia koha pakkumisega, sest

vastustajal ei olnud kohustust kohapakkumise tegemisel arvestada vanema eelistusega.

Vastustaja vastusest nähtuvalt oli Peetri teeninduspiirkonna kõrgeima toiduraha

päevatasuga lasteasutuseks alates 01.09.2022 Aruheina lasteaed. Kohtul ei ole teavet,

et Aruheina lasteaed ei oleks olnud kaebajale faktiliselt kasutatav.

13.2.

Aruheina lasteaias oli toiduraha päevatasu alates 01.09.2022 2,50 eurot ning

see tuleb võtta ka kaebajale tekitatud kahju arvestamisel aluseks perioodil alates

01.09.2022. Seejuures ei oma tähtsust vastustaja väide, et august 2022 osas ei ole

toiduraha maksmine tõendatud, kuna kahjuarvestuse tabelist nähtuvalt ei ole kaebaja

2022. a augustikuu toiduraha kahjusumma sisse ka arvutanud.

13.3.

Kaebaja on eralasteasutuses tasunud toiduraha kokku 989,20 eurot (290 päeva

eest). Perioodil september 2022–august 2024 kuulunuks Aruheina munitsipaallasteaias

290 päeva eest toidurahana tasumisele 725 eurot (290 x 2,5 eurot). Seega on kaebaja

tasunud söögirahana 264,20 eurot rohkem, kui ta oleks tasunud juhul, kui tema laps

saanuks käia teeninduspiirkonnajärgses lasteasutuses (kaebaja enda kahjuarvestuse

kohaselt oli vahe 293,20 eurot).

14. Viimaks toob kaebaja välja, et ei saanud perioodil august 2022–august 2024

tasutud kohatasu pealt tagasi tulumaksu.

14.1.

Koolituskuludelt (sh kohaliku omavalitsuse haridusasutuses või Eesti Hariduse

Infosüsteemis registreeritud erakoolis õppimise eest) on lapsevanemal õigus oma

maksustatavast tulust maha arvata õppimise eest tasutud dokumentaalsed kulud

(tulumaksuseaduse (TuMS) § 26 lg 1 ja 2). Lapsehoiuteenuse osutaja puhul, kes ei

tegutse koolieelse õppekava alusel, ei ole võimalik saada tulumaksutagastust. Kuna

munitsipaallasteaed on haridusasutus, oleks kaebajal seega olnud võimalik igakuine

kohatasu tuludeklaratsioonil maha arvata ja selle arvelt tulumaks tagasi saada (TuMS §

7(10)

3-24-3395

26). Kuna erahoiu korral ei ole tegemist koolituskuluga, ei olnud võimalik seda

tuludeklaratsioonis maha arvata. Tulumaksutagastuse arvestuses tuleb arvestada

kaebaja maksustamisperioodi maksustatava tuluga ja kohatasuga, mida laste eest oleks

makstud, kui lapsed oleksid käinud erahoiu asemel munitsipaallasteaias.

Tulumaksutagastuse arvestuses saab arvestada üksnes kohatasusid, mida kaebaja oleks

maksnud olukorras, kus tema lapsele oleks tagatud koht munitsipaallasteaias ja millelt

kaebaja oleks seega saanud tulumaksutagastuse.

14.2.

Kui vastustaja oleks täitnud oma KELS § 10 lg-st 1 tuleneva kohustuse ning

kaebaja laps oleks saanud käia munitsipaallasteaias, tasunuks kaebaja perioodil

08.08.2022– 25.08.2024 munitsipaallasteaias käimise eest kohatasu 2009,73 eurot

(2022. a 382,61 eurot; 2023. a 992 eurot ning 2024. a 635,12 eurot). Sellest tulenevalt

oleks tal juhul, kui muud TuMS tingimused oleksid täidetud, olnud õigus ka

tulumaksutagastustele koolituskuludelt.

14.3.

Tulumaksutagastuse võimalikkus sõltub nii sellest, kas isik on vastaval

perioodil saanud maksustatavat tulu, kui ka sellest, kas tulust tehtavate mahaarvamiste

piirmäär on ületatud või mitte. TuMS § 282 lg 1 (vaidlusalusel perioodil kehtinud

sõnastuses) kohaselt võis TuMS §-des 25-27 sätestatud mahaarvamisi

maksustamisperioodil teha kokku kuni 1200 eurot maksumaksja kohta, kuid mitte

rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi Eestis

maksustatavast tulust, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised.

Abikaasadel on võimalik koolituskulusid teineteisele ka üle kanda. Sealhulgas võis

2022. ja 2023. a-l eluasemelaenu intresse tulust maha arvata kuni 300 eurot.

14.4.

Kaebaja esitatud tõenditest nähtub, et tema maksustavata tulu suurus 2022. a-l,

arvestades tehtud mahaarvamisi eluasemelaenu intresside kuludelt, oleks tal

võimaldanud tulust 382,61 eurot koolituskulusid maha arvata ja nende arvelt 76,52

eurot tulumaksutagastust saada. 2023. a-l võimaldanuks kaebaja maksustavata tulu

suurus, arvestades tehtud mahaarvamisi eluasemelaenu intresside kuludelt, arvata

maha veel kuni 900 euro ulatuses koolituskulusid. Ülejäänud koolituskulu (92 eurot)

oleks kaebaja saanud üle kanda abikaasale, kelle tulu ja samal aastal tehtud

mahaarvamised võimaldanuks selle summa oma maksustatavast tulust maha arvata.

2023. a oleks perekond seega saanud koolituskulude arvelt tulumaksutagastust kokku

198,40 eurot. Kohus möönab, et kohtule pole esitatud tõendeid selle kohta, kas kaebaja

ja tema abikaasa vahel on valitud varasuhtena varaühisus. Seda võib eeldada, sest

varaühisus on seadusjärgne ühisvararežiim ja abielus olevate isikute varasuhte

määramisel eeldatakse varaühisust, kui abiellujad ei vali varasuhet

abiellumisavaldusega või ei sõlmi abieluvaralepingut. Samas isegi, kui kaebaja ja tema

abikaasa vahel ei oleks varasuhtena varaühistust, oleks enammakstud tulumaksu

hüvitamine antud olukorras põhjendatud, kuna kulu seondub otseselt lapsevanemate

ühise lapsega ja on tehtud ühise leibkonna arvelt. 2024. a-l võimaldanuks kaebaja

maksustava tulu suurus ja juba tehtud mahaarvamised kingitustelt, annetustelt ja

koolituskuludelt tal maksustavast tulust täiendavalt maha arvata 635,12 euro ulatuses

koolituskulusid ja nendelt 127,02 eurot tulumaksutagastust saada.

14.5.

Seega tuleb vastustajal hüvitada kaebajale saamata jäänud tulumaksutagastus,

mis eelnevat kokku arvestades on kõne all oleval perioodil 401,94 eurot.

15. Eelnevat kokku võttes on kaebaja lapse erahoius käimise tõttu perioodil

08.08.2022–25.08.2024 munitsipaallasteaiaga võrreldes tasunud huvitegevuse eest

409,40 eurot rohkem, kui ta oleks tasunud valla lasteaias, tasunud toiduraha 264,20

8(10)

3-24-3395

eurot rohkem, kui ta oleks tasunud valla lasteaias, ning saamata on jäänud 401,94 eurot

tulumaksutagastust. Seega on kaebajale tekitatud kahju suuruseks kokku 1075,54

eurot.

16. Sellist kahju ei oleks kaebajale tekkinud, kui vastustaja oleks taganud kaebaja

lapsele taotluses soovitud ajal koha teeninduspiirkonna lasteasutuses. Seega on

vastustaja õigusvastase tegevuse ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos.

17. RVastS § 13 lg-te 1 ja 3 koosmõjus tuleb hüvitise suuruse määramisel

arvestada vastutust piiravate asjaoludega, nt kahju tekkimise ettenägematus;

objektiivsed takistused kahju ärahoidmisel; õiguste rikkumise raskus; eraõiguses

sätestatud piirangud seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muud asjaolud,

millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Avaliku võimu

kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju

tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust

täielikult järgides.

18. Kohtu hinnangul selliseid asjaolusid ei esine. Kujunenud lasteaiakohtade alases

kohtupraktikas mõistetakse lapsevanematele tekitatud varaline kahju, s.o rohkem

kantud kulutused reeglina välja terves ulatuses. Kaebaja seisukohalt vaadatuna oli

vastustaja kohustus täitmata ja lasteasutuse koht saamata. Vastustajale pidi juba

avalduse vastuvõtmisel olema selge, et lasteaiakohtade nappuse tõttu võib juhtuda, et

vastustaja ei täida kaebaja ees KELS § 10 lg-st 1 tulenevat kohustust. Kui vastustajal

kohta pakkuda polnud, pidi talle olema ettenähtav, et tema tegevusetuse tõttu tekib

lapsevanemale kahju ning vastustaja võib olla kohustatud hüvitama kohustuse

rikkumise tõttu tekkinud kahju. Samuti puuduvad objektiivsed takistused oma

kohustuste täitmisel, mida vastustaja ei ole saanud ise mõjutada. Puudub mõistlik

põhjus ja ka seadusest tulenev alus, et lasteasutuse koha andmata jäämisest tuleneva

riski ja tagajärje peaks enda kandma võtma pere, lapsevanem või laps.

19. Kaebaja on nõudnud ka viivist, selgitades, et ta soovib tugineda

võlaõigusseaduse §-le 113, st soovib arvestada selles sättes nimetatud määras viivist

alates hetkest, millal ta vastava avaldusega vastustaja poole pöördus (alates

12.11.2024) kuni kohustuse täitmiseni, niisiis ka edasiulatuvalt.

19.1.

Avalik-õiguslikus suhtes on võimalik nõuda viivist RVastS § 7 lg 1 alusel

koostoimes VÕS §-ga 113 (RVastS § 7 lg-s 4 tehtud viite kaudu). Viivitusintressi

(viivise) näeb eraõiguslikes suhetes ette VÕS § 113, mille esimese lõike kohaselt võib

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi on üldiseks viivisemääraks sama seaduse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (Riigikohtu

27.11.2014 otsuse nr 3-3-1-66-14 p 19).

19.2.

Kaebajale lõppes kahju tekkimine alates 26.08.2024. Kahjunõue on

viivisenõude algusajaks muutunud 948,52 euro ulatuses (st enamtasutud huvitegevuse

lisatasu, enamtasutud toiduraha ning 2022. ja 2023. a-l saamata jäänud

tulumaksutagastuse osas) sissenõutavaks. Kuna TuMS § 46 lg-te 3 ja 6 kohaselt

tagastab Maksu- ja Tolliamet enammakstud maksusumma hiljemalt järgmise aasta 1.

oktoobriks, ei ole 2024. a tulumaksutagastuse (127,02 euro) osas nõue veel

sissenõutavaks muutunud.

9(10)

3-24-3395

19.3.

Lähtudes VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära muutumisest, tuleb viivisenõuet

arvestada eraldi kolme perioodi kohta:

12.11.2024–31.12.2024: kokku 50 päeva, mil VÕS § 94 kohane intressimäär oli 4,25%1 ja

viivisemäär kokku 12,25%;

01.01.2025–30.06.2025: kokku 181 päeva, mil VÕS § 94 kohane intressimäär oli 3,15%2 ja

viivisemäär kokku 11,15%;

01.07.2025–12.09.2025: kokku 74 päeva, mil VÕS § 94 kohane intressimäär oli 2,15%3 ja

viivisemäär kokku 10,15%.

19.4.

Sissenõutavaks muutnud kahjusumma suurust (948,52 eurot) arvestades on

viivis perioodi 12.11.2024–12.09.2025 eest kokku 87,84 eurot4 (s.o kuni kohtuotsuse

avalikult teatavakstegemiseni tekkinud viivis).

20. Kaebaja on viivist nõudnud kuni kohustuse täitmiseni, seega ka edasiulatuvalt.

HKMS § 167 lg 3 sätestab, et viivisenõude võib rahuldada nii, et viivis mõistetakse

välja protsendina põhinõude täitmisest. Sealjuures võib kohus vastustajale teha

ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks ja

väljamaksmiseks (HKMS § 167 lg 1).

21. Rahasumma väljamõistmist puudutavas osas tuleb kohtuotsus täita 30 päeva

jooksul otsuse jõustumisest arvates (HKMS § 168 lg 11).

Vastustajal tuleb alates kohtuotsuse avalikule teatavakstegemisele järgnevast päevast kuni

põhinõude tasumiseni arvestada ise viivist vastavalt VÕS §-s 113 sätestatule, arvestades ka

viivisemäära võimalikke muudatusi. Kaebajal saamata jäänud 2024. a tulumaksutagastuse

osas tuleb viivist arvestada alates 01.10.2025 juhul, kui vastustaja ei ole põhinõude vastavat

osa selleks ajaks hüvitanud.

22. Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 33,15 eurot. Kohus rahuldas kaebuse

põhinõudes 1075,54 eurot, sh viivisenõue ei mõjuta riigilõivu arvestust. Kohus

rahuldas põhinõude ca 97,4 % ulatuses, mistõttu tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja

mõista riigilõiv 32,30 eurot HKMS § 108 lg 2 alusel. Menetlusosaliste muud

menetluskulud jäävad nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

1 Ametlikud Teadaanded

2 Ametlikud Teadaanded

3 Ametlikud Teadaanded

4 Viivise arvutamisel kasutatud rakendust veebilehel Viivisekalkulaator.

10(10)