4-25-3084/12 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

4-25-3084

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. september 2025, Paide kohtumaja, kirjalik

menetlus

Väärteoasja number

4-25-3084

Kohtunik

Piia Jaaksoo

Väärteoasi

Gaida Helandi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna

27.7.2025 otsusele väärteoasjas nr 2630,25,003176,

LS § 227 lg 2 järgi

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja Gaida Helandi (ik 46204255716,

elukoht x x, x, x x, e-post: x, telefon x)

Kohtuväline menetleja PPA Lääne prefektuur,

Kesk-Eesti politseijaoskond e-post: ppa@politsei.ee

RESOLUTSIOON

Juhindudes LS § 227 lg 2, KarS § 47 lg 1, KarS § 56

lg 1, VTMS § 132 p 2 kohus otsustas:

1. Rahuldada Gaida Helandi kaebus ja tühistada Politsei- ja Piirivalveameti

Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 27.7.2025 kiirmenetluse otsus

väärteoasjas nr 2630,25,003176 osaliselt, mõistetud karistuse osas.

2. Karistada Gaida Helandit LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut,

s.o 200 eurot.

3. Rahatrahv 200 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE

891010220034796011 AS SEB Pank või a/a-le EE 932200221023778606

Swedbank (viitenumber 10220192630239). Kui nõude tasub teine isik, siis

selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse

nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 45 päeva jooksul arvates päevast,

kui kohtuotsus tehti kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadavaks

(VTMS § 204 lg 3). Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel

järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

4. Edastada kohtuotsus Gaida Helandile ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist

kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30

päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Kaevatav otsus

4-25-3084

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 27.7.2025

kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2630,25,003176 karistati Gaida Helandi selle eest, et

tema 27.7.2025 kella 16.04 ajal Järva maakonnas, x x Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt x.km

juhtis mootorsõidukit x registreerimismärgiga 0x kiirusega 115 ± 4 km/h. Suurim lubatud

kiirus sellel teelõigul 90 km/h. Seega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21

km/h võrra. G. Helandi rikkus liiklusseaduse (edaspidi LS) § 15 lg 1 p 1. Väärteo

kvalifikatsioon: LS § 227 lg 2. Kohtuväline menetleja määras Gaida Helandile LS § 227 lg 2

järgi karistuseks rahatrahvi 31 trahviühikut, s.o 248 eurot.

Kaebus

Gaida Helandi esitas Pärnu Maakohtule kaebuse (kohtutoimik, edaspidi KT, tl 2-3). G.

Helandi kahetseb rikkumist, kuid tunneb, et teda on karistatud liiga karmilt. Palub üle vaadata

karistuse suurus.

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas

Kohtuväline menetleja leidis (KT, tl 10-12), et alused kaebuse rahuldamiseks puuduvad.

Toime pandud rikkumine on tõendamist leidnud ning õigesti kvalifitseeritud. G. Helandi

rikkumine on LS § 227 lg 2 mõistes keskmisest väiksem ja talle on määratud keskmisest

väiksem karistus.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus leiab, et kaebuse saab VTMS § 120 lg 1 tulenevalt lahendada kirjalikus

menetluses, menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud (KT tl 10-12, 16-17).

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks

olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid,

mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja

väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kuna tegemist on kiirmenetluse otsusega, siis

väärteoprotokolli VTMS § 55 lg 1 p 2 kohaselt ei koostata, väärteokirjeldus on

kiirmenetluse otsuses.

2. Kohus uurib, kas G. Helandi on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja

teda karistas. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab

süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Gaida

Helandi andis kohapeal ütlusi (väärteotoimik, edaspidi VTT tl 1), et 27.7.2205, x, tegi

möödasõitu ees liikunud matkabussist, ei võtnud kohe hoogu maha. Väärteoasja juures

on salvestis REC: 078748, kiirusmõõtur LE0991 (toimikus kiirusmõõturi

taatlustunnistus, mis näitab, et kiirusmõõtur oli taadeldud, VTT tl 4), millelt on näha

mõõtetulemuse saamise aeg, koht, saamise viis ja tehiolud. Kohus leiab, et nimetatud

tõenditega on kokkulangevalt tõendamist leidnud, et G. Helandi juhtis väärteootsuses

märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit asulavälisel teel, kus lubatud suurim sõidukiirus

oli 90 km/h kiirusega 115 (+-4 km/h) km/h, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem

kui 21 km/h. G. Helandi rikkus LS § 15 lg 1 p 1, mille kohaselt asulavälisel teel on

suurim lubatud sõidukiirus 90 km/h. Kohus leiab, et G. Helandi poolt toime pandud

tegu täidab LS § 227 lg 2 sätestatud teokoosseisu, tegu on õigesti kvalifitseeritud.

3. Kohus leiab, et G. Helandi pani talle süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega. G.

Helandi on kohapeal avaldanud, et ületas kiirust möödasõitu tehes, ei võtnud kohe

hoogu maha. Seega G. Helandi teadis, et möödasõitu tehes ületas lubatud sõidukiirust,

manöövri lõppedes kiirust ei vähendanud, kiirus tõusis.

4. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

4-25-3084

5. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et G. Helandi on

talle süüks arvatava väärteo toimepanemises süüdi.

6. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud,

et G. Helandi poolt toime pandud tegu vastab LS § 227 lg 2 sätestatud väärteole, tema

tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.

7. Kohus ei ole tuvastanud VTMS § 29 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks.

8. VTMS § 30 sätestab alused väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel,

muuhulgas annab võimaluse lõpetada menetlus kui tegemist on vähetähtsa väärteoga.

Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoht on, et kiiruse ületamiste puhul ei ole

tegemist vähetähtsa süüteoga ja liiklusnõudeid rikkunud isikute jätkuvalt leebe

karistusõiguslik kohtlemine ei aita liiklusolukorra paranemisele kuigivõrd kaasa

(Riigikohtu otsus 3-1-1-6-17 p-d 18-19). Seega ei esine aluseid väärteomenetluse

lõpetamiseks VTMS § 30 alusel.

9. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse määramine kohtuvälise menetleja poolt on

toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.

10. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja on G. Helandi

karistanud rahatrahviga 31 trahviühikut (KarS § 47 lg 1 kohaselt trahviühiku suurus

alates 1.1.2025 on 8 eurot) , s.o. 248 eurot.

11. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb

karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni

keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad

ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav

karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo

toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning

süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki.

12. LS § 227 lg 2 sanktsioonis ette nähtud rahatrahvi keskmine määr on 50 trahviühikut.

G. Helandi ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h, mis on LS §

227 lg 2 sätestatud väärteo alammääras (lg 2 näeb ette vastutuse suurima lubatud

sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis). G. Helandi on teo toime pannud

tahtlikult, mis suurendab süüd. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, et

G. Helandi on avaldanud kahetsust soovist saada väiksem karistus. G. Helandi on

avaldanud, et ei osanud kohapeal koheselt kahetsust avaldada, sest tegu oli

esmakordse politseiga kokkupuutega sellises olukorras. Kohus leiab, et G. Helandi

kahetsus on siiras ning kohus arvestab karistust kergendavaks asjaoluks süü

tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus on seisukohal, et G. Helandi süü on väike.

13. Karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärgiga.

G. Helandi on kaebuses rõhutanud, et ta on liikluses olnud 30+ aastat, on olnud

seadusekuulekas ja täitnud liikluseeskirju. Karistusregistri teatis näitab, et G. Helandi

on karistamata (VTT tl 3). Seega karistuse eripreventiivne eesmärk on saavutatav

leebema karistusega. Karistuse üldpreventiivne eesmärk omakorda tingib karistuse

karmistamist, sest liiklusnormid on kehtestatud ja neid peab täitma, et oleks tagatud

kõikide liiklejate turvalisus.

14. G. Helandi on kaebuses talle kiiruse ületamise eest määratud karistust võrrelnud

kiirusekaameraga fikseeritud kiiruse ületamiste puhul määratava hoiatustrahviga ja

leidnud, et see trahv oleks olnud oluliselt väiksem. Kohus märgib, et kiiruskaamera

poolt fikseeritud kiiruseületamise eest hoiatustrahvi määramine ja väärteootsusega

4-25-3084

rahatrahvi mõistmine on erinevate väärteomenetluse seadustiku sätete alusel

kohaldatavad meetmed. G. Helandi suhtes on kohtuväline menetleja koostanud

kiirmenetluses väärteootsuse. Nii kohus kui kohtuväline menetleja peavad otsuseid

tehes ja karistust määrates/mõistes lähtuma seadustest.

15. Kohtule jäävad arusaamatuks G. Helandi väited, et kui eesmärk oleks olnud

kiirustamine, oleks need rikkumised eelnenud maanteel ja fikseeritud statsionaarsete

liikluskaamerate poolt. Kohus märgib, et statsionaarsetele liikluskaameratele eelnevad

teavitavad märgid, seega statsionaarsete kaamerate juures juhid tavapäraselt sõidavad

lubatud piirkiirusega. Samuti ei ole asjakohane märkus, et rikkumisega ei tekitatud

varalist kahju. LS § 227 lg 2, millises normis ette nähtud rikkumise G. Helandi toime

pani, näeb ette vastutuse lubatud sõidukiiruse ületamise eest; seega selle rikkumise

puhul ei saa olla karistuse mõistmisel kergendavaks asjaoluks, et varalist kahju ei

tekitatud.

16. Kohtuväline menetleja on G. Helandi karistanud LS § 227 lg 2 järgi põhikaristusena

rahatrahviga sanktsiooni keskmisest määrast väiksema karistusega. Kohtuväline

menetleja ei saanud karistust määrates arvestada G. Helandi kahetsusega, sest

kohapeal antud ütlustest tõesti kahetsus ei nähtu. Kuid kohus leiab, et G. Helandi

selgitus, miks see nii oli, on asjakohane ja usutav. Kuna esineb karistust kergendav

asjaolu, puhtsüdamlik kahetsus, tühistab kohus väärteootsuse määratud karistuse osas

ja teeb karistuse osas uue otsuse, mis ei raskenda G. Helandi olukorda.

17. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus Gaida Helandi kaebuse, tühistab kohtuvälise

menetleja väärteootsuse osaliselt, määratud karistuse osas ja teeb karistuse osas uue

otsuse, karistades G. Helandi LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 200

eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piia Jaaksoo

kohtunik