2-25-100273/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. september 2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-100273

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi N. J. vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

687,95 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: osaühing Aktiva Finance Group,

registrikood 10746479; lepinguline esindaja:

Sigrid Rahkema, e-post: XXX;

Kostja: N. J., isikukood XXX

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt N. J. hageja osaühing Aktiva Finance Group kasuks põhivõla jääk

181,44 eurot ning viivised põhivõlgnevuselt 181,44 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest

21,9% aastas kuni tasumiseni.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt N. J. hageja osaühing Aktiva Finance Group kasuks

menetluskuludena 126,4 eurot.

5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb N. J.-il tasuda osaühingule Aktiva Finance

Group alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale kätte.

7. Toimetada otsus kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu, juhul kui kostjale ei

ole õnnestunud otsust kätte toimetada muul viisil.

8. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

26.08.2020 sõlmiti liitumisleping (Lisa 1) telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks.

Sama numbriga seotud liitumislepingu alusel sõlmiti 15.10.2020 järelmaksu müügileping

(Lisa 2) seadme Ordy Melody 9 ostmiseks, mille osamaksete summa kokku on 548,90

eurot. Tasumise periood 24 kuud, sissemaksega 105,80 eurot ning igakuise osamaksete

suurus 22,96 eurot. Lepingu intressimäär on 21,90% ja krediidikulukuse määr on 28,84%.

T AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid (Lisa 4-5)

teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas T AS teenuseid nende eest tasumata.

Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete

sooritamiseks oli kirjas T AS poolt regulaarselt esitatud arvetel. T AS on kostjale

esitanud järgnevad tasumata jäänud arved: 20220110804035, 20220211513835,

20220312994286, 20220413588926, 05202208271769, B22011284013, B22021715145,

B22032084961, B22042395754. Eeltoodust tulenevalt on kostja liitumislepingu

võlgnevuse põhisumma 265,85 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kostja järelmaksulepingu

võlgnevuse põhisumma 189,1 eurot ja intress 11,66 eurot. Kokku moodustub

põhivõlgnevus summas 454,95 (265,85+189,1) ja intressi võlgnevus 11,66 eurot. T AS

loovutas 13.11.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ koos õigusega

nõuda kõrvalnõudeid.

Laenuhaldur kontrollib analüüsi raames ka kliendi igakuiseid kohustusi. Tulenevalt

sellest, et krediidiandjatele ei ole sätestatud mitte ühegi regulatsiooniga sissetulekute ning

kohustuste suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise puhul maksimaalseks

suhtarvuks 50%), siis lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames

printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Arvestades

kuumakset 22,96 eurot ja kogu laenusummat 443,10 eurot, oli tasumine kostjale

jõukohane. Krediidiandja sise-eeskirjade kohaselt tehakse krediidiotsus laenu

väljastamiseks automatiseeritud otsustusalgoritmi kasutades. Hageja selgitasb, et

seisukoha lisa 1 on väljavõte krediidiandja süsteemist, mis sisaldab nii kostja taotluses

esitatud andmeid kui ka päringute vastuseid. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis

laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet (hagi lisa 2.1). Hageja

esitas T AS poolt koostatud krediidivõimekuse dokumendid (lisa 1).

Hageja palub mõista kostjalt N. J. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja

põhivõlgnevus 454,95 eurot, intress 11,66 eurot, sissenõudmiskulud 30,00 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivised 140,61 eurot. eurot; viivised alates 10.04.2025 kuni

põhinõude summas 494,95 eurot täitmiseni seadusjärgses viivise määras; menetluskulud,

sealhulgas riigilõiv summas 175,00 eurot ja hageja õigusabikulud 527,00 eurot;

väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Lisaks märis hageja täiendavalt järgist. Käesoleval juhul sai kostja lepingu alusel laenu kokku

summas 548,90 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 367,46 eurot

(283,05 eurot põhiosa katteks + 64,51 eurot intressi katteks + 19,90 lepingutasu katteks).

Laekumisi arvestati kõikide kohustuste katteks. Eeltoodust tulenevalt, juhul kui kohus leiab,

et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada

lepingute alusel saadud summa 181,44 eurot (548,90 - 367,46). Alternatiivselt on lepingu

täitmise nõue 02.06.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 548,90 eurot.

Kostja on tasunud põhiosa katteks 367,46 eurot, seega võlgnevuses on 181,44 eurot. Kostja

on seega tagasimaksetega viivituses alates 16. osamaksest 20.02.2022. Hageja nõuab

edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 181,44 eurot kohtuotsuse jõustumisest lepingujärgse

intressimääraga võrdses määras s.o 21,90% aastas.

Kohtu selgitused

Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte kätte toimetatud 11.06.2025,

menetluskulude nimekiri 18.06.2025 ning hagi täiendused 25.06.2025 avalikult väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul

materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse

tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2

järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab

selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise

asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole

muudest avaldustest.

Hagiavaldusest

nähtub,

et

26.08.2020

sõlmiti

liitumisleping

telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks. Sama numbriga seotud liitumislepingu alusel

sõlmiti 15.10.2020 järelmaksu müügileping seadme Ordy Melody 9 ostmiseks, mille

osamaksete summa kokku on 548,90 eurot. Tasumise periood 24 kuud, sissemaksega

105,80 eurot ning igakuise osamaksete suurus 22,96 eurot. Lepingu intressimäär on

21,90% ja krediidikulukuse määr on 28,84%.

Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja

17).

VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100

järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel

kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui

võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

T AS ja kostja vahel 15.10.2020 sõlmitud järelmaksulepingu nr XXX puhul on tegemist

tarbijakrediidilepinguga VÕS § 401 lg 1, § 402 lg 1 mõttes.

Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise

põhimõtet (VÕS § 403.4). Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel, sõltumata sellest, kas tarbija on

krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus

kohtuasjas nr C 679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46; Riigikohtu 24. novembri

2023. a määrus kohtuasjas nr 2-21-13098, p-d 13, 25).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 403.4 lg 1

järgi enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab

hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest

tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja

krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on

tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu

krediidi

tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada

oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohus 19.02.2014. otsus nr 3-

2-1-169-13, p 21).

VÕS § 403.4 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab

krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija

võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt

tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava

rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab

krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1

punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS §

403.4 lg 3 esimese lause kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid

andmekogusid.

Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete

pinnalt, vaid krediidiandja peab VÕS § 403.3 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Üldjuhul tuleb seejuures küsida

tarbijalt tema pangakonto väljavõtet ja hinnata seda, välja arvatud juhul, kui muu teave on

piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja

ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud

muus teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 24.11.2023. a nr

2-21-13098, p 18).

VÕS § 403.4 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (RKTKm nr 2-21-

13098, p 18). Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja

põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust

piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda

seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta.

Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse", mille

tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja

muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohus 19.02.2014. otsus nr 3-2-1-169-13, p 21).

Hageja tõi välja, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja

poolt täidetud taotluses esitatud teavet (dtl 38 jj) ja hageja esitas T AS poolt koostatud

krediidivõimekuse dokumendid (108 jj).

Kohus märgib, et ehkki seadusest ei tulene nõuet, et tarbijalt tuleb igal juhul krediidi

taotlemisel nõuda konto väljavõtet, on pangakonto väljavõtte küsimine ning selle analüüs

allikas, kust saab tegeliku sissetulekute ja väljaminekute suurused. Sealjuures ainuüksi

tarbija esitatud teave ei pruugi olla piisav. Kohtule on esitatud kostja taotlused (dtl 38 jj)

ning krediidiandja kokkuvõte maksevõime hindamisest, milles on märgitud, et

krediidiotsus on tehtud andmesüsteemi poolt kliendi deklareeritud andmete põhjal (dtl

108). Seega ei ole krediidiandja taotleja tegelikke sissetulekuid või väljaminekuid

kontrollinud. Sealjuures nähtub esitatud taotlusest (dtl 108), et kostja oli taotluse

esitamise hetkel üliõpilane/õpilane, ehk eelduslikult ei oma püsivat sissetulekut, ning

taotleja hinnangul on tema sissetulekud vahemikus 501-800 eurot, ehk eelduslikud

sissetulekud on minimaalsed.

Kohtu hinnangul antud juhul ainuüksi tarbija esitatud teabele (krediiditaotluses esitatu)

tuginemine ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustuse täitmiseks

piisav ja kohus asub seisukohale, et hageja poolt viidatud tegevusi ei saa lugeda piisavaks

krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ning

krediidiandja rikkus lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet VÕS §

403.4 lg 1 järgi.

Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel (T AS ja kostja vahel 15.10.2020

sõlmitud järelmaksulepingu nr XXX) lepingujärgset krediidi kulukuse määra (28,84%, dtl

34), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on

tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr

aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu

keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam

kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 31.05.20.a määratud eraisikutele antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 20,52%. 15.10.2020 sõlmitud lepingus kokku

lepitud krediidi kulukuse määr 28,84% vastas Eesti Panga poolt avaldatud keskmise

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale

(20,52*3=61,56%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik,

vastab VÕS § 406² lg 1 ega ole tühine.

Hageja ja kostja sõlmisid 15.10.2020 järelmaksulepingu intressimääraga 21,90%. Kostja

on kauba kätte saanud ja sellest tulenevalt tekkinud laenu tagasimaksemise kohustus.

Hageja on välja toonud ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et krediidiandja on

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Kostja on võlgnevuses alates 16.

maksegraafiku osamaksest, s.o 20.02.22. Võttes arvesse, et kostja sai lepingu alusel laenu

kokku summas 548,90 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 367,46

eurot (283,05 eurot põhiosa katteks + 64,51 eurot intressi katteks + 19,90 lepingutasu

katteks). Laekumisi arvestati kõikide kohustuste katteks. Eeltoodust tulenevalt juhul kui

kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb

kostjal tagastada lepingute alusel saadud summa 181,44 eurot (548,90 - 367,46).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403⁴ lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Kuna kohus eeltooduga leidis, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise

põhimõtteid, siis lähtub kohus hageja poolt esitatud ümberarvestusest ning mõistab

kostjalt hageja kasuks välja lepingu nr XXX alusel põhivõla jäägi 181,44 eurot.

Ringkonnakohtud on avaldanud seisukohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikkunud krediidiandjal säilib viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr 2-18-

134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p

11).

Hageja palus mõista välja edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 181,44 eurot

kohtuotsuse jõustumisest lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 21,90%

aastas. Hageja nõue on TsMS § 367 alusel põhjendatud.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt tuleb välja mõista hageja

kasuks põhivõlgnevus 181,44 eurot ja edaspidine viivis.

Menetluskulude kindlaksmääramine

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 175 eurot

ja esindustasu 507 (sh maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot) ning välja mõistetud

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 175 eurot, siis peab kohus põhjendatuks

hageja kulutusi riigilõivule summas 175 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista.

Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles hageja ja hageja esindaja on kokku

leppinud 1 töötunni hinnaks 169 eurot. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile

sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks

põhjendatud jätta vastaspoole kanda. Seega märgib kohus, et hageja esindaja märgitud

teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda

ebamõistlikult kõrgeks. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus on seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses. Tunnitasule

hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Käesoleva vaidluse sisu ei saanud

olla kostja esindaja jaoks keeruline, tegemist on tarbijakrediidist tuleneva võlavaidlusega,

mistõttu arvestab kohus lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 100 eurot.

Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on täiendavate

alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja

koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule, 3 h,

169 eur/h summas 507 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel

asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd, puudustega

esitatud hagiavaldus ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole

toimunud sisulist arutelu ega istungeid ning tegemist on nn tüüphagiga. Eeltoodu alusel

peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 2 tundi, kokku summas 200 eurot (2*100).

Ühtlasi peab kohus tulenevalt TsMS § 484.2 põhjendatuks kulusid maksekäsu

kiirmenetluses summas 20 eurot.

Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 395 eurot

(175+200+20). Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, so 32% ulatuses, siis mõistab kohus

hageja menetluskulud kostjalt välja 126,4 eurot (395*32%).

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (126,4

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik