2-23-15832/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Kaija Piirmets

Otsuse kuupäev

12.09.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-15832

Tsiviilasi

MP Holdings OÜ hagi Swedbank AS-i vastu lepingute

mittelõppemise tuvastamise ja piirangute lõpetamise

nõuetes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 29.04.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

MP Holdings OÜ apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

3500 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) MP Holdings OÜ (registrikood 14473788),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver

Kostja (vastustaja) Swedbank AS (registrikood 10060701),

lepinguline esindaja Jüri Puust

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 29.04.2024 otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi

rahuldada.

2. Tuvastada, et Swedbank AS-i 31.10.2023 avaldus nr A01.10-200-02/3593 ei toonud

kaasa MP Holdings OÜ arvelduskontolepingu, deebetkaardi kasutamise lepingu,

e-arve püsimakse lepingute, teleteenuste lepingu ja väärtpaberikonto lepingu

lõppemist.

3. Kohustada Swedbank AS-i lõpetama 31.10.2023 avaldusega nr A01.10-200-02/3593

MP Holdings OÜ-le seatud piirangud teenuste kasutamisele.

4. Tühistada Harju Maakohtu 21.11.2023 määrusega rakendatud hagi tagamise

abinõu alates kohtuotsuse jõustumisest.

5. Apellatsioonkaebus rahuldada.

6. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda.

Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel,

kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast lahendi jõustumist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. MP Holdings OÜ (hageja) esitas 08.11.2023 Harju Maakohtule hagi Swedbank AS-i

(kostja) vastu. Hageja palus:

(1) tuvastada, et kostja 31.10.2023 avaldus nr A01.10-200-02/3593 (ülesütlemisavaldus)

ei toonud kaasa hageja arvelduskontolepingu, deebetkaardi kasutamise lepingu, e-

arve püsimakse lepingute, teleteenuste lepingu ja väärtpaberikonto lepingu (lepingud)

lõppemist;

(2) kohustada kostjat lõpetama ülesütlemisavaldusega hagejale seatud piirangud teenuste

kasutamisele.

1.1.

Hageja tõi esile, et kostjal ei olnud alust lepinguid üles öelda. Kostja väited ülesütlemise

aluse osas on vastuolulised ja arusaamatud ning ta ei ole esile toonud ärisuhte lõpetamise

faktilist alust. Kostja üksnes refereeris RahaPTS ja oma üldtingimuste norme, aga ei sidunud

neid konkreetsete asjaoludega.

1.2.

Kostja ei saanud RahaPTS § 42 lg 1 alusel lepingut üles öelda, sest viidatud norm

reguleerib ärisuhte loomist, mitte selle lõpetamist. Ülesütlemisavalduses ei tugine kostja

RahaPTS § 42 lg-le 4.

1.3.

Kostja 14.06., 20.06. ja 03.10.2023 pöördumised ning hageja avaldatud teave ja

dokumendid ei anna alust järeldada, et kostjal ei ole hagejast oleneval põhjusel võimalik täita

RahaPTS-is ette nähtud hoolsusmeetmeid. Kostja ei väida, et hageja avaldatu oleks ebapiisav

või mitterahuldav. Samuti ei küsinud kostja hagejalt täiendavat teavet ega lisaselgitusi. Hageja

esitas kostja päringutele vastates koheselt kõik küsitu ja kostja ei avaldanud suhtluse käigus,

et hageja esitatud teabes on midagi puudu või kahtlust tekitavat. Kostja ei avaldanud sedagi,

et ta ei saa rakendada vajalikke hoolsusmeetmeid, ega seda, et hageja äritegevus on

arusaamatu. Hageja vastas viivituseta ja ammendavalt kõigile kostja päringutele ja kostja ei

väljendanud, et tal on jätkuvalt vastuseta küsimusi või kõrvaldamata kahtlusi või

arusaamatusi. Nii oli hagejal alus eeldada, et tema tegevuses ei esine asjaolusid, mis annaks

põhjust lepingud üles öelda.

1.4.

Ülesütlemisavaldusest ei nähtu ärisuhte lõpetamise mõjuvat põhjust VÕS § 196 lg 1

tähenduses. Kostjal ei ole lepingutest tulenevat alust piirata hagejal teenuste kasutamist.

1.5.

Kostja ei märkinud ülesütlemisavalduses fakte, mis annaks aluse kahtlustada hagejat või

temaga seotud isikut rahapesus või terrorismi rahastamises. Mitte kusagil maailmas ei ole

hageja ega ükski temaga seotud isik olnud kahtlustatav, süüdistatav või muu subjekt

menetluses, mille sisuks on väidetav rahapesu või terrorismi rahastamise tunnustega tegu.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja rakendas talle seadusest tuleneva kohustusena hoolsus-

meetmeid, et tuvastada hageja kontol olnud vara algne päritolu ja saada aru hageja äri-

tegevusest. Tehingute hindamisel, arvelduspartnerite analüüsimisel, päringute tulemusel ja

avaliku teabe analüüsimisel tekkis olukord, mil kostja ei saanud hoolsusmeetmeid rakendada.

2 (6)

Kostja tuvastas, et hagejaga seotud äriühingud ja tema arvelduspartnerid tegutsevad mh

krüptoraha online-kasiinode valdkonnas, mistõttu nende tegevus ja varade päritolu on

ebaselge ja läbipaistmatu. Hageja äritegevus on ebaselge, sest vara paigutatakse edasi

kinnisvarasse või tehakse toreduslikke kulutusi. Hageja kontolt nähtuvad ebatavalised

maksed, mh suure osa konto käibest (deebetkäive ca 375 000 €, kreeditkäive ca 490 000 €)

moodustavad kinnisvaraga ja luksusauto (Lamborghini) ostuga seotud tehingud ja laenude

andmine 50% osalusega tütarettevõttele Kirgon Kinnisvara OÜ.

3. Hagejate taotlusel tagas maakohus hagi 21.11.2023 määrusega, millega keelas kostjal

kohtumenetluse ajal hageja väärtpaberikontol olevate väärtpaberite müümise.

MAAKOHTU OTSUS

4. Maakohus jättis hagi 29.04.2024 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata. Ühtlasi

tühistas maakohus hagi tagamise. Menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

Kostjal kulude puudumise tõttu polnud vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.

4.1.

Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle küsimuses, millised lepingud nad sõlmisid. Ka ei

ole vaidlust selle üle, et kostja saatis 31.10.2023 hagejale lepingute ülesütlemise teate.

4.2.

Ülesütlemisavalduses tekstist saab järeldada, et kostja tugineb RahaPTS § 42 lg 1 p-le 1.

Seega tuleb VÕS § 196 lg 1 alusel hinnata, kas kostja oli vaatama oma mõistlikele

jõupingutustele lepingu ülesütlemise ajal RahaPTS § 42 lg 1 p 1 olukorras.

4.3.

Ülesütlemisavaldus ei pea sisaldama hinnangu kujundamise aluseks olnud asjaolude

terviklikku kirjeldust, piisab hinnangust asjaoludele. Kohtumenetluses tõi kostja esile

hinnangu aluseks olevad asjaolud, mis kostja selgituse järgi viisid ülesütlemiseni nende

kogumis.

4.3.1.

Eraldi võttes ei peaks olema arusaamatu hageja äritegevus osas, milles hageja

ainuomanik ja juhatuse liige osutab teisele ettevõttele juhtimisteenust ja tasu selle eest

makstakse tema osaühingule teenustasuna, mitte talle kui töötajale. Osaühingu kaudu töö

tegemine on levinud viis optimeerimaks maksude tasumist. Sel juhul on ka tavaline, et

osaühingule makstud tasu kasutatakse investeerimiseks (nt soetades kinnisvara), mitte ei võeta

(täies ulatuses) dividendidena välja. Ka on üldteada, et sel juhul näidatakse osaühingu

kuludena (vähemalt osaliselt) enda eluaseme-, reisi- ja sidekulusid. Üksnes juhtimisteenuse

osutamine kõrge riskiga (krüptoraha, hasartmängud) äriühingutele ei muuda tulu päritolu

ebaselgeks.

4.3.2.

Samas tõi kostja esile mitmeid muid tehinguid ja asjaolusid, millele ta lepinguid üles

öeldes tugines. Näiteks laekumine Yolo ME FZ-LLC Liechtensteini kontolt selgitusega

„230406F25333 Sent by ONE /ROC/NOTPROVIDED“, mis hageja selgituse kohaselt on

laenu, aga selle arvelt rahastati luksusauto Lamborghini ostu 247 000 € eest. OÜ Heathmont

kontodelt laekus 23.01. – 06.10.2023 hagejale 27 605 €, mille päritolu on ebaselge Ka ei ole

hageja selgitanud Kirgon Kinnisvara OÜ-le tehtud ülekanded, sest tütarettevõttele laenu

andmine ei haaku hageja äritegevusega (juhtimisteenuse osutamine ja teenitu investeerimine).

4.3.3.

Hageja vara pärineb OÜ-lt Heathmont, mille ainuosanik on Yolo Tech OÜ. Kostja

peab nii neile kui ka teistele Yolo grupi ettevõtetele laekuva raha (või muu vara) päritolu

ebaselgeks, sest need äriühingud arveldavad online-kasiinode valdkonnas tegutsevate

äriühingutega (mBet Solutions N.V. ja Moon Technologies B.V.), mis võimaldavad

anonüümset panustamist või tasumist krüptorahas.

4.3.4.

Kokkuvõttes ei ole hageja laenude võtmist ja andmist oma äritegevuse osana

selgitanud. Kuigi suurt sissetulekut teeniv inimene võibki lubada endale luksusasju (sh

autosid), ei ole selge, miks seda rahastati ebatavalise laenuga. Hageja töötab Yolo grupi

heaks, mis teenib tulu krüptokasiinoäriga, ja saab laekumisi selle grupi ettevõtetelt.

3 (6)

Krüptokasiinoäri peetakse kõrge rahapesuriskiga äriks. Hageja ei tõendanud, et Yolo grupi

veebikasiinodes isikud tuvastataks. Kostja uuris hageja ja temaga seotud ettevõtete äritegevust

konto väljavõtetelt, kogus andmeid avalikest allikatest ja küsis korduvalt teavet hagejalt. Nii

tegi kostja mõistlikke jõupingutusi kliendi tegevuse analüüsimiseks. Alati on võimalik veel

rohkem andmeid nõuda, ent olukorras, kus panga klient saab sissetulekud kõrge riskiga ärist,

tuleb arvestada, et ka pangal on õigus ja kohustus määrata kindlaks riskitaluvuse piirid (KAS

§ 55 lg 2 p 21). Eeskätt tulenvalt krüptokasiinoäriga seotud rahapesuriskidest leidis kostja

põhjendatult, et ta ei suuda lõpuni tuvastada selles äris liikuva vara päritolu ega soovi võtta

endale sellega kaasnevat riski.

4.4.

Hageja äritegevuse olemust arvestades ei ole Eesti krediidiasutuses pangakonto

omamine hagejale möödapääsmatult vajalik. Hagejale makseid tegevad ettevõtted on

rahvusvahelist äri ajavad ettevõtted, seega ei ole ka eluliselt usutav, et välismaksete kulukuse

tõttu nad enam hagejale makseid teha ei tahaks (eriti arvestades hageja enda seotust

ettevõtetega).

POOLTE SEISUKOHAD

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja hagi

rahuldada. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.

5.1.

Esiteks

on vaidlustatud otsus puudulikult põhjendatud. Maakohtu põhjenduste pinnalt ei

ole võimalik mõista, miks ei teinud maakohus otsuses kostjale ette heidetud asjaoludest

loogilist järeldust, et kui ülesütlemisavalduses esile toodud põhjendused pole suures ulatuses

kohased, siis puudub ka alus tuvastada, et kostjal oli lepingute erakorraliseks ülesütlemiseks

mõjuv põhjus ja ülesütlemist ei saa seetõttu lugeda kehtivaks. Samuti pole otsusest leitav

kohtu analüüs kostja käitumise vastavusest hea usu põhimõttele. Maakohtu põhjendused on

lünklikud ja vastuolulised ja puudub kohtu seisukoht, kas kostjal oli kohtu poolt tuvastatud

asjaoludel kehtiva õiguse kohaselt alus hagejaga sõlmitud lepingud üles öelda, või selle kohta,

kas kohus käsitles antud asjaoludel lepingute lõpetamist korralise või erakorralise

ülesütlemisena.

5.2.

Teiseks

rajaneb vaidlustatud otsus kostja paljasõnalistele väidetele. Kostja ei tõendanud,

et ta tegi enne ülesütlemist mõistlikke jõupingutusi hageja tegevuse analüüsimiseks. Ainsad

tõendid on kostja päringud hagejale, millele hageja vastas ja mis lõppkokkuvõttes ei omanud

lepingute ülesütlemise tegeliku põhjuse seisukohalt määravat tähtsust.

5.3.

Kolmandaks

kvalifitseeris maakohus õigussuhte ebaõigesti. Maakohus jättis tähele-

panuta, et kostja üritas maksma panna lepingu erakorralise ülesütlemise õigust. Seetõttu ei saa

lugeda lepingute ülesütlemist kehtivaks alusel, mis rakendub korralise ülesütlemise puhul.

5.4.

Neljandaks

andis maakohus ebaõige hinnangu lepingute lõpetamise õiguspärasusele.

Kostja ei ole ei lepingute ütlemisel ega kohtumenetluses tuginenud sellele, et hageja profiil ei

vasta kostja riskiisule. Kostja ei esitanud kohtumenetluses ühtegi väidet ega tõendit selle

kohta, millisena ta määratleb oma riskiisu ning milles seisneb hageja profiili mittevastavus

nendele riskide tasemetele ja tüüpidele, mida kostja oma tegevuses järgib. Ühtegi konkreetset

RahaPTS § 42 lg 1 p 1 kohaldamist õigustavat asjaolu maakohus otsuses ei tuvastanud.

6. Kostja vaidles kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi

(TsMS § 657 lg 1 p 2). Kaebus rahuldatakse ja kõik menetluskulud jäävad kostja kanda.

8. Maakohus tuvastas vaidlustamata asjaoludena lepingute sõlmimise, kostja ülesütlemis-

avalduse (dtl 136) sisu ja avalduse hagejale edastamise. Neid asjaolusid pooled apellatsiooni-

menetluses ei vaidlustanud ja ringkonnakohus saab neist lähtuda (TsMS § 652 lg 1 p 1).

4 (6)

9. Ühtlasi nõustub ringkonnakohus maakohtu sedastusega, et kostja tugines lepingute

ülesütlemisel sisuliselt RahaPTS § 42 lg 1 p-le 1, mistõttu tuleb kontrollida, kas kostja oli

olukorras, milles ta ei suutnud täita sama seaduse alusel nõutavaid hoolsusmeetmeid. Kostja

viitas ülesütlemisavalduses lisaks omaüldtingimuste p-le 9.2.15, mille sisu on koostoimes

p-ga 9.1 praktiliselt sama (dtl 151–152). Ülesütlemisavalduse kohaselt soovis kostja lepingud

erakorraliselt üles öelda, mis on kooskõlas RahaPTS § 42 lg 4 mõttega (vt nt RKTKo

09.03.2022, 2-18-7504/138, p 12). Kostja etteheidete kohaselt ei saa ta aru hageja tehingutest

ega vara päritolust, mis takistab hoolsusmeetmete teostamist.

10. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et kohtu ette toodud ja tõendite põhjal

tuvastatavate asjaolude järgi on põhjendatud RahaPTS § 42 lg 1 p 1 keelul rajanev kostja

etteheide hoolsusmeetmete takistatusse osas. See toob kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja

hagi rahuldamise. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohti järgmiselt.

10.1. Esmalt märgib ringkonnakohus, et õige on maakohtu põhjendus hageja valitud

ärimudeli osas. Pelgalt juhtimisteenuse osutamine, sellega seonduvad ülekanded ja teenitud

raha kasutamine või investeerimine ei muuda hageja ärimudelit arusaamatuks ega kätke endas

takistusi hoolsusmeetmete teostamisel. Siinjuures pole hoolsusmeetmete teostamise

võimaluse vaatekohast määrava tähtsusega, kas juhtimisteenuse eest tasutava raha päritolu

suudab hageja ammendavalt selgitada. Piisav on hageja selgitus enda osutatava teenuse ja

selle eest saadava tasu kohta.

10.2. Erinevalt maakohtust ja kostjast ei hinda ringkonnakohus hoolsusmeetmete teostamise

takistusena ebatavalise laenu saamist ja kasutamist luksusauto ostuks ega tütarühingule laenu

andmist. Hageja on võtnud ja andnud kontsernisiseseid laene ning omab kinnisvara – neist

viimane vastab hagejalt kostjale saadetud ärimudeli selgitusele, laenud aga mitte. Laenu

andmist ei saa siiski hinnata hageja ärimudelist väljuvaks, sest ta märkis investeeringutelt tulu

teenimise ja intressiga raha laenamine vastab sellele eesmärgile.

10.3. Hageja kirjeldatud ärimudeliga ei haaku 100 000 € laenuks saamine (dtl 23–29) ja kohe

laenu saamisel 247 000 € eest luksusauto (Lamborghini) ostmine (dtl 297–298). Maakohus

tuvastas, et laen tuleks tagasi maksta 2026. a ja hindas ebatavaliseks õiguse tagastada see

krüptorahas. Need asjaolud tervikuna ei takista pangal hoolsusmeetmete teostamist ja laenu

tagastamine krüptorahas pole tänapäeval märkimisväärselt erandlik. Pigem väljendub ebakõla

hageja ärimudeliga selles, et ta ei väida nagu oleks luksusauto tulu teeniv investeering –

erinevalt nt kinnisvarast. Siiski ei muuda selline (ebamajanduslik) käitumine hageja

ärimudelit arusaamatuks. Samas võib see olla detail, mis raskendab arusaamist vara päritolust,

aga hageja esitas kostjale laenulepingu, mis selgitab vähemalt hagejaga seotud õigussuhetes

piisavalt raha päritolu ja saamise tingimusi.

10.4. Üks olulisemaid hageja pangatehinguid on enam kui 600 000 € laekumine kontserniga

seotud ettevõttelt, kes tegeleb samuti krüptorahaga (täpsemalt: pakub krüptorahast väljumise

teenust neile, kellele tavapangandus seda suure riski tõttu ei paku). Saadud raha eest ostis

hageja kinnisvara (kortereid). Nimetatud laekumise kohta kostja eraldi teavet ei küsinud,

mistõttu maakohus otsustas, et seda ei saa hageja äritegevusega seotuse aspektist hinnata.

Ringkonnakohus hindamise takistust otseselt ei näe, aga leiab, et nii olulise makse puhul ei

võinud kostja ilma lisateavet küsimata tugineda vara päritolu ebaselgusele ja hoolsusmeetme

järgimise takistusele. Kuigi kirjeldatud viisil raha investeerimine võib väljuda hageja

kirjeldatud ärimudelist, siis pidi kostja enne sel alusel lepingute ülesütlemist küsima

täiendavaid selgitusi või koguma täiendavat teavet. Eelkõige sai kostja RahaPTS § 20 lg 5

alusel nõuda dokumente ja teavet nii hagejalt kui ka temaga tehtud tehingus osalevalt isikult.

Kui kostja seda ei teinud, siis ei ole ta hoolsusmeetmeid teostanud RahaPTS § 20 lg 6 ja VÕS

§ 7 järgi nõutava mõistlikkusega. Niisuguses olukorras ei saa kostja edukalt tugineda

hoolsusmeetme teostamise hagejast tingitud takistusele (nii ka nt TlnRnKo 29.11.2024, 2-23-

12966, p 16.6.3).

5 (6)

10.5. Maakohus põhjendas ülesütlemise kehtivust argumendiga, et hageja tegevuse saab

lugeda rahapesuriskiga äriks. See põhjendus ei ole asjakohane. Kostja ei ole ei lepingute

ütlemisel ega kohtumenetluses tuginenud sellele, et hageja profiil ei vasta kostja riskiisule.

Kostja ei esitanud kohtumenetluses ühtegi väidet ega tõendit selle kohta, millisena ta

määratleb oma riskiisu ning milles seisneb hageja profiili mittevastavus nendele riskide

tasemetele ja tüüpidele, mida kostja oma tegevuses järgib. Pelgalt suurem rahapesurisk ei

tähenda hoolsusmeetmete takistust.

11. Neil kaalutlustel tuleb hagi rahuldada ja tuvastada, et kostja ülesütlemise tulemusel

lepingud ei lõppenud. Ühtlasi tuleb kostjat lõpetada ülesütlemisavaldusega hagejale seatud

piirangud teenuste kasutamisele.

12. Kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse

kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik

(TsMS § 445 lg 2). Käesoleval juhul ei ole tagamise jätkumine pärast otsuse jõustumist enam

vajalik, sest sisulise otsustusega tuvastab kohus, et lepingud ei lõppenud kostja

ülesütlemisega. Seetõttu tühistab ringkonnakohus hagi tagamise alates otsuse jõustumisest.

13. Kõik senised menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kuuld määrab

rahaliselt kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist (TsMS § 177 lg

2).

(allkirjastatud digitaalselt)

6 (6)