2-21-14502/93 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Kaija Piirmets

Otsuse kuupäev

12.09.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-14502

Tsiviilasi

X hagi Saarde valla vastu töövaidluses

Vaidlustatud otsus

Pärnu Maakohtu 10.07.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Saarde valla apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

2707,73 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja advokaat Katrin Paulus

Kostja (apellant) Saarde vald (vallavalitsuse kaudu,

registrikood 75033454), lepinguline esindaja advokaat Piret

Rummi

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

I. RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON

I.1.

Tühistada Pärnu Maakohtu 10.07.2024 otsus osas, milles mõisteti kostjalt

hageja kasuks välja hüvitis suuremas summas kui 1353,87 €. Teha tühistatud

osas uus otsus, millega jätta nõue nimetatud summat ületavas osas rahulda-

mata. Tühistada sama otsus osas, milles hageja menetluskulud jäid kostja

kanda ja jätta see kulu hageja enda kanda. Ülejäänud osas jätta sama otsuse

resolutsioon muutmata, arvestades lisaks käesoleva otsuse põhjendustega.

I.2.

Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

I.3.

Menetluskulud ringkonnakohtus jätta kummagi poole enda kanda ja

rahaliselt kindlaks määramata.

II. KOHTUOTSUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

II.1. Hagi rahuldada osaliselt.

II.2. Tuvastada, et poolte 04.02.2008 sõlmitud töölepingu kostjapoolne 16.08.2021

ülesütlemine on tühine.

II.3. Lõpetada poolte 04.02.2008 sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel, lugedes

viimaseks tööpäevaks 16.08.2021.

II.4. Mõista kostjalt Saarde vallalt hageja X kasuks välja 1353,87 € (bruto).

II.5. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kummagi poole enda kanda ja

rahaliselt kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel,

kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. X (hageja, töötaja) esitas 15.09.2021 Pärnu Maakohtule hagi Saarde valla (kostja,

tööandja) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja 2707,73 € nõudes.

1.1.

Hageja tõi esile, et pooled sõlmisid 04.02.2008 töölepingu, mille alusel asus hageja

kostja juurde tööle alates 01.02.2008 Kilingi-Nõmme Päevakeskuse juhatajana. Töösuhe pidi

algselt olema tähtajaline (kuni 31.12.2008), kuid muudeti tähtajatuks. Hageja tööülesanded

märgiti töölepingus ja ametijuhendis. Alates 30.12.2011 on hageja ametinimetus Kilingi-

Nõmme Vabaajakeskuse (vabaajakeskus) juhataja. Töö sisu jäi samaks. Hageja töötasu oli

900 € (bruto).

1.2.

Kostja esitas 16.08.2021 hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse, millega

lõpetas ilma eelneva hoiatamiseta hagejaga töölepingu usalduse kaotus tõttu (TLS § 88 lg 1 p

5). Kostja heitis hagejale ette:

-

eelarvevahendite teadlikult mittesihipäraselt käsutamist;

o

vabaajakeskus tasus 30.06.2020 advokaadibüroole õigusteenuste eest 1200 €,

aga revisjonikomisjon tegi 25.05.2021 aktis ettepaneku summa tagasi nõuda;

o

hageja kandis sõidupäevikusse tegelikkusele mittevastavad andmed;

-

töökorralduste korduvat eiramist, sest hageja ei taganud vabaajakeskuse lahtiolekut

02.–15.08.2021;

-

vabaajakeskuse Facebooki lehel tööandaja mainet kahjustava sõnumi postitamist;

-

tööaja tabelis valeandmete esitamist, mis oli aluseks koristajale töötasu maksmiseks.

1.3.

Hageja leiab, et ülesütlemisavalduse etteheited ei õigusta töölepingu ülesütlemist TLS §

88 lg 1 p 5 alusel.

1.3.1.

Kostja sai õigusteenuste eest tasumisest teada juba 30.06.2020 ja osutatud teenuse

sisust 08.07.2020, kui hageja edastas tellitud õigusliku analüüsi kostjale. Pärast seda tasus

kostja arve, esitamata mingeid pretensioone. Tööleping hagejaga ei ole üles öeldud mõistliku

aja jooksul asjaolust teadasaamisest, sest õigusteenuse eest tasuti enam kui aasta tagasi.

1.3.2.

Hageja teavitas kostjat sõitudega seonduvast 17.06.2021. Kostja vähendas hageja

taotletud sõidukompensatsiooni põhjendusi esitamata 50% ega teinud hagejale seejuures

mistahes muud hoiatust või avaldust, et tegu oleks olukorraga, millele võib järgneda ligi kaks

kuud hiljem töölepingu ülesütlemine.

2 (11)

1.3.3.

Hageja esitas 21.01.2021 vallavalitsusele vabaajakeskuse töötajate puhkuste ajakava,

mille vallavanem kinnitas 08.02.2021. Töötajate puhkused kinnitas hageja 21.06.2021

käskkirjadega ja hageja puhkuse kinnitas vallavanem 28.06.2021 käskkirjaga. Vabaajakeskuse

kõik töötajad lubati puhkusele samal ajal mõnepäevaste erinevustega: juhataja 12.07.–15.08.,

perenaine 19.07.–15.08., koristaja 19.07.–15.08. ja kütja-remondimees 12.07.–15.08.

Tegemist oli kollektiivpuhkusega ja sarnaselt kõikide varasemate aastatega oli vabaajakeskus

suvel teatava aja suletud. Vallavanem andis 09.07.2021 õhtul korralduse, milles lubas

vabaajakeskuse sulgeda 19.07.–01.08., aga augustis tuli külastajatele tagada võimalus keskust

kasutada. Hageja sai viidatud korralduse kätte oma puhkuse esimesel päeval 12.07.2021.

Hageja ei eiranud kostja korraldusi, sest andis 13.07.2021 teada, et viibib puhkusel ega soovi

teisti kokku leppida. Hagejal polnud kohustust puhkuse ajal tööülesandeid täita ja selleks

puudus ka hädavajadus.

1.3.4.

Vabaajakeskuse Facebooki lehel on vaid kolm jälgijat. Kui postitatu võiski olla

ebakohane, ei ole eluliselt usutav, et kirjapandu oli kostja mainet kahjustav ja põhjustas

klientide ja partnerite usaldamatuse, sest postitust võis näha väga vähe inimesi. Lisaks ei selgu

kostja etteheitest, millist postitust ta silmas peab.

1.3.5.

Hageja ei vastuta koristaja töölepinguga seotud asjaolude eest, sest lepingu sõlmis

endine vallavanem 25.11.2019, st enne kui töölepingud anti üle vabaajakeskusele. Hageja pidi

jätkama senist praktikat, sest allus samale tööandjale.

1.4.

Eeltoodust tulenevalt on kostja ülesütlemisavaldus tühine. Kostja ei hoiatanud hagejat

eelnevalt. Tööleping tuleb lõpetada TLS § 107 lg 2 alusel, lugedes viimaseks tööpäevaks

16.08.2021. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel kolme kuu

keskmise töötasu ulatuses ehk 2707,73 € (bruto).

2. Kostja vaidles hagile vastu. Töölepingu erakorraline ülesütlemine on õiguspärane ja

kehtiv. Hageja ei täitnud töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt kostja

kasu silmas pidades ja töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Ülesütlemisavalduses on

põhjalikult selgitanud ülesütlemise aluseks olevaid asjaolusid ja hageja rikkumisi, mis viisid

usalduse kaotuseni. Hagejale etteheidetavad tegevused ja rikkumised olid tema töökohta

(allasutuse juht) arvestades väga olulised ja tõsised. Juhina pidi ta nõuetekohaselt juhtima

vabaajakeskust ja järgima kõiki tema tegevust reguleerivaid nõudeid, sh täitma rahaliste

vahendite käsutamisega seotud kohustusi hoolsalt ja nõuetekohaselt, käsutades vahendeid

sihipäraselt ja oma volituste piires. Hageja ei täitnud oma kohustusi hoolsalt ja

nõuetekohaselt, vaid pani toime olulisi rikkumisi, nt eelarvevahendite teadlik mittesihipärane

käsutamine (so õigusteenuste arve tasumine eelarvevahenditest), samuti teadlikult

sõidupäevikusse tegelikkusele mittevastavate andmete kandmine, tööandja korralduste

täitmata jätmine, vabaajakeskuse sotsiaalmeediakontole ebasobivate ja tööandja mainet

kahjustavate postituste tegemine ning teadlikult ebaõigete andmete esitamine töötaja

töötamise kohta. Mitmete hagejale etteheidetavate tegude ajend oli suure tõenäosusega hageja

omakasu. Hageja teod põhjustasid kostjale kahju ja arusaadavalt tööandja usalduse kaotuse

töötaja suhtes.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus rahuldas hagi 10.07.2024 otsusega (vaidlustatud otsus), millega tuvastas

töölepingu ülesütlemise tühisuse, lõpetas sama lepingu TLS § 107 lg 2 alusel ja mõistis

kostjalt hageja kasuks välja taotletud hüvitise 2707,73 €. Menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1

alusel kostja kanda ja maakohus otsustas määrata kulud rahaliselt kindlaks edaspidi.

3.1.

Maakohus tuvastas järgmised asjaolud:

-

hageja ja kostja sõlmisid kirjaliku tähtajatu töölepingu 04.02.2008;

-

hageja tööülesanded olid loetletud ametijuhendis;

3 (11)

-

hageja ametinimetus muutus 30.12.2011, kuid töö sisu jäi samaks;

-

hageja keskmine kuutöötasu oli 902,58 € (bruto);

-

kostja esitas 16.08.2021 hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse,

millega lõpetas ilma eelneva hoiatamiseta hagejaga töölepingu.

3.2.

Hageja töötas kostja juures üle 10 aasta, kuid nähtuvalt 16.08.2021 vallavalitsuse

istungiprotokollist ei järginud kostja TLS § 97 lg 2 p 4 kohast töölepingu erakorralise

ülesütlemise etteteatamise tähtaega 90 kalendripäeva. Ülesütlemise avaldus koostati

16.08.2021 ja töölepingu lõppemise päevaks märgiti 17.08.2021.

3.3.

Saarde vallavalitsus ei võtnud vastu nõuetekohast otsustust töölepingu erakorraliseks

lõpetamiseks töötaja kahjuks TLS-s toodud töölepingu erakorralise lõpetamise normidest

ebasoodsamatel tingimusutel (etteteatamise tähtaja ärajätmine ning hüvitise maksmata

jätmine). Kuigi vallavanema pädevuses ja ülesanne on vormistada hallatava asutuse juhi

töölepingu ülesütlemise avaldus, peab kostja põhimääruse ja vabaajakeskuse põhimääruse

kohaselt töölepingu lõpetamise aluseks olema vastav vallavalitsuse otsus. Protokollist ei

nähtu, et vallavalitsus oleks 16.08.2021 andnud korralduse tööleping erakorraliselt lõpetada,

väljudes TLS töölepingu erakorralise lõpetamise normide piirest töötaja kahjuks.

3.4.

Ajaliselt on töötajaga töölepingu lõpetamise toimingud sooritatud ebaloogilises

järjekorras, sest vallavanem allkirjastas töölepingu ülesütlemise avalduse enne istungi

protokolli.

3.5.

Kostja tugineb töölepingut üles öeldes väga mitmele ja pika ajavahemiku vältel

toimunud erinevale sündmusele, kuid samas ei ole töötaja suhtes algatatud teenistuslikku

järelevalvet. Kostja pidanuks vähemalt küsima töötajalt selgitusi, seejärel tegema järgmised

otsustused. Kostja vältis tahtlikult hageja ärakuulamist, arutades vallandamist töötaja

osavõtuta tema esimese tööpäeva hommikul pärast puhkust. Samuti ei ole kostja etteteatamise

tähtaja järgimata jätmist nõuetekohaselt põhistanud, vaid piirdus formaalse konstateeringuga,

viidates üksnes rikkumiste korduvusele.

3.6.

Maakohus analüüsis töölepingu lõpetamise asjaolusid ja esitas avalduses kirjeldatud

tegude kohta eraldi järeldused.

3.6.1.

Töölepingu ülesütlemise teatisest nähtuvalt toimus eelarvevahendite teadlik mitte-

sihipärane kasutamine 30.06.2020. Tööandja küsis hagejalt teenuse kohta selgitust vahetult

pärast advokaadibüroost arve saamist 02.–03.07.2020. Tööandja ei teinud pärast selgituste

küsimist töötajale hoiatust ega noomitust. Ebamõistlik on töölepingu lõpetamisel tugineda üle

aasta tagasi toimunud sündmusele. Seega rikkus kostja TLS § 88 lg-s 4 toodud mõistliku aja

printsiipi.

3.6.2.

Sõidupäeviku kannete kohta 14. ja 15.06.2021 esitas hageja kostjale selgitused ning

vastavalt selgitustele vähendas kostja hagejale väljamakstavat hüvitist. Tegemist on ebaolulise

rikkumisega, mis ei õigusta ilma hoiatuseta töösuhte lõpetamist TLS § 88 lg 1 p 5 sätestatud

alusel.

3.6.3.

Vabaajakeskuse puhkusel avatuna hoidmise korralduse osas ei ole võimalik tuvastada

hageja töökohustuste rikkumist. Kostja ise rikkus TLS § 69 lg-s 4 sätestatut, kui koostas

09.07.2021 korralduse, mis on vastuolus tema enda varasema korraldustega puhkusegraafiku

kinnitamisel. Samuti puudus kostjal alus hageja puhkuse katkestamiseks TLS § 69 lg-s 5

toodud alustel. Kostja jättis oma tegevuse mõistlikul viisil ette planeerimata, kui tema soov oli

hoida vabaajakeskus avatuna hageja ja teiste töötajate puhkuse ajal. Seega puuduvad

kõnealuse episoodi puhul alus hagejaga töösuhte lõpetamiseks TLS § 88 lg 1 p 5 alusel.

3.6.4.

Facebooki postitus, milles hageja ühepoolselt kajastas vabaajakeskuses juulis–

augustis 2021 toimunud sündmusi ning mille ta eemaldas koheselt pärast tööandja vastava

4 (11)

avalduse saamist, ei anna samuti alust hagejaga päevapealt töölepingu lõpetamiseks.

Rikkumise kirjeldusest ei nähtu mainekahju teke kostjale ja kostja ei esitanud mainekahju

tekkimise kohta ühtegi tõendit. Tegemist on ebaolulise rikkumisega, mis ei õigusta ilma

hoiatuseta töösuhte lõpetamist TLS § 88 lg 1 p 5 alusel.

3.6.5.

Koristajaga sõlmis novembris 2019 töölepingu vallavanem, seega langeb sisuline

vastutus fiktiivse töölepingu sõlmimise ja selle täitmise (tasu maksmise) osas kostjale. Tööaja

tabeleid täideti algusest peale ja hagejale ei ole selles osas tehtud ühtegi etteheidet ega antud

korraldust lepingu lõpetamiseks Selles olukorras ei ole õiglane ega põhjendatud hagejaga

töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 5 alusel. Samuti olid koristajaga töölepingu

sõlmimise asjaolud kostjale teada alates novembrist 2019, seega on täitmata TLS § 88 lg 4

toodud tingimus, mille kohaselt tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja

jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama.

3.7.

Kokkuvõtvalt on hageja töölepingu ülesütlemine tühine TLS § 104 lg 1 alusel.

Tulenevalt TLS § 97 lg 2 p-st 4 on kostjal kohustus hagejat töölepingu erakorralisest

ülesütlemisest ette teatada vähemalt 90 kalendripäeva. Hagejale anti töölepingu lõpetamisest

teada 16.08.2021, seega tuleb tööleping lugeda lõppenuks alates 08.11.2020 ja teha vastav

kanne töölepingu lõppemise kohta töötamise registris.

3.8.

Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt välja mõista TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis

kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, so kokku 2707,73 €.

POOLTE SEISUKOHAD

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja jätta hagi

rahuldamata. Teise võimalusena taotleb kostja hüvitise vähendamist nulliti. Menetluskulud

palub kostja panna hageja kanda.

4.1.

Esiteks

rikkus maakohus oluliselt kostja põhimääruse § 47 lg 4, § 58 lg 3, § 65 lg 5 ja §

84 lg 1 ning vabaajakeskuse põhimääruse § 3 lg 1, § 8 lg-d 1 ja 2, samuti KOKS § 49 lg-d 1 ja

7, § 50 lg 1 p-d 1, 2 ja 7 ning TLS § 83 ja § 95 lg 1 ning TsÜS § 68 lg-d 1 ja 2, § 69, leides, et

Saarde Vallavalitsus ei olnud vastu võtnud nõuetekohast otsustust töölepingu erakorraliseks

lõpetamiseks.

4.1.1.

Saarde vallavalitsuse 16.08.2021 istungiprotokoll tõendab, et vallavalitsus oli istungil

otsustusvõimeline (põhimääruse § 58 lg 3) ning otsustati nõustuda vallavanema ettepanekuga

hageja ametist vabastamiseks usalduse kaotuse tõttu poolthäälteenamusega (3 poolt, vastu ei

olnud, erapooletuid ei olnud). Seega on olemas vallavalitsuse protokolliline otsus ja seda ei

ole vaidlustatud. Pärast istungit vallavanem allkirjastas ja andis hagejale üle

ülesütlemisavalduse. Ülesütlemine on kooskõlas ülesütlemise ajal kehtinud kostja

põhimääruse § 47 lg-ga 4 ja § 84 lg-ga 1 ning vabaajakeskuse põhimääruse § 3 lg-ga 1, § 8

lg-tega 1 ja 2. Põhimäärustest ja KOKSist tulenevalt ei olnud eraldi korralduse andmine

vajalik vallavanemale esindusõiguse andmiseks hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemiseks.

4.1.2.

Protokolli allkirjastamise aeg pole oluline, sest protokolli allkirjastavad vallavanem ja

vallasekretär, mitte otsuse teinud vallavalitsuse liikmed. Allkirjastamise aeg sõltus

töökorralduslikest asjaoludest, st pärast seda, kui vallavalitsus tegi otsuse, allkirjastas

vallavanem ülesütlemisavalduse (kell 9.41) ning läks seda isiklikult hagejale üle andma, olles

valmis ülesütlemise põhjendusi hagejale selgitama. Pärast seda naases vallavanem teiste

töökohustuste juurde ning allkirjastas protokolli ja käskkirja.

4.2.

Teiseks

rikkus maakohus oluliselt TLS § 88 lg-d 1 ja 3, leides, et kostja jättis

õigusvastaselt hageja enne töölepingu ülesütlemist hoiatamata.

4.2.1.

Kostja selgitas ja tõendas maakohtu menetluses, et usalduse kaotuseni ja erakorralise

ülesütlemiseni viisid kokku viis hageja rikkumist, mis said kostjale järjest teatavaks

5 (11)

võrdlemisi lühikese aja jooksul suvel 2021. Hageja tegevus näitas, et kostjal ei ole võimalik

hagejat usaldada määral, mida eeldab vabaajakeskuse juhataja töökoht ning kostjal ei ole

võimalik pärast hageja rikkumiste ilmsiks tulekut tulemuslikult töösuhet jätkata. Kostja ei

pidanud võimalikuks pärast rikkumistest teada saamist enam hageja eelnevat hoiatamist, eriti

pärast seda, kui kostjale sai teatavaks koristaja episood.

4.2.2.

Hageja poolt rahaliste vahendite mittesihipärase kasutamisega seonduvalt ja alusetute

rahaliste väljamaksete saamise eesmärgil andmete manipuleerimisega seonduvalt toime

pandud rikkumised andsid kostjale mõistliku põhjuse eeldada, et hageja ei täida kohustusi ka

edaspidi. Kõiki asjaolusid arvestades ei saanud kostjalt enam oodata hageja eelnevat

hoiatamist enne töölepingu erakorralist ülesütlemist.

4.3.

Kolmandaks

rikkus maakohus oluliselt TLS § 97 lg 3, jättes tuvastamata, et töölepingu

ülesütlemisel etteteatamistähtaja järgimata jätmine oli õiguspärane.

4.3.1.

Hageja rikkumised olid niivõrd olulised ja süstemaatilised ning kostja oli täielikult

kaotanud usalduse hageja vastu, mistõttu võis kostja töölepingu üles öelda

etteteatamistähtaega järgimata. Kostjal puudus kindlus, et hageja etteteatamistähtaja jooksul

uusi rikkumisi toime ei pane, pigem vastupidi, millele viitasid hageja (sarnaste) rikkumiste

korduvus, kergekäeline suhtumine ja seisukohad. Lisaks oli hageja juba 16.08.2021 ajaks

põhjustanud kostjale ulatusliku kahju ning kostjal oli põhjust arvata, et etteteatamistähtaja

vältel oleks hageja põhjustanud kostjale tõenäoliselt täiendavat kahju. Eelnevast tulenevalt ei

saanud kostjalt mõistlikult nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni.

4.3.2.

Vaidlustatud otsusest ei nähtu maakohtu eraldiseisvat hinnangut etteteatamistähtaja

järgimata jätmise kohta ning seetõttu on kohus õigusvastaselt jätnud tuvastamata ühe

töölepingu ülesütlemise õiguspärasuse formaalse eelduse täitumise.

4.4.

Neljandaks

rikkus maakohus oluliselt TLS § 88 lg 1 p 5, leides, et kostjal puudus

sisuline alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.

4.4.1.

Kostja tugines maakohtu menetluses sellele, et hageja rikkus oma kohustusi ega

tegutsenud kostja suhtes lojaalselt, eriti arvestades tema vastutusrikast ning erilist hoolsust

nõudvat vabaajakeskuse juhataja töökohta ning kostja poolset suurt usaldust hageja suhtes,

mis selle töökohaga kaasnes. Hageja vastutas ka vabaajakeskus eelarvevahendite

nõuetekohase kasutamise eest.

4.4.2.

Maakohus ei hinnanud ühegi ülesütlemise aluseks oleva etteheite puhul hageja poolt

tema kohustuste täitmist, töötaja hoolsuse määra järgimist, tema tegevuse õigusvastasust ja

võimalikku vastutust arvestades tema töökohta, töökohustusi ning hoolsus- ja

lojaalsuskohustust kostja ees. Seega ei tuvastanud maakohus nõuetekohaselt hageja

rikkumiste sisu, ulatust ja tõsidust ning ei andnud seetõttu asjaolusid arvestades ja tõendeid

igakülgselt hinnates ammendavat ja põhjendatud hinnangut usalduse kaotuse ja töölepingu

erakorralise ülesütlemise põhjendatuse kohta TLS § 88 lg 1 p 5 alusel.

4.5.

Viiendaks

rikkus maakohus TLS § 109 lg 1, jättes täielikult hindamata ja lahendamata

kostja taotluse vähendada väljamõistetavat hüvitist, juhul, kui kohus peaks tuvastama, et

ülesütlemine on tühine. Maakohus tuvastas õigesti, et ülesütlemisavalduses etteheidetavad

teod on hageja faktiliselt toime pannud, ent leidis seejärel ebaõigesti, et etteheited ei andnud

alust töölepingu erakorraliselt ülesütlemiseks. Sellises olukorras on selgelt ebaõiglane kui

kostja peab hagejale maksma hüvitist, mis vastab hageja mitme kuu eest ettenähtud töötasu

suurusele. Seda enam, et hageja põhjustas kostjale reaalse varalise kahju. Ühtegi kostja

esitatud põhjendust maakohus ei käsitlenud ega põhjendanud ka, miks ta kostja seisukohti ei

käsitle.

4.6.

Kuuendaks

viisid ebaõige lahenduseni maakohtu olulised menetlusõigusnormide

rikkumised.

6 (11)

4.6.1.

Maakohus loetles vaidlustatud otsuses tõendeid, kuid lahendis puudub täielikult nende

analüüs. Samuti viitas maakohus tunnistajate ütlustele äärmiselt üldiselt, mis ei võimalda

mõistlikult kontrollida, millise tunnistaja ütlustele kohus on tuginenud. Maakohus on samade

tunnistajate ütlustele osaliselt tuginenud, ent osalised jätnud kõrvale või pidanud

ebausaldusväärseks, kuid vastavate menetluslike otsuste juurest puuduvad igasugused

põhjendused, mis võimaldaks mõista kohtu tegevust.

4.6.2.

Maakohus rikkus lahendi põhjendamise kohustust. Kohtuotsuse põhjendused on väga

segased ja raskesti jälgitavad, keeruline on aru saada, mis seisukohale on maakohus erinevate

konkreetsete etteheidete või asjaolude osas jõudnud ja kuidas (nt mis tähendus on

ülesütlemise kehtivuse seisukohalt eraldi vallavalitsuse korralduse puudumisel kui

protokolliline otsus vallavanema ettepanekuga nõustumise kohta on tehtud; samuti kas

etteteatamistähtaja järgimata jätmine oli põhjendatud või mitte). Lisaks puudub lahendist

läbivalt poolte poolt esitatud asjaoludele, seisukohtadele ja tõenditele tuginev analüüs, sh

miks kohus mõnda asjaolu, väidet või tõendit arvestab või ei arvesta. Enamikes punktides

puudub lahendist kostja väidete analüüs, ehkki maakohus on teinud kostja seisukohtadele

vastupidise lahendi, st otsus peaks kindlasti kajastama põhjuseid, mille tõttu maakohus kostja

väidetega ei nõustunud.

4.6.3.

Vaidlustatud otsus sisaldab arvukate sisuliste eksimuste kõrval palju sisulisi vigu (nt

viide vallasekretäri vande all antud selgitustele, ehkki vallasekretäri kohus üle ei kuulanud) ja

ebatäpsusi sõnastuses (sh resolutsioonis), lõpetamata lauseid, kirjavigu ja vastuolusid. Need

vead viitavad, et asja lahendamisel ei ole maakohus asjasse piisava põhjalikkusega süvenenud

ega kõiki asjaolusid, põhjendusi ja tõendeid läbi vaadanud ja igakülgselt hinnanud ning kõiki

menetlusseadustikus ettenähtud küsimusi otsuse tegemisel nõuetekohaselt (sh nõutavas mahus

põhjendustega) lahendanud. Seetõttu ei ole kohtulahend veenev, kohtu mõttekäik ei ole

jälgitav ja seisukohad loogilised, selged ja arusaadavad.

4.7.

Seitsmendaks

jättis maakohus menetluskulud ebaõigesti kostja kanda ega rakendanud

TsMS § 162 lg 4. Hageja ei vaidlustanud faktilisi asjaolusid, so etteheidetavate tegude

toimepanemist. Pooled vaidlesid ennekõike, kas rikkumised said tuua kaasa töölepingu

erakorralise ülesütlemise usalduse kaotuse tõttu. Maakohtu menetlus kujunes pikaks ja

mahukaks tulenevalt etteheidete arvukusest. Samas tegutses kostja asjaoludest teadasaamisel

ja töölepingu erakorralisel ülesütlemisel oma parimate teadmiste ja oskuste kohaselt, et

hagejale oleks töölepingu lõpetamise põhjendus võimalikult selge. Kostja tegi hagejale

töölepingu erakorralisel ülesütlemisel nõuetekohaselt kõik väljamaksed. Kostja oli valmis

16.08.2021 ülesütlemisavalduse üleandmisel hagejale tema soovi korral täiendavaid selgitusi

andma, ent hageja seda ei soovinud. Neid asjaolusid arvestades on ka hagi (osalise)

rahuldamise korral hageja menetluskulude kostja kanda jätmine ebaõiglane.

5. Hageja vaidles kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles kostjalt mõisteti välja hüvitis

suuremas summas kui hageja pooleteise kuu keskmine töötasu, st 1353,87 € ja pandi kostja

kanda hageja menetluskulud. Tühistatud osas saab ringkonnakohus ise teha uue lahendi,

millega vähendab vastavalt hüvitist ja jätab hageja menetluskulud tema enda kanda (TsMS §

657 lg 1 p 2). Ülejäänud osas jääb maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, aga ringkonna-

kohus muudab osaliselt otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2¹). Kaebus rahuldatakse

osaliselt ja sellega seotud kulud jäävad samuti poolte endi kanda.

7. Poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu

tuvastatud ja eespool p-s 3.1 refereeritud asjaoludest (TsMS § 652 lg 1 p 1). Maakohus

kvalifitseeris poolte õigussuhte õigesti töölepinguks ja määratles suures osas asjakohaselt

vaidluse eseme. Poolte väidete, esile toodud asjaolude ja tõendite põhjal tuli kontrollida, kas

7 (11)

kostjal tööandjana oli 16.08.2021 õigus tööleping TLS § 88 lg 1 p 5 alusel erakorraliselt ja

ilma eelneva hoiatuseta üles öelda hageja kui töötaja suhtes usalduse kaotuse tõttu.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et neil asjaoludel, millele kostja tugines

ülesütlemisavalduses, ei olnud seaduslikku alust tööleping kostja algatusel lõpetada. Samuti

on õige ega ole apellatsioonimenetluses ka vaidlusalune, et ülesütlemise formaalsed

tingimused olid täidetud, kostja ei hoiatanud hagejat eelnevalt ega teatanud töölepingu

ülesütlemisest ette. Osaliselt tuleb siiski muuta maakohtu põhjendusi.

8. Vaidlustatud otsuse p-des 18–26 käsitles maakohus poolte väiteid seoses kostja kui

kohaliku omavalitsuse üksuse toimingute ja aktidega töölepingu lõpetamisel. Viidatud

põhjendused tuleb otsusest välja jätta, sest need pole asjakohased. Ülesütlemisavalduse

allkirjastas vallavanem, kellel on KOKS § 50 lg 1 p 2 ja Saarde valla põhimääruse § 47 lg 4

järgi selleks vajalik pädevus. Poolte töösuhte ega selle lõpetamise seisukohast pole oluline,

kas vallavanem toimis kooskõlas haldusaktide, volikogu otsuste vms-ga.

9. Kostja põhjendab usalduse kaotust viie väite ehk etteheitega, et hageja:

(1) kasutas vabaajakeskuse eelarvevahendeid mittesihipäraselt, esitades kostjale 2020. a

juunis keskuse tegevusega mitteseotud õigusteenuse arve;

(2) kandis sõidupäevikusse 15.06.2021 kohta tegelikkusele mittevastavad andmed ja

esitas need kostjale alusetu rahalise väljamakse (32,50 €) saamiseks;

(3) rikkus oma kohustusi ja eiras tööandja seaduslikke korraldusi, kui jättis täitmata

09.07.2021 korralduse vabaajakeskusele juurdepääsu võimaldamise ja lahtioleku

tagamise kohta;

(4) kahjustas kostja mainet, kui tegi vabaajakeskuse FB-kontole ebasobivaid ja ebaõigeid

postitusi, samuti eiras tööandja korraldust postitus kustutada;

(5) esitas kostjale ligi kahe aasta vältel teadlikult ebaõigeid andmeid koristaja töötamise

kohta.

Maakohus leidis kokkuvõttes, et ükski neist etteheidetest ei võimaldanud 2021. a augustis

töölepingut ilma ette teatamata ja hoiatamata erakorraliselt üles öelda. Ringkonnakohus

nõustub sellega ja vastab kaebuse väidetele asjakohases ulatuses järgmist.

9.1.

Eelarvevahendite ebaratsionaalse kulutamise etteheite osas nõustub ringkonnakohus

maakohtu järeldusega, et kostja tugines väitele hilinenult. Nii rikkus kostja TLS § 88 lg 4

reeglit, et tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta

ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Maakohus tuvastas ja

põhjendas õigesti, et vallavanem E. Tammist oli 2020. a juulis teadlik advokaadibüroo arvest

ja küsis selle kohta juba siis selgitusi. Sama isik kuulati üle tunnistajana ja ta kinnitas uue

vallavanema teavitamist (dtl 595 viies lõik). Ekslik ja tõenditega vastuolus on kostja arusaam,

nagu oleks ta saanud vaidlusalusest arvest teada alles revisjonikomisjoni aktist. Vallavanema

vahetumine ei tähenda, et kostja kohaliku omavalitsuse üksusena ei oleks enam teadlik

asjaoludest, mis olid teada varasemale vallavanemale. Kui tehingu õiguslikud tagajärjed

sõltuvad sellest, kas isik teadis teatavaid asjaolusid või pidi neid teadma, siis tuleb nende

asjaolude hindamisel lähtuda esindaja isikust (TsÜS § 123 lg 1). Maakohus tuvastas

menetlusnorme rikkumata, et varasemale vallavanemale olid vaidlusaluse arve esitamise

asjaolud teada 2020. a juulis, st samal ajal olid need teada ka kostjale. Samuti pidi kostjale

olema teada arve tasumine hiljemalt vastava makse tegemise ajal.

9.2.

Viga sõidupäeviku täitmisel ei ole oluline rikkumine ega õigusta töölepingu

ülesütlemist TLS § 88 lg 1 p 5 alusel ilma eelneva hoiatuseta – ka selles osas nõustub

ringkonnakohus maakohtu järelduse ja põhjendustega. Tõendamata on kostja väide, et hageja

rikkus oma kohustusi tahtlikult (st soovides õigusvastast tagajärge, VÕS § 104 lg 5) või

raskelt hooletult (st jättes käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata, VÕS § 104 lg 4).

8 (11)

Mõlema viidatud süü vormi esinemist võimaldavate asjaolude esile toomise ja tõendamise

koormis oli kostja kanda (RKTKo 20.12.2004, 3-2-1-146-04, p 23). Hageja valis väljasõiduga

seotud kulutustest osasumma 32,50 € hüvitamise korraldamiseks ebakohase vahendi, aga

puudub alus arvata, et ta soovis kostjat kahjustada.

9.3.

Vabaajakeskusele juurdepääsu võimaldamise ja selle avatuna hoidmise etteheite aluseks

olevad asjaolud tuvastas maakohus korrektselt ja järeldas neist õigesti, et hageja ei rikkunud

töökohustusi. Ühtlasi ei ole hageja käitumisel kõnealuses episoodis tunnuseid, mis võiks

mõistlikult põhjustada tööandja usalduse kaotust. Nii hageja kui ka vabaajakeskuse teiste

töötajate puhkuste ajad olid kostjale piisava ajavaruga teada. Kostja ei saanud eeldada, et kui

hageja puhkus algab esmaspäeval 12.07.2021, siis jõuab ta veel täita eelneval reedel

09.07.2021 kell 16.16 allkirjastatud korraldust. Kostja ei toonud esile ega tõendanud, et

hageja oleks korraldusest üldse teadnud enne puhkusele eelneva viimase tööpäeva lõppu.

Kostja toimingud alates 12.07.2021, st hageja puhkuse ajal, ei saanud mõjutada hageja

tööülesannete täitmist ega ka hageja töist käitumist kostja suhtes. Põhjendamatu on kostja

etteheide, et hageja pidanuks juba enne 30.06.2021 esitama keskuse lahtiolekuaegade

muutmise ettepaneku. Poolte esile toodud asjaoludest ei nähtu, et nimetatud ettepaneku

esitamiseks oleks määratud tähtaeg ja et kostjal oli võimatu sellele reageerida vähem kui

kümne päeva jooksul. Kui kostja leidis 2021. a juunis, et vajalik ettepanek on esitamata,

saanuks ta sellele juhtida hageja tähelepanu, andes tööandjada asjaomase korralduse.

9.4.

Vabaajakeskuse FB-postituse osas sedastas maakohus, et see ei saa olla

hoolsuskohustuse rikkumine ja kui hageja isegi rikkus lojaalsuskohustust, siis on rikkumine

ebaoluline ega anna alust töölepingut ilma ette hoiatamata lõpetada. Ringkonnakohus nõustub

selle järeldusega. Ka selle rikkumise puhul ei tõendanud kostja hageja tahtlust või rasket

hooletust. Ekslik on kostja väide, et hageja ei kustutanud postitust koheselt kostja vastava

korralduse saamisel. Kostja tõi 16.12.2022 p-s 50 ise esile, et pärast kostja 09.08.2021 kirja

saamist muudeti algsest postitust (dtl 222–225) nii, et jäi Pärnu Postimehe artikli viide koos

pealkirjaga „Kurb vahejuhtum“. Kostja ei põhjendanud ega tõendanud, et muudetud postitus

(dtl 238) oleks teda kahjustav.

9.5.

Koristaja töölepingu täitmisel põhinev etteheide on hilinenud. Ringkonnakohus nõustub

eespool p-s 9.1 toodud argumentidel maakohtuga, et tööandjale varem (siinkohal enam kui

poolteist aastat) teada olnud asjaoludel ei saa töölepingut TLS § 88 lg 4 piirangu tõttu

lõpetada. Maakohus hindas kõnealuses osas kõiki tõendeid, aga eelkõige tunnistajate ütlusi

kogumis ja ringkonnakohtul ei ole alust neid tõendeid ümberhinnata. Varasem vallavanem E.

Tammist tunnistas, et koristajaga töölepingu sõlmimisele eelnes arutelu vabaajakeskuse

töötajate (sh hageja) lisatasude kohta ja algselt koristaja kohale pakutud isikuga jättis ta

vanuse (st töö tegeliku tegemise mitteusutavuse) tõttu töölepingu sõlmimata (dtl 595–599).

Viidatud ütlustest nähtub selgelt, et vallavanemale pidi olema mõistlikult arusaadav nn

fiktiivse töötaja otsimine vältimaks hagejale ja/või Yle koristamise eest lisatasu maksmist.

Vähemalt pidanuks need asjaolud tekitama vallavanemas kui kostja esindajas kahtluse, aga ta

tunnistas ühtlasi, et ei ole kunagi näinud koristajat tegelikult tööd tegemas. Eelnevast tegi

maakohus kokkuvõttes õige järelduse, et varasem vallavanem teadis koristaja töölepingu

näilikkusest.

9.6.

Maakohus ei hinnanud, kas hageja rikkumised, mille osas ei ole möödunud mõistlik aeg

(st p-des 9.2 ja 9.4 märgitu) kogumis võiks anda alust lugeda tööandja usaldus töötaja suhtes

kadunuks sedavõrd ilmselgelt, et hagejat polnud vaja eelnevalt hoiatada. Ringkonnakohus

leiab, et ka koostoimes on kõnealused rikkumised ebaolulised ega anna alust tööleping ilma

eelneva hoiatamiseta üles öelda. Põhjendused on järgmised.

9.6.1.

Üldjuhul võib tööandja öelda töölepingu erakorraliselt üles mh juhul, kui töötaja on

tööandja eelnevast hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud

töökohustusi (TLS § 88 lg 1 p 3 ja lg 3 ls 1). Töötaja hoiatamise eesmärk on anda talle

9 (11)

võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Eelnevat hoiatamist ei ole TLS

§ 88 lg 3 ls 2 järgi ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise

raskuse tõttu vm põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Sama säte

võimaldab jätta töötaja hoiatamata ka juhul, kui töötajal ei ole võimalik oma käitumist

parandada (RKTKo 21.06.2017, 3-2-1-65-17/1, p 18).

9.6.2.

TLS § 88 lg 3 ls 2 sisustamisel tuleb arvestada sama seaduse § 97 lg-s 3 töölepingu

etteteatamistähtaega järgimata ülesütlemise õiguse kohta sätestatut. Kui kohus on tuvastanud

asjaolud, mis võimaldavad tööandjal öelda töölepingu kooskõlas TLS § 97 lg-s 3 sätestatuga

üles TLS § 97 lg-s 2 ettenähtud tähtaega järgimata, võib tööandjal olla üldjuhul õigus öelda

tööleping TLS § 88 lg 3 ls 2 järgi üles ka töötajat enne hoiatamata (RKTKo 28.09.2016, 3-2-

1-70-16, p 14). Kuigi eraldi võetuna ei oma käesoleval juhul tähtsust, kas tööandja pidanuks

lepingu ülesütlemisel järgima etteteatamise tähtaega, tuleb seda siiski hinnata just eelneva

hoiatamise vajalikkuse kontekstis. Õige on kostja kaebuse kriitika, et maakohus jättis vastava

hinnangu andmata, aga selle puuduse saab ringkonnakohus kõrvaldada.

9.6.3.

Maakohus märkis asjakohaselt, et ka usalduse kaotuse väide ei anna tööandjale alati

õigust öelda tööleping üles töötajat enne hoiatamata. Kui töötaja käitus viisil, mis põhjustas

tööandja usalduse kaotuse tema vastu, tuleb asjaolude kohaselt hinnata, kas töötaja sai oodata,

et tööandja teda enne töölepingu ülesütlemist hoiataks (RKTKo 16.03.2016, 3-2-1-187-15, p

13). Viga sõidupäeviku täitmisel ja FB-postituse tegemine on nii eraldi kui ka koosmõjus

sellised rikkumised, mille korral töötaja saab oodata, et tööandja teda enne töölepingu

ülesütlemist hoiatab. Mõlemad rikkumised vastavad tunnusele, et töötaja saab oma käitumist

vastavas osas parandada, st täita sõidupäevikut edaspidi korrektselt ja hoiduda tööandjat

kritiseerivate postituste tegemisest. Rikutud kohustused ei ole sellised, mille täpne järgimine

on paratamatu, et säiliks tööandja huvi töölepingu täitmise vastu. Samuti ei nähtu asjaolusid

ega töösuhte poolte huve, mille põhjal ei võiks mõistlikult nõuda lepingu jätkamist

etteteatamistähtaja lõppemiseni.

9.6.4.

Ekslik on kostja kaebusest nähtuv arusaam, et rikkumiste toimumine pikema aja

jooksul annab aluse jätta töötaja hoiatamata. TLS § 88 lg 4 mõtte kohaselt peab tööandja

reageerima töötaja võimalikule rikkumisele mõistliku aja jooksul, sh tuleb töötajat hoiatada

mõistliku aja jooksul alates rikkumisest teadasaamisest. Seaduse eesmärgi ega hea usu

põhimõttega ei oleks kooskõlas olukord, kus tööandja „kogub“ töötaja rikkumisi, et nende

kogumi põhjal tööleping ilma ette teatamata ja eelneva hoiatuseta üles öelda. Ringkonnakohus

nõustus eespool p-des 9.1 ja 9.5 maakohtuga, et eelarvevahendite ebaratsionaalse kasutamise

ja koristaja töölepingu täitmise asjaoludele ei saanud kostja 2021. a augustis enam tugineda

neist teadasaamisest mõistliku aja möödumise tõttu. Lisaks nõustus ringkonnakohus p-s 9.3,

et vabaajakeskusele juurdepääsu tagamise ja selle töö korraldamise etteheide polnud

põhjendatud. Kokkuvõttes tuli seega hageja rikkumistena hinnata üksnes viga sõidupäeviku

täitmisel ja FB-postituse tegemist, mis ei osutunud eraldi või koostoimes sedavõrd oluliseks,

mis õigustaks töötaja hoiatamata jätmist ega saaks põhjendada tema suhtes usalduse kaotust.

10. Õige on maakohtu järeldus, et ülesütlemise aluste puudumise tõttu on kostja 16.08.2021

avaldus TLS § 104 lg 1 alusel tühine. Ekslik on vaidlustatud otsuse p 59 viide TLS § 88 lg 1

p-le 3, sest kostja tugines ülesütlemisel sama sätte p-le 5. See viga ega muud teatavad

ebatäpsused põhjenduste vormistamisel ei muuda otsust valeks ega arusaamatuks. Maakohus

lõpetas töölepingu õigesti TLS § 107 lg 2 alusel. Vaidlustatud otsuse resolutsioonis märgitud

lepingu lõppemise aega (16.08.2021) pooled ei vaidlustanud. Kuigi maakohus põhjendas

otsuse p-s 59, et leping tulnuks lõpetada 08.11.2020 (mõeldes ilmselt 08.11.2021), siis ei ole

see otsustus jõudnud resolutsiooni. Kostja kaebuse mõttele ei vastaks poolte töösuhte

pikendamine ja hageja maakohtu otsust ei vaidlustanud. Ringkonnakohus ei saa kaebuse

piiridest väljuda (TsMS § 651 lg 1).

10 (11)

11. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise kolme kuu

keskmise töötasu summas. Nimetatud keskmise suuruse (902,58 €) üle pooled ei vaidle, aga

kostja taotleb kaebusega hüvitise vähendamist nullini. Selles osas on kaebus osaliselt edukas.

11.1. Kohtul on TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise väljamõistmisel suur kaalutlusõigus

arvestamaks erinevate asjaolude ja poolte huvidega (RKTKo 02.05.2019, 2-17-6057/45, p

17). Nii selle kui teiste TLS sätete alusel määratavate hüvitiste kohta tehtavasse

diskretsiooniotsusse saab järgmise astme kohus sekkuda vaid siis, kui diskretsioonipiire on

ületatud (nt RKTKo 11.02.2022, 2-19-2497/71, p 26). Käesoleval juhul piirdus maakohus

napi põhjendusega, et kogu hüvitise nõue tuleb rahuldada. Sellest ei nähtu, et kohus oleks

analüüsinud ülesütlemisele eelnenud asjaolusid, sh hageja rikkumisi, mis maakohus tuvastas,

aga mis ei osutunud lepingu lõpetamise alustena piisavalt olulisteks. Kaalutlusotsustuse

põhjendamata jätmine on menetlusnormi (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8) rikkumine, mis

võimaldab järgmise astme kohtul senist lahendit muuta.

11.2. Ringkonnakohus leiab, et viga sõidupäeviku täitmisel ja tööandjale ebalojaalse sisuga

postituse tegemist (st eespool p-des 9.2 ja 9.4 käsitletud rikkumisi) saab arvesse võtta töö-

lepingu ebaseadusliku lõpetamise tõttu määratava hüvitise kujundamisel. Kuigi need ei anna

alust töösuhe ilma eelneva hoiatamiseta lõpetada, viitavad need nii hoolsus- kui lojaalsus-

kohustuse teataval määral rikkumisele. Seaduse mõttega ei ole kooskõlas olukord, kus töötaja

saab üldjuhul ette nähtud kolme kuu töötasu summale vastava hüvitise ka juhul, kui ta on

eelnevalt töölepingut (kuigi vähesel määral) rikkunud. Lisaks võtab ringkonnakohus arvesse,

et koristaja töölepinguga seotud olukorrale (eespool p 9.5) saanuks hageja vabaajakeskuse

juhina ise reageerida ning korraldada töö tegemise ja tasu maksmise korrektsemalt. Kuigi

sellele rikkumisele ei saanud kostja tugineda mõistliku aja möödumise ja enda varasema

teadmise tõttu, võimaldab rikkumise kestvus tugineda sellele hüvitise määramisel.

11.3. Eeltoodud kaalutlustel vähendab ringkonnakohus hageja kasuks välja mõistetud hüvitist

ja määrab selle suuruseks pooleteise kuu keskmisele töötasule vastava summa 1353,87 € (=

1,5 × 902,58).

12. Hagi ja kaebuse osalise rahuldamise tõttu on põhjendatud jätta kõik menetluskulud TsMS

§ 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kulude sellise jaotuse tõttu pole vaja neid rahaliselt

kindlaks määrata.

13. Ringkonnakohus koostab kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse (TsMS §

654 lg 2²) ja kajastab selles kõigi seniste menetluskulude jaotuse (TsMS § 173 lg 1 ls 2).

Resolutsioonis pole vaja viidata hüvitise väljamõistmise õiguslikule alusele (RKTKKm

22.03.2017, 3-2-1-167-16, p 13), küll aga on TsMS § 442 lg 5 mõttega paremini kooskõlas

poolte märkimine nimedega.

(allkirjastatud digitaalselt)

11 (11)