3-24-3191/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. september 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3191

Haldusasi

B.Ri kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 26.09.2024 otsuse nr

15.2-9/142-1 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti

kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi

T.Si kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 26.09.2024 otsuse nr

15.2-9/143-1 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti

kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi

L.Zi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 26.09.2024 otsuse nr

15.2-9/144-1 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti

kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebajad – B.R, T.S ja L.Z, esindaja Suido Västra

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Mirja Sarap

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1. Jätta kaebused rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on

13.10.2025. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS §

52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib

apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui

menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada

ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS §

116 lg 6).

ASJAOLUD

1. B.R (edaspidi ka kaebaja) esitas 23.04.2025 Eesti Vabariigi Suursaatkonnas Moskvas

esmakordse Eesti kodaniku ja isikutunnistuse taotluse. Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA)

keeldus 26.09.2024 otsusega nr 15.2-9/142-1 B.Rile Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse

väljaandmisest.

B.R soovis Eesti kodaniku dokumente taotledes tõendada, et ta omandas Eesti kodakondsuse

sünniga oma isa L.Zi ja isaema A.A kaudu. B.R esitas PPA-le oma isa L.Zi sünnidokumendina

21.02.2024 korduva dokumendina välja antud sünnitunnistuse nr VIII-AK Nr 694516. Eesti

Kohtuekspertiisi Instituut (edaspidi EKEI) 10.06.2024 ekspertiisiaktist nr 24E-DM00027-01

nähtub, et kõnealune sünnitunnistus on võltsitud. B.R esitas PPA-le uue, L.Zi nimele 21.06.2024

korduva dokumendina välja antud sünnitunnistuse nr VI-AK Nr 599199. EKEI 12.08.2024

ekspertiisiaktist nr 24E-DM00031-01 nähtub, et ka see sünnitunnistus on võltsitud.

Arvestades, et B.Ri esitatud L.Zi korduvad sünnitunnistused on EKEI ekspertiisiaktide kohaselt

võltsingud, siis järelikult sisaldab ka L.Zi nimele vormistatud sünnitõend (vorm nr 4) Nr A-02824

ebaõigeid andmeid ning on alust arvata, et ka B.Ri esitatud elukoha tõend A.A elamise kohta

Mordvas, sisaldab ebaõigeid andmeid.

B.R selgitas oma 18.08.2024 e-kirjas PPA-le, et ta on isaliini pidi suguluses N.Nga, kelle poeg on

K.T, samuti on N.N pojad Q ja W. PPA on K.Ti Eesti kodaniku dokumentide taotluse menetluses

tuvastanud, et K.T ei ole N.N poeg ning N.N K.Ti nimelist isikut ei tunne. Seega esitas B.R

valeandmeid ka oma väidetava sugulussideme kohta Eesti kodaniku N.Nga.

Ei ole tõendatud, et B.R põlvneb Eesti kodanikust A.Ast. Mõlemad B.Ri isa L.Zi sünnitunnistused,

mis B.R PPA-le esitas ja millel oli tema isa emana märgitud A.A, on võltsitud dokumendid. Seega

ei omandanud L.Z sünniga Eesti kodakondsust A.A kaudu ning seega ei saanud B.R omandada

Eesti kodakondsust sünniga oma isa L.Zi kaudu. B.Ri ema G.F (sündinud Parfenova) on sündinud

xx.xx.xxxx Valgevenes ning andmed tema Eesti kodakondsusesse kuulumise kohta puuduvad.

Seega ei ole tõendatud, et B.R omandas Eesti kodakondsuse sünniga.

2. PPA keeldus 26.09.2024 otsusega nr 15.2-9/143-1 T.Sile Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse

väljaandmisest.

Ei ole tõendatud, et B.R ja seega ka tema poeg T.S põlvnevad Eesti kodanikust A.Ast. Mõlemad

B.Ri isa L.Zi sünnitunnistused, mis B.R PPA-le esitas ja millel oli tema isaemana märgitud A.A, on

võltsitud dokumendid. Seega ei omandanud L.Z sünniga Eesti kodakondsust A.A kaudu ning seega

ei saanud B.R omandada Eesti kodakondsust sünniga oma isa L.Zi kaudu ega B.Ri poeg T.S oma

isa kaudu. T.Si ema N.V on sündinud yy.yy.yyyy Venemaal ning andmed tema Eesti

kodakondsusesse kuulumise kohta puuduvad. Seega ei ole tõendatud, et T.S omandas Eesti

kodakondsuse sünniga.

3. PPA keeldus 26.09.2024 otsusega nr 15.2-9/144-1 L.Zile Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse

väljaandmisest.

Ei ole tõendatud, et B.R ja seega ka tema poeg L.Z põlvnevad Eesti kodanikust A.Ast. Mõlemad

B.Ri isa L.Zi sünnitunnistused, mis B.R PPA-le esitas ja millel oli tema isaemana märgitud A.A, on

võltsitud dokumendid. Seega ei omandanud L.Z (sünd. aa.aa.aaaa) sünniga Eesti kodakondsust A.A

kaudu ning seega ei saanud B.R omandada Eesti kodakondsust sünniga oma isa L.Zi kaudu ega

B.Ri poeg L.Z oma isa kaudu. L.Zi ema N.V on sündinud yy.yy.yyyy Venemaal ning andmed tema

Eesti kodakondsusesse kuulumise kohta puuduvad. Seega ei ole tõendatud, et L.Z omandas Eesti

kodakondsuse sünniga.

4. Tallinna Halduskohtule saabus 20.11.2024 B.Ri kaebus PPA 26.09.2024 otsuse nr 15.2-9/142-1

tühistamiseks, PPA kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi, T.Si kaebus PPA 26.09.2024

otsuse nr 15.2-9/143-1 tühistamiseks, PPA kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi, L.Zi

kaebus PPA 26.09.2024 otsuse nr 15.2-9/144-1 tühistamiseks, PPA kohustamiseks vaadata kaebaja

taotlus uuesti läbi.

KAEBAJATE SEISUKOHAD

5. Vastustaja on kohustatud lähtuma kaebaja taotluse lahendamisel Eesti kodaniku passi ja

isikutunnistuse saamiseks sünnitunnistusest, mille B.R esitas.

2(6)

6. Asja lahendamisel on määrava tähtsusega kaebaja isa sünnitunnistus, st kas sünnitunnistus on

võltsitud või mitte. Vastustaja suhtlemine kolmanda isikuga ei saa asja lahendamisel tähtsust

omada (vt Riigikohtu 17.05.2024 otsus nr 3-22-1072). Vastustaja peab lähtuma Venemaa

Föderatsiooni kohtu otsusest, millega on tuvastatud kaebaja põlvnemine Eesti Vabariigi

kodanikust, kuna Harju Maakohus tunnustas seda kohtuotsust 12.05.2020 määrusega nr 2-20-5526

tunnustas.

7. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja

kriminaalasjades artikli 13 kohaselt dokumendid, mis koostati ühe lepingupoole territooriumil või

tõestati kohtu või ametiisiku (alaline tõlk, ekspert jne.) poolt nende pädevuse piires ja ettenähtud

vormi kohaselt ja tõestati pitseriga, võetakse teise lepingupoole territooriumil vastu mingi muu

tõenduseta. Dokumentidel, mida peetakse ühe lepingupoole territooriumil ametlikeks, on ka teise

lepingupoole territooriumil ametlike dokumentide tõendav jõud (https://www.siseministeerium.ee/

valisriigi-dokumendid#oigusabilepingud-lat). Eesti Vabariik ja Venemaa Föderatsioon on liitunud

Välisriigi avalike dokumentide legaliseerimise nõude tühistamise konventsiooniga

(https://www.hcch.net/en/states/authorities/details3/?aid=341). Kohaldub nimetatud konventsiooni

artikkel 1.

8. Täidetud on kodakondsusseaduse (KodS) § 5 lg 1 p-s 1, isikut tõendavate dokumentide seaduse

(ITDS) § 19 p 1, ITDS § 21 lg 1, siseministri 18.12.2015 määrusega nr 77 kehtestatud

Isikutunnistuse, elamisloakaardi, digitaalse isikutunnistuse, Eesti kodaniku passi, meremehe

teenistusraamatu, välismaalase passi, ajutise reisidokumendi, pagulase reisidokumendi või

meresõidutunnistuse väljaandmise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu, väljastamise

kord ning väljaandmise tähtajad § 10.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

9. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja nõustus kaebajaga, et asja lahendamisel

on kõige määravama tähtsusega kaebaja enda sünnitunnistus. Kaebaja esitas 23.04.2024

esmakordselt taotluse enda ja oma poegade Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse saamiseks

taotlused koos sünniga omandatud kodakondsuse omandamist tõendavate dokumentidega

(sünnitunnistus, surmatunnistus, isadust tõendav tunnistus). PPA-l tekkis kahtlus taotleja

sünnitunnistuse nr 694516 autentsuses ning PPA saatis 09.05.2024 sünnitunnistuse EKEI-le

ekspertiisi tegemiseks. EKEI- leidis 10.06.2024 ekspertiisiaktis, et sünnitunnistus VIII-AK NR

694516 on täielikult võltsitud.

10. Kaebaja saatis PPA-le oma uue korduva sünnitunnistuse. PPA kahtles ka uue korduva

sünnitunnistuse autentsuses ning küsis 29.07.2024 EKEI käest arvamust ka kaebaja uue korduva

sünnitunnistuse autentsuse kohta. EKEI leidis 12.08.2024 aktis, et ka teine sünnitunnistus on

täielikult võltsitud. Seega esitas kaebaja PPA-le kaks korda võltsitud dokumente. Lähtudes

eesnimetatud EKEI aktidest asub PPA seisukohale, et kinnitust ei leidnud, et kaebaja oleks

omandanud Eesti kodakondsuse sünniga ning seeläbi ei saa ka kaebaja pojad omandada Eesti

kodakondust sünniga.

11. Kaebaja ise ega tema esindaja ei ole EKEI akte ega toimikuga tutvumist PPA käest kordagi

küsinud. PPA teatas kaebajale 13.06.2024 kirjas, et EKEI on akti teinud ja selgitas lühidalt akti sisu

ja järeldust. Samuti oli kaebajale teada, et PPA saadab kaebaja esitatud sünnitunnistuse EKEI-le

ekspertiisi läbiviimiseks ning mingeid nõudmisi ega pretensioone kaebaja selle kohta ei esitanud.

PPA ei keeldu kui kaebaja või tema esindaja soovib nimetatud aktidega tutvuda. Eesti

Kohtuekspertiisi Instituudi põhimääruse § 1 lõike 1 ja 2 kohaselt on Eesti Kohtuekspertiisi Instituut

on riiklik ekspertiisiasutus, kes tegutseb oma põhimääruse ja teiste õigusaktide alusel ning on

instituut Justiitsministeeriumi hallatav riigiasutus ja oma ülesannete täitmisel esindab instituut riiki.

PPA ei ole pädev andma lisaselgitusi EKEI aktis toodud arvamuste, hinnangute ega järelduste

kohta ning vastustajal ei ole mingit alust kahelda EKEI akti õiguspärasuses. Kui kaebaja EKEI

3(6)

aktide järeldustega ei nõustu, siis selguse saamiseks oli kaebajal võimalik pöörduda ise oma

küsimustega EKEI poole.

12. Kaebaja esitas 11.07.2024 PPA-le Venemaa Föderatsiooni ekspertiiskeskuse spetsialisti

aruande sünnitunnistuse nr 599199 kohta. Venemaa Föderatsioonis läbiviidud ekspertiis ei ole

määravam kui Eestis läbiviidud ekspertiis. Eestis tehtud EKEI aktis tuvastati, et sünnitunnistus nr

599199 on täielik võltsing. PPA lähtub Eestis läbiviidud EKEI aktide järeldustest. PPA-l ei ole

keelatud kahtluse korral läbi viia omapoolset ekspertiisi.

13. Viited Riigikohtu lahendile nr 3-22-1072 ei ole asjakohased, kuna nimetatud otsus puudutab

Venemaa Föderatsiooni dokumentide tunnustamist Eesti kohtus. Antud juhul ei ole tegemist

Venemaa Föderatsiooni kohtuotsuse tunnustamisega Eesti kohtus vaid Venemaa Föderatsiooni

teostatud sõltumatu ekspertiisikeskuse kokkuvõttega sünnitunnistusest, mis on Venemaa

Föderatsioonis apostillitud. Apostill ei kinnita dokumendi sisu õigsust. Nimetatud lahendi osas tegi

PPA teistmisavalduse ning asi on uuesti lahendamisel Harju Maakohtus (otsust veel ei ole).

14. Kaebajale tehtud otsus on õiguspärane ning kuna kaebaja poegade taotluste menetlemine ja

tehtud otsused sõltusid otseselt kaebaja enda staatusest, siis on ka kaebaja poegadele T.Sile ja

L.Zile tehtud otsused õiguspärased ja otsuste tühistamiseks ei ole alust.

KOHTU PÕHJENDUSED

15. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Vaidlustatud otsused on antud kooskõlas kehtiva õigusega,

ei esine menetlus- ega vorminõuete rikkumisi, mis võiksid kaasa tuua vaidlustatud otsuste

tühistamise.

16. B.R esitas dokumendid ning soovis tõendada, et on Eesti kodanik sünniga oma isa L.Zi ja

isaema A.A kaudu. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et A.A oli Eesti kodanik. Vaidlustatud

otsusega keelduti B.Rile Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse väljaandmisest ITDS § 12 lg 1

alusel, kuna olid täitmata ITDS § 19 p-s 1 ja § 21 lg-s 1 alused, st B.R ei ole Eesti kodanik.

Arvestades, et B.R ei ole Eesti kodanik, keelduti samadel põhjustel Eesti kodaniku passi ja

isikutunnistuse väljaandmisest ka B.Ri alaealistele lastele T.Sile ja L.Zile.

17. B.R esitas taotluse juurde L.Zi sünnitunnistuse VIII-AK nr 694516 (välja antud 21.02.2024

Venemaa Föderatsioonis Moskva oblasti Balašihinski perekonnaseisuametis, dtl 81). Lisaks on asja

juurde lisatud apostill (dtl 82). Kuigi vaidlus puudutab ka seda, miks ei olnud B.Ri

sünnitunnistusele märgitud isana L.Zit, on menetlusosaliste vahel eelkõige vaidlus selle üle, kas

L.Zi nimele 21.06.2024 väljastatud sünnitunnistuse koopia on võltsitud või mitte.

18. EKEI tuvastas 10.06.2024 ekspertiisiaktiga nr 24E-DM 00027-01, et L.Zi nimele väljastatud

sünnitunnistus seerianumbriga VIII-AK nr 694516 on täielikult võltsitud (dtl 85). B.R esitas PPA-

le korduva L.Zi 21.06.2024 väljastatud sünnitunnistuse nr VI-AK nr 599199 (dtl 88) ning apostilli

(dtl 89). EKEI tuvastas 12.08.2024 ekspertiisiaktiga nr 24E-DM00031-01, et L.Zi nimele

väljastatud sünnitunnistus seerianumbriga VI-AK nr 599199 on täielikult võltsitud (dtl 92). Kohus

on ühel meelel vastustajaga, et PPA-le korduva sünnitunnistuse koopia esitamine tekitab kahtlust,

et tegemist võib olla võltsinguga, mistõttu oli põhjendatud sünnitunnistuse ekspertiisi määramine.

19. Kaebaja omakorda esitas Venemaa Föderatsioonis asuva sõltumatu ekspertiisikeskuse Argus

25.06.2024 koostatud spetsialisti aruande. Nimetatud aruandest nähtub, et uuritud on L.Zi

21.06.2024 välja antud sünnitunnistust nr VI-AK nr 599199. Uuringu tulemusel on asutud

järeldusele, et L.Zi nimele 21.06.2024 välja antud sünnitunnistus nr VI-AK nr 599199 on toodetud

seda tüüpi toodete valmistamise meetodil (dtl 199-211).

20. Seega on asjas esitatud kaks vastupidiste järeldustega ekspertiisi, millest üks on tehtud

Venemaa Föderatsioonis, teine Eestis. Kaebaja on seisukohal, et Eesti riigil tuleb tunnustada mh

teises riigis tehtud ekspertiise, tuginedes lepingu „Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping

4(6)

õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades“ artiklile 13. Riigikohus

võttis 20.03.2024 vastu Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete

kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades denonsseerimise seaduse, millega denonsseeris Eesti

Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja

kriminaalasjades, millele on alla kirjutatud 1993. aasta 26. jaanuaril Moskvas. Seega vaidlustatud

haldusaktide vastuvõtmise ajal nimetatud õigusabileping enam ei kehtinud ja PPA ei saanud sellest

lähtuda.

21. Kaebaja tugineb ka Riigikohtu halduskolleegiumi 17.05.2024 kohtuotsusele nr 3-22-1072, kus

Riigikohus hindas, kas Venemaa Föderatsiooni kohtotsusega tuvastatud põlvnemine omab avalik-

õiguslikku mõju ka Eesti õigusruunis. Riigikohus asus seisukohale, et kohtul tuleb nii

õigusabilepingu art 18 kui ka TsMS § 620 lg 1 p 1 alusel keelduda põlvnemisasjas tehtud välisriigi

kohtulahendi tunnustamisest, kui on oht, et sellise kohtulahendi tunnustamisega võidakse mõnd

Eesti olulist avalikku õigust (nt õigust kodakondsusele) kuritarvitada. Praeguses asjas ei tule

hinnata Venemaa Föderatsiooni kohtuotsust, vaid Venemaa Föderatsioonis välja antud

sünnitunnistuse (koopia) õigsust. Lisaks, nagu kohus eelmises punktis välja tõi, vaadeldav

õigusabileping ei kehti, mistõttu ei kohaldu juba seetõttu riigikohtu seisukohad.

22. HKMS § 61 lg 2 sätestab, et ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu.

Kohus hindab kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses. Tulenevalt haldusmenetluse

seaduse § 39 lg-st 1 on haldusorganil õigus kaasata menetlusse ekspert. Kohtuekspertiis on

kohtuekspertiisiseaduse § 2 lg 1 kohaselt menetlusasjas eksperdiks määratud isiku erialane tegevus,

mille eesmärk on uurida esitatud materjali ja anda ekspertiisiülesandest lähtudes teaduslikult

põhjendatud eksperdiarvamus. PPA edastas L.Zi sünnitunnistused EKEI-le, et tuvastada, kas

dokument ning selles olevad andmed on õiged. Kaebajad ei vaidlusta, et EKEI on pädev tegema

ekspertiise või vaadeldavaid ekspertiise teinud inimestel puudus vastav pädevus.

23. Kaebajal oli võimalus soovi korral haldusmenetluses EKEI aktidega ja toimikuga tutvuda, mida

kaebaja, vastustaja kinnitusel ei teinud. PPA teatas kaebajale 13.06.2024 kirjas, et EKEI on akti

teinud ja selgitas lühidalt akti sisu ja järeldust (dtl 110).

24. Kaebaja soovib omapoolsete tõenditega ümber lükata EKEI ekspertarvamuse, kuna leiab, et

eksperdid ei teinud joonmõõtmisi ja ekspertide järeldused on tõendamata (dtl 264). Kaebajad

esitasid asja juurde Venemaa Föderatsiooni sõltumatu ekspertiisikeskuse Argus spetsialisti

25.06.2024 koostatud aruande, kus ekspert asus järeldusele, et L.Zi nimele 21.06.2024 välja antud

sünnitunnistus nr VI-AK nr 599199 on valmistatud seda tüüpi toodetele valmistamise meetodil (dtl

199-211). Täiendavalt esitas kaebaja osaühingu Sõltumatu Kutseekspertiisi Keskuse OÜ

PetroEkspert spetsialisti arvamuse, milles leiti: „Ekspertiisiaktide №24E-DM00031-01

(12.08.2024) ja №24E-DM00027-01 (10.06.2024), koostatud kohtuekspertide I.I, K.KM ja M.V

poolt, nendes sisalduvad järeldused ei vasta üldtunnustatud kohtuekspertiisi metoodikatele ja ei ole

usaldusväärsed ega põhjendatud. Spetsialisti Vetrova E.S. järeldus №120/24 (28.06.2024)

koostatud OÜ „Sõltumatu Ekspertiisikeskus "Argus"“, ja selles esitatud järeldused vastavad

üldtunnustatud kohtutehniliste metoodikate nõuetele ja on usaldusväärsed ning põhjendatud.“ (dtl

269). Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-,

perekonna- ja kriminaalasjades denonsseerimise seaduse seletuskirjas täpsustatakse, et enne tuli

õigusabilepingu kohaselt kohaldada vaidluse lahendamisele Vene Föderatsiooni õigust, kuid pärast

lepingu denonsseerimist on 2 kohaldatavaks õiguseks Eesti õigus. Lisaks, kui õigusabileping ka

kehtiks, tuleks Riigikohtu kinnitusel siiski suhtuda kriitiliselt Venemaa Föderatsioonis väljastatud

dokumentidesse. Kohus leiab, et kui autoritaarse riigi väljastatud ametlikud dokumendid on

vastuolus Eesti väljastatud dokumentidega, tuleb igal juhul lähtuda viimastest.

25. Kaebaja on seisukohal, et PPA-l oli kohustus lähtuda Välisriigi avalike dokumentide

legaliseerimise nõude tühistamise konventsiooni artiklist 1, mille kohaselt konventsiooni

5(6)

kohaldatakse avaliku dokumendi suhtes, mis on väljastatud ühe konventsiooniosalise territooriumil

ja mida soovitakse esitada teise konventsiooniosalise territooriumil. Tuginedes kohtu eelnevatele

seisukohtadele, puudub kohtul alus kahelda EKEI tuvastatud järeldustes, arvestades sealjuures, et

Venemaa Föderatsioonis antud dokumentide õigsuses on põhjust kahelda ka tulenevalt poliitilisest

olukorrast.

26. Olukorras, kus EKEI tuvastas, et Eesti kodaniku A.A poja L.Zi sünnitunnistus on täielikult

võltsitud, puudus vastustajal vajadus või võimalus edasiselt hinnata, kas B.R on L.Zi poeg. Seetõttu

asus vastustaja õigesti järeldusele, et B.R ei põlvne Eesti kodanikust, milles tulenevalt oli õige

vastustaja järeldus, et B.Ri suhtes ei kohaldu ITDS § 19 p-s 1 ja § 21 lg-s 1 sätestatud alused.

Arvestades, et B.R ei põlvne Eesti kodanikust, keeldus vastustaja õiguspäraselt Eesti kodaniku

passi ja isikutunnistuse väljaandmisest ka B.Ri lastele T.Sile ja L.Zile.

27. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus

teeb otsuse kaebajate kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebajate kanda. Vastustaja ei ole

menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste

menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)