2-25-102205/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-25-102205

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. september 2025, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tarmo Tina

Kohtuasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi X vastu võlgnevuse

nõudes

Hagihind

1379,20 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Aktiva Finance Group (registrikood

10746479 Toompuiestee 35 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (e-post:

xxx)

Kostja: X (isikukood XXX, e-post: xxx)

Kostja lepinguline esindaja: Maarika Kutser, e-post xxx

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Aktiva Finance Group hagi.

2. Välja mõista X`lt OÜ Aktiva Finance Group kasuks põhivõlgnevus 691, 31

eurot, sisse nõutavaks muutunud viivis 470, 13 eurot ja viivis alates

20.03.2025 põhinõudelt (691, 31 eurot) kuni täitmiseni lepingujärgses määras

31,5% aastas.

Menetluskulud

1. Jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Välja mõista X`lt OÜ Aktiva Finance Group kasuks menetluskulud 430 eurot.

3. Välja mõista X`lt OÜ Aktiva Finance Group kasuks viivis menetluskuludelt

(430 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud määras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit

(TsMS § 637 lg 21).

I HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt 31.12.2015 sõlmisid kostja ja AS Eesti Telekom liitumislepingu

telekommunikatsiooniteenuse “Mobiilse elu kõnepakett” osutamise kokkulepe

telefoninumbrile xxxx. 10.06.2015 sõlmisid kostja ja AS Eesti Telekom liitumislepingu

telekommunikatsiooniteenuse “Mobiilse elu kõnepakett” osutamise kokkulepe Y

telefoninumbrile xxxx. 01.08.2018 sõlmisid kostja ja Telia Eesti AS liitumislepingu

telekommunikatsiooniteenuse “Telia EU” osutamise kokkulepe Q telefoninumbrile xxxx.

17.09.2020 sõlmisid kostja ja Telia Eesti AS liitumislepingu telekommunikatsiooniteenuse

“Mobiilse elu kõnepakett” osutamise kokkulepe telefoninumbrile xxxx. 28.10.2022 sõlmisid

kostja ja Telia Eesti AS Mobiil-ID teenuse tarbimiseks telefoninumbrile xxxx. 05.02.2018

sõlmisid kostja ja Telia Eesti AS seadme kindlustuslepingu seadme mobiiltelefon Huawei P10

Lite Dual SIM (must) kindlustamiseks. Kindlustusmakse kuumakse 4,90 eurot kuus.

04.08.2021 sõlmisid kostja ja Telia Eesti AS seadme kindlustuslepingu seadme Samsung

Galaxy A52 must kindlustamiseks. Kindlustusmakse kuumakse 5,90 eurot kuus.

2. Kostja on lepinguid allkirjastades kinnitanud, et on tutvunud ja nõustunud Telia

üldtingimustega, hinnakirjaga, teenusekirjelduste, krediiditingimuste ja teenuste

kvaliteedinõuetega. Kostja kasutas Telia Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Telia Eesti

AS saatis kostjale 07.07.2023 lepingute ülesütlemise hoiatuse koos täiendava tähtajaga

võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 21.07.2023. Kostja nimetatud tähtajaks arveid ei tasunud,

mistõttu Telia Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles 22.07.2023. Telia Eesti AS

loovutas 13.11.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ. Hageja palub kostjalt

välja mõista põhivõlgnevuse 691,31 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 470,13 eurot ja

viivise alates 20.03.2025 kuni põhinõude summas 691,31 eurot täitmiseni lepingus

kokkulepitud kolmekordses seadusjärgses määras, s.o 31,5% aastas.

II KOSTJA VASTUS

3. Kostja võtab hagi õigeks osaliselt, so põhivõlgnevuse osas summas 691.31 eurot ja viivised

summas 175.85 eurot, kõik kokku summas 867.16 eurot. Hageja esitas ebaõigeid andmeid,

seega ei ole õiglane, et hageja nõuab kostjalt menetluskulude tasumist, vaid menetluskulud

tuleb jätta hageja kanda. Kostja ei nõustu, et hageja nõuab viiviseid kolmekordses seaduses

sätestatud määras. Hageja viitab küll Telia Eesti AS lepingute lahutamatuks lisaks olevatele

üldtingimustele, kuid kostja sellisele lepingule alla kirjutanud ei ole. VÕS § 42 lg 3 p 5

kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige

tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab maksma oma kohustuse

rikkumise korral tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi. Käesoleval juhul on

hageja arvestanud viivise suuruseks 31,5 % aastas, mis on ebamõistlikult suur. Kostja

tunnistab viivist ühekordses seaduses sätestatud määras.

III KOHTU PÕHJENDUSED

4. Arvestades hagi hinda 1379,20 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg

1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega

ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle selle üle, et

kostja sõlmis vaidlusalused lepingud. Lisaks on hageja esitanud lepingu koopiad, mis kostja

on omakäeliselt allkirjastanud. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kostja kui füüsiline isik sõlmis

lepingu tarbijana. Kostja on lepinguid allkirjastades kinnitanud, et on tutvunud ja nõustunud

Telia üldtingimuste ja hinnakirjaga. Kostja on tunnistanud oma vastuses hagile

põhivõlgnevust 691, 31 eurot.

5. Kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus

sätestatule (VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1). Kuivõrd kostja ei ole lepingujärgseid makseid tasunud

ja hageja on lepingu üles öeldud, siis on kostja oma maksekohustust VÕS § 100 mõistes

rikkunud ning hageja on õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist VÕS § 101 lg 1 p 1 ja

108 lg 1 järgi. Eeltoodu alusel tuleb kostjal hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 691, 31

eurot. Telia Eesti AS Üldtingimused on tüüptingimused VÕS § 35 lg 1 mõistes, kuna see on

välja töötatud korduvaks kasutamiseks tüüplepingutes ning tarbija ei saa selle sisu mõjutada.

VÕS § 35 lg 3 kohaselt võib tüüptingimus olla lepingu eraldi osa. Lepingutes on viide

üldtingimustele ja selgitus kust need on kätte saadavad.

6. Kostja on tunnistanud oma vastuses hagile viivise võlgnevust seadusjärgses määras summas

175, 85 eurot. Viivise määr tuleneb Telia Üldtingimuste p-st 10.8.1., mille järgi on see tarbija

jaoks kolmekordne seaduses sätestatud viivisemäär. Kostja vaidleb vastu viivise määrale 31,5

% aastas, väites et see on ebamõistlikult suur. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on selline tingimus

tarbijat ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus. Riigikohus on selgitanud, et eelduslikult tuleks

VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud

viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset

viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi kokkuleppimine

tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses

sätestatud ulatuses ja eeldustel (RKTKo 3-2-1-118-16 p-d 17, 18).

7. Kolmekordne seadusjärgne viivise määra oli nõude sisse nõutavaks muutumise ajal 2023

31, 5 (10,5 %) ja on käesoleval ajal 33, 45 % (11,15%). Lepingujärgne viivisemäär on 31,5 %

ning järelikult ei ületa see kolmekordset seadusjärgset viivise määra ja selline

viivisekokkulepe ei ole tüüptingimusena tühine. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1

kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega on

hagejal õigus nõuda viivist kokkulepitud määras, so. 31,5 % aastas. Muid vastuväiteid kostja

viivise nõudele esitanud ei ole. Hagi tuleb rahuldada täies ulatuses.

Menetluskulud

8. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

(TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses,

kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist (TsMS § 174 lg 2).

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud kostja kanda.

9. Hageja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on menetluskulud riigilõiv 280 eurot ja

lepingulise esindaja kulu 442, 50 eurot, kokku 722, 50 eurot. TsMS § 175 lg 1 esimeses lauses

sätestatakse, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

10. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 169 eurot käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et

hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud

Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Mitteadvokaadist

esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel

lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud ning peetud

põhjendatuks advokaadi/vandeadvokaadi puhul. Seega peab kohus põhjendatud ja vajalikuks

tunnitasuks 100 eurot. Kohus leiab, et ka hageja õigusabiteenusele osutatud ajakulu on

põhjendatud osaliselt. Tegemist on mittekeeruka asjaga ja trafaretse hagiga ning kohus loeb

põhjendatud ajakuluks 1, 5 tundi, mis teeb põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esinda kuluks

150 eurot. Seega on menetluskulud kokku 430 eurot (280+150).

11. Hageja lepingulise esindaja taotlusel ja TsMS § 177 lg 1 ja 4 alusel tuleb kostjal tasuda

viivist menetluskuludelt.

Tarmo Tina

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/