2-24-121600/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.09.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-121600

Tsiviilasi

Flagito OÜ hagi Turkish Airlines Inc. (Eesti filiaali kaudu)

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1620,77 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Flagito OÜ (registrikood 14275048), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Sander Potisepp

Kostja Turkish Airlines Inc. (Eesti filiaali kaudu; filiaali

registrikood 12480784), lepinguline esindaja vandeadvokaadi

abi Berta Kaleva

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata Flagito OÜ nõue mõista Turkish Airlines Inc.-lt (Eesti filiaali

kaudu) välja 6000 eurot.

2. Mõista Turkish Airlines Inc.-lt (Eesti filiaali kaudu) Flagito OÜ kasuks välja

sissenõutavaks muutunud viivis 931,27 eurot ja sissenõudmiskulud 440 eurot.

3. Jätta rahuldamata Flagito OÜ nõue mõista Turkish Airlines Inc.-lt (Eesti filiaali kaudu)

viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 5400 eurot

alates 17.10.2024 kuni põhinõude täitmiseni ja põhinõudelt 1200 eurot alates 31.10.2024

kuni põhinõude täitmiseni.

4. Jätta menetluskulud Turkish Airlines Inc. (Eesti filiaali kaudu) kanda. Kohus määrab

poolte menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise

lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (12.09.2025). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. Flagito OÜ (hageja) esitas 06.06.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

Turkish Airlines Inc. (Eesti filiaali kaudu; kostja) vastu 7304,55 euro saamiseks. Võlgnik

tunnustas nõuet summas 600 eurot ja ülejäänud osas esitas nõudele vastuväite. Seoses võlgniku

vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 30.07.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis

asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Harju Maakohus tegi 06.08.2024 tunnustatud nõude osas maksekäsu ja mõistis kostjalt

hageja kasuks välja 600 eurot.

3. Hageja esitas 21.08.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse (täpsustatud 16.09.2024) paludes

mõista kostjalt välja võlgnevuse 6000 eurot, viivise põhinõudelt seaduses sätestatud määras ja

sissenõudmiskulud 440 eurot.

3.1.

Hagiavalduses toob hageja, et:

–

reisijal X oli kinnitatud broneering kostja 02.12.2023-03.12.2023 lendudele marsruudil

Tallinn (Eesti) – Instanbul (Türgi) – Taoyuan (Taiwan). Lend hilines enam kui 4 tundi;

–

reisijatel C.K ja T.A oli kinnitatud broneering kostja 18.12.2013-19.12.2023 lendudele

marsruudil Tallinn (Eesti) – Instanbul (Türgi) – Bangkok (Tai Kuningriik). Lend hilines enam

kui 4 tundi;

–

reisijatel N.T, T.T, E.T ja M.T oli kinnitatud broneering kostja 17.12.2023-18.12.2023

lendudele marsruudil Tallinn (Eesti) – Instanbul (Türgi) – Mauritius (Mauritius Vabariik). Lend

hilines enam kui 4 tundi;

–

reisijatel M.J, D.G ja Q.G oli kinnitatud broneering kostja 16.12.2023-17.12.2023 lendudele

marsruudil Tallinn (Eesti) – Instanbul (Türgi) – Phuket (Tai Kuningriik). Lend hilines enam kui

4 tundi;

–

reisijal K.K oli kinnitatud broneering kostja 12.10.2023-13.10.2023 lendudele marsruudil

Tallinn (Eesti) – Instanbul (Türgi) – Miami (Ameerika Ühendriigid). Lend hilines enam kui 4

tundi.

3.2.

Igal reisijal on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 261/2004, millega

kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise

või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus

(EMÜ) nr 295/91 (edaspidi määrus) alusel õigus nõuda kostjalt hüvitist 600 eurot lendude

hilinemise tõttu. Reisijad on loovutanud oma nõuded hagejale. Reisija C.K nõudes tegi kohus

06.08.2024 maksekäsu, mistõttu ei sisalda hagi viidatud reisija hüvitise tasumise nõuet. Hageja

palub mõista kostjalt välja hüvitise 6000 eurot (600 eurot x 10 reisijat), viivise põhinõudelt

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates nõude sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni ja võla sissenõudmiskulud 440 eurot (40 eurot x 11 reisijat).

3.3.

Hageja on nõuetekohaselt teavitanud kostjat nõuete loovutamisest. Nõude loovutamise

lepingud on sõlmitud kooskõlas seadusega. Reisija N.T on kehtivalt loovutanud oma laste E.T ja

M.T nõuded hagejale. Nõude loovutamise lepingud ei ole heade kommetega vastuolus. Hagejal

on õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist ja viivise tasumist.

4. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

4.1.

Hageja ei ole tõendanud, et tal on õigus nõuda viivist hagis nõutava perioodi eest. Hageja

ei ole kohtueelselt esitanud dokumente nõuete omandamise kohta. Reisijad ei teavitanud kostjat

hüvitise nõude loovutamisest hagejale. Kostja on vähemalt kuni hagiavalduse kättetoimetamiseni

õigustatult keeldunud kohustuse täitmisest, sest varasemalt ei esitanud hageja allkirjastatud

nõude loovutamise lepinguid. Hageja ei ole kohtueelselt pöördunud kostja poole nõudega tasuda

hüvitist 1200 eurot. Hageja viivisenõuet tuleb vähendada nullini. Hageja sissenõudmiskulude

nõue on pahatahtlik ja see tuleb jätta rahuldamata.

4.2.

Hageja ei ole mitte ühtegi nõude loovutamise lepingut elektrooniliselt allkirjastanud.

Järelikult ei ole nõude loovutamise tehinguid kehtivalt sõlmitud. Reisijad X ja T.A ei ole enne

maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist allkirjastanud nõude loovutamise lepingut. Seega on

hageja esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduses nõudeid, mida ta ei olnud kehtivalt saanud

omandada. Reisija N.T allkirjastas ainuisikuliselt nõuete loovutamise lepingu, millega ta andis

üle kahe teise isiku nõuded, kes on väidetavalt tema lapsed. Tegemist ei ole reisija lastega.

Lepingut ei allkirjastanud teine lapsevanem. Tõendamata on, et tehingu tegemiseks piisab ühe

lapsevanema allkirjast. Materjalidest ei nähtu, et hageja oleks lapse nimel loovutatud nõude eest

tasunud. Vanem ei saa lapse esindajana lapse vara kinkida. Seda keeldu rikkuv tehing on tühine.

4.3.

Nõuete loovutamine on tühine, sest see on heade kommete vastane. Hageja ärimudelist

tulenevalt saavad reisijad kuni 70% oma hüvitistest. Tegemist on heade kommete vastaselt

hüvitisest ilmajätmisega.

Kohtu põhjendused

5. Kostja rahuldas menetluse kestel hageja põhinõude tasudes 6000 eurot. Seoses nõude

rahuldamisega esitas hageja 27.11.2024 avalduse, milles ta võtab tagasi nõude mõista kostjalt

välja hüvitis hilinenud lendude eest kokku 6000 eurot (dtl 204). Kostja ei esitanud hageja

avaldusele vastuväiteid (dtl 206–211). Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

423 lg 1 p 2 ja § 425 lg 1 esimese lause alusel läbi vaatamata hageja nõude mõista kostjalt välja

hüvitis 6000 eurot.

6. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

7. Hageja on esitanud 11 reisija nõuded mõista kostjalt määruse art 6 ja 7 alusel välja seoses

lendude hilinemisega hüvitis kokku 6600 eurot. Reisija C.K nõude osas tegi kohus 06.08.2024

maksekäsu, millega kohustas kostjat hagejale hüvitist 600 eurot maksma. Menetluse kestel

rahuldas kostja hageja nõude tasudes 11 reisija (sh C.K) nõuete täitmiseks hüvitise kokku 6600

eurot. Praegu vaidlevad pooled eelkõige selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt

põhinõudelt (hüvitised lendude hilinemise eest) sissenõutavaks muutunud viivist ja võla

sissenõudmiskulusid.

8. Kostja väidab, et nõuete loovutamine on tühine, sest see on heade kommete vastane. Kostja

näeb heade kommete vastasust selles, et hageja ärimudelist tulenevalt saavad reisijad kuni 70%

oma hüvitistest.

8.1.

Tehing võib olla heade kommete vastane ja tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) §-s 86 sätestatud alustel. Kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu, et nõuete loovutamise

tehingud võiksid oleksid tühised TsÜS § 86 lg-s 2 sätestatud alustel.

8.2.

Kohus kontrollib, kas tehingud võivad olla tühised TsÜS § 86 lg 1 alusel. Riigikohus on

selgitanud, et tehingud võivad olla heade kommetega vastuolus erinevatel põhjustel, mida

ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks. Tehing on

vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja

väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. Tehingu heade

kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole

ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil (RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-83-13, p 13).

Tehingu heade kommete vastasuse hindamisel tuleb arvestada kogumis kõiki sellega seotud

asjaolusid, mh tehingu sisu, selle sõlmimise asjaolusid, poolte ettekujutusi, ajendeid ja eesmärke

(RKTKo 29.04.2002, 3-2-1-29-02, p 9). Lendude hilinemisest tuleneva hüvitise tasumise nõue

on loovutatav (TlnRnKo 11.09.2020, 2-19-8035/31, p 10) ja sellele ei laiene VÕS § 164 lg 1

teises lauses ja § 166 lg-s 1 sätestatud piirangud. Võlausaldaja ei pea nõuet ise realiseerima.

Soovi korral on tal õigus nõue uuele võlausaldajale loovutada. Võlausaldaja saab nõude

loovutamisel leppida nõude omandajaga kokku nõude eest makstava tasu suuruses, mida võivad

mõjutada nõude realiseerimisega kaasnevad riskid (nt millise nõudega on tegemist, kes on

võlausaldaja, kui kiiresti saab nõuet täita, kui suuri rahalisi ja ajalisi pingutusi peab uus

võlausaldaja nõude maksmapanekuks tegema). Asjaolu, et võlausaldaja ei saa loovutatud nõude

eest hüvitist nõude väärtuse ulatuses ei tähenda, et tehing on heade kommete vastane, vaid

saadav vastusooritus kajastab vara (nõude) väärtust arvestades varaga kaasnevaid riske.

Võlausaldaja ja nõude omandaja võivad leppida kokku, et võlausaldaja saab nõude eest selle

nominaalväärtusest väiksema tasu ja et vahe puhul oleks tegemist uue võlausaldaja tasu ja

hüvitisega rahalise ja ajaliste kulutuste eest, millised tal nõude sissenõudmisel tekivad. Hageja

kinnitas, et ta kohustub üldjuhul reisijale tasuma 70% nõudest (hageja 27.12.2024

menetlusdokumendi p 36 (dtl 219-229). Vastav tingimus on sätestatud ka hageja ja reisija vahel

sõlmitavas nõude loovutamise lepingu tüüptingimustes (vt tüüptingimuste p-d 44 ja 45 (dtl

263-264). Kohtu hinnangul ei ole heade kommete vastane võlausaldaja ja nõude omandaja

kokkulepe, mille järgi tasub nõude omandaja võlausaldajale 70% nõude väärtusest ning 30%

jääb omandajale teenustasu ja kulude hüvitisena (vt ka nõude loovutamise lepingu

tüüptingimuste p-i 47 (dtl 263-264). Vastav tehing ei eksi ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste

õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu.

8.3.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et nõuete loovutamise tehingud ei ole heade

kommete vastased ja järelikult ei ole need tühised.

9. Kostja väidab, et hageja ei ole ühtegi nõude loovutamise lepingut elektrooniliselt

allkirjastanud ja järelikult ei ole nõuete loovutamise lepinguid kehtivalt sõlmitud.

9.1.

Kohus toob välja, et seadus ei sätesta üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule selle

kehtivuse eeldusena (RKTKo 29.11.2017, 2-16-13381/26, p 11). Seega võisid hageja ja reisijad

lepingud mis tahes vormis sõlmida (TsÜS § 77 lg 1). Hageja esitas nõude loovutamise lepingu

tüüptingimused, millest nähtuvalt sõlmitakse lepingut kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis. Hageja selgitab ja tüüptingimuste p-dest 18–22 tuleneb, et nõude loovutamine toimub

selliselt, et reisija annab arvutihiirega ankeeti täites oma allkirja. Seejärel genereerib süsteem

osaliselt automaatselt nõude loovutamise lepingu (tüüptingimused (dtl 263–265), hageja

27.12.2024 menetlusdokumendi p 15 (dtl 219–229). Kohtule esitatud nõude loovutamise

lepingud kannavad reisija ja hageja juhatuse liikme allkirja (dtl 67–70, dtl 78–81, dtl 83–86, dtl

94–97, dtl 99–102, dtl 111–114, dtl 116–119, dtl 121–124, dtl 145–148). Hageja seadusliku

esindaja allkirjad on mehhaaniliselt jäljendatud. TsÜS § 78 lg 2 sätestab, et allkirja mehhaanilisel

teel jäljendamine loetakse omakäelise allkirjaga võrdseks üksnes juhul, kui selle kasutamine on

käibes tavaline ja teine pool viivitamata ei nõua omakäelist allkirja. Asja materjalidest nähtub, et

hageja esindaja mehhaaniliselt jäljendatud allkirja kasutamine on käibes tavaline. Näiteks ei

sätesta hageja tüüptingimused nõuet kasutada omakäelist allkirja või digitaalset allkirja. Hageja

on selgitanud, et kostja on varem aktsepteerinud nõude loovutamise lepinguid hageja seadusliku

esindaja mehhaaniliselt jäljendatud allkirjaga (hageja 27.12.2024 menetlusdokumendi p 15 (dtl

219–229). Lisaks saab vaid nõude loovutamise tehingu teisel poolel ehk reisijal (mitte kostjal)

olla õigus nõuda TsÜS § 78 lg 2 alusel omakäelist allkirja. Dokumentidest ei nähtu, et reisijad

oleksid nõudnud hagejalt nõude loovutamise lepingule omakäelise allkirja andmist. Kohus on

seisukohal, et hagejal oli õigus kasutada nõude loovutamise lepingute allkirjastamiseks

seadusliku esindaja mehhaaniliselt jäljendatud allkirja. Kohus leiab, et nõude loovutamise

lepingud on sõlmitud kooskõlas seadusega.

10. Kostja väidab, et hageja ei ole viivisenõuete tekkimist tõendanud, hagejal ei ole õigust nõuda

viivist hagis märgitud ajavahemiku eest.

10.1.

Asja materjalidest nähtuvalt toimusid vaidlusalused reisid 2023. a detsembris. Lendude

hilinemise tõttu tekkis reisijatel määruse alusel õigus nõuda kostjalt hüvitist. Reisijad loovutasid

oma nõuded hagejale, mille tulemusena astus hageja võlasuhtesse reisijate asemele (VÕS § 164

lg 2). Nõude loovutamine ei mõjuta selle identiteeti, st nõue läheb üle sellises seisundis, nagu see

on (RKTKo 22.11.2018, 2-14-53081/178, p 22). Asja materjalidest ei nähtu, et reisijate ja kostja

vahel sõlmitud lepingutes või määruses oleks määratud kindlaks hüvitise tasumise aeg reisi

hilinemise korral. Seega ei saa viivise arvestamise algusaja tuvastamisel lähtuda VÕS § 113 lg 1

esimesest lausest, mida kohaldatakse üksnes juhul, kui kohustuse täitmise aeg on kindlaks

määratud (vt P. Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tartu 2016, § 113

komm. 7.1.1. a), vaid lähtuda tuleb VÕS § 113 lg 2 esimesest lausest. Viidatud säte näeb ette, et

kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või

alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul,

arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma

nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.

10.2.

Hageja on teavitanud kostjat nõudest järgmiselt: reisija X nõudekiri 15.01.2024 (dtl 71),

reisijate C.K ja T.A nõudekirjad 15.01.2024 ja 29.01.2024 (dtl 87, dtl 72-73), reisijate N.T, T.T,

E.T ja M.T nõudekiri 15.01.2024 (dtl 103), reisijate M.J, D.G ja Q.G nõudekirjad 15.01.2024 ja

04.06.2024 (dtl 125, dtl 127), reisija K.K nõudekiri 15.01.2024 (dtl 149). Hageja arvestab viivist

kooskõlas VÕS § 113 lg 2 teise lausega nõudekirja esitamisele järgnevast päevast alates.

11. Kostja märgib, et kohtueelselt ei teavitatud teda nõude loovutamisest, mistõttu oli kostjal

õigus keelduda kohustuse täitmisest ja selle aja eest ei ole võimalik kostjalt viivist nõuda.

11.1.

Kostja seob oma õiguse keelduda kohustuse täitmisest sellega, et VÕS § 172 kohaselt

võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise

võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui

senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Kostja sõnul ei teavitanud

reisijad kostjat nõude loovutamisest. Ka hageja ei esitanud ühepoolselt digiallkirjastatud nõude

loovutamise lepinguid. Seega oli kostja hinnangul tal õigus keelduda kuni hagi esitamiseni

viivise tasumisest VÕS § 113 lg 4 alusel.

11.2.

VÕS § 113 lg 4 järgi on viivisenõue välistatud aja eest, kui võlgnik ei saanud kohustust

täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu (VÕS § 119), samuti kui ta tugines õigustatud oma

kohustuse täitmisest keeldumise õigusele (VÕS § 110 ja § 111). Hageja on esitanud kostjale

nõudekirjad koos nõude loovutamise lepingutega. Kohus on tuvastanud, et lepingud on sõlmitud

kehtivalt. Hagejale ei ole võimalik võlausaldaja vastuvõtuviivitust ette heita. Täidetud ei ole ka

VÕS § 110 või § 111 kohaldamise eeldused. Seega ei saa kostja VÕS § 113 lg-le 4 tugineda.

12. Kostja väidab, et reisija N.T allkirjastas 08.01.2024 ainuisikuliselt nõude loovutamise

lepingu, millega andis ta üle ka kahe teise füüsilise isiku nõuded, kes on väidetavalte tema

lapsed. Üks lapsevanem ei saanud nõude loovutamise tehingut ilma teise lapsevanema

nõusolekuta teha. Lisaks ei nähtu, et laste nõuete eest oleks makstud. Lapsevanem ei saa aga

lapse vara kinkida.

12.1.

Kohtule on esitatud N.T ja hageja vahel sõlmitud nõude loovutamise leping, millega N.T

loovutas hagejale ka alaealise lapse E.T ja M.T nõuded kostja vastu (dtl 94–97). Kohtu

hinnangul puudub alus kahelda selles, et N.T on laste vanem. Kõigil reisijatel on sama

perekonnanimi ja elukoha aadress, mis on piisavalt veenev kinnitus, et N.T on E.T ja M.T

vanem.

12.2.

Kohus ei nõustu, et lapsevanem on lapse vara kinkinud. Hageja kinnitas, et ta kohustub

üldjuhul reisijale tasuma 70% nõudest (hageja 27.12.2024 menetlusdokumendi p 36 (dtl 219–

229). Vastav tingimus on sätestatud ka hageja ja reisija vahel sõlmitavas nõude loovutamise

lepingu tüüptingimustes (vt tüüptingimuste p-d 44 ja 45 (dtl 263-264). Seega ei ole laste vara

läinud hagejale üle ilma vastusoorituseta. Kui hageja ei ole laste loovutatud nõuete eest veel

tasunud, ei tee see nõude loovutamist tasuta tehinguks. Tasu maksmata jätmine võib olla

hinnatav lepingu rikkumisena ja reisijatel on õigus nõuda hagejalt lepingu täitmist.

12.3.

PKS § 120 lg 1 sätestab, et hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Sama

sätte teine lause näeb ette, et ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus.

PKS § 120 lg-st 7 nähtub, et kui vanem esindab last iseseisvalt, eeldatakse teise vanema

nõusolekut. Asja materjalide alusel puudub alus kahelda selles, et N.T on hooldusõiguslik

vanem. N.T sõlmis laste esindajana nõude loovutamise lepingu. PKS § 120 lg 7 järgi eeldatakse,

et tehingu tegemiseks oli teise vanema nõusolek. Kostja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, mis

lükkaksid ümber viidatud sättes sisalduva eelduse. Seega on laste nõuded kehtivalt hagejale

loovutatud.

13. Kostja väidab, et reisijate Q.G ja D.G nõuetes ei ole hageja kostja poole kohtueelselt

pöördunud. Hageja esitas reisijate 04.06.2024 e-kirjad, millega nad loovutasid nõuded hagejale

(dtl 266-267, dtl 268-269). Hageja esitas 04.06.2024 kostjale nõudekirja eeltoodud reisijate

nõuetes (dtl 127). Seega on hageja nõuded kohtueelselt kostjale esitanud.

14. Kostja väidab, et reisijad X ja T.A allkirjastasid nõude loovutamise lepingud 09.07.2024.

Järelikult esitas hageja 06.06.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduses nõudeid, mida ta ei olnud

kehtivalt omandanud. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et X allkirjastas nõude

loovutamise lepingu 04.12.2023 (dtl 67–70) ja T.A andis lepingule allkirja 29.01.2024 (dtl 83–

86). Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajaks (06.06.2024) oli hageja reisijate nõuded

omandanud.

15. Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja sissenõudmiskulude nõue on pahatahtlik. Hagejal on

õigus nõuda kostjalt viivist ja järelikult on tal seadusest tulenevalt võimalik nõuda kostjalt ka

sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1131 g 1 alusel. Hageja ei kuritarvita õigust nõuda kulude

hüvitamist. Kostja palub vähendada VÕS § 113 lg 8 alusel viivist nullini. Kostja ei ole

tõendanud, et täidetud oleksid VÕS § 113 lg-s 8 ja §-s 162 sätestatud tingimused viivise

vähendamiseks. Hageja esitas pooltevaheliste läbirääkimistega seotud kirjavahetuse, mille alusel

ei ole võimalik väita, et hageja pidas läbirääkimisi pahatahtlikult (dtl 231–258). Puuduvad alused

viivise vähendamiseks.

16. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt põhinõudelt (hüvitised lendude hilinemise

eest) viivise tasumist alates nõudest teatamisest kuni nõude täitmiseni. Kostja rahuldas hageja

põhinõude 16.10.2024 tasudes 5400 eurot ja 30.10.2024 tasudes 1200 eurot. Kohus järeldab

hageja 27.11.2024 selgitusest (dtl 204), et 5400 euro tasumisega rahuldas kostja 16.09.2024

hagiavalduse resolutsiooni p-des 3 „a“ ja 3 „b“ esitatud nõuded (4800 eurot + 600 eurot) ning

1200 euro tasumisega rahuldas kostja hagiavalduse resolutsiooni p-s 3 „c“ esitatud nõude. Kohus

mõistab kostjalt viivise (välja arvutatud www.viivisekalkulaator.ee kaudu) järgmiselt:



põhinõudelt 4800 eurot (16.09.2024 hagiavalduse resolutsiooni p 3 „a“) alates 16.01.2024

kuni 16.10.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kokku 447,28 eurot;



põhinõudelt 600 eurot (16.09.2024 hagiavalduse resolutsiooni p 3 „b“) alates 30.01.2024

kuni 16.10.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kokku 424,33 eurot;



põhinõudelt 1200 eurot (16.09.2024 hagiavalduse resolutsiooni p 3 „c“) alates 05.06.2024

kuni 30.10.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kokku 59,66 eurot.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise kokku 931,27 eurot (447,28 eurot + 424,33

eurot + 59,66 eurot). Hageja nõude rahuldamise õiguslik alus on VÕS § 113 lg 1 esimene lause.

17. Hageja palub kohtul mõista kostjalt välja põhinõudelt hagi esitamise seisuga sissenõutavaks

muutunud viivise, lisaks palub hageja mõista välja viivise alates hagi esitamisest kuni

kohtuotsuse tegemiseni ning alates otsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni.

17.1.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt 5400 eurot (4800 eurot + 600

eurot) nõude täitmise seisuga (16.10.2024) sissenõutavaks muutunud viivise. Nõude täitmise

tõttu jätab kohus rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja viivis põhinõudelt 5400 eurot

alates 17.10.2024 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

põhinõudelt 1200 eurot nõude täitmise seisuga (30.10.2024) sissenõutavaks muutunud viivise.

Nõude täitmise tõttu jätab kohus rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja viivis

põhinõudelt 1200 eurot alates 31.10.2024 kuni põhinõude täitmiseni.

18. Kohus mõistab VÕS § 1131 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja võla sissenõudmiskulud

440 eurot (40 eurot x 11 reisijat).

19. Hagi osalise tagasivõtmise järel menetlusse jäänud hageja nõuded rahuldatakse täies ulatuses.

Menetluskulude jaotamisel arvestab kohus järgmist: hageja on menetluse kestel saavutanud

kohtusse pöördumisega taotletud eesmärgi ehk hageja rahalised nõuded rahuldatakse; hageja on

hagist osaliselt loobunud, sest kostja oli hageja nõuded osaliselt täitnud, kuid ka hagist osalise

loobumise korral jäävad menetluskulud kostja kanda (TsMS § 168 lg-d 4 ja 5); rahuldamata

jäänud nõue (tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis) moodustab väga ebaolulise osa hageja

nõuetest, mistõttu selle rahuldamata jätmine ei mõjuta kulude jaotust. Arvestades neid asjaolusid

kogumis on TsMS § 162 lg 1 ning § 168 lg-te 4 ja 5 alusel põhjendatud jätta hageja

menetluskulud kostja kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda.

20. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise

lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177

lg 2).

21. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS

§ 178 lg 1).

22. Hagist osalise loobumise järel on tsiviilasja hind maakohtus 1620,77 eurot. Arvutuskäik on

järgmine: põhinõudelt 6600 eurot 06.06.2024 sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis

261,68 eurot (16.09.2024 hagiavalduse resolutsiooni p 3 „a“–„c“ nõuete liitsumma; TsMS § 124

lg 1 esimene lause) + põhinõudelt 6600 eurot alates 07.06.2024 kuni 20.08.2024 sissenõutavaks

muutunud seadusjärgne viivis 166,76 eurot (TsMS § 124 lg 1 esimene lause) + põhinõudelt 6600

eurot alates 21.08.2024 TsMS § 367 alusel arvestatud seadusjärgne viivis 752,33 eurot (TsMS §

133 lg 2) + sissenõudmiskulud 440 eurot (TsMS § 124 lg 1 esimene lause); ühes hagis esitatud

nõuded liidetakse TsMS § 134 lg 1 järgi.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik