2-22-19402/31 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.09.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-19402

Tsiviilasi

AS Elenger Grupp hagi Osaühing TALLINNGAAS vastu

võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

27 875,65 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS Elenger Grupp (registrikood 10178905),

lepinguline esindaja Kaidi Sulg

Kostja Osaühing TALLINNGAAS (registrikood 10941324),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Taimar Ehrlich

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS Elenger Grupp hagi osaliselt.

2. Välja mõista Osaühingult TALLINNGAAS AS-i Elenger Grupp kasuks tasu gaasi eest

18 947,33 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 7236,14 eurot ja viivis põhinõudelt (18

947,33 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 12.09.2025 kuni

põhinõude täitmiseni.

3. Välja mõista Osaühingult TALLINNGAAS AS-i Elenger Grupp kasuks tasu

võrguteenuse eest 759,82 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 759,82 eurot.

4. Jätta menetluskulud Osaühing TALLINNGAAS kanda. Kohus määrab poolte

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise

kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (12.09.2025). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. AS Elenger Grupp (kehtetu ärinimi AS Eesti Gaas; hageja) esitas 29.12.2022 Harju

Maakohtule hagiavalduse Osaühingu TALLINNGAAS (kostja) vastu võlgnevuse ja viivise

väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt tegeleb hageja maagaasi impordi ja müügiga. Kostja tegevuseks on gaasi

müük ja gaasi lõpptarbijatele jaotamise teenuse (võrguteenuse) osutamine. Kostja omab kahte

jaotusvõrku Tallinnas Nõmme linnaosas. Kostjale kuuluvasse gaasivõrku siseneb hagejale ja

teistele gaasimüüjatele kuuluv gaas AS Gaasivõrk (Gaasivõrk) jaotusvõrgust. Tegutsedes gaasi

müüjana omandab kostja piirimõõtepunktis hagejalt gaasi ja müüb selle edasi lõpptarbijatele.

Tegutsedes võrguettevõtjana toimetab kostja nii enda poolt omandatud kui teistele müüjatele

kuuluva gaasi tema võrgu piirimõõtepunktidest kuni lõpptarbijateni.

Selleks, et ülekandevõrgust jõuaks gaas kostjale kuuluvasse gaasivõrku, osutab kostjale lepingu

alusel võrguteenust Gaasivõrk. Kostja ei ole perioodil 2017. a august–2022. a august tasunud

Gaasivõrgu arveid võrguteenuse eest kokku summas 967,59 eurot. Gaasivõrk loovutas hagejale

nõuded kostja vastu. Hageja palub kohtul mõista kostjalt välja võrguteenuse tasu 967,59 eurot ja

viivise iga arve alusel võlgnetavalt summalt lepingus sätestatud määras 0,06% päevas alates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni põhinõude täitmiseni.

Kostja võttis perioodil 2017. a august–2022. a august Gaasivõrgu võrgust võrguteenuse

kasutamiseks gaasi, mis kuulus hagejale. Pooled ei ole gaasi müügilepingut sõlminud, kuid

nende vahel on seaduse alusel tekkinud müügilepingu laadne võlasuhe. Sisuliselt müüs hageja

kostjale gaasi selleks, et kostja saaks oma kohustusi võrguettevõtja ja müüjana täita. Kostja

tunnistas võlasuhet tasudes osaliselt hageja väljastatud arveid. Kostja peab hagejale tasu

maksma. Tasu arvestamise aluseks tuleb Majandus- ja taristuministri 28.07.2017 määrusega

vastu võetud „Gaasituru toimimise võrgueeskirja“ (võrguseekiri) alusel võtta bilansigaasi hind,

millele lisandub põhjendatud kulutuste summa. Ebaõige on kostja väide, et võrgueeskirjast

tulenev tasu arvestamise kord on põhiseadusvastane. Hageja palub mõista kostjalt välja

võrgueeskirja alusel arvestatud tasu gaasi eest 22 939,42 eurot ja viivise iga arve alusel

võlgnetavalt summalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni põhinõude täitmiseni. Kui kohus ei nõustu, et tasu

gaasi eest saab võrgueeskirja alusel määrata, palub hageja mõista kostjalt välja tasu hageja

arvetel väljatoodud summades kokku 18 962,01 eurot ja viivise iga arve alusel võlgnetavalt

summalt seaduses sätestatud määras alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

põhinõude täitmiseni.

Kui kohus leiab, et hageja ja kostja vahel puudus lepinguline suhe, on hagejal õigus nõuda

kostjalt tasu maksmist delikti alusel. Hageja nõude aluseks saab olla VÕS § 1045 lg 1 p 8,

alternatiivselt sama sätte p 7 või alternatiivselt sama sätte p 5 alusel. Kostja tekitas hagejale

kahju selliselt, et ta ei tasunud kogu hagejalt omandatud gaasi eest. Kostja jättis tasumata 18

962,01 eurot. Alternatiivselt on hagejal õigus nõuda kostjalt tasu 18 962,01 eurot käsundita

asjaajamise alusel.

Asjakohatud on kostja väited gaasikoguse mõõteerinevuste kohta. Kostjale kuuluvasse võrku

siseneb hageja gaas Gaasivõrgule kuuluvast jaotusvõrgust. Gaasivõrk mõõdab kostja võrku

siseneva gaasi kogust. Kostja võrku sisenenud gaasi kogus on fikseeritud tegeliku temperatuuri

ja rõhku arvestades ning fikseeritud gaasi koguse üle ei saa vaidlust olla. Kostjal on kohustus

tagada tema võrgust väljuva gaasi korrektne mõõtmine. Hageja ei kanna riski, kui kostjale

kuuluvast võrgust väljuva gaasi kogused on määratud ebatäpselt.

Alusetu on kostja väide, et 2022. a augusti eest esitatud arvel näidatud gaasi kogus on ebaõige.

Hageja väljastas arve kostja esitatud andmete alusel. Ebaõige on kostja väide, et hageja ei ole

arvestanud kostja poolt tasutud summadega täies ulatuses. Kostja on üksikud korrad rohkem

tasunud ja nende summadega on hageja lugenud kaetuks varasemaid nõudeid, mis haginõudes ei

kajastu.

Kui pooltevahelist suhet käsitleda seaduse alusel tekkind müügilepingulaadse võlasuhtena, siis

nõuded, mis on esitatud 2018. a–2019. a osas ning 2019. a osas kuni novembrini on aegunud.

Kui hageja nõue on kvalifitseeritav käsundita asjaajamisest tuleneva nõudena, ei ole nõue

aegunud.

Kostja tasaarvestus on tagajärjetu. Kostja suhtes rakendatud gaasi hind ei olnud ebamõistlik. Kui

kohus leiab, et kostjal on tasaarvestatav nõue hageja vastu, siis see on osaliselt aegunud.

2. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Kostja selgitas, et hageja esitas alates 2017. a augustist kuni 2021. a detsembrini kostjale arveid

ja kostja neid tasus. Arvete esitamisega ja nende tasumisega sõlmisid pooled lepingu. Viidatud

perioodil ei olnud poolte vahel vaidlust gaasi eest makstava hinna osas ja kostja maksis arveid

hageja poolt esitatud hinnaga. Ka 2022. a osas oli poolte vahel gaasi müügi osas kokkulepe, kuid

lahtiseks jäi see, milline on gaasi müügil rakendatav hind. Kogu perioodi jooksul maksis kostja

osa arveid väiksemas summas sellepärast, et ta ei olnud nõus mõnedel arvetel näidatud gaasi

kogustega, mõnedel juhtudel eksis kostja maksete tegemisel ja 2022. a arved jättis kostja

osaliselt tasumata, sest ta ei olnud nõus rakendatud hinnaga. Kuivõrd poolte vahel oli gaasi

müügi osas lepinguline suhe, kahju õigusvastase tekitamise regulatsioon ei kohaldu.

Alternatiivselt ei ole kahju õigusvastase tekitamise eeldused täidetud. Poolte vahel ei olnud

käsundita asjaajamise suhet.

Kogu hagiavalduses käsitletud nõuete perioodi osas ei ole võimalik kohaldada võrgueeskirja

hinnaregulatsiooni, mis võtab arvesse bilansigaasi hinda ja põhjendatud kulutuste summat.

Hageja põhjendatud kulutuste suurus on tõendamata. Bilansigaasi hinnal põhineva nõude

esitamine on vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja poolt tasu arvestamisel kasutatud

võrgueeskirja regulatsioon on põhiseadusvastane ja see tuleb jätta kohaldamata. Gaasi hinna osas

tuleks kuni 2022. a lähtuda poolte vahel tegelikult rakendatud kokkuleppelistest hindadest või

määrata alates 2022. a tavaliselt tasutav hind VÕS § 28 lg 2 alusel. 2022. a osas ei ole võimalik

hageja arvetel näidatud gaasi hinda kasutada.

Hageja ei ole arvestanud kostja poolt tasutud summadega täies ulatuses. Kostja ei nõustu hageja

arvetel näidatud gaasi kogustega. Hageja kuni 2022. a märtsini esitatud arveni on arvetel

näidatud gaasi kogused põhiühikuna määratletud mahuühikutes (kuupmeeter) ning alternatiivselt

energiaühikutes, gaasi kogused energiaühikutes on leitud mahuühikute põhjal rakendades arvetel

näidatud gaasi kütteväärtust. Hageja arvetel näidatud gaasi kogused kuupmeetrites on leitud

lähtudes eeldusest, et gaasi temperatuuriks võrgus oleks 20

. Tegelik gaasi temperatuur võrgus

℃

pole teada ning see võib võrgus ka välistemperatuuri tõttu muutuda. Seetõttu võivad

gaasikoguseid mahuühikutes mõõtvate mõõtevahendite näidud erineda. Mõõteerinevuste vahe ei

ole käsitletav kostjale müüdud gaasi kogusena.

2022. a augusti eest esitatud arvel näidatud gaasi kogus on ebaõige. Kostja viis 2022. a augusti

lõpuks enda võrgus lõpule gaasiarvestite vahetamise kauglugemist võimaldavatele arvestitele.

Selle käigus fikseeriti seni kasutatud arvestite lõppnäidud ja selgus, et osad kliendid olid enda

näitudena nimetanud tegelikust tarbimisest suurema tarbitud gaasi koguse ning selle eest ka

tasunud. Kokku moodustas tegelikku tarbimist ületav gaasi kogus 528,838 m3, mille kostja tegi

hagejale teatavaks. Hageja seda 2022. a. augusti arve esitamisel arvesse ei võtnud. Tegelikku

tarbimist ületav kogus tuleb 2022. a augusti eest esitatud arvel näidatud gaasi kogusest maha

arvata. Lisaks on 2022. a augusti eest esitatud arvel kasutas hageja gaasi koguse suhtes kolme

erinevat ülemist kütteväärtust, mis ei ole õige. Hageja ei võta arvesse, et kostja tasus arvetel

näidatud kogustest suurema koguse gaasi eest.

Hageja nõue on osaliselt aegunud. Hagejal ei ole õigust nõuda viivist põhivõlga ületavas osas.

Kostja leiab, et alates 2019. a märtsist kuni 2020. a septembrini rakendas hageja ebamõistlikult

kõrget gaasihinda. Sedavõrd ebasoodsate hinnatingimuste kasutamist tuleb lugeda heade

kommetega vastuolus olevaks ning tühiseks. Tühisuse tõttu on langenud ära kostja kohustus

ebamõistlikult kõrge ja heade kommete vastase hinna tasumiseks. Kostja tasaarvestab hageja

nõude oma nõudega hageja vastu ulatuses, milles kohus loeb hageja nõude põhjendatuks.

Kohtu põhjendused

3. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta

järgnevalt.

4. Kohus on tuvastanud, et:

–

Gaasivõrk, hageja ja kostja on gaasiettevõtjad maagaasiseaduse (MGS) § 4 mõttes.

Ettevõtteid loetakse turuosalisteks (MGS § 3);

–

hageja on gaasi müüja (MGS § 2 p 10). Gaasi müük tähendab MGS § 7 lg 4 järgi isikule

gaasi tasu eest üleandmist;

–

Gaasivõrk ja kostja on võrguettevõtjad. Võrguettevõtjaks loetakse ettevõtjat, kes osutab

võrguteenust (MGS § 2 p 9). Võrguteenus on MGS § 23 lg 1 järgi võrgu kaudu gaasi ülekande

või jaotamise teenuse osutamine. Gaasi jaotamine on MGS § 7 lg 3 järgi gaasi transportimine

piirkondlike või jaotustorustike kaudu tarbijapaigaldisteni, kokkulepitud liitumispunktini või

liitumispunktist jaotustorustikuni, kaasa arvatud ülekandevõrgu osa, mida kasutatakse gaasi

kohalikuks jaotamiseks;

–

kostjale kuulub kaks jaotusvõrku Tallinnas Nõmme linnaosas. Selleks, et ülekandevõrgust

jõuaks gaas kostja jaotusvõrku osutab Gaasivõrk kostjale lepingu alusel võrguteenust (I kd, tl 8–

10). Gaasivõrk on loovutanud hagejale võrguteenuse lepingust tulenevad nõuded nii, et hagejal

on õigus nõuda kostjalt Gaasivõrgu poolt osutatud võrguteenuste eest tasumist;

–

alates 10.07.2017 kehtiv MGS § 12 lg 1 esimene lause sätestab, et igal turuosalisel on üks

avatud tarnija. Sama sätte teise lause järgi peab võrguettevõtjal olema võrguteenuse osutamisel

kasutatud gaasi ostmiseks üks avatud tarnija võrgu piiripunktide arvestuses. MGS § 22 lg 11

sätestab, et kui võrguettevõtja ei ole ise müüja, nimetab ta oma võrgupiirkonnas müüja juhul, kui

seal puuduvad teised gaasi müüjad, kellelt tarbija võiks gaasi osta. Gaasivõrk teavitas 01.08.2017

kirjaga kostjat, et ta ei ole gaasimüüja ning nimetas oma võrgupiirkonnas müüjaks hageja (I kd,

tl 11).

5. Hageja palub hagiavalduses mõista kostjalt välja tasu võrguteenuse eest kokku 967,59 eurot.

Tegemist on Gaasivõrgu tasunõudega kostja vastu. Gaasivõrk on loovutanud nõude hagejale.

Pooled ei vaidle, et Gaasivõrk osutas kostjale võrguteenust lepingu alusel. Kostjal on

vastuväiteid võrguteenuse lepingu alusel tarnitud gaasi kogusele, võrguteenuse hinna osas kostjal

vastuväiteid ei ole (22.05.2024 kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:07:02–00:10:18 (II kd, tl 3-7).

Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja tasu gaasi eest summas 22 939,42 eurot või

alternatiivselt 18 962,01 eurot. Hageja tarnis kostjale gaasi. Hageja nõuab kostjalt tasu kostja

võrku sisenenud ja võrgust väljunud gaasi koguste vahe eest. Tegemist on gaasiga, mida kostja

kasutas selleks, et osutada oma võrgus võrguteenust. Pooled ei vaidle, et hageja tarnis kostjale

maagaasi. Pooled vaidlevad selle üle, milline õigussuhe nende vahel on ning kelle kanda peaks

jääma kostja võrku sisenenud ja sellest väljunud vahele vastava gaasikoguse eest tasumine.

Lisaks kostja esitas vastuväiteid hageja tarnitud gaasi kogusele ja hageja poolt gaasi eest nõutava

tasu suurusele.

6. Kohus analüüsib esmalt õigussuhteid seoses hagejalt kostjale gaasi tarnimisega (I), seejärel

tasunõuet Gaasivõrgu võrguteenuse eest (II), lõpuks teeb kohus menetluslikud otsustused (III).

I

7. Pooled ei vaidle, et hageja tarnis kostjale perioodil 2017. a august–2022. a august maagaasi.

Pooled vaidlevad selle üle, milline õigussuhe nende vahel on. Hageja on seisukohal, et sel

perioodil oli poolte vahel seaduse alusel tekkinud võlasuhe, mis vastas müügilepingu tunnustele.

Alternatiivselt võis poolte vahel olla käsundita asjaajamisest või kahju õigusvastasest

tekitamisest tekkinud võlasuhe. Kostja on seisukohal, et vaidlusalusel perioodil oli poolte vahel

lepinguline võlasuhe.

8. Pooltevahelise suhte kvalifitseerimiseks tuleb poolte tahet (tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 68) ja võimalikku kokkulepet tõlgendada vastavalt TsÜS § 75 ja võlaõigusseaduse

(VÕS) § 29 alusel. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb esmalt lähtuda

lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Seejuures tuleb arvestada kõiki kohtule esitatud

asjaolusid ning seda, kuidas pooled ise sõlmitud lepingut mõistsid. Juhul kui ei ole võimalik

kindlaks teha poolte ühist tahet, siis VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis

lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda

tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool

seda mõistis. Seega peab pool, kes tugineb lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg-le 3, tõendama, et

tema poolt mõistetud lepingutingimuse tähendust teine lepingupool lepingu sõlmimisel teadis või

pidi teadma. Juhul kui lepingut ei saa tõlgendada VÕS § 29 lg 1 ega lg 3 järgi, siis tuleb lepingut

VÕS § 29 lg 4 kohaselt tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane isik seda samadel

asjaoludel pidi mõistma. Lepingu objektiivsel tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada VÕS § 29

lg 5 p-des 1–6 nimetatud asjaolusid (RKTKo 11.05.2009, 3-2-1-44-09, p 11; RKTKo

12.05.2014, 3-2-1-19-14, p 19; RKTKo 10.07.2023, 2-20-9750/61, p 40).

9. Alates 10.07.2017 kehtiv MGS § 12 lg 1 esimene lause sätestab, et igal turuosalisel on üks

avatud tarnija. Sama sätte teise lause järgi peab võrguettevõtjal olema võrguteenuse osutamisel

kasutatud gaasi ostmiseks üks avatud tarnija võrgu piiripunktide arvestuses. Võrgueeskirja § 11

lg 1 sätestab, et kui turuosalisel ei ole avatud tarnijaga avatud tarne lepingut, loetakse tema

avatud tarnijaks kuni uue lepingu sõlmimiseni see võrguettevõtja, kelle võrguga on tema

tarbimiskoht ühendatud. Sama sätte lg 3 näeb ette, et võrguettevõtja võib käesoleva paragrahvi

lg-s 1 nimetatud avatud tarne teenuse osutamiseks nimetada müüja, kes võrguettevõtja võrguga

ühendatud turuosalisele avatud tarnet osutab. Kohus on tuvastanud, et Gaasivõrk teavitas

01.08.2017 kirjaga kostjat, et ta ei ole gaasimüüja ning nimetas oma võrgupiirkonnas müüjaks

hageja (I kd, tl 11).

10. Kostja avaldas, et juba 2017. a saatis hageja kostjale maagaasi avatud tarne lepingu (kostja

30.09.2024 menetlusdokumendi p 1.1 (II kd, tl 19). Hageja selgitas, et alates 2017. a üritas ta

jõuda kostjaga gaasi müügilepingu sõlmimiseni (29.12.2022 hagiavalduse p 1.5 (I kd, tl 1–6).

Kostja esitas hageja poolt kostjale 07.12.2017, 24.10.2018, 26.11.2019, 07.10.2020 ja

10.12.2021 saadetud maagaasi avatud tarne lepingud, mis reguleerisid gaasitarnet lepingu

esitamisele järgneval aastal (I kd, tl 134–139; II kd, tl 20–33). Arvestades poolte väiteid ja kostja

esitatud lepinguid, tuvastab kohus, et juba 2017. a edastas hageja kostjale maagaasi avatud tarne

lepingu, mille alusel toimuks gaasitarne 2017. a. Kohtule esitatud lepingute esemeks on gaasi

müük avatud tarnena lepingutes märgitud tingimustel, lepingutes on muu hulgas välja toodud

müüdava gaasi kogused (sh kuidas gaasi kogust arvestatakse) ning tasumisele kuuluv gaasi hind

(sh hinna arvestamise põhimõtted). Hageja on alates 2017. a augustist väljastanud kostjale arveid

tarnitud gaasi eest (I kd, tl 23–29). Arvete väljastamisel on hageja juhindunud kostjale saadetud

lepingutes sätestatud gaasi koguse arvestamise ja hinna arvutamise põhimõtetest. Kostja on

alates 2017. a augustist väljastatud arved täielikult või osaliselt tasunud (I kd, tl 23–29). Kostja

selgitas menetluse käigus, et ta tasus alates 2017. a augustist kuni 2021. a detsembrini esitatud

arveid. Kostja oli nõus sellel perioodil hageja rakendatud gaasi hinnaga. Kostja maksis

vaidlusalusel perioodil osa arveid väiksemas summas sellepärast, et ta ei olnud nõus mõnedel

arvetel näidatud gaasi kogustega, mõnedel juhtudel eksis kostja maksete tegemisel ja 2022. a

arved jättis kostja osaliselt tasumata, sest ta ei olnud nõus rakendatud gaasi hinnaga (kostja

01.03.2023 menetlusdokumendi p 2.4.2 ja p 3 (I kd, tl 48–54).

11. Kohus leiab, et hageja, edastades kostjale 2017. a maagaasi avatud tarne lepingu, avaldas

tahet (TsÜS § 75 lg 1) leping sõlmida. Hageja tegevus on hinnatav lepingu sõlmimise

ettepanekuna VÕS § 16 lg 1 mõttes. Kostja, asudes alates 2017. a augustist hageja väljastatud

arveid tasuma, nõustus hageja pakkumusega. Kostja avaldas oma käitumisega tahet (TsÜS § 75

lg 1) leping sõlmida. Kostja tegevus on hinnatav nõustumusena VÕS § 20 lg 1 tähenduses.

Kohtule esitatud lepingutes on välja toodud lepingu olulised tingimused: lepingu ese (gaasi

müük avatud tarnena), poolte kohustused (hageja müüb ja kostja ostab gaasi), müüdava asja

kogus (sh gaasi koguse arvestamise kord), asja hind (st gaasi hinna arvestamise põhimõtted),

poolte vastutus jne. Hinnates poolte käitumist kogumis (TsÜS § 75 lg 1, VÕS § 29 lg 1) oli

poolte ühine tahe sõlmida maagaasi avatud tarne leping, mis vastab müügilepingu VÕS § 208 lg

1 mõttes tunnustele. Kohus leiab, et pooled sõlmisid müügilepingu 2017. a augustis. Leping oli

sõlmitud hageja poolt kostjale saadetud maagaasi avatud tarne lepingus toodud tingimustel.

Leping kehtis kuni 2022. a augusti lõpuni, sest alates 01.09.2022 hakkas AS Alexela lepingu

alusel kostjale gaasi müüma. Asjaolu, et kostja tasus osa arveid osaliselt, ei ole pooltevahelise

suhte kvalifitseerimise seisukohalt määrava tähtsusega. Oluline on see, et kostja oli nõus hagejalt

gaasi hageja pakutud tingimustel ostma. Kui kostja on jätnud osa arveid tasumata, on ta

pooltevahelist lepingut rikkunud ja hagejal on õigus õiguskaitsevahendeid kasutada.

12. Oluline ei ole asjaolu, et Konkurentsiamet tuvastas 02.09.2022 ettekirjutuses, et kostjal

puudub müügileping (I kd, tl 13-14). Konkurentsiameti ettekirjutus on küll dokumentaalne

tõend, kuid see ei ole siduv pooltele või kohtule. Kohus saab tõendeid kogumis hinnates

Konkurentsiameti ettekirjutuses märgitust erinevale seisukohale asuda. Kohus on eelnevalt

tuvastanud, et pooled sõlmisid lepingu.

13. Kohus leiab, et seadus ei näe ette avatud maagasi müügilepingu kohustuslikku vormi. Hageja

viidatud MGS § 101 lg 2 näeb ette andmed, mida peab sisaldama kirjalikus või elektroonilises

vormis või kirjalikku taasedastamist võimaldavas vormis või mõnes muus rangemas

vorminõudes sõlmitud lepingud. Viidatud sättest ei ole võimalik tuletada müügilepingu

kohustuslikku vormi. Seega saab avatud maagasi müügilepingu sõlmida mis tahe vormis (TsÜS

§ 77 lg 1). Praegu sõlmisid pooled lepingu kaudsete tahteavaldustega, mis väljendusid nende

tegudes (TsÜS § 68 lg 3).

14. Kuivõrd kohus on leidnud, et pooled on sõlminud maagaasi avatud tarne lepingu, pole vaja

käsitleda, kas pooltevaheline võlasuhe võis tekkida muul alusel (nt seadusest tulenevalt,

käsundita asjaajamise või kahju õigusvastane tekitamise alusel). Kohus ei käsitle eeltoodud

asjaolude kohta esitatud poolte väiteid.

15. Enne poolte muude väidete käsitlemist võtab kohus seisukoha kostja aegumise vastuväite

kohta. Kui hageja nõue on osaliselt aegunud, saab kohus hagi osaliselt rahuldamata jätta ning

keskenduda edaspidi hageja aegumata nõuetele.

15.1.

Kohus on tuvastanud, et pooled on sõlminud müügilepingu. Järelikult on hagejal

tehingust tulenev nõue kostja vastu. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat

(TsÜS § 146 lg 1). Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti (TsÜS § 147 lg 1 esimene lause). Asja materjalidest nähtuvalt on hageja

igakuiselt kostjale gaasiarveid väljastanud. Hageja arvestab iga arve alusel võlgnetavalt summalt

viivist. Sellest järeldab kohus, et poolte vahel on praktika, et hageja nõue saada tasu muutub

sissenõutavaks arve esitamisega. TsÜS § 147 lg 3 teine lause sätestab, et kui nõue muutub

sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest,

mil õigustatud isik võib arve esitada. Hageja esitas hagi 29.12.2022. Kohus leiab, et TsÜS § 146

lg 1 ja § 147 lg 3 teise lause alusel on aegunud hageja nõue mõista kostjalt välja tasu gaasi eest

2017. a ja 2018. a väljastatud arvete alusel. 2017. a väljastatud arvetel toodud tasunõuded gaasi

eest muutusid sissenõutavaks 01.01.2018 ja nõuded aegusid 31.12.2020. 2018. a väljastatud

arvetel toodud tasunõuded gaasi eest muutusid sissenõutavaks 01.01.2019 ja nõuded aegusid

31.12.2021. Tasunõue gaasi eest alates 2019. a ei ole aegunud.

15.2.

Kohus jätab aegumise tõttu rahuldamata hageja nõude mõista kosjalt välja tasu gaasi eest

2017. a ja 2018. a kokku 14,68 eurot (2017. a augusti arve 0,01 eurot + 2017. a detsembri arve

0,01 eurot + 2018. a oktoobri arve 14,33 eurot + 2018. a novembri arve 0,33 eurot). Tulenevalt

TsÜS §-st 144 on 2017. a ja 2018. a arvete osas aegunud ka gaasi tasult arvestatud viivis kokku

4,81 eurot (viivis 2018. a oktoobri arvelt 4,71 eurot + viivis 2018. a novembri arvelt 0,10 eurot).

Kohus jätab rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja viivis 4,81 eurot.

16. Poolte vahel on tekkinud vaidlus perioodil 2017. a august–2021. a detsember kostja võrku

sisenenud ja sellest väljunud gaasi koguste osas ning kelle kanda peaks jääma võrku sisenenud ja

võrgust väljunud vahele vastava gaasikoguse eest tasumine. Pooled ei vaidle, et kostja võrku

siseneva ja sealt väljuva gaasi koguse vahe on MGS mõistes käsitletav võrguteenuse osutamisel

kasutatava gaasiga.

16.1.

Kohus on tuvastanud, et hageja on gaasi müüja (MGS § 2 p 10). Seadusest tulenevalt ei

ole gaasikoguse mõõtmine müüja vaid võrguettevõtja ülesandeks. Võrguettevõtja tagab võrgust

tarbitud gaasikoguste mõõtmise, mõõteandmete kogumise ja töötlemise ning peab sellekohast

arvestust (MGS § 24 lg 1). Võrguettevõtja ülesandeks on teisendada mõõdetud gaasikogused

energiaühikutesse (MGS § 24 lg-d 2 ja 3). Alates 01.01.2020 jõustunud seadusemuudatused

panevad võrguettevõtjale kohustuse tagada, et mõõtepunktid, mille kaudu tarbitakse

võrguettevõtja võrgust gaasi koguses vähemalt 750 kuupmeetrit aastas, on varustatud

mõõtesüsteemiga, mis gaasi koguse mõõtmisel arvestab gaasi temperatuuri mõõtesüsteemis ning

võimaldab mõõteandmete kauglugemise funktsiooni (MGS § 24 lg 13) ning et kui gaasi

tarbitakse rõhul üle 20 millibaari, peab mõõtesüsteem gaasi mõõtmisel arvestama rõhku ja

temperatuuri ning võimaldama mõõteandmete kauglugemise funktsiooni (MGS § 24 lg 14).

16.2.

Hageja poolt kostjale vaidlusalusel perioodil müüdud gaas sisenes Gaasivõrgu

jaotusvõrgust kostja võrku läbi piirimõõtepunktide Mahla 14 ja Mahla 83. Gaasivõrk on suhtes

kostjaga võrguettevõtja ning Gaasivõrk ja kostja sõlmisid ka maagaasi võrguteenuse osutamise

lepingu (I kd, tl 8–10). Gaasivõrgul on MGS § 24 lg 1 alusel kohustus mõõta kostja võrku

siseneva gaasi kogust. Hageja on mõõtevahendite kohta koostatud aktidega tõendanud, et

Gaasivõrk paigaldas viidatud piirimõõtepunktidesse mõõtevahendid, mis võtavad arvesse gaasi

temperatuuri ja rõhku (I kd, tl 158–160). Hageja arvestab kostjale maagaasi avatud tarne lepingu

alusel müüdud gaasikogust Gaasivõrgult piirimõõtepunktides Mahla 14 ja Mahla 83 saadud

andmete alusel. Kostja avaldas, et Gaasivõrgu kasutatud mõõtevahendeid on võimalik

programmeerida, reguleerides seda, milliseid näitajaid ja muutujaid mõõtetulemuste suhtes

rakendatakse ning kuidas sellest lähtuvalt mõõtetulemused määratletakse (kostja 14.05.2024

menetlusdokumendi p 3.1 (I kd, tl 168–171). Seega soovib kostja Gaasivõrgu andmete õigsuse

kahtluse alla seada. Kohus leiab, et kostja kahtlus Gaasivõrgu andmete õigsuses on põhistamata.

Kostja ei ole esitanud andmeid, et Gaasivõrgu poolt mõõtepunktidesse paigaldatud

mõõtevahendid oleksid programmeeritud valesti või et mõõtevahendid oleksid moonutatud

andmeid edastanud.

16.3.

Kostja seisukohtadest nähtub, et kostja võrgust väljunud maagaasi kogused on saadud

lõpptarbijatelt kostjale edastatud mõõtevahendite andmete alusel. Kostja on võrguettevõtja

suhtes tema võrguga ühinenud lõpptarbijatega. Seega peab kostja tema võrgust tarbitud

gaasikoguseid kooskõlas MGS §-s 24 sätestatud reeglitega mõõtma ja koguma. Kostja selgitas,

et tema võrgust lõpptarbijatele tarnitud gaasi kogused mõõdeti vaidlusalusel perioodil

mõõturitega, mis ei võtnud arvesse gaasi temperatuuri. Kostja avaldas, et kuigi gaasi

temperatuuri arvestavate mõõtevahendite nõue (MGS § 24 lg 13) jõustus 01.01.2020, lükkus selle

rakendamine edasi kuni 01.01.2021 (01.01.2020 jõustunud võrgueeskirja § 24; kostja 01.03.2023

menetlusdokumendi p-d 1.2.4-1.2.5 (I kd, tl 48–54). Seega ei olnud kostjal vaidlusalusel

perioodil kohustust kasutada oma võrgus mõõtevahendeid, mis võtavad arvesse gaasi rõhku ja

temperatuuri.

16.4.

Selleks, et otsustada, kas tasu hagejalt kostjale müüdud gaasi eest arvestatakse kostja

võrku sisenenud või sellest väljunud gaasikoguste alusel või mingil muul alusel tuleks

pooltevahelist lepingut kontrollida.

16.5.

Hageja poolt kostjale 2017. a–2020. a saadetud maagaasi avatud tarne lepingud

sisaldavad samasisulist müüdud gaasi koguste arvestamise korda: lepingu p 2.1 esimene lause

sätestab, et müügiperioodiks müüdud gaasi koguseks on ostja mõõtepunktidest tarbitud kogused

kokku, arvestades lepingu punktis 2.4 sätestatud erisust; lepingu p 2.2 näeb ette, et ostja poolt

võrgust võetud gaasi koguse määrab kindlaks võrguettevõtja vastavalt võrguettevõtja ja ostja

vahel sõlmitud võrguteenuse lepingule. Müüja esitab ostjale arve müügiperioodis müüdud

gaasikoguse eest võrguettevõtjalt saadud andmete alusel; lepingu p 2.3 sätestab, et juhul kui

ostjal on mõõtepunkti läbiva gaasi ostuks ainult avatud tarne leping müüjaga, on lepingu alusel

ostetud ja müüdud gaasikoguseks kogu mõõtepunktis mõõdetud gaasikogus (II kd, tl 20–33).

Hageja poolt kostjale 2021. a saadetud leping sisaldab eeltooduga sarnast gaasi koguse

määramise regulatsiooni: lepingu p 4.1 teise lause järgi on ostja jaotusvõrku antud gaasi

koguseks mõõtepunktides mõõdetud gaasi kogu, millele on liidetud ostja võrku tootjate poolt

antud gaasi kogus; lepingu p 4.3 ostja mõõtepunkti läbiv gaasi kogus määratakse võrguettevõtja

poolt maagaasiseaduse §-s 102 nimetatud andmevahetusplatvormi kaudu edastatud andmete

alusel sõltumata sellest, kas gaasi kogus on mõõdetud võrguettevõtja mõõteseadmega või

määratud võrguettevõtja poolt õigusaktides või võrgulepinguga sätestatud korras (I kd, tl 134–

139). Kuivõrd kõikides lepingutes on sarnane regulatsioon, asub kohus seisukohale, et poolte

tahteks oli kohaldada vastavat regulatsiooni alates lepingu sõlmisest 2017. a augustis kuni

lepingulise suhte lõppemiseni. Lepingutes viidatud ostja mõõtepunktide (2017. a–2020. a

lepingute p 2.1 (II kd, tl 20–33); 2021. a lepingu 4.3) puhul on tegemist piirimõõtepunktidega

Mahla 14 ja Mahla 83, mille kaudu siseneb gaas Gaasivõrgu jaotuvõrgust kostja võrku.

16.6.

Eeltoodust nähtuvalt leppisid pooled kokku, et hageja esitab kostjale arve müügiperioodis

müüdud gaasikoguse eest võrguettevõtjalt (Gaasivõrk) saadud andmete (mõõdetud

piirimõõtepunktides Mahla 14 ja Mahla 83) alusel. Hagejal on õigus nõuda kostjalt tasu gaasi

eest tuginedes Gaasivõrgu poolt piirimõõtepunktides saadud andmetele, mis näitavad Gaasivõrgu

jaotusvõrgust kostja võrku sisenenud gaasi kogust. Hageja väljastatud arved kostjale tuginevadki

Gaasivõrgult saadud andmetele. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt tasu arvetel märgitud

summades.

16.7.

Gaasi ostuhinna arvutamine Mahla 14 ja Mahla 83 piirimõõtepunktides – mille kaudu

gaas kostja võrku siseneb – saadud gaasi koguste alusel on kooskõlas ka VÕS § 213 lg 1 esimese

lausega, mis sätestab, et kui asja ostuhind tuleb arvutada asja hulga, mõõdu või kaalu alusel,

võetakse arvutamisel aluseks asja hulk, mõõt või kaal asja juhusliku hävimise ja kahjustumise

riisiko ülemineku ajal ostjale. Hagejal ei ole kontrolli kostja võrgu üle, mistõttu ei saa panna

hagejat vastutama kostja võrgus toimuva eest. Praegu saab asja juhusliku hävimise ja

kahjustumise riisiko ülemineku ajaks lugeda hetke, kui hageja müüdud gaas siseneb läbi

piirimõõtepunktide (Mahla 14 ja Mahla 83) kostja võrku. Seega tuleb gaasi ostuhind määrata

piirimõõtepunktides mõõdetud koguste alusel.

17. Pooltel on tekkinud vaidlus 2022. a arvel näidatud gaasi koguse osas. Kostja selgitas, et ta

viis 2022. a augusti lõpuks enda võrgus lõpule gaasiarvestite vahetamise kauglugemist

võimaldavatele arvestitele. Sellega seoses toimus ka seni kasutatud arvestite lõppnäitude

fikseerimine, mille käigus selgus, et osad kliendid olid enda näitudena nimetanud tegelikust

tarbimisest suurema tarbitud gaasi koguse ning selle eest ka tasunud. Kokku moodustas tegelikku

tarbimist ületav gaasi kogus 528,838 m3, mille kostja tegi 2022. a augusti gaasi mõõteandmete

teatamisel hagejale teatavaks. Sellest hoolimata ei ole hageja seda 2022. a augusti arve esitamisel

arvesse võtnud ning esitanud 2022. a arve kostjale tegelikust tarbimisest suurema koguse gaasi

eest (kostja 01.03.2023 menetlusdokumendi p 1.3.2 (I kd, tl 48–55). Hageja vastas, et ta esitas

2022. a augusti arve kostja esitatud andmete põhjal, kus olid kostja poolt viidatud korrektsioonid

kajastatud ja arve esitamisel on hageja nendega arvestanud (hageja 25.04.2023

menetlusdokumendi p 2.17 (I kd, tl 152–157). Kuna hageja arvestas 2022. a augusti arve

väljastamisel kostja esitatud andmeid, lähtub kohus arvel märgitud tasumisele kuuluvast

summast.

18. Kostja väidab, et 2022. a augusti eest esitatud arvel on gaasi koguse osas kasutatud kolme

erinevat ülemist kütteväärtust, mis ei ole õige. Kostja ei ole selgitanud, kas ja kuidas viidatud

asjaolu võiks arvel märgitud tasu mõjutada. Kostja väide ei anna alust vähendada käsitletava

arve alusel nõutavat tasu.

19. Kostja on väitnud, et hageja ei ole arvestanud, et kostja on mõnel juhul tasunud arvetel

näidatud kogustest suurema koguse gaasi eest; kostja on tasunud hagejale kokku 376,73 eurot

rohkem ning hageja nõue peab 376,73 euro võrra väiksem olema (kostja 01.03.2023

menetlusdokumendi p 1.4 (I kd, tl 48–54), 30.09.2024 menetlusdokumendi p 5 (II kd, tl 17–19).

Kostja esitatud tabelist võib järeldada, et kostja tegi hagejale makseid arvetel märgitust suuremas

summas maagaasi ja võrguteenuse eest, kostja tasus ka viivist (II kd, tl 38). Ebaselgeks jääb aga

see, milliste arve alusel ja milliste teenuste eest maksis kostja arvel märgitust rohkem. Lisaks

selgitas hageja, et nõude koostamisel võttis ta arvesse kõiki laekumisi ja kui kostja tasus

üksikutel kordadel rohkem, luges hageja nende summadega kaetuks varasemaid nõudeid

(varasemal perioodil maksmata jäänud gaasi koguse ja/või viivise), mis haginõudes ei kajastu

(hageja 25.04.2024 menetlusdokumendi p 2.19 (I kd, tl 152–127), 28.10.2024

menetlusdokumendi p 8 (II kd, tl 40-41). Seega arvestas hageja kostjalt laekunud summasid

tekkinud kohustuste katteks, kohustused on vastavas osas lõppenud ja hagis esitatud nõuded

selliseid kohustusi ei sisalda. Kostja väide ei anna alust hageja nõuet 376,73 euro võrra

vähendada.

20. Pooled vaidlevad gaasi müügihinna üle. Hageja palub mõista kostjalt välja tasu, mis on

arvestatud kahel alternatiivsel alusel: eelkõige arvestab hageja hinda võrgueeskirja § 11 lg 4

alusel ja alternatiivselt sarnaselt turuosalistega, kes olid sõlminud hagejaga avatud tarne lepingu.

Hageja väitest järeldab kohus, et alternatiivne hinnaarvestus tugineb hageja poolt kostjale

saadetud lepingutes (esitatud kohtule (II kd, tl 20–33) sisalduvale gaasi hinna arvestamise

korrale.

20.1.

Kohus leiab, et võrgueeskirjas sätestatud tasu arvestamise kord praegu ei kohaldu.

Võrgueeskirja § 11 lg 1 sätestab, et kui turuosalisel ei ole avatud tarnijaga avatud tarne lepingut,

loetakse tema avatud tarnijaks kuni uue lepingu sõlmimiseni see võrguettevõtja, kelle võrguga on

tema tarbimiskoht ühendatud. Sama sätte lg 3 näeb ette, et võrguettevõtja võib käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud avatud tarne teenuse osutamiseks nimetada müüja, kes

võrguettevõtja võrguga ühendatud turuosalisele avatud tarnet osutab. Sama sätte lg 4 järgi osutab

võrguettevõtja turuosalisele käesoleva paragrahvi kohaselt avatud tarnet võrgust võetud gaasi

koguse eest bilansigaasi hinnaga, millele lisab põhjendatud kulutuste summa (p 1); võrku antud

gaasi koguse eest tasuta (p 2).

20.2.

Võrgueeskirja § 11 lg 4 sõnastusest nähtuvalt kohaldub see säte võrguettevõtja suhtes

turuosalisega. Hageja ja kostja on küll turuosalised, kuid hageja ei ole suhtes kostjaga

võrguettevõtja. Praeguses vaidluses saab Gaasivõrk olla kostja võrguettevõtjaks, sest Gaasivõrk

tarnib mööda oma jaotusvõrku kostja võrku maagaasi. Kostja on võrguettevõtja suhtes tema

võrguga ühinenud tarbijatega, kuna kostja edastab läbi oma võrgu lõpptarbijatele gaasi. Hageja

on suhtes kostjaga gaasi müüja. Seega võrgueeskirja § 11 lg 4 hageja ja kostja suhetes ei

kohaldu. Lisaks kannab käsitletav võrgueeskirja säte pealkirja „Avatud tarne tagamine avatud

tarne lepinguta“. Sätte pealkirjast ja ülesehitusest järeldab kohus, et see reguleerib avatud tarnet

olukorras, kus turuosalisel ei ole avatud tarnijaga avatud tarne lepingut ning järelikult reguleerib

sätte lg 4 tasu arvestamist olukorras, kus avatud tarne toimub ilma lepinguta. Kohus on

tuvastanud, et pooled sõlmisid maagaasi avatud tarne lepingu ja järelikult ei ole praegu tegemist

olukorraga, mida võrgueeskirja § 11 reguleerib. Seetõttu võrgueeskiri § 11 lg 4 ei kohaldu.

Kohus ei pea vajalikuks käsitleda poolte väiteid sätte kohta, mh kostja taotlust jätta võrgueeskirja

§ 11 lg 4 kohaldamata, sest see on vastuolus põhiseadusega. Hagejal ei ole õigust saada

võrgueeskirja § 11 lg 4 alusel arvestatud tasu 22 939,42 eurot.

21. Hageja poolt kostjale 2017. a–2020. a saadetud maagaasi avatud tarne lepingud sisaldavad

sarnast gaasi hinna arvestamise korda (II kd, tl 20–33). Gaasi hinna arvutamisel võetakse arvesse

väljaande „Argus European Natural Gas“ poolt arvestuskuule eelneva kuu viimasel tööpäeval

avaldatud „Gaspool front month“ (TTF) indeks, millele lisandub hageja marginaal, mis 2017. a–

2019. a lepingutes oli 1,5 ja 2020. a lepingus oli 1,8 (II kd, tl 31–33). Hageja on alates 2017. a

augustist väljastanud kostjale arveid, millel märgitud gaasi hinda on arvestatud TTF indeksit ja

marginaali kasutades. Kostja ei ole alates 2017. a augustist kuni 2021. a detsembrini arvetel

toodud gaasi hinda vaidlustanud (kostja 01.03.2023 menetlusdokumendi p 2.4.3 (I kd, tl 48–54),

14.05.2025 menetlusdokumendi p 2.3 (I kd, tl 168–171). Arvestades poolte käitumist tuvastab

kohus, et pooled sõlmisid müügilepingu selliselt, et hagejal on õigus arvestada gaasi hinda TTF

indeksi ja hageja marginaali alusel.

22. Poolte vahel on tekkinud vaidlus alates 2022. a jaanuarist rakendatud gaasi hinna osas. Kostja

selgitas, et hageja edastas 10.12.2021 kostjale ettepaneku sõlmida 2022. a osas leping gaasi

müügiks hinnaga TTF indeks + marginaal 1,8 eurot MW/h. Kostja oli aga nõus ostma gaasi

hinnaga GetBaltic BGSI LV-EE regiooni hind + marginaal 1,8 eurot MW/h. Hageja ei nõustunud

kostja ettepanekuga ja väljastas perioodil 2022. a jaanuar–märts arveid hinnaga TTF indeks +

marginaal 1,8. Kostja aga avaldas, et tema aktsepteerib hinda GetBaltic BGSI LV-EE regiooni

möödunud kuu hind + marginaal 1,8 MW/h, ja tasus arveid aktsepteeritud osas (kostja

01.03.2023 menetlusdokumendi p 3.2–3.7 (I kd, tl 48–54).

22.1.

Kohus on tuvastanud, et pooled sõlmisid müügilepingu, mille järgi on hagejal õigus

arvestada gaasi hinda TTF indeksi ja marginaali alusel. Kohus toob välja, et juba 07.10.2020

kostjale saadetud lepingus tõi hageja välja, et 2021. a arvutatakse hind TTF indeksi järgi, millele

lisandub 1,8 ja viimati mainitud number on koefitsient, eur/MWh (II kd, tl 31–33). Kohus

järeldab, et koefitsiendi puhul on tegemist hageja marginaaliga. Puudub vaidlus, et kostja ei ole

2021. a väljastatud arveid hinna osas vaidlustanud. Kostja oli pooltevahelise lepingu alusel

maksnud hagejale gaasi eest tasu valemi järgi TTF indeks + marginaal 1,8 eurot MW/h. Seega

oli poolte vahel juba 2021. a kokkuleppe, et hageja tarnib kostjale gaasi hinnaga TTF indeks +

marginaal 1,8 eurot MW/h ehk hageja müüb kostjale gaasi sama hinnaga, mida hageja rakendas

ka 2022. a. Kui kostja ei olnud nõus 2022. a rakendatud hinnaga, pidanuks ta lepingu lõpetama,

kuid kostja ei ole seda teinud. Kostja ettepanekut hagejale arvestada hinda valemi järgi GetBaltic

BGSI LV-EE regiooni hind + marginaal 1,8 eurot MW/h saab hinnata kostja pakkumusena hinda

muuta. Hageja ei ole kostja ettepanekuna nõustunud, mistõttu ei ole pooled 2022. a osas

sõlminud kokkulepet arvestada hinda muul viisil, kui esialgselt kokkulepitud valemi (st TTF

indeks + marginaal 1,8 eurot MW/h) järgi. Hageja on arvestanud 2022. a tasu gaasi eest hinnaga

TTF indeks + marginaal 1,8 eurot MW/h ja tal on õigus nõuda kostjalt tasu arvetel märgitud

summades.

23. Kostja leiab, et hageja keeldumine rakendada hinnana GetBaltic BGSI LV-EE regiooni hinda

+ marginaali 1,8 eurot MW/h ning Gaasivõrgu (kes kuulub hageja kontserni) soov katkestada

kostja gaasiühendus on hinnatav hageja kui turgu valitseva ettevõtja positsiooni

kuritarvitamisena. Kohus ei nõustu kostja väitega. Hageja ei ole oma positsiooni kuritarvitanud.

Hageja ei survestanud kostjat hagejalt gaasi ostma ega hagejaga gaasi müügilepingut sõlmima.

Kostjal oli võimalik maagaasi avatud tarne leping kolmanda isikuga kostjale sobivatel

tingimustel sõlmida. Eeltoodud põhjendustel ei ole võimalik ka Gaasivõrgule etteheiteid teha.

Lisaks tuvastas Konkurentsiamet 02.09.2022 ettekirjutuses, et Gaasivõrk võib seadusest

tulenevalt kostjale gaasitarne katkestada, sest kostjal ei ole õiguslikku alust gaasi tarbida, kuid

sel juhul jääksid kostja võrgus olevad gaasitarbijad ilma gaasita. Seetõttu tegi Konkurentsiamet

(soovides kaitsta kostja võrguga liitunud tarbijate huve) Gaasivõrgule ettekirjutuse gaasitarne

mitte katkestada (I kd, tl 13-14). Sellises olukorras ei ole võimalik väita, et Gaasivõrk ise või

koos hageja oleks oma positsiooni kuritarvitanud.

24. Kostja selgitas, et hageja poolt maagaasi eest esitatud arvetel rakendatud hind on teatud

perioodidel olnud kostja suhtes äärmiselt ebasoodne ning ebaõiglaselt kõrge. Hageja nõude

arvestusest nähtuvalt on perioodil alates 2019. a märtsist kuni 2020 a. septembrini kostja suhtes

rakendatud lepinguline hind olnud oluliselt kõrgem võrgueeskirjast lähtuval arvestusel

põhinevast hinnast ning erinevate börsihindade (TTF, Gaspool, GetBaltic, tulbad L kuni Y),

millele lisandub hageja marginaal, alusel arvestatud hinnast. Kostja suhtes sedavõrd ebasoodsate

hinnatingimuste kasutamise korral tuleb see kostja hinnangul lugeda TsÜS § 86 lg 2 alusel heade

kommetega vastuolus olevaks ja tühiseks. Tühisuse tõttu on langenud ära kostja kohustus

ebamõistlikult kõrge ja heade kommetega vastuolus oleva hinna tasumiseks ning tegemist on

alusetu rikastumise olukorraga. Kostja tasaarvestab oma alusetust rikastumist tuleneva nõude

hageja tasunõudega (kostja 30.09.2024 menetlusdokumendi p 2 (II kd, tl 17–19).

24.1.

TsÜS § 86 lg 2 sätestab, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool

teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma

erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui

tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel (p 1) või pooltele tulenevate

vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas (p 2).

24.2.

Selleks, et tehing oleks käsitletava sätte alusel tühine peavad esinema objektiivsed (TsÜS

§ 86 lg 2 p 1 ja 2) ja subjektiivsed (TsÜS § 86 lg 2 preambul) asjaolud. Riigikohus on selgitanud,

et tehingu tühisuse tuvastamiseks vastastikuste soorituste väärtuste ebakõla korral tuleb esmalt

kindlaks teha, kas tehingust tulenevate vastastikuste soorituste väärtus on heade kommete

vastaselt tasakaalust väljas, ning alles seejärel kontrollida, kas isik tegi tehingu sundolukorras

ning kas tehingu teine pool teadis või pidi teadma lepingupartneri sundolukorrast. Seejuures peab

tehingu tühisusele tuginev pool tõendama, et tehingust tulenevate vastastikuste soorituste

väärtused on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, ning tooma välja asjaolud, mis

kinnitavad tema sundolukorda. Tehingu kehtivusele tuginev pool peab aga tõendama, et ta ei

teadnud ega pidanudki teadma teise poole sundolukorrast (RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-83-13, p

13).

24.3.

Kohus alustab analüüsi TsÜS § 86 lg 2 p-st 2 ehk sellest, kas poolte vastastikuste

kohustuste (hageja kohustus anda kostjale üle gaas ja kostja kohustus tasuda gaasi eest) väärtus

on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Õiguskirjanduses selgitatakse, et mitte igasugune

vastastikuste kohustuste ebaproportsionaalsus ei ole objektiivseks aluseks tehingu vastuolule

heade kommetega, vaid üksnes selline ebaproportsionaalsus, mis ise on samal ajal heade

kommete vastane. Eelkõige tähendab vastastikuste kohustuste ebaproportsionaalsus seda, et üks

pool saab tehingu kohaselt liiga suure eelise, nt ostab asja tunduvalt odavamalt selle väärtusest

või maksab teenuse eest turuhinnast tunduvalt rohkem vms. Kohustuse ebaproportsionaalsus on

heade kommete vastane, kui see on vastuvõetamatu (šokeeriv) mõistliku inimese

südametunnistuse jaoks (P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne.

Tartu 2023, § 86 komm. 3.4.2.1).

24.4.

Kohus leiab, et poolte vastastikuste kohustuse väärtus ei ole heade kommete vastaselt

tasakaalust väljas. Kostja väitel on ta maksnud gaasi eest põhjendamatult kõrget hinda.

Riigikohus on selgitanud, et tehing ei saa olla TsÜS § 86 järgi heade kommete vastane ainuüksi

põhjusel, et ese on müüdud liiga odavalt või ostetud liiga kallilt (RKTKo 22.02.2012, 3-2-1-163-

11, p 31). Seega ainuüksi asjaolu, et kostja hinnangul on ta maksnud hagejale gaasi eest liiga

kõrget hinda ei põhjusta tehingu tühisust. Kostja ei ole näidanud, et hageja rakendatud hind oleks

heade kommete vastane. Kostja ei ole tõendanud, et ta on lepingu alusel maksnud hagejale gaasi

eest turuhinnast tunduvalt kõrgemat hinda. Hageja on aga näidanud, et kostjale rakendatud hind

on enamuse vaidlusalusest perioodist olnud keskmisele hinnale väga lähedal (II kd, tl 42-45).

Kohtu hinnangul ei ole TsÜS § 86 lg 2 p-s 2 sätestatud tehingu tühisuse eeldus täidetud.

24.5.

Õiguskirjanduses selgitatakse, et TsÜS § 86 lg 2 p 1 rakendusalasse jäävad

tehingutingimused, mis ei tulene vastastikustest lepingutest (P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa

seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tartu 2023, § 86 komm. 3.4.2.2). Kohus ei ole tuvastanud

asjaolusid, mis võiksid tehingu tühisuse käsitletava punkti alusel põhjustada.

24.6.

Kuivõrd TsÜS § 86 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud tehingu tühisuse eeldused ei ole täidetud,

pole vaja kontrollida kas esinevad sätte lg 2 preambulis nimetatud tehingu tühisust põhjustavad

asjaolud.

24.7.

Kohus on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud leping ei ole tühine. Kostjal ei ole alusetust

rikastumisest tulenevat nõuet hageja vastu. Kostja tasaarvestuse avaldus on tagajärjetu.

25. Kohus rahuldab hageja teise alternatiivina esitatud tasunõude ja mõistab kostjalt hageja

kasuks välja gaasi eest tasu 18 947,33 eurot [arvutuskäik: 18 962,01 eurot – 14,68 eurot

(aegunud tasu 2017. a ja 2018. a eest; kohus järgib hageja esitatud tasu arvestust (I kd, tl 32–

34)]. Hageja nõude rahuldamise õiguslik alus on VÕS § 208 lg 1 ja § 108 lg 1.

26. Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt välja gaasi tasu nõudelt sissenõutavaks muutunud

viivise 7236,14 eurot [arvutuskäik: 1318,23 eurot (1323,04 eurot – 4,81 eurot (aegunud viivis

2018. a eest; kohus järgib hageja esitatud viivise arvestust, (I kd, tl 32–34) + 5917,91 eurot

(viivis põhinõudelt 18 947,33 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

30.12.2022 kuni 11.09.2025)] ja viivise põhinõudelt 18 947,33 eurot VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 12.09.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

27. Kostja avaldas, et hageja nõuab osade arvete alusel võlgnetavatelt summadelt viivist, mis

ületab põhinõuet. Selles osas palus kostja jätta hagi rahuldamata (kostja 01.03.2023

menetlusdokumendi p 6 (I kd, tl 48–54). Kostja palve puhul on tegemist taotlusega vähendada

viivist VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel. Hageja vaidles kostja väitele vastu. Kohus palus

22.05.2024 istungil kostjal väidet täpsustada (22.05.2024 kohtuistungi protokoll, ajamärk

01:34:45–01:35:35 (II kd, tl 3–7). Kostja ei ole oma väidet täpsustanud. Kohtu hinnangul ei nõua

hageja kostjalt gaasi tasult viivist, mis ületaks põhinõuet. Kohus jätab kostja taotluse

rahuldamata.

II

28. Järgnevalt lahendab kohus hageja nõude mõista kostjalt välja tasu võrguteenuse eest kokku

967,59 eurot. Hageja selgitas, et Gaasivõrk loovutas kostjaga sõlmitud võrguteenuse osutamise

lepingust tulenevad nõuded hagejale nii, et arved Gaasivõrgu poolt osutatud võrguteenuse eest

esitas kostjale hageja (29.12.2022 hagiavalduse p 1 (I kd, tl 1–6). Seega paneb hageja maksma

Gaasivõrgu nõuded kostja vastu.

29. Hageja palub mõista kostjalt välja tasu võrguteenuse eest alates 2017. a augustist kuni 2022.

a augustini. Esmalt võtab kohus seisukoha kostja aegumise vastuväite kohta.

29.1.

Gaasivõrk ja kostja sõlmisid 27.08.2007 (piirimõõtepunkt Mahla 83) ja 28.09.2007

(piirimõõtepunkt Mahla 14) lepingud võrguteenuse osutamiseks. Lepingud kehtivad alates

01.10.2007 (I kd, tl 8–10). Järelikult on Gaasivõrgul tehingust tulenev nõue kostja vastu.

Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat (TsÜS § 146 lg 1). Aegumistähtaeg

algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsÜS § 147 lg 1

esimene lause). Hageja on igakuiselt väljastanud kostjale arveid võrguteenuse eest. Hageja

arvestab iga arve alusel võlgnetavalt summalt viivist. Sellest järeldab kohus, et poolte vahel on

praktika, et Gaasivõrgu nõue saada tasu võrguteenuse eest muutub sissenõutavaks arve

esitamisega. TsÜS § 147 lg 3 teine lause sätestab, et kui nõue muutub sissenõutavaks arve

esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik

võib arve esitada. Hageja esitas hagi 29.12.2022. Kohus leiab, et TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 3

teise lause alusel on aegunud nõue mõista kostjalt välja tasu võrguteenuse eest 2017. a ja 2018. a

väljastatud arvete alusel. 2017. a väljastatud arvetel toodud tasunõuded võrguteenuse eest

muutusid sissenõutavaks 01.01.2018 ja nõuete aegumistähtaeg lõppes 31.12.2020 ning 2018. a

väljastatud arvetel toodud tasunõuded gaasi eest muutusid sissenõutavaks 01.01.2019 ja nõuete

aegumistähtaeg lõppes 31.12.2021. Tasunõuded alates 2019. a ei ole aegunud.

29.2.

Kohus jätab aegumise tõttu rahuldamata hageja nõude mõista kosjalt välja tasu

võrguteenuse eest 2017. a ja 2018. a kokku 207,77 eurot (4,19 eurot (2017. a augusti arve) +

17,11 eurot (2017. a novembri arve) + 0,01 eurot (2017. a detsembri arve) + 42,52 eurot (2018. a

veebruari arve) + 23,75 eurot (2018. a aprilli arve) + 2,33 eurot (2018. a oktoobri arve) + 0,06

eurot (2018. a novembri arve) + 117,80 eurot (2018. a detsembri arve). Tulenevalt TsÜS §-st 144

on 2017. a ja 2018. a arvete osas aegunud ka võrguteenuse tasult arvestatud viivis kokku 196,16

eurot (4,84 eurot (2017. a augusti arve) + 18,94 eurot (2017. a novembri arve) + 44,52 eurot

(2018. a veebruari arve) + 23,99 eurot (2018. a aprilli arve) + 2,10 eurot (2018. a oktoobri arve)

+ 0,06 eurot (2018. a novembri arve) + 101,71 eurot (2018. a detsembri arve). Kohus jätab

rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja viivis 196,16 eurot.

30. Kostjal ei olnud vastuväiteid võrguteenuse tasule. Kostja vaidles vastu võrguteenuse lepingu

alusel tarnitud gaasi kogusele (22.05.2024 kohtuistung protokoll, ajamärk 00:07:02–00:10.08 (II

kd, tl 3–7). Gaasivõrk osutab kostjale maagaasi võrguteenust. Gaasivõrgu tarnitud gaas siseneb

läbi piirimõõtepunktide Mahla 14 ja Mahla 83 kostja võrku. MGS § 24 lg 1 sätestab, et

võrguettevõtja tagab võrgust tarbitud gaasikoguste mõõtmise, mõõteandmete kogumise ja

töötlemise ning peab sellekohast arvestust. Kohtule esitatud võrguteenuse osutamise lepingute p

2.1 esimene lause järgi müüakse võrguteenust arvestusperioodis tarbitud maagaasi koguse alusel,

mida mõõdetakse mõõtepunkti paigaldatud mõõtevahendiga (I kd, tl 8–10). Hageja arvestab

kostjale võrguteenuse tasu Gaasivõrgult piirimõõtepunktides Mahla 14 ja Mahla 83 saadud

andmete alusel. Tasu arvestus on kooskõlas võrguteenuse osutamise lepingute p 2.1 esimeses

lauses sätestatuga ja hagejal on õigus nõuda kostjalt tasu vastavalt arvetel märgitule.

31. Kohus mõistab kostjalt välja tasu võrguteenuse eest 759,82 eurot (967,59 eurot – 207,77

eurot (aegunud tasu 2017. a ja 2018. a eest; kohus järgib hageja tasu arvestust, I kd, tl 32–34).

Hageja nõude rahuldamise õiguslik alus on VÕS § 208 lg 1 ja § 108 lg 1.

32. Hageja palub kohtul mõista kostjalt välja viivise võrguteenuse tasult lepingus kokkulepitud

määras 0,06% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Otsuse tegemise aja seisuga moodustab

sissenõutavaks muutunud viivis kokku 852,36 eurot [arvutuskäik: 402,39 eurot (598,55 eurot –

196,16 eurot (aegunud viivis 2017. a ja 2018. a eest; kohus järgib hageja arvestust I kd, tl 32–34)

+ 449,97 eurot (viivis põhinõudelt 759,82 eurot lepingus sätestatud määras 0,06% päevas alates

30.12.2022 kuni 11.09.2025)]. Sissenõutavaks muutunud viivis 852,36 eurot ületab põhinõuet

759,82 eurot. Kostja palub jätta rahuldamata põhivõlga ületava viivise nõue (kostja 01.03.2023

menetlusdokumendi p 6 (I kd, tl 48–54). Kostja palve puhul on tegemist taotlusega vähendada

viivist VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel. Hageja ei ole tõendanud kahju põhinõuet ületavas

summas. Kohus vähendab kostja taotlusel viivist ja mõistab VÕS § 113 lg 1 alusel kostjalt

hageja kasuks välja võrguteenuse tasult sissenõutavaks muutunud viivise põhinõudele vastavas

summas ehk 759,82 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja tulevikku suunatud viivise nõude.

III

33. Hagi rahuldatakse ca 98 % ulatuses (kohus rahuldab teise alternatiivina esitatud nõude mõista

kostjalt välja tasu gaasi eest 18 947,33 eurot (hagis palus hageja mõista välja 18 962,01 eurot) ja

põhinõudelt hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1318,23 eurot (hagis palus

hageja mõista välja 1323,04 eurot); kohus mõistab kostjalt välja tasu võrguteenuse eest 759,82

eurot (hagis palus hageja mõista välja 967,59 eurot) ja põhinõudelt hagi esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise 402,39 eurot (hagis palus hageja mõista välja 598,55 eurot).

Hagi jääb rahuldamata ebaolulises osas, mistõttu on põhjendatud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel

menetluskulud kostja kanda.

34. Kostja väitel oleks menetluskulude kostja kanda jätmine ebaõiglane poolte erineva

majandusliku olukorra tõttu. Seetõttu palub kostja jätta hagi rahuldamisel menetluskulud poolte

endi kanda TsMS § 162 lg 4 alusel. Viidatud sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest

või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi

peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle

kahjuks otsus tehti (RKTKm 27.11.2019, 2-17-18531/37, p 20). Praegu ei ole kohus tuvastanud

erandlikke asjaolusid, mis TsMS § 162 lg 4 kohaldamist õigustaksid. Poolte erinev varaline seis

ei anna alust käsitletava sätte kohaldamiseks.

35. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise

lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177

lg 2).

36. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS

§ 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 27.02.2026. a otsusega nr 2-22-

19402.