3-25-2989/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-2989

Määruse kuupäev

11. september 2025

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagava toimingu

sooritamise loa saamiseks TTK Development OÜ suhtes

Menetlusosalised

Taotleja: Maksu- ja Tolliamet, esindaja Kaia Kollo

Puudutatud isik: TTK Development OÜ (registrikood

12699407)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada taotlus osaliselt.

1.1. Anda luba arestida TTK Development OÜ ettemaksukontole (viitenumber

27288669) kantavad käibemaksu enammaksed 87 604,08 euro ulatuses Eesti

Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu).

1.2. Jätta rahuldamata taotlus anda luba TTK Development OÜ arvelduskonto nr

EE667700771005060824 arestimiseks 154 374,72 euro ulatuses.

2. Maksu- ja Tolliametil tuleb resolutsiooni punkti 1.1 alusel täitetoimingu sooritamisest

kohut viivitamatult teavitada.

3. TTK Development OÜ-le toimetatakse määrus kätte ja võimaldatakse juurdepääs

kohtuasja dokumentidele pärast resolutsiooni punktis 1.1 toodud täitmist tagava

toimingu sooritamist.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

4. Määrus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale.

5. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

arvates määruse kättetoimetamisest.

6. Määrus toimetatakse kätte Maksu- ja Tolliametile ning resolutsiooni punktis 3 toodud ajal

TTK Development OÜ-le.

7. Määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus

määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 265 lg

4, § 175 lg 3-5).

ASJAOLUD

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 09.09.2025 Tartu Halduskohtule taotluse, milles palus

anda loa maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg 1 p 3 sätestatud täitetoimingu

sooritamiseks TTK Development OÜ (edaspidi puudutatud isik) suhtes - ettemaksukonto ja

pangas avatud arvelduskonto arestimiseks. MTA põhjendas taotlust kokkuvõtvalt järgmiselt.

1.1. MTA kontrollib korralduste 03.06.2025 nr 12.2-3/066809-1, 10.07.2025 nr 12.2-

3/066809-7 ja 01.09.2025 nr 12.2-3/066809-18 alusel puudutatud isiku käibemaksu

arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel jaanuar kuni juuni

2025 ning maksustamisperioodide aprill, mai ja juuli 2025 käibemaksu tagastusnõuete

õigsust.

1.2. MTA-l on alust arvata, et puudutatud isik on kontrollitaval perioodil jätnud alusetult

deklareerimata käibe ja sellelt arvestatud käibemaksu. Puudutatud isiku tegevus seisneb

selles, et puudutatud isik tasub temaga seotud / 2023. aastal tema jagunemisel tekkinud

äriühingute huvides soetatud kaupade / äriühingutele osutatud teenuste eest ning esitab arved

äriühingule, kes kauba sai / kellele teenus osutati. Puudutatud isik on sisendkäibemaksuna

deklareerinud tema poolt tasutud arved. Puudutatud isik oleks pidanud samal kuul

deklareerima käibena kauba või teenuse edasimüügi, kuna käive oli käibemaksuseaduse § 11

lg 1 p 1 alusel tekkinud (kaup oli ostjale üle antud / teenus oli osutatud). Puudutatud isik on

maksustamisperioodidel jaanuar, veebruar, märts, aprill, mai ja juuli deklareerinud

tagastamisele kuuluva käibemaksu, korrektse deklareerimise korral ei oleks enammakset

tekkinud. Puudutatud isiku maksukohustus tõenäoliselt suureneb alusetult deklareeritud

käibemaksu enammakse, kokku 241 978,80 euro võrra.

Puudutatud isiku ettemaksukontole on tagastamata maksustamisperioodide aprill, mai ja juuli

2025 deklareeritud enammaksed kogusummas 87 604,08 eurot, nende osas toimub

maksukontroll. Aprilli ja mai enammaksed kuuluvad ettemaksukontole vabastamisele

vastavalt 17. ja 18.09.2025. MTA ei jõua enne seda puudutatud isikut ära kuulata ja

maksuotsust teha.

1.3. MTA-l on põhjendatud kahtlus, et pärast maksukohustuse määramist võib selle

sundtäitmine puudutatud isiku tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.

MTA põhjendas seda järgmiste asjaoludega:

- alusetute tagastusnõuete esitamise puhul on tegemist maksupettusega;

- puudutatud isikule ei kuulu kinnisvara, väärtpabereid või sõidukeid;

- puudutatud isikule on 26.06.2025 tehtud tasumisgraafik 112 584 eurole, millest 44 161

eurot moodustab intress ja 68 423 eurot moodustab käibemaksu võlg;

- puudutatud isik on võltsinud oma bilanssi ja esitanud moonutatud andmeid oma

majandusliku olukorra kohta;

- puudutatud isiku juhatuse liige on varem probleemide tekkimisel firma likvideerijale

müünud.

1.4. Sobivaimaks meetmeks on puudutatud isiku ettemaksukontole vabastamisele kuuluvate

summade arestimine. Kuna ettemaksukontole vabastatav summa 87 604,08 eurot ei ole piisav,

siis taotleb MTA täiendavalt puudutatud isiku arvelduskonto arestimist 154 374,72 euro

ulatuses. Pangakonto arestimine on ettevõtlust takistav meede, kuid kõiki asjaolusid arvesse

võttes ei pruugi pangakonto arestimine hilisemas menetlusstaadiumis kanda oma eesmärki.

Pangakontolt on pidevalt tehtud seotud ettevõtetega suurtes summades makseid, mistõttu

pangakonto seis muutub väga kiiresti. Näiteks 01.04.2025 oli pangakonto saldo 54 333,15

eurot ja 30.04.2025 oli saldo 55 947,81 eurot, kuid 28.04.2025 oli saldo 183,20 eurot.

Pangakontol liikuv raha tuleb seotud ettevõtetelt ja osaliselt ka liigub sinna, mistõttu

puudutatud isik kontrollib rahavooge ja saab neid ka ettevõttest mööda suunata.

1.5. MTA lõpetab täitetoimingud tagatise esitamisel. Kui tagatiseks on deposiit, siis peab

tagatise suurus olema 241 978,80 eurot. Muu tagatis peab katma ka sundtäitmise kulud, mille

suurus oleneb tagatise liigist.

KOHTU SEISUKOHT

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1, 3 ja 4 kohaselt annab kohus

seadusega sätestatud juhtudel loa haldustoimingu tegemiseks. Halduskohtunik vaatab taotluse

läbi ja otsustab haldustoiminguks loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega

ainuisikuliselt lihtmenetluses, kui seadus ei näe ette teisiti. HKMS § 134 lg 2 p 4 kohaselt

võib kohus lihtmenetluses kalduda kõrvale vorminõuetest tõendite esitamisel ja kogumisel

ning kasutada tõendina ka teavet, mis ei ole seaduses sätestatud menetlusvormis, s.h

menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all.

MKS § 1361 lg 13 kohaselt esitatakse täitmist tagavate toimingute sooritamise loa taotlus

halduskohtule, mille tööpiirkonnas on maksukohustuslase elu- või asukoht. Puudutatud isiku

asukoht on Kambja vald.

Riigikohus on selgitanud, et täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa taotlemise

menetluses ei pea osalema isik, kelle suhtes luba taotletakse, ning sellise isiku kaasamine ei

oleks kooskõlas taotletava loa eesmärgiga. Isikule, kelle vara suhtes halduskohus täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks loa andis, on tagatud vastuväidete esitamise õigus

edasikaebemenetluses (Riigikohtu lahendid 3-3-1-24-14, p 11.5; 3-3-1-7-13, p 13).

3. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib

põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse

määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks, võib maksuhaldur teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et

sooritada MKS § 130 lg 1 sätestatud täitetoimingud. MKS § 130 lg 1 p 3 alusel on

maksuhalduril õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele. Rahalise õigusena käsitletakse ka

ettemaksukontol olevat raha.

4. Määruse punktis 1.1 toodud korralduste (dtl 20-22, 146-151) alusel toimub maksukontroll

järgmises ulatuses:

- maksustamisperioodide jaanuar, veebruar, märts, aprill, mai, juuni 2025

käibedeklaratsioonis deklareeritud andmete õigsus;

- maksustamisperioodide aprill, mai, juuli 2025 käibemaksu tagastusnõude õigsus.

5. Kohus peab taotluse lahendamiseks hindama, kas maksukohustuse määramine taotluses

kirjeldatud asjaoludel on õiguslikult võimalik ja tõenäoline. Seejuures ei tohiks kohus

täitevvõimu tegevusse ennetavalt sekkuda ega anda eelhinnangut kavandatava akti

õiguspärasusele (Riigikohtu lahend 3-3-1-15-12, p 49).

Kohus leiab, et maksukohustuse määramine on tõenäoline. MTA on deklareerinud oma

kavatsust määrata puudutatud isikule maksukohustus alusel, et puudutatud isik oleks pidanud

deklareerima lisaks sisendkäibemaksule ka käibe ja sellelt tasumisele kuuluva käibemaksu.

MTA taotluses välja toodud põhjendused on käesolevas menetlusetapis (haldustoimingu

tegemiseks loa andmisel) selle kavatsuse põhistamiseks piisavad. Maksukohustuse määramise

eelduste täidetuse täpsema käsitlemisega asuks kohus andma eelhinnangut maksuotsuse

õiguspärasusele. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis õiguslikult välistaksid maksuotsuse

tegemise, s.h ei ole puudutatud isik lõppenud või maksusumma määramine aegunud.

6. Kohtupraktika põhjal on sundtäitmise raskendatuse või võimatuse hindamisel olulise

kaaluga isiku tegevus ja sellest järelduv usaldusväärsus. Maksuhaldur ei pea jääma ootama,

millal isik hakkab oma vara võõrandama ja muudab end maksejõuetuks, vaid võib taotleda

kohtult luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks juba põhjendatud kahtluse korral.

Selliseks kahtluseks annavad põhjust käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid,

isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud

(lahendid asjas 3-19-1672 p 27, 3-3-1-4-13 p 22). Riigikohus on rõhutanud, et MKS § 1361 lg

1 kohaldamist saab põhjendada üksnes konkreetset maksustamisperioodi ja -objekti

puudutavate asjaoludega (lahendid asjas 3-17-98 p 22, 3-3-1-68-16 p 13).

7. Kohtu hinnangul annavad käimas oleva maksumenetluse käigus välja selgitatud asjaolud

piisava aluse kahtluseks, et maksuotsuse sundtäitmine võib puudutatud isiku tegevuse tõttu

osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus kahtleb selles, kas nende asjaolude põhjal

ja praeguses vaidluse staadiumis saab väita, et esineb põhjendatud kahtlus maksupettuses.

Kuid tegemist on vähemalt puudutatud isiku olulise asjatundmatuse või hooletusega.

Puudutatud isiku selgituste (dtl 23-24, 26, 32, 38-39) põhjal tegutses ta kaupade ja teenuste

vahendajana kolmandatele isikutele (jagunemisel tekkinud äriühingutele) või nende

äriühingute tegevuse finantseerijana. Tal oli kavas esitada nõuded tehtud kulutuste

hüvitamiseks pikema perioodi eest ehk aasta kaupa. Puudutatud isiku sõnul on ta kogenud

ettevõtja. Puudutatud isik põhjendab puudusi oma raamatupidamises ja nõuete arvestamisel

äriühingu jagunemisega.

Kohtu hinnangul ei saanud puudutatud isik heas usus tegutsedes pidada õiguspäraseks seda, et

tema kulutused arvete tasumisel on käsitletavad sisendkäibemaksuna, kuid mingit käivet

sellest tegevusest ei teki. Äriregistri andmetel lõppes jagunemine (tehti konstitutiivne kanne)

17.10.2023 ehk ligikaudu kaks aastat tagasi. Puudutatud isiku esitatud andmete (dtl 121-128)

põhjal ei ole kaubad ja teenused, mille eest esitatud arvete alusel puudutatud isik deklareeris

sisendkäibemaksu, omandatud jagunemise käigus - kõigi arvete tasumise tähtajad langevad

aastasse 2025. Kontrollimenetlus algas MTA 03.06.2025.a korraldusega, puudutatud isik on

avaldanud kavatsust kaupade ja teenuste edasimüügiga / finantseerimistegevusega seonduv

maksuarvestuses korrastada, kuid ei ole deklaratsioone parandanud. Eeltoodu on piisav

põhistamaks kahtlust, et maksuvõla sissenõudmine võib puudutatud isiku tegevuse tõttu

osutuda raskendatuks või võimatuks.

8. Määruse punktis 7 toodut ei muuda see, et kõik asjaolud, millele MTA tugines

maksukohustuse täitmisest kõrvalehoidumise kahtluse põhistamisel, ei ole kohased.

Võimalikku kõrvalehoidumist maksukohustuse täitmisest ei saa põhistada puudutatud isikul

vara puudumisega. Kui puudutatud isikul juba praegu puudub vara, mille arvel

maksukohustust täita, siis ei ole tegemist MKS § 1361 lg 1 sätestatud olukorraga, vaid

maksukohustuse täitmine on objektiivselt võimatu.

Kohus peab liialdatuks väidet, et puudutatud isik võltsis oma bilanssi (kajastas bilansis vara,

mida tegelikult ei eksisteeri). Kohtu arusaamisel on vaidluse all see, millisel kontol tuli

kajastada nõuded kolmandate isikute vastu, mille aluseks on, et puudutatud isik tasus

kolmanda isiku huvides soetatud kauba / osutatud teenuse eest. On võimalik, et need nõuded

tuli kajastada teisiti. Kuid see ei tähenda, et vara (nõuet kolmanda isiku vastu) ei eksisteeri.

9. Puudutatud isiku ettemaksukontole kantava summa arestimine on kohane ja

proportsionaalne meede. Arestitakse konkreetne summa, mille üle vaidlus toimub. Puudutatud

isikul on võimalus esitada tagatis (vt määruse punkti 13).

10. Kohtu hinnangul ei ole proportsionaalne puudutatud isiku arvelduskonto arestimine.

Pangakonto arestimine riivab puudutatud isiku õigusi intensiivselt. Samuti muudab see

majandustegevuse jätkamise väga keeruliseks - MKS § 131 lg 4 võimaldab küll maksuhalduri

loal teha väljamakseid arestitud pangakontolt, kuid majandustegevus sel viisil on ilmselgelt

kohmakas ja aeganõudev. Eriti suur mõju võib sellel olla vahendustegevusega tegelevale

äriühingule ning MTA kirjeldatud olukorras, kus kontol tehakse tehinguid sageli.

Äriregistri andmete põhjal on puudutatud isikul praegu intressivõlg 44 161 eurot, mille

tasumine on graafikus, muid maksuvõlgu ei ole. MTA andmetel sõlmiti kokkulepe võla

tasumiseks 26.06.2025. Pangakonto arestimine tõenäoliselt mõjutab negatiivselt puudutatud

isiku võimalusi teenida tulu selleks, et täita varasema maksuvõla tasumise kohta sõlmitud

kokkulepet ja täita uusi tekkivaid maksukohustusi.

MTA tõi välja, et puudutatud isik on varem pärast MTA sekkumist parandanud

käibedeklaratsiooni, see tulemus on võimalik ka praeguses maksumenetluses. Sel juhul langeb

maksuotsuse koostamise vajadus ära.

11. Kokkuvõttes rahuldab kohus taotluse osaliselt. Kohus annab loa arestida puudutatud isiku

ettemaksukonto taotletud summa ehk 87 604,08 euro ulatuses. Kohus jätab rahuldamata

taotluse anda luba arvelduskonto arestimiseks.

12. Kohus selgitab, et täitmist tagavaks toiminguks loa andmisel ei pea kohus tuvastama

lõplikult ja kindlalt, et maksukohustus isikule määratakse ja et selle sundtäitmine tulevikus on

raskendatud või võimatu. Piisab sellest, et maksukohustuse määramine on tõenäoline ja

sundtäitmise osas on tekkinud põhjendatud kahtlus. Puudutatud isikul on võimalik

määruskaebuse esitamisel tõendada, et maksukohustuse täitmine on tulevikus kahtlusteta

võimalik.

13. MKS § 1361 lg 3 sätestab, et täitetoiming tuleb lõpetada, kui maksukohustuslane on

esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks. MKS § 122

kohaselt võib tagatiseks olla käendus, deposiidina selleks määratud kontole makstud

tagatissumma, registerpant või hüpoteek.

Tagatise suuruse määramisel tuleb lähtuda arestitud summast. S.t kui tagatiseks on deposiit,

siis peab selle summa olema 87 604,08 eurot ning muud liiki tagatise korral võib sellele lisada

prognoositavad täitekulud.

14. MTA palus taotluse rahuldamise korral toimetada määrus puudutatud isikule kätte pärast

täitmist tagava toimingu tegemist ning taotluse rahuldamata jätmise korral mitte avaldada asja

materjale puudutatud isikule.

Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et täitmist tagava toimingu tegemiseks loa

andmise korral tehakse puudutatud isikule kohtumäärus ja kohtuasja materjalid teatavaks

pärast toimingu tegemist. Kohtupraktikas ei ole välja kujunenud seisukohta, milline on

puudutatud isiku menetluslik seisund siis, kui halduskohus rahuldab MTA taotluse osaliselt

või jätab selle rahuldamata.

Väljakujunenud kohtupraktika täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise asjades

piirab HKMS § 27 lg 1 sätestatud menetlusosalise õigusi ning kohtu hinnangul tuleb seda

rakendada nii väheses ulatuses kui võimalik. Kohus iseenesest nõustub, et põhjendatud on

selliste asjade arutamine nii, et loa andmise korral esmalt tehakse täitmist tagav toiming ning

seejärel on puudutatud isikul võimalus vaidlustada see määruskaebuse esitamise teel. Kuid

puudutatud isiku eest ei saa varjata tema suhtes tehtud ja tema vara käsutamise õigust piiravat

kohtulahendit ning kohtuasja materjale olukorras, kus toiming on tehtud. Praeguse asja

kontekstis tähendab see, et kohus teeb käesoleva määruse ja kohtuasja materjalid tervikuna

puudutatud isikule teatavaks pärast seda, kui MTA on teatanud kohtule täitmist tagava

toimingu tegemisest (ettemaksukonto arestimisest). MTA-l on kohustus teatada toimingu

tegemisest kohtule viivitamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks