2-23-12270/30 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

T Siimpoeg

Määruse tegemise aeg ja koht 11. september 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-12270

Tsiviilasi

Menetlustoiming

R Li hagi L Li ja S Li vastu elatise vähendamiseks

L Li ja S Li vastuhagi R Li vastu elatise

suurendamiseks

L Li ja S Li hagi T K vastu elatisevõlgnevuse

väljamõistmiseks

Kompromissi kinnitamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja/kostja I R L (isikukood xxx)

Kostja I/ hageja I L L (isikukood xxx), seaduslikud

esindajad T K ja R L, lepinguline esindaja A J

Kostja II/ hageja II S L (isikukood xxx), seaduslikud

esindajad T K ja R L, lepinguline esindaja A J

Kostja III T K (isikukood xxx)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada R Li, T K, L Li ja S Li vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas

sõnastuses:

1. R L tasub perioodil 1. jaanuar 2024 – 31. märts 2024 elatist L Lile 118,84

eurot kuus.

2. R L tasub perioodil 1. aprill 2024 – 31. detsember 2024 elatist L Lile 133,44

eurot kuus.

3. R L tasub perioodil 1. jaanuar 2025 – 31. märts 2025 elatist L Lile 250,22

eurot kuus.

4. R L tasub L Li ülalpidamiseks alates 1. aprillist 2025 kuni L Li täisealiseks

saamiseni (xxx) igakuist elatist 264,24 eurot (282,31 eurot (baassumma) + 59

eurot 43 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) –

40 eurot (50% lapsetoetusest) – 37,50 eurot (50% lasterikka pere toetust

jagatud 2-ga ja seejärel jagatud laste arvuga, kes toetust saavad, s.o 3-ga), mis

muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS §

101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere hüvitise (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest

alates lapsetoetuse ja lasterikka pere hüvitise suuruse muutumisele järgnevast

kuust.

5. R L tasub perioodil 16. oktoober 2024 – 31. märts 2025 elatist S Lile 250,22

eurot kuus.

6. R L tasub S Li ülalpidamiseks alates 1. aprillist 2025 kuni S Li täisealiseks

saamiseni (xxx) igakuist elatist 264,24 eurot (282,31 eurot (baassumma) + 59

eurot 43 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) –

40 eurot (50% lapsetoetusest) – 37,50 eurot (50% lasterikka pere toetust

jagatud 2-ga ja seejärel jagatud laste arvuga, kes toetust saavad, s.o 3-ga), mis

muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS §

101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere hüvitise (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest

alates lapsetoetuse ja lasterikka pere hüvitise suuruse muutumisele järgnevast

kuust.

7. R L tasub kokkuleppe punktides 1-6 nimetatud elatise iga kalendrikuu 10.

kuupäevaks T K arvelduskontole märkides makse selgitusse "S ja Li elatis“.

2. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-23-12270 menetlus seoses poolte sõlmitud kompromissi

kinnitamisega.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust, sest pooled on kokkuleppel loobunud

määruskaebuse esitamise õigusest.

Asjaolud

Harju Maakohtu menetluses on R Li (isa) hagi L Li (L) ja S Li (S) vastu elatise suuruse

muutmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on Harju Maakohus 5. juuli 2022 otsusega

vähendanud isalt lastele makstavat elatise suurust selliselt, et Lile makstav elatis on 194,51

eurot ja Sle 215,83 eurot kuus. Isa hinnangul on kujunenud olukord, kus on põhjendatud

taaskord elatist vähendada. Vanemad on kokku leppinud uues suhtluskorras ning seetõttu

viibivad lapsed isaga rohkem kui eelnevalt.

Kohus on võtnud menetlusse ka Li ja S vastuhagi isa vastu elatise suurendamiseks.

Hagiavalduse kohaselt ei rahulda alla miinimumsumma elatis enam laste igapäevaseid

vajadusi ning muutnud on 5. juuli 2022 kohtulahendi aluseks olevad elulised asjaolud. Hagis

palutakse suurendada väljamõistetud elatist ja mõista isalt välja elatis perekonnaseaduse §-s

101 sätestatud määras.

Samuti menetleb kohus Li ja S hagi T K (ema) vastu elatisvõlgnevuse väljamõistmiseks. Hagi

kohaselt elasid L ja S perioodil märts 2023 – mai 2023 oma isa juures. Seega täitis isa laste

suhtes sel ajavahemikul ülalpidamiskohustust. Laste ema aga ei täitnud vabatahtlikult

ülalpidamiskohustust ega pole tasunud elatist. Hagis palutakse emalt välja mõista

tagasiulatuvalt tasumata jäänud elatis perioodi märts 2023 – mai 2023 eest summas 1231,02

eurot.

11. septembril 2025 saabus kohtule isa, Li, S ja ema vahel sõlmitud kompromissileping

järgneva sisuga:

Pooled sõlmisid käesoleva kompromissilepingu alljärgnevas:

1. R L tasub perioodil 01.01.2024 – 31.03.2024 elatist L Lile 118,84 eurot kuus.

2. R L tasub perioodil 01.04.2024 – 31.12.2024 elatist L Lile 133,44 eurot kuus.

3. R L tasub perioodil 01.01.2025 – 31.03.2025 elatist L Lile 250,22 eurot kuus.

4. R L tasub alates 1.04.2025 L Lile kuni L Li täisealiseks saamiseni (xxx. a), igakuise

elatismaksena summas 264 eurot 24 senti (282,31 eurot (baassumma) + 59 eurot 43 senti

(kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50%

lapsetoetusest), - 37,5 eurot pool lasterikka pere toetusest jagatuna laste arvule, mis

muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3

ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

5. R L tasub perioodil 16.10.2024 - 31.03.2025 elatist S Lile 250,22 eurot kuus.

6. R L tasub alates 1.04.2025 S Lile kuni S Li täisealiseks saamiseni (xxx. a), igakuise

elatismaksena summas 264 eurot 24 senti (282,31 eurot (baassumma) + 59 eurot 43 senti

(kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50%

lapsetoetusest), - 37,5 eurot pool lasterikka pere toetusest jagatuna laste arvule, mis

muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3

ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

7. R L tasub punktides 1-6 maksta tuleva igakuise elatise iga kalendrikuu 10. kuupäevaks T

K arvelduskontole, märkides makse selgitusse "S ja Li elatis".

8. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

9. Pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest TsMS § 661 lg 4 kohaselt ja

kohtumäärus jõustub ja muutub täitmiseks kohustuslikuks alates kohtumääruse

lapsevanematele kättetoimetamise hetkest alates.

10. Juhindudes TsMS § 428 lg 1 p-st 4 ja § 430 lg-st 1 paluvad Pooled, et kohus kinnitaks

käesoleva kompromissi ja lõpetaks tsiviilasja nr 2-23-12270 menetluse.

11. Käesolev kompromissileping on poolte poolt allkirjastatud digitaalselt.

Kohtu seisukoht

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg-

d 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni

lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab

asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi

kohtule protokolli kandmiseks. Sama sätte lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see

on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui

kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda

kinnitama perekonnaasjas.

Kohtu arvates pole antud juhul kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade

kommetega ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita.

Kohtul ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata. Pooled on

kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Järelikult on pooled

teadlikud TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ning seega ka kompromissi alusel tekkivatest

kohustustest. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas tuleb lõpetada.

TsMS § 168 lg 3 alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Vastavalt poolte kokkuleppele ja tuginedes TsMS § 64 lg-le 2 ja § 661 lg-le 4 ei saa käesoleva

määruse peale esitada määruskaebust.

(allkirjastatud digitaalselt)

T Siimpoeg

kohtunik