1-25-3420/6 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. september 2025, Kuressaare

Kriminaalasja number

1-25-3420 (25274050009)

Kohtukoosseis

kohtunik Rajar Miller

Kohtuistungi sekretär

Kristy Trave

Kriminaalasi

Valerija Miti (endine Pužanskaja) süüdistus KarS § 264

lg 1 p 3 - § 13 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

ringkonnaprokurör Rainer Amur

Süüdistatav

Valerija Mitt, isikukood 49301264717

Kaitsja

määratud kaitsja Urmas Simon, kaitsja osavõttu

kohtuistungist süüdistatav ei taotlenud

Kohtuistungi toimumise aeg

11. september 2025

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada Valerija Mitt süüdi KarS § 264 lg 1 p 3 - § 13 lg 1 järgi ja mõista talle

karistuseks 3 kuud vangistust.

2. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui Valerija

Mitt ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

3. KarS § 78 lg 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o

11. septembrist 2025.

4. KarS § 52² p 1 alusel kohaldada Valerija Mitile lisakaristusena loomapidamise

keeldu 2 aastaks kohtuotsuse jõustumisest alates.

5. KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4, 9 alusel mõista Valerija Mitilt välja riigituludesse

menetluskulu 1614,48 eurot, mis koosneb sundrahast 1329 eurot ja määratud kaitsja

tasust 258,48 eurot.

6. Menetluskulu tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul igakuise maksega 134,54 eurot.

Osamaksed tuleb tasuda iga kuu viimaseks kuupäevaks, esimene osamakse

kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu viimaseks kuupäevaks.

7. Menetluskulu tuleb tasuda ühele järgnevatest Maksu- ja Tolliameti

arvelduskontodest: nr EE351010052031000004 (SEB), nr EE522200221013264447

(Swedbank), nr EE401700017002872300 (Luminor) või nr EE957700771001523585

(LHV). Makse tegemisel tuleb kasutada viitenumbrit 99925700025141 ja makse

selgitust „menetluskulu, Valerija Mitt, kr asi 1-25-3420“.

Edasikaebe kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid

juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao

sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud

tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui

süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi,

esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul otsuse

kuulutamisest.

ASJAOLUD

1. Valerija Pužanskajat süüdistatakse selles, et olles kasside L ja K omanik, s.o loomapidaja,

kellele kehtisid loomakaitseseaduse (LoKS) § 3 lg 2 p 1, 4 ja § 3 lg 5 alusel kehtestatud

põllumajandusministri määruse nr 76 „lemmiklooma pidamise nõuded“ § 6 kohaselt

kohustused võimaldada kassidele kohases koguses kvaliteetset sööta ja puhast joogivett

ning tagada nende terviseks ja heaoluks vajaliku, jättis nimetatud kohustused tahtlikult

täitmata.

2. Nimelt elas Valerija Pužanskaja mitmeid aastaid koos kahe kassi L ja K Saare maakonnas

Saaremaa vallas Kuressaare linnas T xx korteris, kuid kolis novembris 2024 pikemaks

ajaks Tallinnasse ning jättis kassid L ja K üksinda T xx, Kuressaare korterisse abitusse

seisundisse ilma järelevalveta ning ei taganud neile piisava kvaliteetse söögi ja puhta

joogivee regulaarset andmist, mistõttu jäid kassid nälga ja janusse.

3. Olles pikaaegne lemmiklooma omanik, teadis Valerija Pužanskaja, et kassid vajavad

regulaarset ja igapäevast sööki ning jooki ja temal kui loomapidajal oli kohustus seda

tagada. Valerija Pužanskaja oleks pidanud enda äraolekul võtma kassid kaasa või andma

kassid kellegi hooldamisele koos konkreetsete juhistega kasse igapäevaselt toita ja joota,

et tagada nende terviseks ja heaoluks vajalik ning regulaarselt uurima, kas kasside

hooldaja seda kõike kassidele ka tagab. Valerija Pužanskaja küll ütles enne Tallinnasse

minekut enda x, kes elab koos y, et ta võiks kasse toita, aga ei andnud talle mingeid

juhiseid selle kohta, kui tihti tuleb kasse toita ja joota, millisel perioodil, st kui kaua, ta

peab kasse toitma ja jootma, ning ei kontrollinud, kas x hoolitseb kasside eest või mitte,

mistõttu käis x kasse söötmas ja jootmas vaid mõned korrad ning viimati 18. või 19.

detsembril 2024, mistõttu kassid K ja L olid juba siis pikemat aega näljas ja janus. Samuti

teadis Valerija Pužanskaja, et x on ära kaotanud T x, Kuressaare trepikoja välisukse võtme

ning ta oli x kokku leppinud, et kasside toitmiseks ja jootmiseks laseb Valerija Pužanskaja

x trepikotta sisse kasutades mobiiltelefoni, millega saab avada trepikoja ukse ka

Tallinnast. Seega kui viimati oli x käinud kasse toitmas ja jootmas 18. või 19. detsembril

2024 ning peale seda enam x märguannet T x, Kuressaare trepikotta pääsemise kohta

Valerija Pužanskaja mobiiltelefonile ei tulnud, sai Valerija Pužanskaja aru, et keegi tema

kasse ei toida ega jooda, kuid ta ei võtnud x-ga ühendust ega taganud, et kassid saaksid

süüa ja juua. Samuti ei tulnud Valerija Pužanskaja ka ise Saaremaale, et kasse toita ja

joota ning ei palunud seda teha ka kellelgi kolmandal.

4. 6. jaanuaril 2025, peale seda kui korteriomanik ei olnud Valerija Pužanskajat pikemat

aega kätte saanud, sisenes T xx8, Kuressaare korterisse ja avastas külmkapi tagant surnud

kassi K ning elusa vaaruva kassi L. Lahang tuvastas, et kass K surma põhjuseks oli

generaliseerunud kurnatus näljast ja veetustumisest, st kass K oli söömata ja joomata

2024. a detsembri keskpaigast alates ja suri ajavahemikul 26.–30. detsember 2024. Elusa

kassi L tervisenäitajate uuring tuvastas, et tema puhul oli tegemist generaliseerunud

nõrkusega üldisest kurnatusest näljast ja veetustumisest st kass L oli pikemat aega

söömata ja joomata ning oli ellujäämiseks toitunud ka surnud kassist K.

5. Seega jättis Valerija Pužanskaja kassid L ja K pikemaks ajaks, s.o november 2024 kuni 6.

jaanuar 2025 abitusse seisundisse so ilma regulaarse ja igapäevase söögi ja joogita, mis

tekitasid kassidele valu ning füüsilisi ja vaimseid kannatusi, mille tagajärjel kass K suri

ning kass L tervis sai tugevalt kannatada. Selline Valerija Pužanskaja teguviis oli julm st

kassid K ja L tundsid näljast ja janust valu ning füüsilisi ja vaimseid kannatusi. Kui

Valerija Pužanskaja oleks käitunud loomapidajana ning teinud kõik, et tagada talle

kuuluvatele kassidele K ja L kohases koguses kvaliteetset sööta ja puhast joogivett, ei

oleks tagajärg saabunud.

6. Valerija Pužanskaja rikkus LoKS § 3 lg 2 p 1, 4 (Loomapidaja peab loomale võimaldama

vastavalt looma liigile ja eale kohases koguses sööta ja joogivett ning muu looma

terviseks ja heaoluks vajaliku) ja § 3 lg 5 alusel kehtestatud põllumajandusministri

määruse nr 76 „lemmiklooma pidamise nõuded“ § 6 (Lemmikloomale antav sööt peab

olema toitev ja tasakaalustatud ning vajaduse korral mineraalide ja vitamiinidega

rikastatud. Lemmiklooma söötmisel tuleb arvestada looma liigilisi ja ealisi söödaeelistusi.

Lemmiklooma jaoks peab olema pidevalt saadaval puhas joogivesi) kohustusi.

7. LoKS § 3 lg 1 sätestab loomapidaja mõiste: käesoleva seaduse tähenduses on loomapidaja

isik, kellele loom kuulub (loomaomanik) või kes tegeleb looma pidamisega rendi- või

muu selletaolise suhte alusel loomaomanikuga.

8. LoKS § 4 sätestab looma suhtes lubamatu teo mõiste: looma suhtes lubamatu tegu on

looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi

põhjustav tegu, nagu looma sundimine talle üle jõu käivatele pingutustele, loomavõitluse

korraldamine, looma hülgamine või abitusse seisundisse jätmine, loomale kannatusi

põhjustav aretustegevus ja muu sarnaste tagajärgedega tegu, mis ei ole tingitud looma

ravimisest, muust veterinaarsest menetlusest ega hädaolukorrast, välja arvatud käesoleva

seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud juhud ja käesoleva seaduse nõuetele vastavad loomkatsed.

9. Valerija Pužanskaja pani tegevusetusega toime looma suhtes lubamatu teo julmal

viisil, s.o KarS § 264 lg 1 p 3 - § 13 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU JA POOLTE SEISUKOHAD KOHTUS

10. Kooskõlas süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel 29. mail 2025 sõlmitud

kokkuleppega taotleb prokurör kohtus Valerija Miti süüditunnistamist KarS § 264 lg 1 p 3

- § 13 lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 3 kuud. KarS § 73 lg 1 alusel

määratakse, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Valerija Mitt ei pane KarS §

73 lg 3 alusel määratud 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 52² p 1 alusel kohaldada Valerija Miti suhtes looma pidamise keeldu 2 aastaks.

KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel mõistetakse Valerija Mitilt riigituludesse välja

menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu summas 258,48 eurot ja

KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1329 eurot so

kokku absoluutsummas 1614,48 eurot, mis tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 kuu

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o 134,54 eurot kuus. CD-plaadid heli- ja

fotofailidega jäetakse kriminaaltoimiku juurde.

11. Kohtuistungil avaldas Valerija Mitt, et saab sõlmitud kokkuleppest aru ja nõustub kõikide

selles kajastatud õiguslike järelmitega. Süüdistatav kinnitas, et tema nõusolek

kokkuleppemenetluseks on vabatahtlik ja ta avaldas kokkuleppe sõlmimisel oma tegelikku

tahet. Süüdistatav jäi kokkuleppe juurde ning soovis, et kohus teeks sellise otsuse nagu

kokkuleppes kirjas. Kokkulepet toetas ka prokurör ning taotles selle kinnitamist

kohtuotsusega.

KOHTU SEISUKOHT

12. Tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte

arvamused, on kohus seisukohal, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista

Valerija Miti süüdi KarS § 264 lg 1 p 3 - § 13 lg 1 järgi, mõista talle kokkuleppekohane

karistus, jätta vangistus tingimisi kohaldamata ning kohaldada talle lisakaristusena

loomapidamise keeldu. Taotletud karistus vastab kohtu arvates süüdistatava süü suurusele

ning istungil prokuröri poolt selgitatud kaalutluste põhjal ka karistuse eesmärkidele.

13. Kohtuistungil kuuldu põhjal on kohus veendunud, et süüdistatav on kokkuleppest aru

saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tegelikule tahtele. Kohus leiab, et

kriminaalasja menetlemisel on kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) sätestatud

kokkuleppemenetluse regulatsiooni järgitud. KrMS 9. peatüki 2. jao

(„Kokkuleppemenetlus“) sätete rikkumist kohus ei tuvastanud.

14. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta

kokkuleppemenetluse esemeks ning ka selles osas on kokkulepe saavutatud. Süüdistatav

on võtnud kokkuleppega kohustuse tasuda KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1p 2 ja § 180

lg 1 alusel välja mõistetava teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha ning

kaitsjatasu. Lähtudes kokkuleppest määrab kohus KrMS § 180 lg 3 sätetele tuginedes

välja mõistetud menetluskulu tasumisele 12 kuu jooksul. Kohus selgitab, et kui rahalised

nõuded pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

15. Kokkuleppes asitõendite ja muude äravõetud objektide juures märgitud CD-plaatidele

salvestatud foto- ja helifailid on KrMS § 1601 lg 2 alusel kohtutoimiku osa ja nende

kriminaalasja materjalide juurde ei eelda kohtult eraldi otsustust kohtuotsuse

resolutsioonis.

16. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised elemendid ning

kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus nende osas täiendava seisukoha kujundamiseks.

Kohus teeb otsuse eeltoodu alusel ning vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik