2-25-2505/22 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-25-2505

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Määruse tegemise aeg ja koht

Rakvere, 11. september 2025

Tsiviilasja number

2-25-2505

Tsiviilasi

AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti

filiaali kaudu) avaldus A. J. vastu kahju hüvitamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos

draudimas“ Eesti filiaali kaudu) (registrikood 12831829,

asukoht: Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn), lepinguline esindaja:

Kadri Ojamaa (e-post: XXX);

Puudutatud isik: A. J. (isikukood XXX, elukoht: XXX, e-

post: XXX), lepinguline esindaja: Rigo Rebane (e-post:

XXX).

Kohtuistungi toimumise aeg

29. mai 2025

Kohtuistungil osalenud isikud

Avaldaja lepinguline esindaja Kadri Ojamaa;

Puudutatud isiku lepinguline esindaja Rigo Rebane.

Resolutsioon

1. Jätta avaldus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud avaldaja kanda ja välja mõista avaldajalt AB “Lietuvos

draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) puudutatud isiku A. J.

kasuks menetluskulud 610 (kuusada kümme) eurot.

3. Välja mõista avaldajalt puudutatud isiku kasuks viivis menetluskuludelt (610 eurolt)

alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Saata kohtumäärus menetlusosalistele teadmiseks.

Edasikaebamise kord

1 (9)

2-25-2505

Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul, arvates kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast.

ASJAOLUD

1. 14. veebruaril 2025 saabus Viru Maakohtusse AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos

draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldus A. J. vastu põhinõude 3 252 eurot, 352.71 eurot

sissenõutavaks muutunud viivise ja edaspidise viivise nõudes. Avalduse kohaselt avaldaja ja

korteriomandi XXX omanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr XXX.

Kindlustusvõtjaks on V. J. R.. Kindlustuslepingus kokku lepitud omavastutus on 200 eurot.

07.01.2024 sai avaldaja XXX korteri omanikult kahjuteate, mille kohaselt oli korteris toimunud

kahjujuhtum. Kindlustustööde OÜ esindaja vaatas 2024. aasta veebruari alguses kahjustada saanud

korteri üle. Ülevaatuse info kohaselt on korteris nr XXX veelekke tõttu kahjustada saanud esiku

lagi, põrand ja seinad ning 2 siseust.

2. Rakvere Linnavalitsuse ehituse peaspetsialisti H. V. 23.01.2024 vastuskirjast nähtub järgmine

info: 19. jaanuaril k.a. koos Rakvere Linnavalitsuse järelevalvespetsialistiga K. K. ja S OÜ

esindajaga S. A. vaatasime üle nii korteri nr XXX kui ka nr XXX. Kohal viibisid ka

eelpoolnimetatud korterites elavad J. R. ja E. J.. Ilmnes, et 2. korrusel paiknevas korteris nr XXX

on muudetud ruumiplaneeringut ja tehnosüsteeme, sealhulgas rajatud avatud köök-elutuba,

ümberehitatud san-sõlm, vann asendatud dušiga (NB! mis on ilma aluseta, vee äravool lahendatud

põrandatrapiga) ning rajatud saun. Ehitamine on väidetavalt alustatud eelmise omaniku poolt.

Antud juhul on tegemist ümberehitamisega, aluseks ehitusseadustik (lühend - EhS) § 4 lg 3 p 3 ja lg

5 ja Rakvere Linnavalitsusele teadaolevalt selleks luba taotletud ega ehitusteatist esitatud ei ole.

Visuaalse vaatluse tulemusena tuleb tõdeda, et fotodel kujutatu on tõene ja korter nr XXX laest

tilgub vesi. E. J. sõnul on ta sulgenud sissetuleva vee kraani ning vee tarbimise puudumisel

monitoorinud veemõõtja näite ja kinnitas, et vee kadu ei esine. S. A. tõi välja, et juba varasemalt on

olnud sarnaseid probleeme 2. korrusel paikneva korteriga nr XXX. Võib arvata, et veeavarii/lekke

võimalikuks tekkepõhjuseks on korter XXX dušširuumi trapp või selle mitte toimiv hüdroisolatsioon,

põhjustades ohtu inimesele ja varale. Ka XXX korteriühistu juhatuse esimees on 22.01.2024

puudutatud isiku poole pöördunud ning teavitanud veeavarii fikseerimisest XXX korteris ja palunud

lahendada probleem XXX korteris.

3. Korteri nr XXX siseviimistluse taastamiseks tegid hinnapakkumised OÜ Nowap summas 5

546.52 eurot ja Kindlustustööde OÜ summas 4 937.61 eurot. Avaldaja hinnangul oli korteri nr

XXX siseviimistluse taastamiseks tehtud Kindlustustööde OÜ hinnapakkumine mõistlik ning

Kindlustustööde OÜ hinnapakkumises näidatud kulud olid vajalikud veekahjustuse tagajärgede

likvideerimiseks. Antud juhul soovis kindlustusvõtja ise remonti teostada ning saada hüvitist

rahalise hüvitisena. Seega lepiti kindlustusvõtjaga kokku rahalise hüvitise maksmises, rahalist

hüvitist aga makstakse vähendatud ulatuses. Rahalise hüvitise suurus Kindlustustööde OÜ

hinnapakkumise alusel oli 3 252 eurot. Avaldaja hüvitas korteri nr XXX siseviimistluse

taastamismaksumuse summas 3 252 eurot kindlustusvõtja arvelduskontole. Omavastutus summas

200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda.

4. Puudutatud isik oli kahjujuhtumi toimumise ajal korteriomandi XXX, omanik. Põhjusel, et

veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, saatis avaldaja koostööpartner

08.03.2024 puudutatud isikule tema e-posti aadressile kohtuvälise kahju hüvitamise nõude.

2 (9)

2-25-2505

Puudutatud isiku korteris nr XXX oli veeavarii ja selle tulemusel voolas vesi alumisse korterisse nr

XXX. Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt 25.03.2024. Puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud.

5. Avaldaja nõuab puudutatud isikult 3 252 euro (kahju) hüvitamist. Avaldaja koostööpartner saatis

08.03.2024 puudutatud isikule kohtuvälise tagasinõude tekitatud kahju hüvitamiseks. Tagasinõudes

andis avaldaja puudutatud isikule mõistliku tähtaja, 17 päeva, kahju hüvitamiseks ning palus kahju

hüvitada hiljemalt 25.03.2024. VÕS § 82 lg 1 esimese alternatiivi kohaselt kui kohustuse täitmise

tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 esimese lause

kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.

Kuna kahju hüvitamiseks antud mõistlik tähtaeg on möödunud ning puudutatud isik ei ole kahju

hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks alates 26.03.2024.

6. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Tagasinõudes palus avaldaja kahju hüvitada hiljemalt

25.03.2024. Puudutatud isik kahju hüvitanud ei ole, seega on avaldaja nõue muutunud

sissenõutavaks ning avaldajal on puudutatud isiku suhtes viivise nõue alates 26.03.2024. Viivised

avalduse esitamise seisuga 14.02.2025 on 352.71 eurot.

7. Avaldaja palub avalduse rahuldada ja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 3 252 eurot

põhinõude, 352.71 eurot sissenõutavaks muutunud viivise ja viivis alates 15.02.2025 kuni

põhinõude (3 252 eurot) täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

PUUDUTATUD ISIKU VASTUS

8. Avaldaja leiab oma 21.03.2025 vastuses, et avaldus on esitatud vale isiku vastu, kuna korter

XXX on kindlustatud E. J. poolt kindlustusfirmas Compensa Vienna Insurance Group. Korteris oli

teostatud firmaga AO Holding OÜ kõik vajalikud uurimis tööd - lammutati betoonpõrand

vannitoas, torustik oli kontrollitud kaamera abil, lasti suure survega vett ja veeleke korterisse XXX

puudus. Betoonpõrand korteris oli täiesti kuiv. Veeleke puudus, kuna korteri veetorud olid terved ja

ei saanud põhjustada alumise korteri veeleket. AO Holding OÜ koostas selle kohta tööde akti.

AVALDAJA VASTUS

9. Avaldaja leiab oma 03.04.2025 vastuses, et ei ole avaldust vale isiku vastu esitanud, kuna KrtS-st

tuleneva nõude saab esitada kahju põhjustanud korteri omanikule. Puudutatud isik oli kahjujuhtumi

toimumise ajal korteriomandi XXX, omanik. Kui puudutatud isik või keegi teine on korteriomandi

kasutamisega seotud vastutuse kindlustanud, siis saab ta oma kindlustusandjale vastava nõude ka

esitada. Avaldajal ei ole nõuet korteri nr XXX kindlustusandja vastu.

10. Avaldaja on seisukohal, et puudutatud isiku poolt esitatud A&O Holding OÜ tööleht/aktiga on

tõendatud, et puudutatud isiku korteris nr XXX oli hüdroisolatsioon kahjustatud. Nimelt on aktis

kirjas: Vannitoas plaadinurkades ja seinte äärtes oli silikooni kulumisjälgi ning silikooni

eemaldades oli näha, et hüdroisolatsioon on kahjustatud. Eemaldasime vannitoaplaadid ja

paigaldasime uue Upovieser trapi ning vahetasime betooni sees olevad kanalisatsioonitorud ja

veetorustikud osaliselt uute vastu. Hüdroisolatsiooni kahjustumise arvamus nähtub ka Rakvere

Linnavalitsuse vastuskirjast.

3 (9)

2-25-2505

Vastuskirjas on muu hulgas kirjas, et võib arvata, et veeavarii/lekke võimalikuks tekkepõhjuseks on

korter XXX duširuumi trapp või selle mitte toimiv hüdroisolatsioon, põhjustades ohtu inimesele ja

varale. Seda, et tegemist oli just hüdroisolatsiooni kahjustusega, näitab ka see, et vesi on vaikselt

imbunud alumisse korterisse. Kui tegemist oleks olnud torustiku lekkimise või purunemisega, siis

oleks korraga tulnud suur või väga suur kogus vett torustikust välja. Hüdroisolatsiooni kahjustuse

korral toimub aga vee aeglane lekkimine.

11. Tõele ei vasta A&O Holding OÜ tööleht/aktis toodud väide, et peale uue trapi,

hüdroisolatsiooni ja torupaigaldiste paigaldust tuli taas alumiselt naabrilt (korter.XXX) info, et laest

tilgub vett. Korteri XXX, omanik J. R. kinnitas avaldajale, et veelekked tema korterisse lõppesid

pärast seda, kui remonttööd korteris nr XXX said tehtud.

KOHTUISTUNG

12. 29.05.2025 toimunud kohtuistungil kuulati tunnistajana üle J. R.. Tunnistaja selgituste kohaselt

märkas ta, et koridori ja wc laest oli niiskus. Kütte periood veel ei olnud alanud, tunnistaja arvas, et

ikka tuleb niiskust korterisse, kuni ühel hetkel hakkas lausa tilkuma vesi wc-ukse kohalt. Kohe

kirjutas ülevalt naabrile, et selline asi on juhtunud. Tema ütles, et temal on kõik kuiv, tule vaata.

Algul ei olnud puudutatud isik koostöövalmis, seejärel kutsus tunnistaja linnavalitsusest järelevalve,

mille tulemusena sai teada, et tegelikult on kooskõlastuseta tehtud ümberehitus. Kredexi laenuga

toimus maja üldrenoveerimine, mille jooksul puudutatud isikule oli öeldud, et ta teeks korda, kuid

tegelikult ei teinud. Ükskord väikse ummistuse korral hüdroisolatsioon enam vastu ei pidanud,

immitses keldrini välja, mille järel hakkas puudutatud isik ehitustöid tegema. Tööde järgselt

lõppesid lekked tunnistaja korteris. Tunnistaja veesüsteemid olid korras.

13. Avaldaja jäi istungil avalduse juurde. Puudub küsimus, kes on vastutav isik, kui vastutus on

kindlustatud, mis siis, et hetkel kehtivat lepingut ei ole, on kindlustusseltsil kohustus sel perioodil

kehtinud lepingu alusel kahju hüvitada. Tuleb lihtsalt avaldus teha kindlustusandjale. Avaldusest

loobuda ei saa, ei ole võimalik järeldada, et tegu võib olla mingi torustiku lekkimise või

purunemisega, kuna veekahju iseloom on teistsugune.

14. Puudutatud isik jäi esitatud seisukoha juurde. Kui kahju ilmnes jaanuari alguses ja kindlustaja

sekkus sinna ja pakkumisi küsiti veebruaris, siis kui näha piltidelt kahjustusi, siis sellised

kahjustused sellise lühikese ajaga ei saa tekitada. Piltidel olevad kahjud on pigem amortisatsiooni

kahjud. Tööde teostamise pakkumises kirjas tööd, kus ei ole mitte ühtegi sõna, tööd seotud sellega,

et likvideeritakse niiskuskahju, vaid on kõik tavapärased remonttööd. Aja kulgemine, kui vesi

tilkuma hakkaks kuu ajaga, selliseid kahjusid ehituskonstruktsioonidele, siseviimistlusele ei saa

juhtuda. Vee kahju puhul tavapärane, et midagi kuivatatakse ära. Kui laest mingi tilkumine, siis

kuivatatakse ära, vajadusele pahteldatakse ja värvitakse. Täna piltidel näha olevad kahjud, ei ole

niiskus kahjud. Esikus ja wc-s ei olnud mööblit. On arusaamatu, mida kinni kaeti. Ei ole välja

toodud, mitme ruutmeetri jagu lage on tehtud. Puudutatud isiku hinnangul ei ole tõendatud, et vesi

tuli sealt korterist. Puudutatud isik ostis selle korteri sellise muudatusega, tema seda teinud ei ole.

Kui vaadata Rakvere Linnavalitsuse ametnike juttu, siis seal on kirjas, et on tõdetud seda, et

puudutatud isik keeras endal veed kinni ja siis oli näha, et mitte midagi ei muutunud. Survestati ja

tehti kõike ja neil oli kõik korras.

PUUDUTATUD ISIKU SELGITUSED

4 (9)

2-25-2505

15. Puudutatud isik esitas 09.06.2025 kahjuteate ja kirjavahetuse kindlustusega. Nagu kahjuteatest

selgub, puudutatud isiku abikaasa esitanud selgitustega kahjuteate 22.03.2024. Selleks ajaks oli

selgunud, et XXX korterist ei ole kahju alguse saanud ja korterisse XXX vesi sattunud. Samuti

selgub kahjuteatest, et puudutatud isik on soovinud ka enda poolt teostatud kulutuste kohta

kindlustusandjalt hüvitist saada, kuid kindlustusandja ei ole tekkinud kahju hüvitanud. Peale

avaldaja kohtusse pöördumist 14.02.2025 esitas puudutatud isik kindlustusandajale avaldaja poolt

esitatud nõude olukorra lahendamiseks 03.03.2025. Kindlustusandja vaatas esitatud dokumendid üle

ja tegi täiendava päringu info saamiseks puudutatud isikult 04.03.2025. Puudutatud isiku abikaasa

saatis täiendavad selgitused 07.03.2025, milles selgitab veelkord, et vesi ei ole sattunud nende

korterist XXX alumisse korterisse XXX. Seetõttu saatis kindlustusandja 10.03.2025 omapoolse

selgituse, et kuna XXX ei vastuta XXX korterile tekkinud võimaliku kahju eest, siis kindlustusandja

ei saa vastuskindlustuse alusel tekkinud kahjunõuet hüvitada. Kuna avaldaja ei ole tõendand, et

kahju on põhjustatud puudutatud isiku poolt, siis puudutatud isiku kindlustusandjal puudub

kohustus tekkinud kahju korterile XXX hüvitada.

16. 16.06.2025 esitatud menetlusdokumendis juhib puudutatud isik kohtu tähelepanu, et avalduse

selgituste sisu on paljuski eksitav kasutatud terminite osas. Korteri XXX omaniku pöördumisel

kindlustusandja poole 07.01.2024 on kirjeldatud vaikset vee imbumist WC laest, mida tunnistusi

andes kirjeldas tunnistaja tilkumisena. Rakvere Linnavalitsusega 23.01.2024 olukorra ülevaatuse

järgselt on kirjeldatud Korter XXX laest vee tilkumist. Lõpuks kirjeldas avaldaja avalduse punktis

1.10 kahju nõude esitamisel 08.03.2024, et XXX korterist voolas vesi alumisse korterisse. Tegemist

on täiesti erinevate olukordadega. Veeavarii puhul on tavapärane, et algselt võib vesi läbida

konstruktsioone suuremal määral mingi surve all olevate torustike rikke tõttu, mis hiljem niiskuse

imbumiseks kujuneb ja võimalikud veekahjustused viimistlusele tekivad kui koheselt ei likvideerita

leket ja kuivatata konstruktsioone. Samas on imbumisega nii, et kui konstruktsiooni vesi imbudes

ilma trassi veesurveta satub, siis ajas see tavapäraselt ei muutu, näiteks kui plaaditud pindade

vuugid või hüdroisolatsioon on tugevalt kahjustatud. Arvestades, et krt XXX alustas probleemi

teada saamisest kohe ka omaalgatuslikult konstruktsioonide avamist olukorra selgitamiseks, mille

kohta tööde teostaja arve esitas 31.01.2024 , on vähetõenäoline, et algselt vesi imbus ja hiljem

voolas.

17. Kohtuistungil 29.05.2025 väitis tunnistajana ütlusi andnud krt XXX omanik J. R., et enne

07.01.2024 pöördumist avastas ta probleemi 05.01.2025. Analüüsides 05.01.2024 aegseid

ilmastikuolusid, milleks oli terve päev kestnud tugev lumesadu koos tugevamate tuulepuhangutega,

on suuresti tõenäoline, et võimaliku niiskuskahjustuste tekkimise võis põhjustada erakordsed

ilmastikuolud kui lumi tuiskas kuhugi hoone konstruktsioonide vahele. Samuti tuleb arvestada, et

sanitaarruumidest läbivad terve hoone kõrguses olevad kommunikatsioonide püstakud ja

ventilatsiooni šahtid, mis on tuvastatavad korteri 1983 aegselt originaalplaanilt. Nagu kohtuistungil

tunnistaja ütles, oli vesi ka keldrisse jõudnud, suurendab veelgi tõenäosust, et šahtidesse tuisanud

lumi sattus sulades nii hoone konstruktsioonidesse kui ka keldrisse. Samuti on niiskusekahjustus ka

köögi trepikoja poolses lae nurgas.

18. Puudutatud isiku korteris XXX teostati jaanuaris 2024 teostatud konstruktsioonide avamise

järgselt täiendavad uuringud ja taastamistööd veebruaris 2024, mille kohta koostas töövõtja

teostatud tööde kohta akti 06.03.2024. Uuringute ja tööde käigus tuvastati, et kõik torustikud

vastavad nõuetele, lekkekohti ei esinenud ja kõik konstruktsioonid olid kuivad. Tuvastati mõningaid

seinte plaadivuukide viimistluse kulumise jälgi, kuid kui arvestada väga madalat pesuruumi

5 (9)

2-25-2505

kasutuskoormust (kaks inimest kaks korda päevas), siis ei ole veelekke tekkimine

konstruktsioonidesse võimalik, kuna vahepeal kuivavad konstruktsioonid enne järgmist

kasutuskorda ära. Põrandavuukidel ja põranda hüdroisolatsioonil puudusi aga ei tuvastatud, kus

pesemise ajal oleks veekoormus kõige suurem erinevalt seintest.

19. Samuti juhib puudutatud isik kohtu tähelepanu, et 29.05.2025 kohtuistungil tunnistusi andnud

tunnistaja ütlused on vastuolulised. Puudutatud isiku esindaja küsimusele, et millal korteris XXX

viimati remonti on tehtud, vastas tunnistaja, et Kredexi remondi ajal 2018-2019, millal taas ülevalt

väidetavalt vett tuli. Samal kohtuistungil piltide vaatluse ajal väitis tunnistaja, et üks pragu tema

korteri laes ei ole mitte sellest korrast, vaid Kredexi remondi ajast aastast 2018-2019. Seega

vastavalt tunnistaja ütlustele korteris siiski remonti ei teostatud, kuid kindlustuselt hüvitist

tunnistaja väitel saadi. Puudutatud isik tellis sellel korral detsembris 2018 omaalgatuslikult enda

korteri tehnosüsteemide kontrollimiseks ettevõtte San Service OÜ, kes tuvastas puuduse hoone

püstikus, mis parandati renoveerimistööde teostaja poolt. Kohtule 14.02.2025 esitatud avalduse

järgi võeti kahju arvestamise aluseks olnud Kindlustustööde OÜ hinnapakkumine, kuid vastavalt

teostatud päringule ei ole antud pakkumise alusel töid teostatud.

20. Avalduses on väljatoodud, et väidetava võimaliku veelekke probleem võib olla tingitud

ebaseaduslikust korteri XXX ringi ehitamisest. Nagu 29.05.2025 toimunud kohtuistungil sai

selgitatud, on puudutatud isik aastal 2007 korteri sellises olukorras soetanud. Puudutatud isik esitab

selle kohta täiendavate tõenditena müügilepingu ja müüja 01.06.2025 kinnituse, et ka tema soetas

korteri sellise ringi ehitatud planeeringuga. Samuti kinnitab Puudutatud isik, et antud

ümberehitamise seadustamisega on juba alustatud ja menetluses. Rakvere Linnavalitsuse ehituse

peaspetsialistiga on selle teemalised arutelud ja kohtumised toimunud juba Aprill-Mai 2024.

Tänaseks on korterile paigaldatud nõuetele vastav tuletõkke välisuks ja teostatud

elektrisüsteemidele nõuetekohane audit, mille aluseks on enne puudutatud isiku korteri omanikuks

saamist muudetud plaaniline lahendus. Seega, isegi kui väidetav kahju oleks tekkinud nõuetele

mittevastavast ehitustegevusest, ei saaks seda ette heita puudutatud isikule.

AVALDAJA VASTUS

21. Avaldaja leiab oma 16.06.2025 vastuses, et puudutatud isiku vastutuskindlustusandja ei hüvita

nõuet juhul, kui puudutatud isik ise ei tunnista, et tema korterist on veeavarii alguse saanud. Kuna

puudutatud isik oma vastutust ei tunnista, siis pole ka imestada, et puudutatud isiku

vastutuskindlustusandja ei ole vastavat nõuet hüvitanud. Avaldaja on aga (tuginedes varasematele

sarnastele juhtumitele) seisukohal, et kui kohus avaldaja avalduse rahuldab, siis puudutatud isiku

vastutuskindlustusandja puudutatud isikult vastava taotluse saamisel ka nõude hüvitab.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

22. Kohus tutvunud avalduse, puudutatud isiku vastusega avaldusele ja menetlusosaliste

seisukohtadega, kuulanud ära menetlusosaliste esindajate seletused kohtuistungil ning uurinud

tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et avaldus ei ole põhjendatud ega

kuulu rahuldamisele.

23. Avalduse juurde lisatud kinnistusraamatu elektroonilise väljavõtte kohaselt A. J. (puudutatud

isik) on korteriomandi XXX, omanik (dtl 25). Puudutatud isiku esitatud Rakvere notar I. R. juures

sõlmitud korteriomandi müügilepingu kohaselt omandas puudutatud isik korteriomandi XXX,

6 (9)

2-25-2505

12.10.2007 (dtl 135). Kohus on e- kinnistusraamatu andmebaasist kontrollinud XXX,

korteriomaniku andmed, selle omanikuks on J. R. (käesolevas menetluses tunnistaja).

24. Leedu äriühingu AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaal (edaspidi avaldaja või kindlustusandaja)

ja V. J. R. on 23.08.2023 sõlminud kindlustuslepingu XXX, asuva koduse vara kindlustamiseks (dtl

10-13). 07.01.2024 saadetud e-kirjaga teavitas J. R. kindlustusandjat, et tema korteri WC laest on

vaikselt imbunud ülemisest korterist vesi. Lae betoon on märg. Ukse puitliistud on vettinud ja värvi

üles kergitanud (dtl 14). 27.02.2024 kandis kindlustusandja J. R.ale üle 3 252 eurot, selgitusega

hüvitis XXX (dtl 24).

25. Avaldaja on avalduse esitanud tuginedes võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 ja leiab, et

puudutatud isik on tekitanud kahju teisele korteriomanikule, mille avaldaja on hüvitanud ja

avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult kui korteriomanikult tema poolt teisele

korteriomanikule tekitatud kahju hüvitamist. Korteriomaniku kohustused on sätestatud KrtS § 37 lg

1, mille kohaselt korteriomanik on kohustatud muu hulgas hoidma eriomandi eset korras ning seda

ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab

omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; 2) taluma mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1

nimetatud piiridesse; 3) võimaldama eriomandi eset kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik

kaasomandi eseme korrashoiuks. Selle tõttu tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada. Avaldaja

sisuliselt on asunud väitma, et puudutatud isik on rikkunud korteriomaniku kohustused, millest

tingituna on tekkinud avaldaja poolt kolmandale isikule hüvitatud kahju. Maakohus ei nõustu

avaldaja väidetega alljärgnevatel põhjustel.

26. VÕS § 115 lg 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist,

välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest

tulenevalt muul põhjusel hüvitamise. Viidatud sätte kohaldamise eelduseks on kohustuse rikkumine.

VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus

põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik

seos). Seega käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus, kas ja millega on tõendatud, et

puudutatud isik tekitas kahju.

27. Avaldaja arvates kahju tekitamine puudutatud isiku poolt on tõendatud Rakvere Linnavalitsuse

kirjaga ja A&O Holding OÜ tõendiga. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 lg 1

kohaselt tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja

mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid

põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad

asjaolud. Sama seadustiku § 232 lg 2 järgi ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud

jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Rakvere Linnavalituse 23.01.2024 vastuses nr 5-

6/214-1 teeb ehituse peaspetsialist H. V. 19.01.2024 toimunud vaatluse tulemusena tõdemuse, et

fotodel kujutatu on tõene ja korter nr XXX laest tilgub vesi. Ehituse peaspetsialisti arvates

veeavarii/lekke võimalikuks tekkepõhjuseks on korter XXX dušširuumi trapp või selle mitte toimiv

hüdroisolatsioon (dtl 18-19). Sellega seoses peab kohus vajalikuks märkida, et arvamuse andnud

ehituse peaspetsialist ei olnud vaatluse juures. A&O Holding OÜ 06.03.2024 töölehe/akti kohaselt

teostati korter.XXX kaamerauuring ja lekkeotsing, mille käigus ei tuvastanud viga torustikus, see

oli puhas ja defektideta. Lisaks teostasid nad survetesti tarbeveetorustikele, survetest tarbevee

torustikes pidas 10.bar 2.h ja torustik oli õhu ja veetihe (dtl 59).

7 (9)

2-25-2505

28. Avaldaja tuginedes A&O Holding OÜ vastuses toodule, et „Vannitoas plaadinurkades ja seinte

äärtes oli silikooni kulumisjälgi ning silikooni eemaldades oli näha, et hüdroisolatsioon on

kahjustatud“ leiab, et sellega on tuvastatud puudutatud isiku poolt kahju tekitamine. Kohus ei

nõustu avaldajaga, sest A&O Holding OÜ teatab, et nad eemaldasid vannitoaplaadid ja paigaldasid

uue Upovieser trapi ning vahetasid betooni sees olevad kanalisatsioonitorud ja veetorustikud

osaliselt uute vastu. Lisaks piikasid ka saunas põranda osaliselt lahti kuna peale uue trapi,

hüdroisolatsiooni ja torupaigaldiste paigaldust tuli taas alumiselt naabrilt (korter.XXX) info, et

laest tilgub vett. Sellega on kohus tuvastanud, et puudutatud isiku korteris teostatud tööd ei

mõjutanud korterisse XXX vee tilkumist. Kuna vesi alumisesse korterisse jätkus sattuma ka pärast

väidetud korteri XXX puuduse kõrvaldamist, siis korterisse XXX vee sattumise põhjuseks oli muu

asjaolu.

29. Eelmisest punktis toodust tulenevalt ei oma tähtsust asjaolul, et korter nr XXX on ümber

ehitatud ilma selleks ehitusloa taotlemata. Samuti ei oma tähendust ka puudutatud isiku

vastuväidetel, et ümberehitustööd teostati korteri endise omaniku poolt enne puudutatud isiku

korteri omanikuks saamist.

30. TsMS § 29 lg 2 esimese lause alusel tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande

all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Kohtuistungil üle

kuulatud avaldaja tunnistaja J. R.a ütluste kohaselt “ …väikese ummistuse korral hüdroisolatsioon ei

pidanud vastu, hakkas sealt vaikselt immitsema ja vaikse immitsemise tagajärjel, läbi tunnistaja

korteri oli vesi juba keldrisse jõudnud (dtl 104). Maakohtu arvates ei kinnita tunnistaja ütlused seda,

et ummistus tekkis korteri nr XXX hüdroisolatsioonist tingituna. Avaldajal ega tunnistajal ei ole

ühtegi selgitust, kuidas siis väidetavalt korterist nr XXX korterisse XXX jõudnud vesi korterist nr

XXX edasi elumaja keldrisse jõuda sai. Puudutatud isiku esitatud San Service OÜ 02.06.2025

teate kohaselt detsembris 2018.a XXX korteri elanik E. J. tellis San Service OÜ poolt veetorustike

survestamist, seoses veelekkega. Survestamine näitas et korteris veetorustike lekkeid ei avastanud.

Pärast selgus, et renoveerimise aial püstik, mis ühendab 1. ja 2. korrused ei olnud tehtud

hermeetiliselt ja põhjustas 1. korrusel veelekke. Ehitusfirma, kes tegi töid, tunnistas oma süü ja

likvideeris põhjuse (dtl 134). Seega ei ole välistatud, et osa kahjustusi tunnistaja korteris võisid

alguse saada sellest tingituna enne 2024.a.

31. Puudutatud isiku 16.06.2025 vastuse ja selle juurde lisatud ajaloolise ilmaolude tõendi kohaselt

ei ole võimalik välistada, et niiskuskahjustuste tekkimise võis põhjustada ka erakordsed

ilmastikuolud 05.01.2024 ehk terve päev kestnud tugev lumesadu koos tugevamate

tuulepuhangutega (dtl 122), millede tagajärjel võis lumi tuisata hoone konstruktsioonide vahele.

Nimetatud asjaolu ei ole millegagi ümber lükatud. Kohus on asja arutamisel menetlusosalistele

selgitanud, et esitatud tõenditest ei piisa puudutatud isiku poolt kahju tekitamise tuvastamiseks.

Menetlusosalised ei pidanud asjas ekspertiisi määramist vajalikuks, täiendavaid tõendeid avaldaja

esitanud ei ole.

32. Eeltoodu alusel kohus leiab, et avaldaja ei ole tõendanud põhjusliku seose esinemist puudutatud

isiku korteris tehtud ümberehituste ja tunnistajal tekkinud kahju vahel. Tuvastamata on kahju

tekkimise tegelik põhjus ja kahju tekitaja. Sellepärast kohus jätab avalduse rahuldamata, sest

tõendamata on, et puudutatud isik avaldaja poolt tunnistjale hüvitatud kahju tekitas.

8 (9)

2-25-2505

Menetluskulud

33. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist.

34. TsMS § 172 lg 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab

täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas

siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna kohus jätab

avalduse rahuldamata, siis peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud avaldaja kanda.

35. Puudutatud isik palub menetluskuluna välja mõista õigusabikulud 12 tunni eest summas 1 464

eurot. Kohtu hinnangul ei ole puudutatud isiku õigusabikulude suurus põhjendatud. Menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1

järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile

kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11).

Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on puudutatud isiku esindaja õigusabikulude tunnihinnaks

122 eurot (ilma käibemaksuta). Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud

tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3 2-1-92-13, p 14) kui ka

tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3 2-1-93-13, p 12). Seega leiab

kohus, et puudutatud isiku esindaja tunnitasu on mõistliku suurusega.

36. Küll aga ei nõustu kohus puudutatud isiku poolt esitatud toimingute ajamahuga. Kohus leiab,

et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et puudutatud isiku kuluks menetluses tehtud

toimingutele 12 tundi. Maakohus leiab, et puudutatud isiku põhjendatuks ajakuluks on 1)

ettevalmistus ja menetlusdokumentide läbi töötamine 1,5 tundi; 2) kohtus esindamine koos

transpordiga 2 tundi; 3) täiendavate tõendite kogumine ja selgituste koostamine 1,5 tudi. Kohus

nõustub puudutatud isiku lepingulise esindaja menetluskulude suurusega osaliselt summas 610

eurot (5 tundi x 122 eurot) ja mõistab need avaldajalt välja.

37. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Puudutatud

isik menetluskulude nimekirjas on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus

rahuldab puudutatud isiku taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva

kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

38. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §-de 433, 463, 465,

660 lg 1, 661 lg 2 sätete kohaselt..

/digitaalselt allkirjastatud/

Ifret Mamedguseinov

Kohtunik

9 (9)