Legislator Case Law & Legislation
2-25-12999/13 AI generated

2-25-12999/13 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 2-25-12999/13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista Igor T.B T.B`i kasuks alates 01.09.2025 kuni T.B`i täisealiseks saamiseni (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil

Legislator headnote

AI generated

2-25-12999/13 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: aprillil (esimest korda 1. aprillil

Keywords

AI generated
continuation of contract resolution of main issue arbitration clause settlement of dispute satisfaction of claim conflit mobile
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Jaanika Kõrgmaa

Määruse tegemise aeg ja koht

11. september 2025, Narva

Kohtuasja number

2-25-12999

Kohtuasi

T.B ja C.H hagi F.I vastu elatise nõudes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I:

T.B (ik XXX; elukoht XXX)

Hageja II:

C.H (ik XXX; elukoht XXX)

Hagejate

seaduslik

esindaja:

I.M (ik XXX; elukoht XXX, telefon

XXX; e-post XXX )

Hagejate

lepinguline

esindaja:

Olga Väina-Kesler (Sinu Jurist OÜ;

Punane 16-507, Tallinna linn; e-post

Ramstor.ou@mail.ru; telefon XXX)

Kostja

F.I (ik XXX; elukoht XXX ; e-post

XXX)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada T.B, C.H ja F.I vaheline kompromiss järgmiselt:

1.1. Mõista Igor T.B T.B`i kasuks alates 01.09.2025 kuni T.B`i täisealiseks saamiseni

17.06.2031 välja igakuine elatis 301,74 eurot (282,31 eurot (baassumma) + 59,43

eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot

(50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil

2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Määrata, et väljamõistetud

elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks I.M

arvelduskontole nr XXX, selgitusega „elatis T.B-le“.

1.2. Mõista Igor C.H T.B kasuks alates 01.09.2025 kuni C.H täisealiseks saamiseni

04.01.2037 välja igakuine elatis 301,74 eurot (282,31 eurot (baassumma) + 59,43

eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot

(50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil

2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Määrata, et väljamõistetud

elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks I.M

arvelduskontole nr XXX, selgitusega „elatis C.H-le“.

1.3. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatise makseid.

1.4. Pooled on teadlikud poolte kohtuliku kompromissi kinnitamise tagajärgedest.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-25-12999 seoses kompromissi kinnitamisega.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks

määramata.

4. Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltevahelise kompromisslepingu ja TsMS § 661 lg 4 alusel saab kohtumääruse peale

määruskaebuse esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 3 tööpäeva jooksul

kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

T.B(hageja I) ja C.H(hageja II) esitasid 08.08.2025 Viru Maakohtule hagi F.I(kostja) vastu

elatise nõudes. Pooled esitasid 10. septembril 2025 kohtule allkirjastatud kompromisslepingu,

milles paluvad kinnitada ja menetluse käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Pooled on teadlikud

kompromissi sõlmimise tagajärgedest ning otsustasid poolte menetluskulud jätta poolte endi

kanda.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kompromisslepinguga, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni

hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4

sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja

kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on

vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui

kompromissi ei ole võimalik täita.

Pooled saavutasid kompromissi, palusid kohtul kompromiss kinnitada ning menetlus

tsiviilasjas nr 2-25-12999 lõpetada. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud

asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi.

Kompromissi on võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3

kohaselt kinnitamata. Eeltoodust tulenevalt kinnitab kohus kompromissi selles toodud

tingimustel ja lõpetab asjas menetluse TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt.

Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti

pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui

menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu

kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi

sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud

teisiti.

Menetlusosalised on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ja seega tuleb

menetluskulud jaotada kooskõlas TsMS § 168 lg 3 vastavalt kokkuleppele, s.o menetluskulud

jäävad poolte endi kanda. Seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik.

Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohus jätab menetluskulud

rahaliselt kindlaks määramata.

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p 4, § 430, § 431 lg 1, § 432, § 433, §

463 lg 1, § 465, § 661 kinnitab kohus poolte vahelise kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas

menetluse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jaanika Kõrgmaa

kohtunik