2-19-11555/29 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Eve Grass

Määruse tegemise aeg ja koht

11. september 2025, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-19-11555

Tsiviilasi

N.F kohustustest vabastamise menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik N.F , isikukood XXX,

Usaldusisik Y.O,

Võlausaldajad

Maksu-ja Tolliamet, e-post XXX

Kohtutäitur Rannar Liitmaa, e-post XXX

Julianus Inkasso OÜ,

Menetlustoiming

Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada N.F (isikukood XXX) kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada N.F

kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 11.09.2019. Kohustustest

vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või

vanemale elatise maksmise kohustused.

2. Vabastada Y.O N.F usaldusisiku kohustustest.

3. Rahuldada N.F usaldusisiku Y.O tasu taotlus osaliselt.

4. Määrata usaldusisiku Y.O tasu suuruseks N.F kohustustest vabastamise menetluses 150

eurot (ilma käibemaksuta).

5. Anda N.F-ile menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Hüvitada riigi vahenditest

usaldusisiku tasu summas 150 eurot (ilma käibemaksuta) usaldusisik Y.O kasuks.

Väljamakse teostada Y.O arveldusarvele AS LHV pangas

6. Avaldada teade N.F kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisest väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebe kord

Kohtumääruse peale võivad usaldusisik, võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 kuu möödumist määruse tegemisest.

2-19-11555

ASJAOLUD

1. Pärnu Maakohtu 10.01.2022 määrusega lõpetati võlgniku N.F pankrotimenetlus raugemise

tõttu peale pankroti väljakuulutamist, algatati võlgniku suhtes kohustustest vabastamise

menetlus ning nimetati võlgniku usaldusisikuks Y.O , kes oli kohustatud kohtule esitama

esimese aruande hiljemalt 30.01.2023.

2. Usaldusisik on menetluse kestel esitanud aruanded 18.01.2023, 22.01.2024 ja 24.01.2025.

Kohus selgitas võlgnikule lõpparuande ja taotluse esitamise vajadust 07.07.2025 nõudekirjaga

ja andis tähtaja esitamaks kohtule lõpparuanne ja taotluse kohustustest vabastamiseks.

23.07.2025 esitas usaldusisik aruande, taotluse menetluse lõpetamiseks. Samal päeval esitas

usaldusisik tasu taotluse ja võlgnik taotluse menetlusabi saamiseks usaldusisiku tasu

maksmiseks. Usaldusisiku taotluse kohaselt palub ta määrata usaldusisiku tasuks 255,90

eurot tsiviilasjas nr 2-19-11555, so 1,5 tundi 2024 a aruande koostamise tasu= 1,5x82 eurot,

1,5 tundi 2025 a lõpparuande koostamise tasu= 1,5x88,60 eurot. Usaldusisik palub tasu välja

maksta enda pangakontole LHV pangas. Võlgniku taotluse kohaselt usaldusisiku aruandest

nähtuvalt usaldusisikule väljamakseid tehtud ei ole. Võlgnikul puuduvad vahendid

usaldusisikule tasu maksmiseks, mistõttu esitas a võlgnik taotluse menetlusabi saamiseks.

3. Kohus küsis võlausaldajate seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise osas. 05.08.2025

teatas võlausaldaja Julianus Inkasso OÜ, et võlausaldajale on antud menetluse käigus

laekunud Julianus Inkasso OÜ nõude katteks 41,51 eurot. Võlausaldaja palub kohtul hinnata

kas võlgnik on täitnud oma PankrS § 173 tulenevaid kohustusi ning jätab asja kohtu otsustada.

Teised võlausaldajad kohtule enda seisukohta ei esitanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Füüsilise isiku maksejõuetus seadus (FIMS) § 68 lg 2 järgi enne käesoleva seaduse

jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade

ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse

redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta

30. juunini. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel

tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse

Kehtiva PankrS § 193³ lg 1 näeb ette, et kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 2022.

aasta 1. juulit algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise

otsustamiseni on PankrS § 175 lõike 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse

kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Seega PankrS § 193³ lg 1

alusel lühendatakse kolme aastani menetlust, mis peaks PankrS-i järgi pärast 1. juulit 2022

kestma kauem kui kolm aastat. Kuivõrd käesolevas asjas 01. juuli 2022 seisuga oleks

menetlus kestnud kauem kui kolm aastat, siis vähendatakse kohustustest vabastamise

otsustamiseni jäänud aega kolme aastani, s.o 01. juulini 2025.

5. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses saab ärakuulamiseks piisavaks lugeda

usaldusisiku, võlgniku ja võlausaldaja kirjalikult esitatud seisukohti (vt ka Riigikohtu lahendit

nr 3-2-1-49-16, p-d 4, 7 ja 16). Kohus on küsinud võlgniku kirjalikku seisukohta, võlgnik on

esitaud kohtule taotluse, milles palub lõpetada võlgniku suhtes algatatud kohustustest

vabastamise menetlus. Kohus andis võlausaldajatele võimaluse seisukohtade esitamiseks

võlgniku kohustustest vabastamise kohta. Julianus Inkasso OÜ jätab kohustustest vabastamise

2-19-11555

menetluse lõpetamise kohtu otsustada. Teised võlausaldajad enda seisukohta esitanud ei ole

ning tulenevalt 23.07.2025 kohtu nõudekirjas toodust eeldab kohus, et teistel võlausaldajatel

puuduvad vastuväited võlgniku kohustest vabastamisele.

6. PankrS § 3 lg 3 kohaselt pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest

kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel

võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või

kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike

tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 kohus keeldub

võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2)

võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused

menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal

sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust

sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks

usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg

3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25

protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei

pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5).

7. Kohtu hinnangul puuduvad alused keelduda võlgniku kohustustest vabastamiseks. Kohtute

infosüsteemist ei nähtu võlgniku süüdimõistmist pankrotikuriteos. Kohus selgitab, et

kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik

mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada

võimalikult suures ulatuses. Usaldusisik on esitanud kohtule selgituse ja tõendid, mille

kohaselt võlgnik on vanaduspensionär, kelle sissetulek on rahvapension. Kohustustest

vabastamise menetluse perioodil võlgnik ei ole olnud võimeline tööd otsima ega leidma kuna

tervis ei võimalda enam tööd teha. Kohustustest vabastamise perioodi jooksul on võlgnik

tasunud tunnustatud nõudeid vastavalt oma maksevõimele enda rahvapensionist.

Aruandeperioodil (31.01.2022-22.07.2025) on võlausaldajatele tasutud kokku väljamakseid

525,50 eurot. Kohus ei ole tuvastanud PankrS § 175 lg 2 sätestatud aluseid võlgniku

kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Siinjuures tuleb arvestada sedagi, et võlgnik ei

pidanud tegema väljamakseid sellisest tulust, millele ei saa pöörata sissenõuet (täitemenetluse

seadustiku § 131 ja 132). Võlgnik on siiski menetluse kestel teinud võlausaldajatele

väljamakseid võimaluste piires ka saadavast rahvapensionist. Asjaolust, et tulenevalt võlgniku

tervislikust seisundist, on tema sissetulekuks üksnes rahvapension, ei saa kohtu hinnangul

järeldada, et tegemist oleks süülise rikkumisega ning kohtu hinnangul võlgniku tegevus ei ole

suunatud tahtlikule võlausaldajate kahjustamisele.

8. Kohus möönab, et käesoleval juhul on võlgnik võlausaldajate nõude rahuldamiseks teinud

väljamakseid minimaalsel määral, kuid kohtu hinnangul on selleks esinenud objektiivsed

põhjused. Kohus leiab, et olukorda, kus võlgnikul ei ole kohustustest vabastamise menetluse

jooksul tulenevalt enda east ja tervislikust seisundist võimalik teenida sissetulekut, millest

väljamakseid teha, ei saa käsitleda võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevusena.

Riigikohus on leidnud, et üldjuhul on pankrotivõlgnik kohustustest vabastamise menetluse

ajal tõepoolest kohustatud töötama täistööajaga, kuid tulutoova tegevuse mõistlikkuse

hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega (määrus tsiviilasjas 2-11-24696 p

18). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa võlgniku kohustuste süüliseks rikkumiseks pidada

asjaolu, et võlgnik ei ole saanud menetluse perioodil teenida sissetulekut, millest väljamakseid

teha. Kohtule esitatud aruannetest nähtuvalt, ei olnud võlgnik menetluse perioodil võimeline

tööd otsima ega töötama, kuna isiku vaimne tervis ei võimaldanud ka enam tööd teha

xxxxxxxxxxx. Võttes arvesse eeltoodut ning usaldusisiku poolt välja toodud asjaolusid ning

2-19-11555

kohtu kogutud tõendeid, ei ole kohtu hinnangul alust väita, et võlgnik on süüliselt rikkunud

PankrS § 173 lg-s 1 nimetatud tulutoova tegevusega tegelemise kohustust.

9. Riigikohus on leidnud, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole

võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas

võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid

põhjendamatult vähendab või neid varjab (30.10.2019 määrus tsiviilasjas 2-11-24696).

Olukorras, kus võlgnik ei ole enda tervislikust seisundist tulenevalt võimeline tööd otsima ega

seda tegema, tema sissetulekuks on rahvapension ja esialgselt ka toetused, millest ei ole olnud

võimalik teha võlausaldajatele väljamakseid suuremal määral, ei saa käsitada kui

võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust, mistõttu ei saa antud juhul

võlgnikule ette heita võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust.

PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda

neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma

kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks

majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (04.05.2016 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-19-16, p 14 ja 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Ühiskonna

sidususe seisukohast peab võlgadest vabastamine võimaldama võlgnikul pöörduda tagasi

tavapärase elukorralduse juurde. Sellest keeldumine aga peaks olema erand, mida saab

rakendada vaid siis, kui võlgnik on selgelt pahatahtlik. Antud asjas ei tuvastanud kohus

võlgniku pahatahtlikkust ega põhjuseid, miks võlgnik ei peaks saama uut võimalust.

10. Kohtuil puuduvad andmed sellest, et võlgnik oleks käesolevas menetluses oma

sissetulekuid varjanud või neid vähendanud. Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on

esitanud tõeseid andmeid enda kohta. Kohus leiab, et võlgnik on teinud võlausaldajatele

väljamakseid vastavalt enda võimalustele. Kohus leiab lisaks, et võlgnik on teinud kõik endast

oleneva võlgnevuste likvideerimiseks ning pingutanud selle nimel, et võlgnevust vähendada.

Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide

kahjustamisele suunatud tegevust. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole

menetluse ajal kohustusi rikkunud.

11. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamine on põhjendatud ning võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastada ning lõpetada kohustustest vabastamise menetlus PankrS § 175

lg 8 alusel.

12. PankrS § 176 lg 1 järgi kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Pankrs § 172

lg 4 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel

usaldusisiku. Kohus vabastab Y.O võlgniku N.F usaldusisiku kohustuste täitmisest.

Tulenevalt PankrS § 175 lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

13. Vastavalt PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest

selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel

oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete

rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul,

kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest

vabastamise määruse tegemist.

14. Kohus, olles tutvunud usaldusisiku tasu taotlusega, leiab, et esitatud taotlus on

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus selgitab, et kuivõrd käesolevas

tsiviilasjas algatati kohustustest vabastamise menetlus 10.01.2022 ehk enne füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse jõustumist, siis kohaldatakse menetlusele kuni 30.06.2022 kehtinud

2-19-11555

pankrotiseaduse redaktsiooni (FIMS § 68 lg 2), mistõttu on ebaõige usaldusisiku seisukoht

sellest, et käesoleval juhul tuleb usaldusisiku tasu arvestada lähtuvalt FIMS § 54 sätestatust.

15. Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 172 lg 51 sätestas, et usaldusisiku taotlusel määrab

kohus usaldusisikule tema kohustuste täitmise eest tasu arvestusega 10–50 eurot tund.

Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Usaldusisiku tasu makstakse

võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel. Kohus võib usaldusisiku tasu

maksmiseks määrata võlgnikule ka menetlusabi. Sel juhul makstakse tasu, lähtudes PankrS §

65 lõikes 11 sätestatust.

16. Usaldusisik palub määrata oma töötasuks 255,90 eurot arvestades 2024 aruande

koostamise aega 1,5 h tunnitasuga 82 eurot ning 2025 lõpparuande koostamise aega 1,5 h

tunnitasuga 88,60 eurot. Kohus peab sellist töömahtu ja ajakulu põhjendatuks, kuid tulenevalt

PankrS § 172 lg 51 määrab kohus usaldusisiku tunnitasu suuruseks 50 eurot. Kohus leiab, et

usaldusisiku tunnitasu 50 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult

suur. Kohus määrab usaldusisiku tasuks seega 3 tunni eest kokku 150 eurot. Eeltoodu tõttu

jääb usaldusisiku tasu taotlus summas 105,9 eurot rahuldamata.

17. Aruandeperioodil ei ole võlgnik usaldusisikule vara loovutanud, mistõttu usaldusisiku tasu

ei saa maksta võlgniku vara arvel. Võlgnik on esitanud menetlusabi taotluse, mistõttu lähtub

kohus PankrS § 65 lõikest 11. Viidatud sättest tuleneb, et riigi vahenditest ei hüvitata

usaldusisiku tasu suuremas summas kui 886 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a

käibemaks. Kohtu hinnangul on seetõttu põhjendatud anda võlgnikule menetlusabi

usaldusisiku tasu tasumiseks tervikuna, s.o summas 150 eurot. Käesolevas kohustustest

vabastamise menetluses ei ole kohus usaldusisiku tasu katteks enne menetlusabi andnud,

mistõttu ei ületa praegu antav menetlusabi ka seaduses sätestatud maksimaalset piirmäära.

18. PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest

vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse.

Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. Kohus

vabastas võlgniku kohustustest. Seetõttu käesoleva kohtumääruse peale saab esitada

määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Grass

kohtunik