2-15-3502/137 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

11.09.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-15-3502

Kohtuasi

K.N-i üle seatud eestkoste jätkumise vajalikkuse

otsustamine ja talle määratud eestkostja ametiaja

pikendamine kohtu algatusel

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 03.02.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

R.J-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Puudutatud isik (eestkostetav) K.N (isikukood XXX),

riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat

Eve Jundas

Puudutatud isik (eestkostja) R.J (isikukood XXX)

Puudutatud isik (isa) T.B (isikukood XXX)

Lääne-Harju vald (vallavalitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 03.02.2025 määrus muutmata.

2. Jätta R.J-i määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi

kanda, välja arvatud K.N-ile riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja

kulud, mis jäävad riigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-15-3502

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 14.05.2015 määrusega seati K.N-i (eestkostetav) üle eestkoste ning tema

eestkostjaks määrati R.J (eestkostja) tähtajaga viieks aastaks. 20.04.2020 määrusega pikendas

Viru Maakohus eestkostet kuni 14.05.2025, eestkostjana jätkas R.J. Eestkostja ülesanneteks

määrati eestkostetava esindamine kõigi kinnisvaraõiguslike tehingute tegemisel.

Eestkostetaval ei olnud ilma eestkostja nõusolekuta õigust võtta endale varalisi kohustusi.

Eestkostetava teovõime ei olnud piiratud alla 150 eurot jäävate varaliste õiguste teostamisel ja

tehingute tegemisel, v.a tehingud kinnisvaraga. Eestkostetaval oli valimisõigus ja ta oli

teovõimeline abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest

tagajärgedest arusaamise suhtes.

2. Viru Maakohus saatis 05.06.2024 määrusega tsiviilasja nr 2-15-3502 kohtualluvuse järgi

Harju Maakohtule. Harju Maakohus algatas 05.11.2024 määrusega hagita menetluse

eestkostetavale seatud eestkoste jätkumise vajalikkuse otsustamiseks ja talle määratud

eestkostja ametiaja pikendamiseks.

3. Lääne-Harju Vallavalitsus (eeskosteasutus) märkis 18.11.2024 seisukohas, et ei esita

vastuväited eestkoste pikendamisel, kui kohus leiab, et eestkoste jätkumine on vajalik. Kui

eestkoste jätkumine on põhjendatud ning vajalik, siis eestkoste seadmisel tuleks piirata

eestkostetava õigust lepingute ja juriidiliste dokumentide sõlmimisel ning eestkostetavale

tuleks jätta pisitehingute sooritamise õigus jooksva kuu sissetulekute ulatuses. Kuu

sissetulekute piires on eestkostetav majanduslikult toime tulnud ja lisatoetust ning järelevalvet

ei vaja. Eestkostetav on toetanud ema seadmist eestkostjaks ja talle meeldib, kui ema, kes on

tema eestkostjaks, tegeleb lepingute ja asjaajamisega.

4. Eestkostja esitas 03.12.2024 seisukoha, mille järgi on eestkoste jätkumine vajalik ning

palus kohtul jätta eestkostja ülesanneteks ametlikud ja dokumentidega seonduvad

asjaajamised. Rahaliselt võib jääda otsustus eestkostetavale.

5. T.B teatas 11.12.2024, et ta loobub eestkostetava eestkoste seadmise õigusest, kuna

eestkostetav ei soovi temaga suhelda.

6. Maakohus kuulas eestkostetava ära 20.12.2024 tema elukohas. Eestkostetav selgitas

ärakuulamisel, et temal vahet ei ole, kas eestkostet pikendada või mitte. Eestkostetav elab

üürikorteris koos elukaaslase ja lapsega. Korteri eest tasub eestkostetav pooleks enda

elukaaslasega. Eestkostetav teeb ise korteri eest ülekandeid, ta oskab internetipanka kasutada,

samuti omab kontrolli oma pangakaardi üle. Eestkostetav hetkel tööl ei käi. Eestkostetava

arvates võiks lepingute ja juriidiliste dokumentide sõlmimine, sealhulgas esindamine

kinnisvaraga seotud õiguslikes tehingutes, jääda ema ülesanneteks. Eestkostetav oli nõus, et

emale võib jääda õigus otsustada rahaliste kohustuste üle. Samuti oli eestkostetav nõus, et

talle jääks pisitehingute tegemise õigus jooksva kuu sissetulekute ulatuses. Eestkostetav sai

aru kohtu selgitusest, et temale jääks sellisel juhul õigus käia valimas. Samuti jääks talle ka

õigus abielu sõlmida ja muid perekondlikke tehingud teha.

7. Eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis 20.01.2025 arvamuses, et

eestkostetava tervislik seisund vastab meditsiinidokumentides ja 2020. aasta ekspertiisiaktis

kirjeldatule. Eestkostetav vajab eestkostjat kõigi toimingute puhul, mille eeldatavates

tagajärgedes võib sisalduda oht tema enda elule ja tervisele, teistele isikutele või varale, eriti

kinnisvaraõiguslike tehingute sõlmimisel ja laenulepingute vormistamisel. Nii eestkostetav

kui ka praegune eestkostja on mõlemad nõustunud eestkoste seadmisega eestkostetava suhtes

2-15-3502

eelnimetatud ulatuses. Ülejäänud osas eestkostetav eestkostet ei vaja. Esindaja isiklikult

kogetu põhjal on kinnitust leidnud kõik eestkostja määramiseks toodud asjaolud ja andmed

ning eestkoste seadmise vajadus. Kinnitamist on leidnud ka asjaolu, et sobivaks eestkostjaks

on senine eestkostja. Eestkostetav on võimeline rahuldaval tasemel olemasolevates

tingimustes oma elu iseseisvalt korraldama. Ta ei vaja ka igapäevast juhendamist. Eluliste

muutuste korral ja keerulisemates olukordades võivad tekkida raskused. Ta ei tunneta üldiselt

olukorra keerulisust ja võib tõlgendada olukordi endale põhjendamatult ohtlikena. Ta võib

muutuda trotslikuks, nukrameelseks ja kergesti ärrituvaks. Eestkostetava mõtlemisvõime on

primitiivne, puudub üldistamisvõime ja kohanemisoskused keerulisemates olukordades.

Sügavamtest protsesside seaduspärasustest, elukorraldust reguleerivatest õigusaktidest

objektiivne arusaam puudub. Jäi arusaam, et eestkostetav ei ole võimeline täiel määral aru

saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. Eestkostetava tervislik seisund ei ole võrreldes

2020. aasta ekspertiisiaktis kirjeldatuga sedavõrd muutunud, et ta saaks oma elukorraldusega

hakkama ka ilma eestkostjata. Eestkostetava teovõimet pole vajalik piirata tema igakuiste

sissetulekute kasutamisel igapäevaelu vajadusteks. Siiani on eestkostja väitel eestkostetav

raha igapäevavajadusteks otstarbekalt kasutanud. Eestkostetav on teovõimeline abielu

sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest arusaamise osas.

8. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 30.01.2025 akti nr XXX kohaselt on eestkostetava vaimne

areng varasest lapsepõlvest olnud peetusega. Töövõime oluline alanemine psüühilise seisundi

taustal. Ilmselt ka uute tööoskuste omandamine on olnud talle üle jõu käivad. Tuleb tavaelus

ilmselt toime ka osaliselt ema ja elukaaslase toetusel. Eestkostetaval esineb

nõrgamõistuslikkus kerge vaimse alaarengu kujul (RHK-10 järgi kood F70.0). Tema vaimne

seisund ei välista kestvalt ja täies ulatuses ning ei piira tema arusaamise ja käitumise juhtimise

võimet, sh menetlustoimingutel, vaid piirab ja välistab ainult teatud tegevusi, nagu rahaliste ja

muude lepingute sõlmimist, mille puhul vajab piiratud eestkostet. Tema vaimne seisund

kestvalt välistab ja piirab tema võimet saada aru teatud eeskätt keerukamate sotsiaalsete,

rahaliste ja lepingute sõlmimise sisust, tähendusest, nendega kaasuvate kohustustest ja

tagajärgede ettenägemisest. Isik tuleb üldjoontes iseseisvalt toime oma sotsiaalse turvalisuse

tagamisega ja oma tavaelu korraldamisega, tema vaimne seisund lubab tal langetada

igapäevaseid otsuseid, teha rahalisi tehinguid oma kuu sissetuleku piires ja teostada

valimisõigust. Isik ei ole osaliselt võimeline oma tegudest aru saama või neid juhtima ja see

suutmatus esialgu on kestev. Eksperdi arvates on vajalik isiku üle osalise eestkoste seadmine.

Osalise eestkoste pikendamine on vajalik isiku vaimne seisundi tõttu, kuid tema vaimne

seisund võimaldab tal anda seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku osas.

Eestkostetav vajab jätkuvalt eestkostjat ja isiku eestkostja ülesannete ring oleks eeskätt seotud

eestkostetava varalise ja isiklike õiguste ning huvide kaitsmisega. Eeldatav piiratud eestkoste

aeg, mille kestel isik eestkostet vajab, võiks olla 3–5 aastat.

Maakohtu määrus ja põhjendused

9. Harju Maakohus tuvastas 03.02.2025 määrusega (vaidlustatud määrus), et eestkoste

jätkumine eestkostetava üle tema asjade ajamiseks on eestkostetava huvide kaitseks vajalik

ning pikendas eestkostetavale määratud eestkostja ametiaega viis aastat, s.o kuni 03.02.2030.

Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava

varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides. Eestkostja

ülesanneteks on eestkostetava esindamine lepingute ja juriidiliste dokumentide sõlmimisel (sh

esindamine kinnisvaraõiguslikes tehingutes). Eestkostetaval ei ole ilma eestkostja nõusolekuta

õigust võtta endale varalisi kohustusi ega teha kinnisvaraga tehinguid. Eestkostetaval on õigus

teha eestkostja nõusolekuta pisitehinguid jooksva kuu sissetulekute ulatuses, tal on

valimisõigus ja ta on teovõimeline abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute

2-15-3502

õiguslikest tagajärgedest arusaamise suhtes. Maakohus määratles eestkostja kohustused ja

jättis riigi õigusabi kulud ning tasu ja tasu ekspertiisi teostamise eest riigi kanda, ülejäänud

menetluskulud neid kandnud isiku kanda.

9.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt nähtub tsiviilasja materjalidest, et eestkostetaval

esineb nõrgamõistuslikkus kerge vaimse alaarengu kujul. Tema vaimsest seisundist tulenevalt

on välistatud teatud tegevused, nagu võime saada aru eeskätt keerukamate sotsiaalsete,

rahaliste ja lepingute sõlmimise sisust, tähendusest, nendega kaasuvatest kohustustest ja

tagajärgede ettenägemisest. Eestkostetav tuleb üldjoontes iseseisvalt toime oma sotsiaalse

turvalisuse tagamisega ja oma tavaelu korraldamisega. Tema vaimne seisund lubab tal

langetada igapäevaseid otsuseid, teha rahalisi tehinguid oma kuu sissetuleku piires ja teostada

valimisõigust. Eestkostetaval on väike laps ja elukaaslane ning ta tuleb toime pere igapäevaste

lihtsamate toimingute ja elukorraldusega – peseb pesu, koristab korterit, teeb süüa, ostab poest

vajaliku toidu ja tarbeesemed, kuid keerukamate sotsiaalsete suhete toimimist ja tehingute

sisu ning tegevuse tagajärgi ei mõista. Maakohtu hinnangul vajab eestkostetav jätkuvalt

toimetulekuks kõrvalabi, järelevalvet ja juhendamist. Eestkostetav ei tule toime

kinnisvaratehingute ja suuremate rahaliste tehingute tegemisega (välja arvatud pisitehingud).

Muus osas saab eestkostetava huve kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või

muude abiliste kaudu. Samuti oli maakohus seisukohal, et eestkostetav on võimeline saama

aru perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Kuna eestkostetavale jääb

pisitehingute tegemise õigus, siis tuleb eestkostetav lugeda valimisõiguse tähenduses

teovõimeliseks.

9.2. Maakohus märkis, et kooskõlastas 04.12.2024 menetlusosalistega eestkostjale

määratavaid ülesandeid. Eestkostja, eestkosteasutus ja eestkostetav on avaldanud kohtule

nõustumust, et eestkostja ülesanneteks jäävad need, mille maakohus märkis vaidlustatud

määruse resolutsiooni.

9.3. Käesoleva ajani on eestkostetava eestkostja ülesandeid täitnud tema ema, kes on andnud

kohtule kirjaliku nõusoleku eestkostja ülesannete täitmise jätkamiseks. Kõik menetlusosalised

on nõustunud, et eestkostetava eestkostjana jätkab tema ema. Maakohtu hinnangul on

põhjendatud pikendada eestkostetava ema volitusi eestkostetava eestkostjana. Tema eestkostja

ametiaja pikendamiseks takistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole.

9.4. Arvestades eestkostetava olukorda, on põhjendatud pikendada eestkostja volitusi

seaduses sätestatud maksimaalseks tähtajaks, s.o viieks aastaks, kuna eestkostetava

eestkostevajaduse äralangemist ette näha ei ole (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

526 lg 3, perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 4).

Määruskaebus

10. Eestkostja esitas määruskaebuse, milles palub eestkostetava üle seatud eestkoste lõpetada.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on eestkostetav saanud aastaid iseseisvalt hakkama ning

talle ei ole vaja mingit muud abi ega eestkostet. Talle peavad jääma kõik inimõigused

hoolimata puuduvast töövõimest ja keskmisest puudest. Eestkostetav on täiesti võimeline

enda eest ise seisma ja asjadest aru saama, samuti oskab ta ise abi otsida. Eestkostja ei pea

õigeks, et eestkostetaval ei ole õigust ise juriidilisi dokumente ja lepinguid sõlmida.

2-15-3502

Menetlusosaliste seisukohad

11. Eestkosteasutus ei esitanud vastuväiteid eestkoste lõpetamise osas.

12. Eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas arvamuse, mille kohaselt ei

peaks vaidlustatud määrust tühistama ning eestkostetav vajab jätkuvalt eestkostet selles

ulatuses, milles maakohus seda määras.

Menetluse edasine käik

13. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel

(koosmõjus §-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

15. Kolleegiumi hinnangul on vaidlustatud määrus seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus

§-ga 659). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

16. Kui täisealine isik ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire

tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, st isik on piiratud teovõimega

tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 mõttes, määrab kohus tema õiguste ja huvide kaitseks

talle PKS § 203 lg 1 järgi eestkostja. Eestkostja määramiseks tuleb kohtul esmalt tuvastada,

kas ja millises osas on isiku teovõime piiratud, st millises osas ei suuda isik oma tegudest aru

saada või neid juhtida ja vajab eestkostet. PKS § 206 lg 1 kohaselt kaitseb eestkostja

eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema

selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Kui kohus on isiku

üle seadnud eestkoste, kontrollib ta PKS § 203 lg 4 kohaselt hiljemalt iga viie aasta järel, kas

eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on

alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Eestkostja

ülesandeks saab olla eestkostetava õiguste ja huvide kaitse üksnes neis eluvaldkondades,

milles isiku enda teovõime on piiratud ja milles ta vajab eestkostet (vt RKTKm 23.10.2015, 3-

2-1-73-15, p 13). Eestkostja ametiaja pikendamisele kohaldatakse TsMS § 528 lg 1 järgi

eestkostja määramise kohta sätestatut.

17. Ringkonnakohus märgib, et toimiku materjalide pinnalt ei nähtu, et eestkostetava

eestkostevajadus oleks ära langenud. Eestkostja leiab määruskaebuses, et eestkostetav ei vaja

abi ega eestkostet, sest ta on võimeline kõigest ise aru saama ja oskab ise abi otsida.

Kolleegiumi hinnangul tuvastas maakohus nõuetekohaselt, et eestkostetaval esineb

nõrgamõistuslikkus kerge vaimse alaarengu kujul ning et tema vaimsest seisundist tulenevalt

on välistatud teatud tegevused, nagu võime saada aru eeskätt keerukamate sotsiaalsete,

rahaliste ja lepingute sõlmimise sisust, tähendusest, nendega kaasuvatest kohustustest ja

tagajärgede ettenägemisest. Nimetatus veendus maakohus eestkostetava vahetul

ärakuulamisel ning samale seisukohale asus ekspert 30.01.2025 ekspertiisiaktis (dtl 679–680).

Ekspert on toonud esile, et eestkostetav ei saa aru keerukamatest sotsiaalse eluga seotud

küsimustest nagu lepingute sõlmised ja raha kasutamine suuremas hulgas kui on tema kuu

sissetulek, samuti et probleemiks võib olla teatud olukordades kergesti mõjustatavus,

2-15-3502

eestkostetav võib sõlmida tehinguid, mis võivad talle olla väga ebasoodsad, saamata aru

nende sisust ja tagajärgedest. Sellest lähtuvalt määras maakohus eestkostja ülesanneteks

üksnes eestkostetava esindamise lepingute ja juriidiliste dokumentide sõlmimisel (sh

esindamine kinnisvaraõiguslikes tehingutes), mistõttu ei ole eestkostetaval ilma eestkostja

nõusolekuta õigust võtta endale varalisi kohustusi ega teha kinnisvaraga tehinguid. Samas jäi

eestkostetavale õigus teha eestkostja nõusolekuta pisitehinguid jooksva kuu sissetulekute

ulatuses, tal on valimisõigus ja ta on teovõimeline abielu sõlmimise ja muude

perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest arusaamise suhtes. Eestkostja ei ole

toonud määruskaebuses esile selliseid asjaolusid, millest lähtuvalt oleks ringkonnakohtul

võimalik asuda maakohtust ja eksperdist erinevale arvamusele. Maakohtu menetluses

avaldasid nii eestkostja kui ka eestkostetav, et eestkostetaval võiks säilida eestkoste

asjaajamises, eelkõige lepingute sõlmimisel ja varaliste kohustuste võtmisel. Asja

materjalidest ei nähtu, et eestkostetav oleks tegelikkuses võimeline aru saama lepingute

sõlmimisest ja sellega kaasnevatest võimalikest kohustustest, samuti raha kasutamisest oma

igakuiseid sissetulekuid ületavas määras.

18. Eeltoodust tulenevalt jääb vaidlustatud määrus muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

19. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud on

põhjendatud jätta menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud,

mis jäävad Eesti Vabariigi kanda (TsMS § 172 lg 1 ja lg 3).

20. TsMS § 532 lg 1 ning TsMS § 696 lg-d 1 ja 3 võimaldavad esitada käesoleva määruse

peale määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)