2-24-11592/15 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-24-11592

VIRU MAAKOHUS

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number

2-24-11592

Määruse tegemise kuupäev ja koht

11. september 2025, Narva

Kohtunik

Tamara Šabarova

Kohtuasi

Narva linn, Tallinna mnt 56 korteriühistu

avaldus M L vastu võlgnevuse nõudes

Menetluse liik

Menetlustoiming

Hagita menetlus

Avalduse lahendamine kirjalikus menetluses

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja Narva linn, Tallinna mnt 56

korteriühistu (registrikood 80121574)

Avaldaja lepinguline esindaja Oksana

Smirnova

Puudutatud isik M L (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Narva linn, Tallinna mnt 56 korteriühistu avaldus.

2. Jätta M L Narva linn, Tallinna mnt 56 korteriühistu kasuks põhivõlg 1609,88 eurot

ja viivis summas 105,41 eurot välja mõistmata seoses nõuete rahuldamisega asja

menetluse käigus.

3. Jätta rahuldamata M L taotlus korteriühistu kohustamiseks teha gaasitarbimise

ümberarvestus vastavalt elanike tegelikule arvule ning muuta korteriühistu liikme

nimi.

4. Jätta Narva linn, Tallinna mnt 56 korteriühistu menetluskulud M L kanda. Jätta M

L menetluskulud tema enda kanda.

5. Käesolevas määruses kohus avaldaja menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

Kohus määrab avaldaja menetluskulude suuruse kindlaks määrusega käesoleva

kohtumääruse jõustumisest mõistliku aja jooksul.

Saata kohtumäärus menetlusosalistele

EDASIKAEBAMISE TÄHTAEG JA KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie

kuu möödumist määruse tegemisest arvates.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

1(7)

Tsiviilasi nr 2-24-11592

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks

või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on Narva linn, Tallinna mnt 56 korteriühistu avaldus M L vastu

võlgnevuse nõudes. Avaldaja palus mõista puudutatud isikult välja 1522,83 eurot põhivõla ja

viivise katteks.

Avaldus (27.08.2024 terviktekst) ja selle täiendused

Avalduse kohaselt (dtl 77-84) puudutatud isik on korteri nr XXX aadressil XXX omanik.

Omanikukanne on tehtud 31.01.2002 kinnistamisavalduse alusel 24.05.2002, korteriomandi

üldpind on 77,40 m2. Kinnistusraamatus on omaniku perekonnanimeks märgitud „L“. Uus

perekonnanimi on L.

Avaldaja põhikirja p 20 osa 3 kohaselt on ühistu liige kohustatud õigeaegselt tasuma

osamakseid, sihtotstarbelisi makseid, ekspluatatsiooni makseid ja muid makseid ühistu

juhtimisorgani poolt kehtestatud suuruses ja korras, mille all on peetud ka kommunaalkulude

tasumine, arvestades võimalike ühistu juhtimisorgani poolt tehtud muudatusi. Ka põhikirja

punkti 24 järgi „ühistu liikmed tasuvad majandamiskulud ainult rahaliste maksetega.

Majandamiskulude arvestamise alused, suurused ja nende tasumise kord määratakse ühistu

juhatuse poolt. Majandamiskulude suuruse määramisel ka juhindub ühistu juhatus kehtivatest

lepingutest, mis sõlmiti ettevõtjatega ja teiste organisatsioonidega, kes teenindavad ehitise ja

maatüki mõttelisi osi“. Lisaks sellele, ühistu põhikirja p 20 osa 4 näeb ette, et maksete

mittetähtaegsel tasumisel tasub ühistu liige iga viivitatud päeva eest viivist. (dtl 85 – 94)

2022-2024 vahemikus olid vastu võetud mitmed otsused, millega olid tehtud majanduskulude

suuruste muudatused vastavalt põhikirja p-le 24.

12.09.2022 oli korteriühistu poolt tehtud hääletamise protokoll ilma üldkoosoleku kokku

kutsumata, millega olid kinnitatud teenindustasu suuruses 0,60 eurot/m2 kuus alates

01.09.2022 (p 1) ja remondifond summas 0,10 eurot/m2 kuus alates 01.09.2022.a (p 2) (dtl 97

– 103) .

28.03.2023 oli korteriühistu poolt tehtud korduva üldkoosoleku protokoll, mille p 7.1 kohaselt

oli otsustatud kinnitada uut remondifondi summat suuruses 0,25 eurot/m2 alates 01.04.2023

(dtl 104 – 123). Lisaks sellele, punktiga 6 oli määratud kinnitada maja kindlustuse jätkamist.

Rahaliste vahendite puudumise korral tasutakse seda võttes eelnevalt lisamakset kindlustuse

eest korteriomanikelt.

30.04.2024 oli korteriühistu poolt tehtud hääletamise protokoll ilma üldkoosoleku kokku

kutsumata, millega olid kinnitatud teenindustasu suuruses 0,65 eurot/m2 kuus alates

01.09.2024 (p 6.1) ja remondifond suuruses 0,30 eurot/m2 kuus alates 01.05.2024 (p 6.2) (dtl

124 - 131). Sama protokolli p-s 4 on ka kajastatud nõue määrata mai 2024 arvetes tasumisele

ühekordset makset korteriühistu reservkapitali suurendamiseks vastavalt omanike

korteromandi suurusele.

2(7)

Tsiviilasi nr 2-24-11592

Elamu hooldamist teostab Narva linn, Tallinna mnt 56 korteriühistu (dtl 133). Avaldajal on

sõlmitud mitmed lepingud teenuste osutajatega: Viru Elektrivõrgud – elektri edastamise

võrguleping; Eesti Gaas – maagaasi edastamise leping, AS Narva Soojusvõrk – soojusenergia

edastamise leping; Narva Vesi AS – vee edastamise ja reovee/sademevee ärajuhtimise ja

puhastamise leping. Avaldaja esitab kohtule iga teenuse osutaja poolt aprilli 2024.a eest

väljastatud arveid tõendamaks muutuvate majanduskulude (s.o tarbimisjärgsete

majanduskulude) olemasolu ja suurust (dtl 134 – 140). Eelnimetatud majanduskulude jaotus

korteriühistu liikmete vahel toimub vastavalt liikme korteriomandi suurusele, mille

arvestamise alus on ühistu juhatuse pädevuses põhikirja p 36.8 järgi ja vastab KrtS § 40 lg-le

1. Käesoleval juhul on tegemist puudutatud isiku korteriga pindalaga 77,40 m2. Peale

eelnimetatud kulusid olid 2022-2024 hääletamise protokollidega määratud remondifondi ja

teenindustasu tariifid, kui ka ühekordsete maksetena tehtud reservkapitali suurendamise

makse ja maja kindlustustasu. Need olid samuti arvestatud vastavalt korteromandi suurustele

protokollide järgi.

Puudutatud isikule väljastatud arvetest (dtl 141 – 146) tulenevalt pidi puudutatud isik tasuma

igakuiselt külma ja kuuma vee, teenindustasu, gaasi, elektrienergia, gaasipliidi teeninduse ja

remondifondi eest. Külmal ehk sügise-talve (oktoober-mai) perioodil lisandus arvetele

soojusenergia tasu. Soojal perioodil ehk mai-september lisandus arvetele kuuma vee

tsirkulatsiooni tasu. 2023.a septembris lisandus maksmisele maja kindlustuse ühekordne tasu

ja 2024. a mais lisandus tasumisele ühekordne reservkapitali makse.

Puudutatud isik ei täida korteriomaniku kohustusi korteriühistu ees nõuetekohaselt ning

võlgneb majanduskulude tasumisega ajavahemiku 01.09.2023 kuni 27.08.2024 eest 1485,74

eurot. Puudutatud isik ei tasunud nõuetekohaselt arveid 2023. a septembrist kuni 2024. a

juulini k.a (dtl 147). Kokku oli puudutatud isik tasunud perioodi jooksul 2016,14 eurot

(30.09.2023 – 210 eurot; 31.10.2023 – 206,14 eurot; 21.01.2024 – 500 eurot; 31.03.2024 –

400 eurot; 30.04.2024 – 100 eurot; 31.05.2024 – 300 eurot; 30.06.2024 – 300 eurot). Kõik

maksed sisaldasid selgitus „kort. nr.64 üür“, millest saab siiski tuletada, et tasutud olid

kommunaalteenuse arved, mitte üür.

Avaldaja teavitab, et ka 2022. aastal jäi puudutatud isik avaldajale võlgu. Põhivõlg on 591,26

eurot ja viivis 3,79 eurot (dtl 148 – 157). Korteriühistu esitas puudutatud isikule esitatud arve

kontrolli akti ja ettehoiatuse kommunaalkulude võla tasumise kohta. Pooled allkirjastasid

mõlemad dokumendid 15.09.2022. Tehti maksegraafik, mille kohaselt pidi puudutatud isik

tasuma 60 eurot igakuiselt perioodil 20.10.2022 - 31.08.2023. Arve kontrolli aktis oli

puudutatud isik ka omakäeliselt kirjutanud, et tema on nõus võlgnevuse ja selle suurusega.

Sellest saab tuletada, et järjekordne võlgnevuse tekkimine osutab puudutatud isiku

süstematiseeritud käitumisele jätta arveid tasumata. Samuti seda saab peeta rikkumiseks, mis

tekkis puudutatud isiku raskest hooletusest või teadlikust käitumisest. Seega ei täida

puudutatud isik enda korteriühistu liikme kohustusi järjepidevalt, millega rikub ka hea usu

põhimõtet. Puudutatud isik jättis arveid teadlikult tasumata, seega tegemist ei ole põhikirjast

või seadusest tuleneva erandliku olukorraga.

Puudutatud isikule oli arvestatud tasumisele 3291,88 eurot, tema on teinud maksed 1806,14

eurot. Seega põhivõlaks on 1485,74 eurot seisuga 27.08.2024, mille avaldaja palub

puudutatud isikult välja mõista. Avaldaja nõuab ka viivised põhivõlalt seadusjärgses suuruses

kuni kohustuse täitmiseni.

Avaldaja 04.10.2024 kirjalikus seisukohas (dtl 213 – 215) täpsustas oma arvestused seisuga

04.10.2024. Puudutatud isik on jätnud tasumata 05.03.2024 kuni 05.09.2024 esitatud arved.

Põhivõla summa on 1609,88 eurot ja viivised on 105,41 eurot (hõlmab ajavahemiku

3(7)

Tsiviilasi nr 2-24-11592

31.10.2023 kuni 30.09.2024). Avaldaja tegi ettepaneku kompromissi sõlmimiseks ja pakkus

omapoolse kompromissi.

Avaldaja 10.01.2025 kinnitas kohtule (dtl 223 – 224) , et 10.01.2025 seisuga on puudutatud

isik tasunud avaldajale võlgnevuse kommunaalkulude eest, välja arvatud menetluskulud.

Puudutatud isik rahuldas avaldaja nõuet menetluse kestel. Avaldaja palub teha kohtuotsus

(kohus märgib, et õige on kohtumäärus) ning mõista puudutatud isikult välja menetluskulusid

täies ulatuses. Avaldaja poolt tasutud menetluskulud on 640 eurot, sh 50 eurot riigilõiv ja 590

eurot õigusabikulud.

17.07.2025 seisukohas (dtl 232 – 235) ei nõustu väitega, et iga menetlusosaline kannab oma

menetluskulusid. Puudutatud isik küll tasus võlgnevust koos viivistega 22.10.2024,

nõuetekohaselt tasus 2025. a jaanuaris, veebruaris ja märtsis enda kommunaalkulusid.

Puudutatud isik on vahemikkus 01.01.2025 - 04.07.2025 teinud kokku 3 makset: 31.01.2025 –

390 eurot; 03.03.2025 – 400 eurot; 31.03.2025 – 65 eurot, kokku 7 kuu jooksul oli puudutatud

isikult avaldajale laekunud 1155 eurot. Alates 01.04.2025 ei ole puudutatud isik enam

mingeid makseid teinud ning tal on taas tekkinud võlg avaldaja ees summas 941,91 eurot,

millele peaksid veel lisanduma viivised. Võlgnevus tekitab raskusi avaldajale, kuna keegi

peab tasuma kommunaalteenuste eest. Avaldaja leiab, et puudutatud isik käitub pahauskselt

ning on ebakindel ja mitteusaldatav isik, sest tema järjepidevalt ei tasu enda arveid ja tasub

neid alles hetkel, kui kohtumenetlus on käimas. Kui puudutatud isik oleks veel esimesel korral

käitunud heauskselt ja täitnud oma rahalised kohustused õigeaegselt ning ilma kohtu

sekkumiseta, ei oleks avaldajal tekkinud vajadust pöörduda kohtu poole ega ta poleks

kandnud sellega kaasnevaid kulusid. Asjaolu, et puudutatud isik tasus võla alles pärast

kohtumenetluse algatamist, kinnitab, et kohtu poole pöördumine oli vältimatu ja just sellega

saavutati võlgnevuse osaline tasumine. Teiseks, hetkeseisuga on olukord absoluutne sama,

mis oli enne kohtuvaidluse algatamist – puudutatud isik tasus kinni nõutud võlgnevuse ja

mõnda aja möödudes taas peatas enda kommunaalmaksete maksmist, ja taas tekkis temal võlg

avaldaja ees. Selliselt on näha, et puudutatud isik ei täida enda kohustusi avaldaja ees.

Puudutatud isiku seisukohad

Puudutatud isik 20.09.2024 vastuses (dtl 208) märgib, et tal on võlgnevus korteriühistu ees,

mida ta tasub. Lisab, et O R ei saa esindada avaldajat vastavalt 27.05.2024 üldkoosoleku

protokollile.

Puudutatud isik 05.11.2024 vastuses avaldaja poolt esitatud kompromissettepanekule (dtl 219

– 220) märgib, et avaldaja esitas kohtule avalduse peale selle, kui puudutatud isik hääletas

üldkoosolekul tema kui korteriühistu esimehe vastu vaatamata sellele, et avaldaja poolt

esitatud perioodi, 05.03.2024 kuni 30.07.2024, vältel tegeles tekkinud kommunaalvõla

vähendamisega. Avaldaja on teadlik võla tekkepõhjustest ja enne üldkoosoleku

kokkukutsumist suhtus olukorda mõistvalt. Puudutatud isik on nõus kompromissettepanekuga

juhul, kui mõlemad pooled tasuvad tekkinud juriidilised kulud ise. Puudutatud isik tunnistab

põhinõuet 1609,88 eurot ja viivisenõuet 105,41 eurot. Puudutatud isik on tasunud lubatud

tähtajaks 22.10.2024 põhivõla 1609,88 eurot ja viivised 105,41 eurot. Puudutatud isik ei

tunnista avaldaja menetluskulude nõuet. On nõus ajagraafiku perioodil, 15.10.2024 -

15.03.2024, tasuma õigeaegselt ja nõuetekohaselt jooksvad majanduskulud ehk avaldaja poolt

igakuised esitatavaid arveid.

Puudutatud isik 10.02.2025 vastuses (dtl 226 – 227) leiab, et õiglane on jätta menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda. Puudutatud isik oli nõus võlgnevuse tasumisega veel enne

avalduse kohtule esitamist. Avaldaja oli teadlik võla tekkepõhjustest ning võla ja viivise

tasumise tähtajast (oktoober 2024). Korteriühistu ja võlgnike vahelisi kokkuleppeid on

4(7)

Tsiviilasi nr 2-24-11592

võimalik sõlmida kohtuväliselt. Juhul kui puudutatud ei oleks tasunud võlgnevuse

kommunaalkulude eest 01.11.2024, oleks kohtu poole pöördumine vältimatu ja õigustatud.

Puudutatud isik 25.07.2025 arvamuses (dtl 247 – 249) veelkordselt märgib, et O R ei saanud

esindada korteriühistut. Avaldaja ei möönnud, et oli nõus võlgnevuse tasumisega veel enne

avalduse kohtule esitamist vaid esitas ka konkreetse tähtaja. Vastavalt suulisele kokkuleppele

ta oma kohustused täitis. Puudutatud isik on veendumusel, et korteriühistu ja võlgnike

vahelisi kokkuleppeid tuleb sõlmida kohtuväliselt. Alles siis kui kokkuleppeid ei täideta on

ainuõigeks lahenduseks pöördumine kohtu poole. Puudutatud isik vaidleb avaldaja väitele

vastu, et uuele võlgnevusele peaksid veel lisanduva viivised. Võlg korteriühistu ees on

pöördvõrdeline avaldaja menetluskuludega. Juhul kui kohus otsustab puudutatud isik kasuks,

siis saab selle summa koheselt korteriühistule tasutud. Kusagilt mujalt sellist summat võtta ei

ole kui ainult kommunaalkulude arvelt. Puudutatud isik samuti märgib, et esinevad erinevused

kohtule 04.07.2025 esitatud ja tema postkasti saabunud teadetes gaasi arvestuste. Märgib, et

korduvalt on pöördunud korteriühistu esimehe poole palvega muuta teatel tarbijate arv ja tema

perekonnanimi. Palub jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, teha

Gaasi/Gaasi ilma arvestita ümberarvestus vastavalt elanike tegelikule arvule ja muuta

korteriühistu liikme nimi õigeks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduste ja dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja

hinnanud kogutud tõendeid kogumist, leiab, et asjas on võimalik teha sisuline lahend ning

rahuldada avaldus.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja

kaasomandi asjad hagita asjad. TsMS § 475 lg 2 sätestab, et kohus vaatab hagita menetluses

läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse. TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel kohus

lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb

korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike

omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja

kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi

on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.

Kohus lahendab asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja

läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS

§ 475 lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust

ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus

avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

Kohus lahendab esmalt puudutatud isiku vastuväite avaldaja seaduslikul esindajal

esindusõiguse puudumise osas.

Kohus, kontrollinud äriregistri andmeid, tegi kindlaks, et O R on Narva linn, Tallinna mnt 56

korteriühistu juhatuse liige alates 12.05.2022 ja temal on õigus esindaja korteriühistut

ainuisikuliselt. Äriregistri kannet ei muudetud.

Avaldaja küll viitas asjaolule, et Narva linn, Tallinna mnt 56 korteriühistu 27.05.2024

üldkoosoleku otsusega kutsus O R juhatuse liikmetest tagasi, mistõttu ei saa ta esindada

korteriühistut menetluses. Avaldaja esitatud andmetest nähtub, et üldkoosoleku otsused on

vaidlustatud tsiviilasjas nr 2-24-8731. Kohus, kontrollinud tsiviilasja nr 2-24-8731 menetluse

andmeid kohtute infosüsteemis, tegi kindlaks, et menetlus tsiviilasjas ei ole veel lõppenud.

5(7)

Tsiviilasi nr 2-24-11592

Kohus leiab, et kui üldkoosoleku otsusega juhatus tagasi kutsuti, aga see otsus on kohtus

vaidlustatud ja äriregistris pole muudatusi tehtud, siis oleks praegu mõistlik arvestada

äriregistris kantud juhatuse liikmega kellel on ainuisikuline esindusõigus kui seadusliku

esindajaga. Praegu on korteriühistu juhatuse liikmeks äriregistris endiselt registreeritud O R,

üldkoosoleku otsus juhatuse tagasikutsumiseks on kohtus vaidlustatud ehk see ei ole veel

jõustunud, tuleb asuda seisukohale, et kuni vaidlustuse lõplikku lahendust pole, saab lugeda

juhatus ametlikult seesama, kes äriregistris kirjas.

Avalduse kohaselt, mis on tõendatud ka kinnistusraamatu väljavõttega (dtl 9 – 10), on

puudutatud isik kantud kinnistusraamatusse eluruumi nr XXX, asukohaga XXX registriosa

number 702209, omanikuna. Puudutatud isiku perekonnanimeks kinnistusraamatus on L.

Kinnistusaamatu andmetel kuulub eluruumi juurde 774/58158 mõttelist osa kinnisasjast ja

eriomandi esemena eluruum üldpinnaga 77,40 m2. Puudutatud isik kui eluruumi omanik on

avaldaja liige.

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi

kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud

häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama

paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu

kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab

korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg

3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel

perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku

poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui

võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Avalduses oli avaldaja nõudeks põhivõlgnevus 1485,74 eurot, mis hõlmab majandamiskulusid

perioodi september 2023 kuni juuli 2024, lisandub viivis. Võlgnevuse kujunemine on välja

toodud tabelina (dtl 81 ja 158 – 159). Lisaks võlgnevuse kujunemise tabelile on avaldaja

esitanud teenuse osutajate arved (dtl 134 – 140), puudutatud isikule esitatud arved, millest

selguvad mh erinevate kulude alaliigid (dtl 141 - 146) ning väljavõtte avaldaja kontolt Maila

Leete poolt tehtud maksetega (dtl 147). Avaldaja täpsustas oma nõuet 04.10.2024 esitatud

dokumendis. Avaldaja nõudeks on seisuga 04.10.2024 summas 1609,88 eurot ja viivised

105,41 eurot (hõlmab ajavahemiku 31.10.2023 kuni 30.09.2024) ja sisaldab võlgnevused

augusti ja septembri 2024 arvete alusel. Võlgnevuse kujunemine on välja toodud tabelina (dtl

214).

Avaldaja esitas korteriomanike hääletusprotokollid (dtl 97 – 131) :

- 12.09.2022, millega kehtestati alates 01.09.2022 teenindustasuks 0,60 eurot/m2,

remondifondi määraks 0,10 eurot/m2;

- 28.03.2023, millega kinnitati remondifondi määraks 0,25 eurot/m2 alates 01.04.2023.

Punktiga 6 oli kinnitatud jätkata maja kindlustamist, rahaliste vahendite puudumise korral

tasutakse seda võttes eelnevalt lisamakset kindlustuse eest korteriomanikelt;

- 30.04.2024, millega kinnitati teenindustasu määraks 0,65 eurot/m2 kuus alates 01.09.2024,

remondifondi määraks 0,30 eurot/m2 kuus alates 01.05.2024.Sama protokolli p 4 on nõue

määrata mai 2024 arvetes tasumisele ühekordset makset korteriühistu reservkapitali

suurendamiseks vastavalt omanike korteriomandi suurusele.

6(7)

Tsiviilasi nr 2-24-11592

Kohus leiab, et kohtule esitatud võlgnevuse arvestus on põhjendatud. Avaldaja on teinud

võlaarvestused vastavalt seadusele. Arvestades avaldaja esitatud ja kohtu tuvastatud

asjaolusid ning seda, et puudutatud isikul puuduvad esitatud asjaolude osas vastuväited

võlgnevuse suuruse ja tasumise kohustuse suhtes, on puudutatud isik rikkunud raha maksmise

kohustust, mistõttu tuleb avaldus rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel.

KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib

korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. Avaldaja on arvestanud viivised ajavahemiku eest alates 31.10.2023

kuni 30.09.2024 summas 105,41 eurot.

Samas maksis puudutatud isik avaldajale põhivõla ja sissenõutavaks muutunud viivised

22.10.2024 eurot (dtl 221). Seega rahuldas puudutatud isik avaldaja nõuded menetluse käigus.

Seega tuleb korteriühistu avaldus rahuldada põhinõudes summas 1609,88 eurot ja viivistes

summas 105,41 eurot, kuid jätta puudutatud isikult välja mõistmata seoses nõude

rahuldamisega menetluse käigus.

Puudutatud isiku esitatud taotlused teha Gaasi/Gaas ilma arvestita ümberarvestus vastavalt

elanike tegelikule arvule ja muuta korteriühistu liikme nimi õigeks. Kohus mõistab

puudutatud isiku taotlust selliselt, et ta taotleb kohustada korteriühistut tegema vastavad

muudatused. Kohus jätab puudutatud isiku taotlused rahuldamata, kuna see ei ole praeguse

asja esemeks.

MENETLUSKULUD

TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane,

muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Kuna avalduse esitamist põhjustas puudutatud isiku tegevusetus (s.o korteriomanik ei ole oma

kohustust vabatahtlikult täitnud ega tasunud kasutatud kommunaalteenuste ja

majandamiskulude eest nõuetekohaselt) ning et kohus rahuldas avalduse ja mõistis

puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et on õiglane jätta avaldaja

menetluskulud puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku poolt kantud menetluskulud jäävad

tema enda kanda.

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud

korras, s.o eraldi määrusega peale kohtulahendi jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Šabarova

kohtunik

7(7)