2-25-13212/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

PANKROTIMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Määruse avalikult tegemise aeg

ja koht

11. september 2025 kell 10.00, Pärnu Maakohtu kantselei

kaudu

Tsiviilasja number

2-25-13212

Tsiviilasi

P. P. maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamise otsustamine, kirjalik

menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: P. P. (ik XXX; elukoht: Kulla 13, XXX-i ; e-

post)

Pankrotihaldur/usaldusisik Andrus Õnnik (ph. tunnistus

nr 36/22.06.2004 OÜ Pärnu Pinker Albert, asukoht Lai 10,

XXX, tel 443 1313, e-post)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada P. P. maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja P. P. (P. P., isikukood XXX ) pankrot 11. septembril 2025 kell 10.00 ja

algatada P. P. kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada P. P. pankrotihalduriks Andrus Õnnik (OÜ Pärnu Pinker Albert, asukoht Lai 10,

XXX, tel 4431313, e-post XXX pankrotihalduri tunnistus nr 36). Pankrotihalduril koostada ja

esitada kohtule hiljemalt 1. oktoober 2025 võlgniku vara- ja võlanimekiri.

4. Määrata P. P. (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 6. oktoober 2025

kell 9.00 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas (Kuninga tn 22, XXX, III korrus, saal nr 4).

Pankrotihaldur osaleb võlausaldajate esimesel koosolekul virtuaalselt.

5. Kohustada võlgnik P. P.-d (pankrotis) ilmuma vande andmiseks vara, võlgade ja

majandus- või kutsetegevuse kohta 6 oktoober 2025 kell 9.00 Pärnu Maakohtusse (aadressil

Kuninga tn 22, XXX, III korrus, saal 4). Võlgniku ilmumata jäämisel võib kohus teda

trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.

6. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab P. P. kohustustest vabastamise menetluses

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest

vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.

Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta igal aastal aruande 11. septembriks, esimene aruanne esitada 11.

septembriks 2026.

2-25-13212

7. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale.

8. Avaldada viivitamatult pankroti algatamise kohta teadaanne väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse

tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt

esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja

koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

9. P. P. võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik

avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses

märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue

on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus

võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega

haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni

halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise

tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise

korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist

vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

10. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata võlgnikul vara käsutamine ilma pankrotihalduri

nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

11. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

12. Jätta menetluskulud võlgniku P. P. kanda ning anda võlgnikule menetlusabi

usaldusisiku tasu hüvitamiseks.

13. Määrata usaldusisiku Andrus Õnniku tasu suuruseks 1386 eurot, millele lisandub

käibemaks 332,64 eurot, so kokku 1718,64 eurot, millest 500 eurot ja lisanduv käibemaks

120 eurot mõista välja usaldusisiku kasuks võlgnikult pankrotivara arvelt ning 886 eurot ja

lisanduv käibemaks 212,64 eurot hüvitada usaldusisikule menetlusabi korras Eesti

Vabariigi vahenditest. Summad tuleb kanda OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo

(arvelduskonto EE861010902001530007 SEB Pangas) mille kaudu haldur tegutseb.

14. Võlgnik P. P. on kohustatud

kohustustest vabastamise menetluse kestel: 1) tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; 2)

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, 3) samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet

oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FIMS § 47 lg 1, 2).

15. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust

pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse

kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See

tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).

Edasikaebamise kord

Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

2 (7)

2-25-13212

Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse

esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Kui teade või menetlusdokument tuleb

kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva

möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. P. P. (avaldaja, võlgnik) esitas 13.8.2025 Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse,

milles palub pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

1.1. Avalduse kohaselt on võlgnik abielus, kuid neil on abikaasaga lahusvara. Ülalpeetavaid

võlgnikul ei ole. Esitatud varanimekirja kohaselt võlgnikul vara ei ole. Võlgnik on märkinud

kohustused seitsme võlausaldaja ees (Inbank Finance AS, Raha 24, Ferratum Bank, Kodumaa

Kapitla, Placet Group OÜ, Omaraha OÜ, Esto AS) kogusummas vähemalt 20 716 eurot. Ühegi

nõude osas ei ole kohtu- ega täitemenetlusi algatatud. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on

töötasu umbes 600 eurot ja pension 760 eurot, väljaminekud kuus on 840 eurot. Võlgnik on ka

välja toonud abikaasa sissetulekud, milleks on töötasu keskmiselt 1000 eurot ja pension 1000

eurot, abikaasa väljaminekud on 650 eurot.

1.2. Makseraskuste põhjuste osas võlgnik selgitab, et sattus kelmuse ohvriks. Võlgnik nägi 2025

veebruaris Facebookis reklaami, mille peale vajutas ning hetk hiljem hakkas vene keeles kellegagi

suhtlema. Peale seda avati võlgnikule konto kauplemisplatvormil webglobaline, kus võlgnik sai

tasuta Londoni börsiga kaubelda. Kauplemisplatvormile tekkis kauplemise tulemusena 24000

eurot ning võlgnikule lubati, et kui ta kannab teatud summasid üle, siis ta saab päriselt selle suure

summa enda kontole. Võlgnikul nõuti aja jooksul täiendavate maksete teostamist, kuid raha talle ei

kantud, vaid anti järjest uusi lubadusi. Kuna võlgnikul raha ei olnud, võttis ta laene kohtadest nagu

Inbank, Ferratum, Placent Group, Esto AS, Raha24 ning Credit24. Võlgnik ei suuda laena tagasi

maksta. Võlgnik on esitanud politseile ka kuriteoteate (kriminaalasi 25,2670,00058).

2. Kohus võttis võlgniku maksejõuetusavalduse 18.8.2025 määrusega menetlusse, nimetas

võlgniku usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel pankrotihalduri Andrus Õnniku, tegi

usaldusisikule kohustuseks füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 17 tulenevate

ülesannete täitmise.

3. Usaldusisik Andrus Õnnik esitas 4.9.2025 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja, mille

kohaselt:

3.1. Võlgnikul puudub igasugune vara, sh pensionifond. Võlgniku sissetulekuks on töötasu Wolt

Eesti OÜ-st umbes 600 eurot kuus ja pension 766 eurot kuus. Võlgnik ei ole viimase viie aasta

jooksul enne avalduse esitamist võõrandanud vara või andnud kolmandatele isikutele laenu enam

kui 3000 eurot kokku.

3.2. Võlgnikul on avatud Swedbank AS-s kaheksa kontot, millest kolm on arvelduskontod, seisuga

19.8.2025 jääk kokku 153,18 eurot, üks krediitkaardikonto jääk -868,60 eurot, kolm hoiukontot

jääk kokku 41,14 eurot ja üks väärtpaberikonto. LHV Pank AS-s on võlgnikul avatud üks

arvelduskonto, mille jääk seisuga 27.8.2025 on 6,47 eurot. Luminor Bank AS-s üks arvelduskonto

jääk seisuga 18.8.2025 172,12 eurot ja Revolut Bank UAB-s üks arvelduskonto jääk seisuga

19.8.2025 0,16 eurot.

3.3. Võlgnikul on täitmata kohustused 10 võlausaldaja ees kokku koos kõrvalnõuetega 25 939,74

eurot (eeldatav põhinõude suurus on 24 159,98 eurot). Laenulepingud on sõlmitud perioodil

veebruar – mai 2025. Aruande esitamise ajaks on sissenõutavaks muutunud 2 – 3 kuu

tagasimaksed kokku umbes 1500 eurot. Võlgniku suhtes ei ole avatud täitetoimikuid.

3.4. Võlgnik on usaldusisikule teatanud, et talle ei kuulu praegu, ega ole viimase viie aasta

jooksul kuulunud kinnisasju, sõidukeid, äriühingute osalusi ega tulirelvi. Tehnikavahenditest

kuulub talle mobiiltelefon Samsung A55, mis on soetatud järelmaksuga, soetusmaksumus 300

3 (7)

2-25-13212

eurot, igakuise maksega 12,75 eurot. Tema nimel on sõlmitud mobiilside leping Telia Eesti ASiga,

igakuise maksega umbes 40 eurot/kuus. Tema vara ei ole teiste isikute valduses ja tema valduses

pole teiste vara. Lisaks maksejõuetusavalduses märgitule on tal on laenukohustus oma abikaasa, P.

P. ees summas 1800 eurot. Ta elab koos abikaasaga viimasele kuuluvas elamus (75m2), Üüri ei

maksa ja võlgnevusi ei ole. Tema suhtes ei ole tehtud kohtulahendeid ja teadaolevalt pole

pooleliolevaid kohtuasju. Tal on kontod Swedbank AS-is, Luminoris ja LHV-s. Teiste isikute

kontodega seotust ei ole. Ta töötab Wolt Eesti OÜ-s kullerina. Kontor on Tallinnas, töötasu sõltub

tellimustest. Sissetulekuks on pension umbes 766 eurot (laekub Swedbank ASi) ja töötasu umbes

600 eurot, sh kulud kütusele, autoremondile, õlile, klaasipesuvedelikule jms (laekub Luminor

Bank Asi). Laenude võtmisel küsisid võlausaldajad põhjalikult konto väljavõtteid. Igakuised

laenumaksed olid kokku umbes 500 eurot/kuus. Võlgnevused hakkasid laenumaksetega tekkima

maikuust. 18.8.2025 seisuga on tähtaja ületanud makseid umbes 800 euro ulatuses

3.5. Võlgnik on abielus. 29.12.2009 sõlmisid võlgnik ja võlgniku abikaasa abieluvara lepingu,

mille kohaselt võlgniku elukohaks olev kinnistu kuulub lahusvarana abikaasale. Samuti kuuluvad

abikaasale kaks sõidukit, mille kasutajana on võlgnik registreeritud. Võlgnikul puuduvad

kohustused, mille eest vastutab või võib vastutada ka teine abikaasa, samuti teise abikaasa

kohustused, mille eest võib vastutada võlgnik. Võlgniku jooksvad kohustused on 840 eurot kuus.

3.6. Usaldusisik on arvamusel, et võlgnikul puuduvad vara ja sissetulek, millest oma

sissenõutavaks muutunud kohustusi täita. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu PankrS

§ 1 lg 2 mõistes. Võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on investeerimispettuse ohvriks

langemine, mille tõttu ta hakkas laene võtma, et saada kätte lubatud investeeringusummat.

Võlgnik muutus maksejõuetuks hiljemalt mais 2025, kui oli võtnud umbes 20 000 auro ulatuses

laene ja sai aru, et petturitele ülekantud raha tagasi saada pole võimalik. Maksejõuetuse põhjus

pankrotiseaduse mõistes on muu asjaolu. Usaldusisiku hinnangul ei ole võlgniku maksejõuetus

ajutise iseloomuga, mistõttu usaldusisik teeb ettepaneku välja kuulutada P. P. pankrot ja algatada

tema kohustustest vabastamise menetlus ning nimetada P. P.-le pankrotihaldur (oma nõusoleku on

A. Õnnik selleks andnud).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et võlgniku P. P. maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Pankroti väljakuulutamine

5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku

pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud

korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1

kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on

võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see

suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt

olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui

esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui

võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel

maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.

6. Võlgnik P. P. on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning samale seisukohale on jõudnud ka

usaldusisik. Võlgnikul on teadaolevaid täitmata kohustusi 25 939,74 euro ulatuses. Sissenõutavaks

on muutunud 2-3 kuu maksed, hinnanguliselt kuni 1500 euro ulatuses. Võlgnikul teadaolevalt

igasugune vara puudub. Võlgniku praegusest sissetulekust on lubatud igakuiselt arestida umbes

276 eurot. Kui tasuda praegu teadaolevaid põhiosa nõudeid kokku umbes 26 000 eurot arestida

lubatud umbes 280 euro kaupa, siis kuluks võlgnikul kohustuste tasumiseks 92,8 kuud ehk 7 aastat

7 kuud. Võlgniku vanust ja pensioniealisust arvestades ei saa eeldada, et ta ka 7 aasta pärast käib

tööl ja suudab praegust sissetuleku taset säilitada.

4 (7)

2-25-13212

7. Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga, et P. P. maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on

investeerimispettuse ohvriks langemine. Kohus loeb tuvastatuks, et P. P. on maksejõuetu ning

maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Aluseid pankroti väljakuulutamata jätmiseks asjas ei esine.

8. Tuginedes PankrS § 31 lg-tele 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega

(pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS §

35 lg 1) ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti

väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest

(PankrS § 35 lg 2). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast

pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). Pankroti

väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui

seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42). Pärast pankroti väljakuulutamist võivad

pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud

korras (PankrS § 44 lg 1). Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse

jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude

kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad

need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.

9. Pankrotihaldur Andrus Õnnik on andnud kohtule nõusoleku enda määramiseks P. P.

pankrotihalduriks ning kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on

seisukohal, et pankrotihaldur Andrus Õnnik on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks

ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause

kohaselt.

10. Kohus kuulutab võlgniku P. P. pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Andrus

Õnniku ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus

võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja

majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne

võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS

§ 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa

peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja

korda.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

11. FIMS § 45 lg 2 näeb ette, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist,

kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest

vabastamise menetluse. P. P. on kohustustest vabastamise menetluse algatamist taotlenud. Asjas

ei ole andmeid kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks FIMS § 45 lg-s 3

sätestatud aluste olemasolu kohta. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus

algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega.

12. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub

kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus võib

nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole

kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgnik ei ole esitanud vastuväiteid sellele, et haldur täidab

ühtlasi tema usaldusisiku ülesandeid. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Andrus Õnnik on

vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks.

5 (7)

2-25-13212

13. FIMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik

kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta

tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku

pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta,

tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb

usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 11.9.2026, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue.

14. Kohus selgitab võlgnikule järgmist:

- Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4).

- Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise

menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FIMS § 44).

- Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma

kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta (FIMS § 47 lg-d 1, 2).

- Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes

selle kohta määruse (FIMS § 49).

- Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel

otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See

tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).

15. Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1-3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud

kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete

esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg

ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

Menetluskulud

16. FIMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. FIMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses

ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule

tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab

usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu,

keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse

(FIMS § 54 lg 4). Vastavalt FIMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate

kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

17. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks

ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised

kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3

kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule (1/5) TLS §

29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu

6 (7)

2-25-13212

ülemmäär 177,20 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse §

65 lõikes 11 sätestatust.

18. Usaldusisiku aruande kohaselt on ta töötanud 13,5 tundi, mis tunnitasu 140 eurot juures koos

käibemaksuga on 2343,60 eurot. Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks

väljamakseteks taotleb usaldusisik tasu väiksemas määras ja selle osalist hüvitamist riigi

vahenditest summas 886 eurot + km ning ülejäänud tasu summas 500 eurot + km välja mõista

võlgnikult.

19. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja

põhjendatud. Usaldusisik on välja selgitanud, et võlgnikul on kohustusi maksejõuetusavalduses

märgitust suuremas summas ja rohkemate võlausaldajate ees, seega võlgnikul endal ei olnud õiget

ülevaadet oma täitmata kohustuste tegelikust olukorrast. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku

kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr 140 eurot (+ käibemaks) jääb mõistlikult

alla seaduses sätestatud ülempiiri, on kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga.

20. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri

tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus

lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid

võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu

ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

käibemaks). 2025 on kuupalga alammääraks 886 eurot. Kuivõrd füüsilise isiku maksejõuetuse

avalduse läbivaatamisel ei jätku võlgniku varast usaldusisiku tasuks vajalikeks väljamakseteks

ning tulenevalt FIMS § 54 lg 2 tuleb antud menetlusstaadiumis kohaldada ajutise halduri tasu

sätteid, kohaldub ka PankrS § 23 lg 4.

21. PankrS § 65 lg 1¹ sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud

käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks.

Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on

Andrus Õnniku Õigusbüroo OÜ (registrikood 10016048) käibemaksukohustuslane (number

EE100121575). Kuna tasu määratakse büroole ning Andrus Õnniku Õigusbüroo OÜ on

käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi

24 protsenti (KMS § 15 lg 1).

22. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole

võimalik pankrotivarast täies ulatuses rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas

886 eurot, millele lisandub käibemaks 212,64 eurot, kokku 1098,64 eurot menetlusabi korras riigi

vahenditest. Ülejäänud usaldusisiku tasu summas 500 eurot (lisandub käibemaks 120 eurot) tuleb

mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt ning FiMS § 54 lg 9 alusel summad välja maksta

vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so OÜ-le Andrus

Õnniku Õigusbüroo.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

kohtunik

7 (7)