Legislator Case Law & Legislation
2-24-125497/7 AI generated

2-24-125497/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 2-24-125497/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista K. K.-lt Nord Collect OÜ kasuks kostja ja M OÜ vahel 20.06.2021 lisanduv viivis põhinõude 2703.38 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse (VÕS) §

Legislator headnote

AI generated

2-24-125497/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Välja mõista K. K.-lt Nord Collect OÜ kasuks kostja ja M OÜ vahel 20.06.2021 lisanduv viivis põhinõude 2703.38 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse (VÕS) §

Keywords

AI generated
recovery of collection costs collection of signatures late payment of fees missing case documents access to documents unpaid licensing royalties
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Angelina Abol

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. september 2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-125497

Tsiviilasi

Nord Collect OÜ hagi K. K. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

3774.63 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad:

Hageja: Nord Collect OÜ (RK 11897588), lepinguline

esindaja Igor Vavilov (e-post XXX)

Kostja: K. K. (IK XXX, elukoht rahvastikuregistris XXX,

menetlusdokumendid

kätte

toimetatud

Ametlike

Teadaannete kaudu)

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Nord Collect OÜ hagi K. K. vastu võlgnevuse nõudes.

2. Välja mõista K. K.-lt Nord Collect OÜ kasuks kostja ja M OÜ vahel 20.06.2021

sõlmitud ja 04.08.2021 uuesti kinnitatud kliendilepinguga nr XXX seonduv:

2.1. põhivõlgnevus 2703.38 eurot;

2.2. viivis 1037.96 eurot perioodi 05.02.2022 – 10.09.2025 (k.a) eest;

2.3. lisanduv viivis põhinõude 2703.38 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse (VÕS) §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 11.09.2025 kuni põhinõude

täitmiseni.

3. Jätta menetluskulud K. K. kanda.

4. Välja mõista K. K.-lt Nord Collect OÜ kasuks menetluskulu 455 eurot ja viivis

menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata

summalt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

5. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ja § 637 lg

21 ei anna maakohus pooltele lihtmenetluse asjas luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus

võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

1 (5)

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale

esitada apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tartu Ringkonnakohtule (aadress Veski 32,

50409 Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Nord Collect OÜ (hageja) esitas 05.07.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult K. K. (kostja) 5401.35 euro saamiseks. Kohus tegi 09.07.2024 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus

lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle menetlemiseks esimese astme

kohtumenetlusse Viru Maakohtule.

2. Hageja esitas 18.09.2024 Viru Maakohtule hagi kostja vastu põhiosa võlgnevuse 2 703.38

eurot, sissenõutavaks muutunud viivise seadusjärgses määras 740.25 eurot ja lisanduva viivise

nõudes.

Hageja nõude aluseks on kostja ja M OÜ vahel interneti vahendusel 20.06.2021 sõlmitud

kliendileping nr XXX, mille alusel kostjale võimaldati taotleda laenu ja vajadusel täiendav

laenuosa krediidilimiidi piires. Võlgnik taotles perioodil 21.06.-04.08.2021 laenu kuus korda

ja kinnitas 04.08.2021 täiendava laenuosa saamiseks uuesti kliendilepingu ja uued

laenutingimused.

Võlgnikule on antud laenu (krediiti) ja ta on teinud tagasimakseid järgmiselt:

1)

21.06.2021- laen 300 eurot, põhisumma jääk 300 eurot;

2)

21.06.2021 - täiendav laen 700 eurot, põhisumma jääk 1000 eurot;

3)

22.06.2021- täiendav laen 500 eurot, põhisumma jääk 1500 eurot;

4)

27.06.2021 -täiendav laen 500 eurot, perioodil 27.06.2021 -02.07.2021 tagasimaksed

kokku 301 eurot, laenuandja arvestas põhisumma katteks, põhisumma jääk 1699 eurot (2000 –

301);

5)

02.07.2021 - täiendav laen 1000 eurot, põhisumma jääk 2699 eurot;

6)

04.07.2021 - täiendav laen 160 eurot, perioodil 04.07.2021 - 04.08.2021 tagasimaksed

kokku 395.62 eurot, laenuandja arvestas põhisumma katteks, põhisumma jääk 2463.38 eurot

(2859 – 395.62);

7)

04.08.2021 esitas kostja taotluse täiendava laenu 240 eurot saamiseks, kinnitas

kliendilepingu ja uued laenutingimused, kostjale saadeti uuesti kinnitatud kliendileping.

Täiendavale laenuosale lisandusid varasemalt krediidiandja poolt kostjale üle kantud laenu

põhiosa jääk 2463.38 eurot, uueks laenusumma suuruseks oli 2703.38 eurot. Pärast kostjale

laenu ülekandmist saadeti esialgse võlausaldaja poolt kostjale uus arve, et kostjat veelkord

teavitada laenutagasimakse tähtajast.

Kuna kostja oli makseviivituses järjest kolme osamaksega - 03.09.2021, 03.10.2021 ja

02.11.2021, andis esialgne võlausaldaja kostjale täiendava kahenädalase tähtaja võlgnevuse

tasumiseks koos ülesütlemise hoiatusega. Kostja jättis võlgnevuse kõrvaldamata ja

krediidiandja ütles lepingu 04.02.2022 üles. Kostja ei ole perioodil 04.08.2021 kuni

ülesütlemiseni 04.02.2022 teinud ühtegi osamakset võlgnevuse katteks.

Krediidiandja loovutas nõude hagejale, millest hageja teavitas kostjat. Kostja on ka ise võtnud

ühendust hagejaga ja avaldas soovi sõlmida maksegraafik, kuid ei vastanud enam täpsustavale

e-kirjale.

Kostja võlgneb hagejale hagi esitamise seisuga 18.09.2024 tagastamata laenupõhiosa 2703.38

eurot ja hageja arvestab laenu põhiosalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates 05.02.2022. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 455 eurot.

3. Hagimaterjalid toimetati kostjale 22.01.2025 määruse alusel kätte 07.02.2025 avalikult

2 (5)

väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teatega. Kohus andis kostjale hagile kirjaliku

vastuse esitamiseks ja tema ärakuulamiseks taotluse esitamiseks aega 14 päeva määruse

kättetoimetamisest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt, s.o hiljemalt 21.02.2025, ega käesoleva

lahendi tegemise ajani vastanud ega taotlenud enda ärakuulamist.

KOHTU SEISUKOHT

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei

ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000

eurole.

Käesolevas asjas esitatud hagi hind on 3774.63 eurot, s.h põhivõlgnevus 2703.38 eurot, ja

kohus menetleb tsiviilasja lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 405 lg 1 p 9

alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 kohaselt

kui kohus menetleb TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu

järeldused, märkimisega.

5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu.

Vaidlus puudub selles, et kostjaga 20.06.2021 kliendilepingut nr XXX (dtl 33-40) sõlmides

ning selle alusel esitatud taotluste alusel krediiti andes M OÜ tegutses krediidiandjana oma

majandus- või kutsetegevuses ning kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 mõistes. Seega on hageja

nõuete aluseks tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Hagiavalduses esitatu põhjal on

seejuures tegemist sidevahendi abil sõlmitud lepinguga VÕS § 52 tähenduses.

Samuti ei ole kostja vaidlustanud asjaolu, et krediidiandja täitis oma lepingujärgse

põhikohustuse ja võimaldas kostjale krediiti kuni 3000 eurot (viimase laenuosa Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, dtl 67, väljamaksed kogusummas 3400 eurot, dtl 61-66,

70).

6. Kostjal oli kliendilepingu (p 6.1.) kohaselt kohustus laen tagastada maksepäevaks

määratud igakuiste kohustusliku laenu tagasimakse summana, millele lisandub laenuandja

väljaarvestatud intressisumma ja kontohaldustasu. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabelehe (p 2, dtl 43-58, 67) kohaselt on makse suurus minimaalselt kokku 8% põhisumma

jäägist, millele lisandub intress ja kontohaldustasu ning tagasimaksed toimuvad igakuiselt

lepingus toodud tähtpäeval.

Kohtule esitatu põhjal tegi kostja laenu tagasimakseid kokku 696.62 eurot, kostja ei ole teinud

ühtegi makset alates viimase laenuosa saamisest 04.08.2021.

7. Riigikohus on selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust

seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh

hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal algatusel (nt

RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on

seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele

krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu

tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7)

tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping

kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu

sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098 p 13).

8. Kohus tuvastas, et esimese ja järgmiste täiendavate laenuosamaksete saamisel

(krediidilimiidi suurendamisel) avaldatud krediidi kulukuse määrad (53,77%, s.o arvestades

3 (5)

intressimäära 43,20% aastas ja tehtavate maksete aja pikenemist 26 kuust kuni 54 kuuni)

jäävad VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära piiridesse. Viimane avaldatud

kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr oli alates 01.01.2021 20.09% aastas (kohaldub

kuni 30.06.2021 suurendatud krediidilimiidile) ja alates 01.07.2021 18,68% aastas (kohaldub

alates 01.07.2021 suurendatud krediidilimiidile), kolmekordne määr seega vastavalt 60,27% ja

56,04% aastas.

9. VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS 4034 lg 6

kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

Kohus selgitas hagejale tarbijakrediidilepingutele kohalduvaid õigusnorme ja

tõendamiskoormist 28.08.2024 määruses. Kohus selgitas mh, et hagejal tuleb hagiavalduses

välja tuleb tuua ja tõendada asjaolud, millest nähtub, et laenuandja on täitnud konkreetse kostja

osas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ja veendunud, et

kostja on krediidivõimeline ning et nimetatud asjaolude väljatoomise ja tõendamise kohustus

ei lange ära nõude loovutamisel. Kohus hoiatas, et kui hageja ei esita asjaolusid, millest

nähtub, et kostjale laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet, eeldab

kohus, et seaduses nõutud kohustusi ei ole täidetud.

Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi selgitust ega tõendit, kas ja kuidas krediidiandja enne

kostjaga kliendilepingu ja (eelkõige) selle alusel krediidilimiidi võimaldamises kokku

leppimist hindas vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmisena kostja maksevõimelisust.

Seega kohus asub seisukohale, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet

täitnud.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 1. ja 2. lause

kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid

tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema.

Riigikohtu selgituste kohaselt peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks

muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude

vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma

tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Samas isegi juhul, kui hageja ei suuda ära tõendada,

et algne krediidiandja on lepingu sõlmimisel nõuetekohaselt järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, kuulub ka selle rikkumise tagajärjel hagi rahuldamisele sissenõutavaks

muutunud laenusumma ja sellelt arvestatud seadusjärgse intressi ulatuses (vt RKTKm

24.11.2023, 2-21-13098, p-d 24, 25).

Hageja ei ole kohtule esitanud uuesti määratud tagasimakseid, kuid hagiavalduse põhjal on

juba arvestanud kõik kostja poolt lepingu täitmisena tasutu üksnes kasutusele võetud

krediidisumma katteks ning intressi ja muid tasusid kostjalt ei nõua.

10. Kostjalt võlgnevuse tervikuna väljanõudmiseks peab hageja nõue ka vähendatud kujul (s.o

piirdudes vaid põhinõude ja sellelt arvestatud seadusjärgse viivise nõudega) olema muutunud

tervikuna sissenõutavaks.

4 (5)

Hageja ei ole välja toonud ja ka hagiavalduse lisadest ei nähtu kostja poolt igakuiselt

tasumisele kuulunud konkreetsete tagasimaksete suurus juuni 2021 ja juuli 2021 saadud

krediidi põhiosa jäägilt. Kohtule esitatud maksegraafiku (dtl 73) järgi tuli kostjal pärast

viimase täiendava laenuosa saamist (augusti 2021 eest) tasuda 03.09.2021 põhiosamaksena

240 eurot. Kohus asub kohtule esitatu põhjal siiski seisukohale, et kostja oli ka üksnes põhiosa

nõudmisel (vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjena ja arvestades, et

seadusjärgne intress oli lepingu kehtivuse ajal 0% aastas) osaliselt või täielikult viivituses

vähemalt kolme järjestikuse maksega enne lepingu ülesütlemist.

Kohus lähtub oma järelduses arvestusest, et arvestades saadud krediidisummat (juunis 2021

2000 eurot, juulis 2021 täiendavalt 1160 eurot ja augustis 2021 täiendavalt 240 eurot), kostja

tehtud tagasimakseid (juunis 2021 301 eurot, juulis-augustis 395.62 eurot) ning vastavalt

lepingule tasumisele kuuluva minimaalse põhiosamakse suurust, s.o 8% põhisumma jäägist

(juuni 2021 eest arvestatuna 2000 eurolt 160 eurot, juuli 2021 eest arvestatuna 2859 eurolt

228.72 eurot ja augusti 2021 eest maksegraafiku järgi 240 eurot), oleks kostja pidanud

tagastama septembriks 2021 (maksegraafiku järgi 03.09.2021) põhiosamaksetena kokku

628.72 eurot, tegelikkuses tagastas 696.62 eurot. Seega tehtud maksete vaid põhiosa katteks

lugemisel 03.09.2021 seisuga võlgnevus puudus ning osaliselt oli kaetud ka 03.10.2021

tasumisele kuuluv põhiosamakse (maksegraafiku põhjal 220.80 eurot). Kostja oli enne lepingu

ülesütlemist siiski võlgnevuses viie üksteisele järgneva osamaksega ja lepingu ülesütlemine

04.02.2022 on seega kehtiv.

11. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja nõuded tervikuna ning mõistab kostjalt

hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2703.38 eurot, käesoleva otsuse tegemise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivise 1037.96 eurot (kasutatud viivisekalkulaatorit) ja lisanduva

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 11.09.2025.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi ja jätab seega menetluskulud kostja kanda.

13. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude

rahalise suuruse.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna riigilõivu 455 eurot. Kuna

riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on

hageja menetluskulu 455 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu

. Kohus mõistab nimetatud summa koos lisanduva viivisega kostjalt hageja kasuks välja.

(digitaalallkirjaga)

Angelina Abol

kohtunik

5 (5)