3-24-3361/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.09.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3361

Haldusasi

F.N

kaebus Rae vallalt varalise kahju hüvitise

väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – F.N

Vastustaja – Rae vald, esindajad Erik Niinemaa ja Helle

Semmel

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada F.N kaebus osaliselt. Mõista Rae vallalt F.N kasuks välja varalise kahju

hüvitis 735,15 eurot ja viivis 66,64 eurot.

2. Vastustajal tuleb tasuda põhinõudelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse avalikule teatavakstegemisele järgnevast päevast

kuni põhinõude tasumiseni.

3. Mõista Rae vallalt F.N kasuks välja menetluskulud 22,04 eurot.

4. Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi ning kaebaja lapse nimi ja

sünniaeg tähemärkidega.

KOHTU SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 13.10.2025

(HKMS § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks

võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184 lg-d 1 ja 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, siis tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p

9).

3-24-3361

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. F.N (Rae valla elanik alates 17.11.2021) esitas 24.11.2021 Rae vallale

lasteaiakoha saamise avalduse, mille kohaselt ta taotles lapsele R.Tle (sündinud

xx.xx.xxxx) lasteaiakohta elukohajärgses (Lagedi teeninduspiirkonna) lasteaias alates

03.01.2022 (esimene eelistus Lagedi Kooli lasteaed; dtl 41).

2. Laps sai yy.yy.yyyy 1,5-aastaseks. Rae vald ei pakkunud kaebajale soovitud

ajal lasteaiakohta elukohajärgses lasteaias.

3. Rae vald tegi lapsele kohapakkumise Lagedi Kooli lasteaeda 05.05.2023, mille

kaebaja aktsepteeris.

4. Kaebaja esitas 17.11.2024 Rae vallale taotluse hüvitada talle perioodil

17.01.2022–20.08.2023 tekitatud kahju.

5. Rae vald jättis kaebaja taotluse 25.11.2024 rahuldamata.

6. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 12.12.2024 kaebuse, mille kohus võttis

menetlusse 772,50 euro suuruse kahju hüvitamise nõudes.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Kaebuse põhjendused on järgmised.

1)

Kui kaebaja lapsele taotletud ajaks Rae vallast lasteaiakohta ei pakutud, leidis kaebaja

lapsele koha Väike Päike Kesklinn lastehoius (alates 01.01.2023 muutus lastehoiu nimi MTÜ

Laste Aeg ning uueks nimeks sai Väike Päike Kesklinn OÜ), kus laps käis 17.01.2022–

20.08.2023.

2)

Kaebajale tekkisid erahoiuteenuse tõttu lisakulud – tal tuli maksta rohkem igakuist

toiduraha. Samuti ei saanud ta tasutud kohatasu pealt tagasi tulumaksu. Kaebaja oli teada

andnud, et soovib kohta alates 03.01.2022, kuid laps sai koha alles 01.09.2023 ehk 9 kuud

hiljem. Kahjuarvestuse tabeli (dtl 17-19) kohaselt oleks kaebaja saanud kõnealusel perioodil

tulumaksutagastust 320 eurot ning ta on maksnud toiduraha 452,50 eurot rohkem, kui tulnuks

tasuda munitsipaallasteaias (arvestades, et Lagedi Kooli lasteaias oli toiduraha päevatasu 2

eurot, eralasteasutuses aga esimesed viis kuud 3,5 eurot päevas ning järgmised 15 kuud 4

eurot päevas).

3)

Kaebaja nõuab ka viivist seadusjärgses määras alates 17.11.2024 ehk alates nõude

rahuldamata jätmise kuupäevast.

2. Rae vald palub vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist.

1)

Vastustaja tuvastas kaebaja nõude menetlemisel et kaebaja, lastehoid Väike Päike

Kesklinn OÜ ja Rae vald sõlmisid 26.01.2022 kaebaja lapse lapsehoiuteenuse rahastamise

lepingu nr 2022-0010. Lepingu kohaselt hüvitas vald kohatasu selliselt, et lapsevanema tasuda

jäi kohatasu samas määras nagu munitsipaallasteaias. Toidukulu maksumuse hüvitas eelpool

nimetatud lepingu alusel lapsevanem. Koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 24 lg 3

punktis 5 on sätestatud, et hoolekogu otsustab lasteaia lapse toidukulu päevamaksumuse.

Seega ei sõltu toidukulu maksumus kohalikust omavalitsusest ja ei ole kohaliku omavalitsuse

seadusest tulenev kohustus, vaid lapsevanemad, kes on hoolekogus, on otsustanud ja olnud

nõus toidukulu tasumisega. Kuna kohatasu kehtestab vald, siis hüvitabki vald eralasteasutuse

kohatasu munitsipaallasteaia kohatasu määra ületavas summas. Seega jättis vastustaja kaebaja

nõude rahuldamata.

2(9)

3-24-3361

2)

Kaebaja on esitanud Rae vallale munitsipaallasteaia kohataotluse 24.11.2021 sooviga

saada lasteaiakoht 03.01.2022 Lagedi teeninduspiirkonna Lagedi Kooli lasteaeda.

3)

KELS § 10 lg 1 teise lause kohaselt võib valla- või linnavalitsus pooleteise- kuni

kolmeaastase lapse lasteaiakoha vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega, mille

rahastamisele kohaldatakse KELS § 27 lg-tes 3 ja 4 sätestatut ja mille realiseerimiseks

sõlmisid pooled Rae Vallavolikogu 17.02.2015 määruse nr 26 „Rae valla eelarvest

lapsehoiuteenuse rahastamise tingimused ja kord“ alusel kolmepoolse lepingu nr 2022-0010

kaebaja lapse lastehoiuteenuse rahastamiseks. Vastavalt lepingu punktidele 2.2 ja 3.1.5

kohustus lapsevanem tasuma eralastehoiu teenuse eest sama summa, mis oleks tal tulnud

tasuda juhul, kui laps oleks käinud samal perioodil munitsipaallasteaias – 80 eurot kuus. Seda

summat ületava lastehoiu teenuse kulu kohustus vastavalt lepingu punktile 3.1.7 tasuma Rae

vald. Rae vald on kohustuse täitnud. Leping ei näinud ette toidukulude hüvitamist, vaid need

pidi lepingu järgi lapsevanem tasuma täies ulatuses. Kaebaja ise võttis selle kohustuse, seega

pole vastustaja kaebajale kahju tekitanud.

Kaebusest ei nähtu, et laps oleks käinud 01.2022–11.2022 MTÜ-s Laste Aeg ja MTÜ-s Väike

Päike Lasteklubi. Kaebaja on küll välja toonud, et alates 01.01.2023 muutus lastehoiu nimi

MTÜ Laste Aeg ning uueks nimeks sai Väike Päike Kesklinn OÜ, aga puuduvad tõendid

mittetulundusühingu muutumisest viidatud äriühinguks. Vastustaja sõlmis 27.01.2022 kaebaja

ja Väike Päike Kesklinn OÜ lastehoiuga kolmepoolse lepingu nr 2022-0010 kaebaja lapse

lastehoiuteenuse rahastamiseks, kuid kaebuse materjalidest ei nähtu, et väidetav söögiraha

ülekulu oleks tekkinud ajavahemikul 01.2022–11.2022 Väike Päike Kesklinn OÜ

lapsehoiuteenuse kasutamisel.

Lisaks on kaebaja enammakstud lapse toiduraha arvestamise aluseks võtnud toiduraha

päevatasu munitsipaallasteasutuses 2 eurot päevas. Munitsipaallasteasutuses ehk Rae valla

Peetri teeninduspiirkonna Aruheina lasteaias on toidupäeva maksumus alates 01.09.2022 2,50

eurot kõikides vanuserühmades. Seega pole kahjunõue ka arvestuslikult põhjendatud.

4)

Ehkki kaebaja on kohtule saadetud kaebusele lisanud 2022. a ja 2023.a

tuludeklaratsioonid, pole kaebaja välja toonud, millise arvutuskäigu alusel kujuneb tema poolt

nõutav tulumaksu tagastuse saamata jäämise eest nõutav kahjuhüvitis 320 eurot. Kui kaebajal

on õigus lasteaia kohatasu maksustatavast tulust maha arvata, tuleb tal tõendada, et 2022. ja

2023. a maksustamisperioodil oleks nimetatud 1200 euro sisse mahtunud ka lasteaia kohatasu

ning tal oleks tekkinud õigus tulumaksutagastusele vastustajalt tema poolt nõutavas summas.

5)

Kaebaja nõuab Rae vallalt viivise tasumist, kuid ei ole kaebuses märkinud, millises

summas ja millisel alusel ta vastustajalt viiviseid nõuab, mistõttu on esitatud nõue

põhjendamata. Kuna vastustaja ei tunnista kaebaja nõudeid, pole alust ka viiviste nõude

rahuldamiseks.

6)

Vastustaja on asendanud lapsevanema nõusolekul munitsipaallasteaia koha

lapsehoiuteenusega ning leppinud kaebajaga kokku kogu teenuse vallapoolse rahastuse osas.

Toidukulude hüvitamine jäi lepinguga kaebaja kanda ja leping ei näinud ette ka lapse

eralastehoiu huvitegevuste hüvitamist valla poolt. Seega pole vastustaja kaebaja õigusi

rikkunud ega õigusvastaselt toiminud ning kahju hüvitamise eeldused pole täidetud, mistõttu

tuleb kaebus jätta tervikuna rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on

avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib

3(9)

3-24-3361

nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole

võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või

taastamisega. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et kui seadusega pole sätestatud teisiti

ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu

teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju

hüvitamise sätteid. RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas.

4. Seega peavad kahju hüvitamiseks olema täidetud järgmised eeldused: 1)

kannatanu õiguste rikkumise tagajärjel temale kahju tekkimine; 2) avaliku võimu

kandja õigusvastane tegevus või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 3) põhjuslik

seos kahju ja õigusvastase teo vahel; 4) kahju hüvitamise hõlmatus rikutud normi

kaitse-eesmärgiga (võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 2) ning esineda ei tohi aluseid

vastutuse piiramiseks (RVastS § 13 lg-d 1, 3 ja 5). Varaline kahju on eelkõige otsene

varaline kahju ja saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 2). Otsene varaline kahju hõlmab

muu hulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavat mõistlikku kulu

(VÕS § 128 lg 3). Kulud peavad olema eelkõige vajalikud ja mõistliku suurusega.

5. KELS § 10 lg 1 sätestab, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil

kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna

territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia

teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha

võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. Selline

kohustus on olemuslikus osas vastaval kujul kehtinud alates 01.07.2002, s.o rohkem

kui 20 aastat. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või

linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega.

6. Praegusel juhul ei ole sisulist vaidlust järgmiste asjaolude üle. Kaebaja on

esitanud Rae vallale 24.11.2021 munitsipaallasteaia koha taotluse sooviga saada

lasteaiakoht oma lapsele alates 03.01.2022 Lagedi teeninduspiirkonna Lagedi Kooli

lasteaeda. Laps hakkas erahoius käima 17.01.2022 ja käis seal kuni 20.08.2023, kuna

ta sai koha teeninduspiirkonna munitsipaallasteaeda ja hakkas seal käima alates

01.09.2023.

7. Seega ei ole vaidlust, et käesolevas asjas kahjunõude ajavahemiku alguseks, s.o

17.01.2022 seisuga ei olnud kaebaja laps lasteaiakohta saanud. Tuleb siiski arvestada,

et lasteaiakoha andmise korraldamiseks peab ka kohalikule omavalitsusele jääma

mõistlik ajavaru. Tallinna Ringkonnakohus on korduvalt selgitanud, et arvestades

lasteaiakohtade hulga kohati keerukat prognoosimist ja kohtade arvu suurendamiseks

kuluvat aega, võib üldjuhul mõistlik tähtaeg arvates vanema poolt nõuetekohase

taotluse esitamisest kuni menetluse lõppemiseni ning lapsele lasteaiakoha

võimaldamiseni olla umbes kaks kuud (nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.11.2014 otsus

asjas nr 3-13-1457; 14.11.2014 otsus asjas nr 3-13-932; 30.12.2014 otsus asjas nr 3-

12-2314; 24.04.2015 otsus asjas nr 3-13-1859). Praegusel juhul esitas kaebaja taotluse

lapsele lasteaiakoha saamiseks 24.11.2021, soovides kohta alates 03.01.2022. Nagu

viidatud ringkonnakohtu praktikast tuleneb, on lasteaiakoha andmise korraldamiseks

mõistlikuks ajavaruks ligikaudu kaks kuud. Põhjendatud juhul võib koha andmiseks

mõistlik aeg olla ka lühem, küll aga peaks koha taotleja kohalikku omavalitsust sel

juhul teavitama, et ta vajab kohta tavapärasest kiiremini või eriti kiiresti. Sellist asjaolu

kohtuasja materjalidest praegusel juhul ei nähtu. Kohtu hinnangul tuleb ka praegusel

juhul pidada kaht kuud, arvates vanema poolt lasteaiakoha taotluse esitamisest,

mõistlikuks menetlustähtajaks, mille jooksul lasteaiakoht korraldada. Seega ei olnud

4(9)

3-24-3361

vastustaja õigusvastases viivituses enne taotluse saamisest kahe kuu möödumist, kuid

oli seda alates 24.01.2022.

8. Asjaolu, et kaebaja võttis lepinguga kohustuse tasuda kolmanda isiku poolt

osutatud lapsehoiuteenuse kasutamise puhul toiduraha ja kohatasu, ei tähenda seda, et

lepingu sõlmimise tõttu polegi vastustaja kaebajale kahju tekitanud või et kaebaja

oleks loobunud enda võrdväärsest kohtlemisest nende lapsevanematega, kellele

vastustaja tagas lasteaiakoha. Praeguse kohtuasja asjaoludest ilmneb, et kaebajal oli

soov panna laps munitsipaallasteaeda ja ta esitas vastava taotluse. Lastehoiulepingu

sõlmimine ei olnud seega kaebaja vabatahtlik valik. Ka juhul, kui kaebaja oleks

erahoiu koha otsimata jätnud, ei oleks vastustajal olnud talle pakkuda kohta

munitsipaallasteaias.

9. Kuigi KELS § 10 lg 1 teine lause lubab omavalitsusüksusel vanema nõusolekul

asendada pooleteist- kuni kolmeaastase lapse koha lasteasutuses lapsehoiuteenusega,

on Riigikohus selgitanud, et see eeldab vanema vabatahtlikku loobumist oma õigusest

saada lasteaiakoht, kusjuures omavalitsusüksus peab loobumise vabatahtlikkust ja

sellega seotud õiguslikke tagajärgi lapsevanemale selgitama ega tohi jätta muljet, et

omavalitsusüksusel on õigus keelduda KELS § 10 lg 1 esimeses lauses sätestatud

kohustuse täitmisest (Riigikohtu 06.02.2023 otsus nr 5-22-10, p 35). Praeguse

kohtuasja asjaolud annavad aluse eeldada, et kaebaja oli sunnitud sõlmima lepingu

erahoiuga, kuna vastustaja ei täitnud oma kohustust täitmata ega võimaldanud kaebaja

lapsele lasteaiakohta mõistliku aja jooksul.

10. Kuna vastustaja jättis KELS § 10 lg-ga 1 vastuolus kaebaja lapsele koha

lasteasutuses pakkumata, sh puudus ka kaebaja vabatahtlik nõusolek hoiukoha

saamiseks, on täidetud RVastS § 7 lg 1 esmane tingimus kahju hüvitamiseks ehk

vastustaja õigusvastane tegevus alates 24.01.2022.

11. Kahju hüvitamise korral tuleb kaebaja panna olukorda, kus ta oleks olnud siis,

kui vastustaja ei oleks kohustust rikkunud. Selliseks olukorraks on see, kui vastustaja

oleks kaebaja lapsele pakkunud lasteaiakohta hiljemalt alates 24.01.2022. Seega tuleb

vastustajal hüvitada kahju, mis on tekkinud seetõttu, et kaebaja laps ei saanud

kõnealusel perioodil käia teeninduspiirkonnajärgses lasteasutuses.

12. Esmalt toob kaebaja välja, et talle tekkisid erahoiuteenuse tõttu lisakulud, kuna

ta on maksnud toiduraha 452,50 eurot rohkem, kui tulnuks tasuda munitsipaallasteaias.

Kaebaja kahjuarvestus lähtub perioodist 17.01.2022–20.08.2023, sh 2022. a jaanuaris

kolm päeva. Vastustaja on leidnud, et kuivõrd kaebaja laps oleks võinud kaebaja

nõusolekul asuda lasteaeda ka väljaspool toonast Lagedi teeninduspiirkonda, näiteks

toonases Peetri teeninduspiirkonnas asuvasse Aruheina lasteaeda, kus toidupäeva

maksumus alates 01.09.2022 oli 2,50 eurot, pole kahjunõue arvestuslikult põhjendatud

(kaebaja on enda kahjuarvestuse puhul aluseks võtnud toidupäeva maksumuse Lagedi

lasteaias suuruses 2 eurot päevas).

12.1.

Arvestades, et kaebaja taotles lasteaiakohta Lagedi teeninduspiirkonda, ei puutu

kohtu hinnangul asjasse ega muuda kaebaja kahjuarvestust põhjendamatuks Peetri

teeninduspiirkonna munitsipaallasteasutuse toidupäeva maksumus. Ei nähtu, et

kaebajale oleks pakutud või ta oleks nõustunud lasteaiakoha saamisega Peetri

teeninduspiirkonda. Kuna vastustaja ei ole muid andmeid esitanud, lähtub kohus

enammakstud söögiraha tõttu kaebajale tekkinud kahju puhul kaebaja esitatud

kahjuarvestuses kajastatud ja Lagedi lasteaia direktori 14.03.2022 käskkirjast

nähtuvast toidupäeva maksumusest 2 eurot päevas.

5(9)

3-24-3361

12.2.

Kaebaja on kahjuarvestuse kohaselt eralasteasutuses tasunud toiduraha kokku

922,50 eurot (235 päeva eest, sh on 2022. a jaanuaris toidupäevade arvuks 3, mis tuleb

ka 2022. a jaanuaris vastustaja õigusvastases viivituses oldud perioodi pikkust

arvestades täies ulatuses arvesse võtta). Munitsipaallasteaias kuulunuks 235 päeva eest

toidurahana tasumisele 470 eurot. Seega on kaebaja tasunud söögirahana 452,50 eurot

rohkem,

kui ta oleks tasunud juhul, kui tema laps saanuks käia

teeninduspiirkonnajärgses lasteasutuses.

12.3.

Vastustaja on kaebusele vastates märkinud, et kaebusest ei nähtu, et laps oleks

käinud 01.2022–11.2022 MTÜ-s Laste Aeg ja MTÜ-s Väike Päike Lasteklubi, kuna

puuduvad tõendid MTÜ muutumisest Väike Päike Kesklinn OÜ-ks. Vastustaja viitab,

et tema sõlmis lepingu Väike Päike Kesklinn OÜ lastehoiuga ning kaebuse

materjalidest ei nähtu, et väidetav söögiraha ülekulu oleks tekkinud ajavahemikul

01.2022–11.2022 Väike Päike Kesklinn OÜ lapsehoiuteenuse kasutamisel. Kohtu

hinnangul ei oma vastustaja tõstatatud küsimus nime ja/või vormivahetuse

tõendatusest asja lahendamisel tähtsust. Kaebaja esitatud arvetelt nähtub, et sama

ühing on esitanud talle arveid nii lapsehoiuteenuse kui ka toiduraha eest (kuni 11.2022

MTÜ Väike Päike Lasteklubi; alates 12.2023 Väike Päike Kesklinn OÜ). Seega ei saa

olla mõistlikku vaidlust, et toiduraha eest tasumine on toimunud seoses

lapsehoiuteenuse osutamisega.

13. Teiseks peab kaebaja enda kahjuks seda, et ta ei saanud tasutud kohatasu pealt

tagasi tulumaksu (kahjuarvestuse tabeli järgi 16 eurot kuu kohta, kokku kõnealusel

perioodil seega 320 eurot).

13.1.

Koolituskuludelt (sh kohaliku omavalitsuse haridusasutuses või Eesti Hariduse

Infosüsteemis registreeritud erakoolis õppimise eest) on lapsevanemal õigus oma

maksustatavast tulust maha arvata õppimise eest tasutud dokumentaalsed kulud

(tulumaksuseaduse (TuMS) § 26 lg 1 ja 2). Lapsehoiuteenuse osutaja puhul, kes ei

tegutse koolieelse õppekava alusel, ei ole võimalik saada tulumaksutagastust. Kuna

munitsipaallasteaed on haridusasutus, oleks kaebajal seega olnud võimalik igakuine

kohatasu tuludeklaratsioonil maha arvata ja selle arvelt tulumaks tagasi saada (TuMS §

26). Kuna erahoiu korral ei ole tegemist koolituskuluga, ei olnud kaebajal võimalik

seda tuludeklaratsioonis maha arvata. Tulumaksutagastuse arvestuses tuleb arvestada

kaebaja maksustamisperioodi maksustatava tuluga ja kohatasuga, mida laste eest oleks

makstud, kui lapsed oleksid käinud erahoiu asemel munitsipaallasteaias.

Tulumaksutagastuse arvestuses saab arvestada üksnes kohatasusid, mida kaebaja oleks

maksnud olukorras, kus tema lapsele oleks tagatud koht munitsipaallasteaias ja millelt

kaebaja oleks seega saanud tulumaksutagastuse.

13.2.

Kui vastustaja oleks täitnud oma KELS § 10 lg-st 1 tuleneva kohustuse ning

kaebaja laps oleks saanud käia munitsipaallasteaias, oleks kaebaja tasunud kohatasu

kokku 1540,65 eurot (2022. a-l 900,65 eurot, arvestades 2022. a jaanuari kui

lasteasutusse astumise esimese kuu osas kohatasu proportsionaalselt kalendripäevade

järgi alates 24.01.2022, ning 2023. a-l 640 eurot). Sellest tulenevalt oleks tal juhul, kui

muud TuMS tingimused oleksid täidetud, olnud õigus ka tulumaksutagastustele

koolituskuludelt.

13.3.

Tulumaksutagastuse võimalikkus sõltub nii sellest, kas inimene on vastaval

perioodil saanud maksustatavat tulu, kui ka sellest, kas tulust tehtavate mahaarvamiste

piirmäär on ületatud või mitte. TuMS § 282 lg 1 (vaidlusalusel perioodil kehtinud

sõnastuses) kohaselt võis TuMS §-des 25-27 sätestatud mahaarvamisi

6(9)

3-24-3361

maksustamisperioodil teha kokku kuni 1200 eurot maksumaksja kohta, kuid mitte

rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi Eestis

maksustatavast tulust, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised.

Sealhulgas võis 2022. ja 2023. a-l eluasemelaenu intresse tulust maha arvata kuni 300

eurot.

13.4.

Kaebaja esitatud tõenditest nähtub, et tema maksustavata tulu suurus 2022. a-l

ning muude mahaarvamiste puudumine oleks tal võimaldanud tulust 900,65 eurot

koolituskulusid maha arvata ja nende arvelt 180,13 eurot tulumaksutagastust saada.

2023. a osas nähtub kaebaja esitatud väljavõttelt, et ta on maksustamisperioodil

tasunud eluasemelaenu intresse, mida on 300 euro ulatuses arvesse võetud, lisaks

sellele koolituskulusid 387,38 eurot. Seega oleks kaebaja vastaval

maksustamisperioodil saanud tulust koolituskuludena täiendavalt maha arvata veel

kuni 512,62 eurot (1200 – 300 – 387,38=512,62). Sellest tulenevalt oleks kaebaja

saanud lapse koolituskulude eest 2023. a-l täiendavat tulumaksutagastust 102,52 eurot,

mitte 128 eurot, mis on kajastatud kahjuarvestuse tabelis. Seega tuleb vastustajal

hüvitada kaebajale saamata jäänud tulumaksutagastus, mis kokku on 282,65 eurot.

14. Eelnevat kokku võttes on kaebaja lapse erahoius käimise tõttu perioodil 2022. a

jaanuar kuni 2023. a august munitsipaallasteaiaga võrreldes tasunud toiduraha 452,50

eurot rohkem, kui ta oleks tasunud valla lasteaias, ega ole saanud koolituskuludelt

tulumaksutagastust 282,65 euro ulatuses, mida ta oleks saanud lapse käimisel valla

lasteaias. Seega on kaebajale tekitatud kahju suuruseks kokku 735,15 eurot.

15. Sellist kahju ei oleks kaebajale tekkinud, kui vastustaja oleks taganud kaebaja

lapsele taotluses soovitud ajal koha teeninduspiirkonna lasteasutuses. Seega on

vastustaja õigusvastase tegevuse ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos.

16. RVastS § 13 lg-te 1 ja 3 koosmõjus tuleb hüvitise suuruse määramisel

arvestada vastutust piiravate asjaoludega, nt kahju tekkimise ettenägematus;

objektiivsed takistused kahju ärahoidmisel; õiguste rikkumise raskus; eraõiguses

sätestatud piirangud seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muud asjaolud,

millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Avaliku võimu

kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju

tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust

täielikult järgides.

17. Kohtu hinnangul selliseid asjaolusid ei esine. Kujunenud lasteaiakohtade alases

kohtupraktikas mõistetakse lapsevanematele tekitatud varaline kahju, s.o rohkem

kantud kulutused reeglina välja terves ulatuses. Kaebaja seisukohalt vaadatuna oli

vastustaja kohustus täitmata ja lasteasutuse koht saamata. Vastustajale pidi juba

avalduse vastuvõtmisel olema selge, et lasteaiakohtade nappuse tõttu võib juhtuda, et

vastustaja ei täida kaebaja ees KELS § 10 lg-st 1 tulenevat kohustust. Kui vastustajal

kohta pakkuda polnud, pidi talle olema ettenähtav, et tema tegevusetuse tõttu tekib

lapsevanemale kahju ning vastustaja võib olla kohustatud hüvitama kohustuse

rikkumise tõttu tekkinud kahju. Samuti puuduvad objektiivsed takistused oma

kohustuste täitmisel, mida vastustaja ei ole saanud ise mõjutada. Puudub mõistlik

põhjus ja ka seadusest tulenev alus, et lasteasutuse koha andmata jäämisest tuleneva

riski ja tagajärje peaks enda kandma võtma pere, lapsevanem või laps.

18. Kaebaja nõuab ka viivist seadusjärgses määras alates 17.11.2024. Kaebajale

lõppes kahju tekkimine alates septembrist 2023. a. Kahjunõue on viivisenõude

algusajaks muutunud kogu summas sissenõutavaks.

7(9)

3-24-3361

19. Avalik-õiguslikus suhtes on võimalik nõuda viivist RVastS § 7 lg 1 alusel

koostoimes VÕS §-ga 113 (RVastS § 7 lg-s 4 tehtud viite kaudu). Viivitusintressi

(viivise) näeb eraõiguslikes suhetes ette VÕS § 113, mille esimese lõike kohaselt võib

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi on üldiseks viivisemääraks sama seaduse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (Riigikohtu

27.11.2014 otsuse nr 3-3-1-66-14 p 19).

20. Kaebaja on viivise nõudmisel viidanud seadusjärgsele määrale, millest saab

järeldada, et ta on silmas pidanud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra.

Lähtudes VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära muutumisest, tuleb viivisenõuet

arvestada eraldi kolme perioodi kohta:

20.1.

17.11.2024 – 31.12.2024: kokku 45 päeva, mil VÕS § 94 kohane intressimäär

oli 4,25%1 ja viivisemäär kokku 12,25%;

20.2.

01.01.2025 – 30.06.2025: kokku 181 päeva, mil VÕS § 94 kohane intressimäär

oli 3,15%2 ja viivisemäär kokku 11,15%;

20.3.

01.07.2025 – 11.09.2025: kokku 73 päeva, mil VÕS § 94 kohane intressimäär

oli 2,15%3 ja viivisemäär kokku 10,15%.

21. Hüvitise suurust (735,15 eurot) arvestades on viivis perioodi 17.11.2024–

11.09.2025 eest kokku 66,64 eurot.4

22. Kaebaja on taotlenud viivist alates 17.11.2024, kuid ei ole täpsustanud

lõpukuupäeva. Sellest saab järeldada, et ta taotleb viivist ka edasiulatuvalt. HKMS §

167 lg 3 sätestab, et viivisenõude võib rahuldada nii, et viivis mõistetakse välja

protsendina põhinõude täitmisest. Sealjuures võib kohus vastustajale teha ettekirjutuse

väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks

(HKMS § 167 lg 1).

23. Kokkuvõttes mõistab kohus kaebajale kahjuna välja 735,15 eurot. Sellele

lisandub viivis 66,64 eurot (kuni kohtuotsuse avalikult teatavakstegemiseni tekkinud

viivis). Alates kohtuotsuse avalikule teatavakstegemisele järgnevast päevast kuni

põhinõude tasumiseni lisandub viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

24. Rahasumma väljamõistmist puudutavas osas tuleb kohtuotsus täita 30 päeva

jooksul otsuse jõustumisest arvates (HKMS § 168 lg 11). Vastustajal tuleb kuni

põhinõude täitmiseni arvestada ise viivist vastavalt VÕS §-s 113 sätestatule,

arvestades ka viivisemäära võimalikke muudatusi.

25. Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 23,20 eurot. Kohus rahuldas kaebuse

põhinõudes 735,15 eurot, sh viivisenõue ei mõjuta riigilõivu arvestust. Kohus rahuldas

põhinõude ca 95 % ulatuses, mistõttu tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista

riigilõiv 22,04 eurot HKMS § 108 lg 2 alusel. Menetlusosaliste muud menetluskulud

jäävad nende endi kanda.

1 Ametlikud Teadaanded

2 Ametlikud Teadaanded

3 Ametlikud Teadaanded

4 Viivise arvutamisel kasutatud rakendust veebilehel Viivisekalkulaator.

8(9)

3-24-3361

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)