2-23-107066/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ahti Kuuseväli

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

11.09.2025, Tallinna kohtumaja (Lubja tn 4, Tallinn)

Tsiviilasja number

2-23-107066

Hagi ese

Mõista OÜ-lt Hronos välja OÜ MERKOLEK kasuks 12 000

eurot

Tsiviilasja hind

12 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Osaühing MERKOLEK (registrikood 10010531),

lepinguline esindaja Marge Juur

Kostja Hronos OÜ (registrikood 14731115), lepinguline esindaja

Kaili-Helena Bull, seaduslik esindaja X

Viimase kohtuistungi aeg

29. august 2025. a.

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda1.

Edasikaebamise kord

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 632 lg 1 kohaselt võib kohtuotsusele esitada

apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei

taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue

1. Hageja esitas 16.02.2023 maksekäsu kiirmenetluses avalduse 8000 euro saamiseks. Kostja

vastuväite tõttu anti asja menetlemine 13.03.2023 määrusega üle hagimenetlusse Harju

Maakohtule. Kohtu nõudel esitas hageja hagiavalduse 31.03.2023, milles palus kostjalt välja

mõista 12 000 eurot. Seega hageja nõue on 4000 euro ulatuses esitatud esmakordselt kohtus

menetlemiseks 31.03.2023 ning 8000 euro ulatuses 16.02.2023.

1 Harju Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul

kohtuotsuse jõustumisest.

2-23-107066

2. Hagi kohaselt sõlmisid 05.03.2020 hageja tellijana ja kostja töövõtjana ehituse töövõtulepingu nr

L03-03-20/MH, mille objektiks oli „OÜ Merkolek Lao- ja Büroohoone“ projekteerimis- ja

ehitustööd Tähesaju tee 23A, Tallinn, kogumaksumusega 1 342 560 eurot. Lepingu alusel teostas

hageja kostjale 06.03.2022 ettemaksu summas 12 000 eurot. Lepingu p 5.2 kohaselt pidid tööd

valmis olema 40 nädala jooksul ettemaksu laekumisest, s.o hiljemalt 12.12.2020. Lepingu p 5.4

tulenes kostja kohustus tööd hagejale üle anda. Tööde tegemisega viivitamise tõttu taganes hageja

2021. aastal kaudse tahteavaldusega lepingust. Kirjalikku taganemisavaldust hageja ei teinud aga

andis kostjale käitumisega mõista, et ta ei soovi lepingu pikenemist ja teavitas, et tellib töö mujalt.

Kuna kostja hageja 08.03.2022 esitatud ettemaksu tagastamise nõudele vastuväiteid ei esitanud,

järeldab hageja, et kostja aktsepteeris võlasuhte lõppemist (dtl 272 p 2.7).

Kostja vastus hagile

3. Kostja vaidleb hagile vastu põhjusel, et ta on ettemaksu väärtuses töid teinud ja hagejale üle

andnud. 31.03.2020 esitas kostja hagejale kooskõlastamiseks eelprojekti koos arhitektuurse

lahendusega, mille hageja seaduslik esindaja kinnitas digitaalselt 01.04.2020. Kostja koostatud

eelprojekti koos lisadega alusel algatati Tallinna Linnaplaneerimisameti poolt ehitusloa taotluse

protsess (dtl 335 p V ja dtl 337 p VIII).

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohtu hinnangul tuleb hagi aluseks olevatel asjaoludel hageja nõuet hinnata üksnes tagasitäitmise

võlasuhte, s.o võlaõigusseaduse (VÕS) § 189 lg 1 alusel, mis sätestab, et lepingust taganemise

korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud

viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused

peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut.

5. Seega on hageja nõude rahuldamise eelduseks see, et hageja on lepingust kehtivalt taganenud, ta

on enne taganemist teinud lepingu alusel kostjale soorituse ning on valmis hüvitama kosjale

lepingu alusel saadu väärtuse.

6. Pooltel puudub vaidlus järgmiste vaidluse lahendamise seisukohast oluliste asjaolude üle:

6.1. 05.03.2020 sõlmisid hageja tellijana ja kostja töövõtjana ehituse töövõtulepingu nr L03-03-

20/MH, mille objektiks oli „OÜ Merkolek Lao- ja Büroohoone“ projekteerimis- ja ehitustööd

Tähesaju tee 23A, Tallinn, kogumaksumusega 1 342 560 eurot.

6.2. Lepingu alusel teostas hageja kostjale 06.03.2022 ettemaksu summas 12 000 eurot.

6.3. Tööd pidid lepingu kohaselt olema valmis hiljemalt 12.12.2020.

6.4. Kostja ei ole kõiki töid valmis teinud – kostja ei saanud ehitist valmis ega ole asunud ehitist

isegi püstitama.

7. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on lepingust kehtivalt taganenud ning kas kostja poolt

teostatud tööde väärtus on vähemalt võrdne ettemaksuga.

8. Hageja on 13.06.2025 kohtuistungil (dtl 405, ajamärge 00:13:48) selgitanud, et tegi

taganemisavalduse 2021. aasta jaanuaris kostjale suuliselt. Kostja on samal istungil sellisele

hageja väitele vastu vaielnud (dtl 405, ajamärge 00:28:28).

9. Hageja ei ole esitanud lepingust taganemise avalduse tegemise tõendamiseks ühtegi tõendit.

Kohus ei ole hageja tähelepanu sellele eraldi juhtinud. Hagimenetlus on võistlev menetlus, kus

pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2). Ühestki seaduse sättest ei tulene kohtule kohustust

hagimenetluses teha pooltele ettepanekuid tõendite esitamiseks. Riigikohus on korduvalt leidnud,

et juhul, kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle ning sellega nõustub ka kohus, siis ei ole

kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses tõendamiskoormise jaotust (st TsMS § 230 lg-s 1

2-23-107066

nimetatud reeglit) ega seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks2. Pooled on

läbivalt olnud üksmeelel selles, et tegemist on töövõtu õigussuhtel põhineva vaidlusega. Kohus on

pooltega kohalduvat õigust arutanud ka esimesel istungil (dtl 405, ajamärked 00:09:25 ja

00:13:48). Seega oli hagejale teada juba hagi esitamisel, et tema nõude edukus sõltub taganemise

kehtivusest ning et kui kostja taganemise kehtivusele vastu vaidleb, tuleb hagejal taganemise

aluseks olevaid asjaolusid tõendada. Seda, et hageja sai aru, et tal tuli tõendada lepingust

taganemise asjaolusid ning et hagejal oli selle tõendamisega raskusi, nähtub ka hageja

kohtukõnest, kus hageja esitab alternatiivse õigusliku käsitluse puhuks, kui kohus peaks leidma, et

hageja taganemine ei ole tõendatud (dtl 445 viimane lõik).

10. Kokkuvõttes leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et hageja ei ole lepingust

taganenud. Täitmata on taganemise formaalne eeldus – taganemisavalduse tegemine kostjale.

Seetõttu ei ole saanud ka hagejal tekkida kostja vastu lepingu alusel saadu tagastamise nõuet.

11. Juhindudes TsMS § 238 lg-st 5 jätab kohus kõik esitatud tõendid asja lahendamisel arvestamata.

Arvestades poolte poolt vaidlustamata asjaolusid ning seda, et hageja ei ole taganemisavalduse

tegemise tõendamiseks ühtegi tõendit esitanud, saab kohus lahendada hageja nõude poolte poolt

avaldatu alusel, tõendeid hindamata. Kõik kohtule esitatud tõendid on eeltoodu tõttu asjakohatud,

kuna menetluses ei vaja tõendamist see, milline oli kostja soorituse väärtus, mille kostja oli

töövõtulepingu alusel teinud ja hageja kasutusse andnud.

12. Kuigi maakohtu otsuses ei tule vastata poolte õiguslikele väidetele (TsMS § 442 lg 8), siis selguse

huvides märgib kohus, et ei nõustu hageja väitega, et lepingu poolte kokkuleppel lõpetamise korral

on hagejal õigus nõuda kostjalt ettemaksu tagastamist alusetu rikastumise sätete alusel.

13. Esiteks ei ole menetluses leidnud tõendamist, et töövõtuleping oleks lõpetatud poolte kokkuleppel.

Pooled on üksmeelel selles, et otseseid tahteavaldusi lepingu lõpetamiseks kumbki pooltest teinud

ei ole. Hageja on leidnud, et kaudsete tahteavaldustega on leping poolte kokkuleppel lõpetatud

08.03.2022 (dtl 272 p 2.8). Kostja on aga leidnud, et pooled on kaudsete tahteavaldustega lepingu

lõpetanud jaanuaris 2021 (dtl 443 ajamärge 00:14:29 ja dtl 444 ajamärge 00:18:15). Neile kostja

väidetele on hageja ühemõtteliselt vastu vaielnud (dtl 444 ajamärked 00:16:41 ja 00:19:38). Neist

tahteavaldustest, millele kumbki pool on tuginenud ei saa järeldada poolte soovi leppida kokku

lepingu lõpetamises. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 3 sätestab, et kaudne on

tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Ükski

poolte kaudne tahteavaldus, millele on menetluses tuginetud ei ole seostatav tahteavalduse tegija

sooviga, et tahteavaldus tooks kaasa mingi konkreetse õigusliku tagajärje.

14. Teiseks, isegi kui pooled oleksid lepingu lõpetamises kokku leppinud, saaks hagejal olla

ettemaksu tagastamise nõue vaid siis, kui selline kohustus oleks tulnud lõpetamise kokkuleppest.

Pooled ei ole menetluses tuginenud ühelegi konkreetsele lepingu lõpetamise tingimusele, milles

pooled oleksid kaudsete tahteavaldustega kokku leppinud. Seetõttu ei saaks olla hagejal raha

tagamistamise nõuet, kui poolte osundatud kaudset tahteavaldused sisaldaksid lihtsalt soovi

lepingu täitmisest tulevikus hoiduda. Kuna ettemaks ei ole saadud alusetult, vaid poolte vahelise

lepingu alusel ja kui lepingu lõpetamise kokkuleppes puudub ettemaksu tagastamise tingimus, siis

ei ole ka raha saamise alus ära langenud VÕS § 1028 tähenduses.

Menetluskulude jaotus

15. Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb jätta kõik menetluskulud hageja kanda. TsMS § 162 lg 1

sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

16. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid.

2 Näiteks RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-41-15 p 19

2-23-107066

17. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra,

määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast

kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ahti Kuuseväli

Kohtunik