3-25-2492/17 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-25-2492

Otsuse kuupäev

11. september 2025

Kohtunik

Kadri Palm

Haldusasi

PETTAN OÜ kaebus Rakvere Linnavalitsuse 6. juuni 2025. a

otsuse ja 9. juuni 2025. a korralduse nr 397 ning riigihangete

vaidlustuskomisjoni 17. juuli 2025. a otsuse nr 152-25/293957

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – PETTAN OÜ, esindaja vandeadvokaat Hillar Villers

Vastustaja – Rakvere linn, esindajad vandeadvokaadid Kadri

Härginen ja Mario Sõrm

Kolmas isik – OÜ RASATO

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta PETTAN OÜ kaebus rahuldamata.

2. Mõista PETTAN OÜ-lt Rakvere linna kasuks välja menetluskulud 2966,70 eurot.

Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22. septembril 2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada

vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rakvere Linnavalitsus (hankija) avaldas 17. aprillil 2025 riigihangete registris (RHR)

avatud hankemenetlusega läbiviidava riigihanke „Väljakute, parklate, bussipeatuste ja

kõnniteede talihooldustööd ja aastaringne puhastus“ (viitenumber 293957) (edaspidi

riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi

RHAD) (digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl) 18-22).

3-25-2492

2. Hankija jättis 6. juuni 2025. a otsusega PETTAN OÜ kvalifitseerimata (dtl 56) ja tunnistas

9. juuni 2025. a korraldusega nr 397 edukaks OÜ RASATO pakkumuse (dtl 87-88).

3. Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) laekus 17. juunil 2025 PETTAN OÜ (edaspidi

ka vaidlustaja) vaidlustus hankija otsustele jätta vaidlustaja kvalifitseerimata ja tunnistada

edukaks OÜ RASATO (edaspidi ka kolmas isik) pakkumus (dtl 135-138).

4. VAKO jättis 17. juuli 2025. a otsusega (vaidlustusasi nr 152-25/293957) PETTAN OÜ

vaidlustuse rahuldamata (dtl 225-234).

5. PETTAN OÜ esitas 28. juulil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada

VAKO 17. juuli 2025. a otsuse nr 152-25/293957 ning tühistada riigihanke viitenumbriga

293957 raames tehtud Rakvere Linnavalitsuse otsus (RHR-s koostatud 6. juunil 2025),

millega jäeti kaebaja riigihankes kvalifitseerimata ja 9. juuni 2025. a korraldus nr 397,

millisega tunnistati riigihankes edukaks kolmanda isiku OÜ RASATO pakkumus (dtl 2-7).

6. Tartu Halduskohus võttis 30. juuli 2025. a määrusega kaebuse menetlusse ja kohustas

Rakvere linna kaebusele vastama ning edastama kolmanda isiku pakkumus (dtl 124-126).

Samuti andis kohus kolmandale isikule võimaluse kaebusele vastuse esitamiseks.

7. VAKO esitas 30. juulil 2025 vaidlustusmenetluse toimiku (dtl 134-234).

8. Vastustaja esitas 5. augustil 2025 vastuse kaebusele (dtl 297-304).

9. Tartu Halduskohus otsustas 25. augusti 2025. a määrusega muuta Tartu Halduskohtu 30.

juuli 2025. a määrust ja jätta tõendina kogumata kolmanda isiku pakkumus ning tagastada see

dokumendi esitajale (dtl 340-342). Sama määrusega otsustas kohus asja läbivaatamise

kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide ja

vastuväidete esitamiseks.

10. Rakvere linn esitas 27. augustil 2025 menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid

(dtl 344-349), millele kaebaja esitas 4. septembril 2025 vastuväited (dtl 358-359). Rakvere

linn esitas 10. septembril 2025 kohtu nõudel täiendavad selgitused ja tõendi menetluskulude

kohta (dtl 363-366).

11. Kaebaja esitas 29. augustil 2025 menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid (dtl

351-356).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

12. Kaebaja taotleb Rakvere Linnavalitsuse 6. juuni 2025. a otsuse ja 9. juuni 2025. a

korralduse nr 397 ning VAKO 17. juuli 2025. a otsuse nr 152-25/293957 tühistamist,

põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.

12.1. Kaebaja on pakkumuse esitamisega kinnitanud tehnilise võimekuse olemasolu. Hanke

tingimusest ei selgu, millal peab hankes osalev isik tõendid esitama. Riigihangete seaduse

(RHS) § 98 lg 4 sätestab, et kui pakkuja või taotleja ei esita hankija antud tähtajaks

kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalikke dokumente või esitatud dokumentide sisu kohta

selgitust või selgitamist võimaldavaid andmeid või dokumente ja need andmed või

3-25-2492

dokumendid ei ole hankijale andmekogus olevate avalike andmete põhjal tasuta

kättesaadavad, jätab hankija pakkuja või taotleja kvalifitseerimata. RHS § 104 lg 9 sätestab, et

kui pakkuja või taotleja ei esita hankija nõudmisel hankija antud vähemalt viie tööpäeva

pikkuse tähtaja jooksul kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimiseks või kvalifikatsiooni

tõendamiseks vajalikke dokumente ja need andmed või dokumendid ei ole hankijale

andmekogus olevate avalike andmete põhjal tasuta kättesaadavad, kõrvaldab hankija pakkuja

või taotleja riigihankest või jätab ta kvalifitseerimata. Vastustaja on hankes küsinud kaebaja

kvalifitseerimistingimustele vastavuse osas tõendeid täiendavalt pärast pakkumuste esitamise

tähtpäeva kooskõlas RHS § 98 lg-s 4 ja § 104 lg-s 9 sätestatuga.

12.2. Kaebaja on esitanud vastustaja poolt nõutud andmed/dokumendid (sh tehnilised passid

ja kasutusõiguse osas kinnituskirjad) seitsme (hankes minimaalne nõue oli viis) masina kohta,

millised kõik vastavad kehtestatud nõuetele nii parameetrite kui ka omandi/kasutusõiguse

osas. Nimetatud põhjendustel (s.o omandi/kasutusõiguse puudumine) ei ole ka kaebaja jäetud

hankes kvalifitseerimata.

12.3. Vastustaja seisukoht kaebaja kvalifitseerimata jätmise põhjendusena (esitatud

kinnituskirjad ei ole objektiivselt kontrollitavad, et need on varasemad kui pakkumuse

esitamise tähtaeg) on täielikult meelevaldne ja põhjendamatu.

12.4. Tulenevalt VAKO praktikast (nt VAKO 4. jaanuari 2023. a otsus vaidlustusasjas 159-

22/253354) kontrollib VAKO hankija otsuse õiguspärasust selle tegemise aja seisuga.

Kaebaja hankes kvalifitseerimata jätmise otsus on RHR-is koostatud 6. juunil 2025. a ja selle

koostamise ajaks oli igal juhul kaebaja poolt tõendatud tingimusele vastavus (sh kolmandate

isikute kinnituskirjadega, milliste kohaselt oli kaebajal kolmandate isikute masinate

kasutusõigus) vähemalt viie masina osas.

12.5. Samuti on kaebaja poolt esitatud kinnituskirjad (Ida-Haljastus OÜ, Silvous Puhastus OÜ

ja Tukkija Investment OÜ) objektiivselt kontrollitavad ainuüksi päringutega kinnituskirjad

väljastanud isikutele.

12.6. Ka kohtupraktika (nt Tallinna Ringkonnakohtu 6. detsembri 2024. a otsus nr 3-24-

2428/17, p 11.2.) kohaselt RHS § 98 lõigete 4 ja 4¹ koosmõjust tuleneb, et kui

kvalifitseerimist puudutava otsuse tegemise ajal on vajalik dokument hankijal olemas, peab ta

seda arvesse võtma.

12.7. Kaebaja ei nõustu VAKO otsuse p-s 8.1. toodud käsitlusega ja põhjendustega.

Tingimuse kirjeldusest ei selgu, millal peab hankes osalev isik esitama tõendid. Hankepassi

vorm on hankes ette antud. Tingimuse alajaotuses „Ettevõtjalt oodatavad vastused“ ei olnud

toodud nõuet esitada tõendid koos pakkumusega. Vastustaja on oodatavate vastuste osas

soovinud andmeid tehnilise töötaja osas, millised kaebaja ka esitas.

12.8. Samuti on kaebaja pakkumuse koosseisus esitatud vastavustingimustes kinnitanud, et

pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi RHAD-is esitatud tingimuste ülevõtmist ehk

kinnitanud tingimustele vastavate masinate ja seadmete olemasolu või nende

kasutusvõimalust.

12.9. Kaebaja jäeti hankes kvalifitseerimata mitte põhjendusel, et tõendid on esitamata vaid

põhjendusel, et esitatud kinnituskirjad ei ole objektiivselt kontrollitavad, et need on

varasemad kui pakkumuse esitamise tähtaeg.

12.10. Kaebaja ei nõustu VAKO otsuse p-s 8.2. toodud käsitlusega ja põhjendustega. VAKO

on jätnud tähelepanuta, et selles kaasuses oli hankepassis nõutud esialgselt andmeid ning

hilisemalt esitas hankija pakkujale nõude esitada tõend, kuid pakkuja ei esitanud nõutud

dokumenti (kinnituskiri) hankija nõutud tähtajaks (NB! mitte pakkumuse esitamise tähtajaks).

12.11. VAKO põhjendustest ei selgu, millised andmed jättis kaebaja esitamata.

12.12. Hankepass on vastustaja poolt hankes ette antud vormil ja ainult täidetakse pakkuja

poolt. Pakkuja (sh kaebaja) ei saa laiendada ega muuta ette antud vormi.

3-25-2492

12.13. VAKO on otsuse p-s 8.2.3. asunud seisukohale, et võrdse kohtlemise põhimõtet rikuks

ainuüksi see, kui mõnele pakkujale võiks jääda masinate ja seadmete kasutusõiguse

hankimiseks teistega võrreldes rohkem aega. Antud vaidluses on selline VAKO põhjendus

arusaamatu. Kaebajal olid kõik vajalikud tõendid (tehnilised passid, arve, kasutusõiguse

kinnituskirjad) olemas, kuid neid ei esitatud koos pakkumusega (vastavat sõnaselget nõuet ei

olnud ka hankes). Seega ei pidanud kaebaja midagi täiendavalt hankima.

12.14. Kaebaja ei nõustu VAKO otsuse p-s 8.3. toodud käsitlusega ja põhjendustega.

Hankepassis tingimuse alajaotuses „Ettevõtjalt oodatavad vastused“ ei olnudki võimalust (sh

ka nõuet) esitada andmed masinate ja seadmete kohta (puudusid vastavad read) ja seega ei

saanud ka kaebaja hankepassis esitada vastavaid andmeid. Kaebaja kinnitas tingimusele

vastavate masinate ja seadmete olemasolu/kasutusvõimalust pakkumuse esitamisega (kinnitus

vastavustingimustes). Samuti ei olnud hankepassis sätestatud tingmust, et tõendid tuleb

esitada koos pakkumusega. Seega on VAKO ebaõigesti asunud seisukohale, et esineb alus

kaebaja kvalifitseerimata jätmiseks üksnes hankepassi alusel RHS § 98 lg 4 ja § 104 lg 6

koosmõjus.

12.15. Kui esines alus kaebaja kvalifitseerimata jätmiseks põhjendusel, et koos pakkumusega

ei olnud tõendid esitatud, siis puuduks ka igasugune mõistlik vajadus ja põhjendus küsida

pakkujalt tõendeid.

12.16. VAKO otsuse p-s 8.3. põhjendusena toodud viide Riigikohtu 11. detsembri 2020. a

otsuses asjas nr 3-20-1198, p-s 26 sisalduvale on käesoleva vaidluse eseme suhtes arusaamatu

ja asjakohatu. Viidatud säte puudutab sisuliselt RHAD vaidlustamist, hankemenetluse liiki.

13. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu. Vastuses kaebusele märkis hankija järgmist.

13.1. Hankemenetluses oli seatud kõigest üks kvalifitseerimise tingimus pakkuja tehnilisele ja

kutsealasele pädevusele. Kõnealune tingimus oli seatud RHS § 101 lg 1 p 9 alusel, mis lubab

hankijal kvalifikatsiooni kontrollimiseks nõuda andmeid töövahendite, seadmete ja tehnilise

varustuse olemasolu kohta või vastavat kirjalikku kokkulepet hankelepingu täitmiseks

vajaliku tehnika omandamiseks või kasutusse võtmiseks. Viidatud tingimus ja selle

kontrollimise viis nähtub mh ka RHR-i hankepassi vormilt.

13.2. RHR-i pidaja on RHR-i inkorporeerinud hankepassi nii, et riigihangetes, milles

hankepassi kasutatakse, esitatakse kvalifitseerimise tingimused just seal ning kõik pakkujad

täidavad hankepassi vastavad väljad RHR-is. Hankepassi kasutamine oli hankijale käesolevas

riigihankes kohustuslik (vt RHS § 52 lg 1) ja hankepassi standardvormi on kehtestanud

Euroopa Komisjon rakendusmäärusega. Pakkuja kohustub hankepassi esitama standardvormil

(RHS § 104 lg 3).

13.3. RHS § 104 lg 2 p 2 kohaselt peab hankepass sisaldama pakkuja kinnitusi, et ta vastab

pakkuja kvalifitseerimiseks esitatud tingimustele ja hankija nõutud andmeid esitatud

tingimustele vastamise kohta. Nõutavateks andmeteks olid tõendid masinate ja seadmete

kasutamise võimaluste kohta.

13.4. Vaidlust ei saa olla selle üle, et selline nõue oli hankepassis seatud. Ka ei saaks kaebaja

sellise nõude üle vaielda, kuivõrd vaidlustamata RHAD on siduv. RHR-i teabevahetusest ei

nähtu, et ükski pakkuja oleks esitanud küsimusi selle kohta, kuidas tuleks kvalifitseerimise

tingimusele vastavust tõendada. Seega ei saanud kõnealusest tingimusest ja

dokumendinõudest arusaamine olla mõistlikule pakkujale kuidagi hoomamatu või

arusaamatu.

13.5. Nagu hankija märkis ka vaidlustusmenetluses esitatud vastuses ja nagu õigesti leidis ka

VAKO oma otsuse p-s 8.1.1, ei olnud hankija seadnud esitatavatele tõenditele nõudeid, kuid

see ei saa tähendada, et pakkujatel ei olnuks kohustust tõendeid esitada. Seega oli ka kaebajal

3-25-2492

igal juhul kohustus esitada tõendid sellises vormis, et hankija saaks nende alusel kontrollida,

kas kaebaja vastab kvalifitseerimise tingimusele.

13.6. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja koos pakkumusega mistahes asjasse puutuvat teavet,

rääkimata tõenditest, kvalifitseerimise tingimusele vastamise kohta ei esitanud. Kaebaja esitas

hankepassis üksnes teabe tehnilise töötaja kohta, kuid hankija polnud tehnilistele töötajatele

tingimusi seadnud. Kui kaebaja soovinuks esitada nt hankepassis andmeid nõutavate masinate

või seadmete kohta, siis saanuks need andmed esitada hankepassis tehnilise üksuse kohta

esitatavate andmete real (vt ka VAKO otsuse p 8.1.2.2). Ka seda kaebaja ei teinud.

13.7. Juba kaebaja vastusest hankija päringule nähtub, et kaebaja jättis enda hooletusest või

mingil muul tema endaga seotud põhjusel nõutavad tõendid esitamata ja lootis, et kui esitab

need tagantjärgi, siis hankija teeb tema kvalifikatsiooni kohta positiivse otsuse.

13.8. Hankija küsis 29. mail 2025 ka tõendeid tehniliste vahendite olemasolu või kasutamise

võimaluse kohta (teabevahetuse päring nr 970179), millele kaebaja vastas 4. juunil 2025 ja

millega esitas tehniliste passide koopiad ja kinnituskirjad. Hankija tutvus esitatud

dokumentidega ning nende analüüsi tulemusena tekkis hankijal põhjendatud kahtlus mh ka

selles, kas need dokumendid on koostatud alles pärast pakkumuste esitamise tähtaja

saabumist ja pärast hankijalt vastavate teabevahetuse päringute saamist.

13.9. Hankija lähtus haldus- ja kohtupraktikas juurdunud põhimõttest, et selgitustega ei saa

kõrvaldada puudust, mis seisneb hankedokumentides nõutud dokumendi või andmete

esitamata jätmises. Lisaks arvestas hankija haldus- ja kohtupraktikas juurdunud teisestki

põhimõttest, mis on asjakohane esmajoones kvalifitseerimise kontrollimisel – võimalusest

erandlikult tagantjärgi aktsepteerida dokumente, mille puhul on objektiivselt kontrollitav, et

need dokumendid pärinevad pakkumuse esitamisele eelsest asjast, näiteks nagu

majandusaasta aruanded.

13.10. Kaebaja esitatud omakäeliselt allkirjastatud dokumentide puhul ei olnud objektiivselt

kontrollitav, kas need olid kaebajal olemas enne pakkumuste esitamise tähtpäeva.

Vastupidiselt näiteks majandusaasta aruannetele, mille olemasolu on äriregistrile esitamise

kaudu objektiivselt tuvastatav. Kuna hankija selles veenduda ei saanud, siis oli see ka üks

kaalutlustest, millest lähtudes tegi vastustaja otsuse jätta kaebaja hankemenetluses

kvalifitseerimata.

13.11. RHAD-ist oli selge, millal tõendid tuleb esitada ja kaebaja viidatud sätted antud juhul

asjasse ei puutu.

13.12. Vaadeldes hankepassi nii nagu see oli kuvatud RHR-is pakkujale, sh ka kaebajale, ei

nähtu sealt muid nõudeid, kui esitada tõendid masinate ja seadmete kasutamise võimaluse

kohta. Hankija ei olnud hankepassis nõudnud, et pakkuja peaks lisaks tõenditele esitama ka

kinnituse nt stiilis „kas ettevõtja kinnitab, et tal on võimalik tingimuses kirjeldatud masinaid

või seadmeid kasutada (ei/jah)“.

13.13. Kuna hankija ei nõudnud pakkuja kinnitust, vaid tõendite esitamist, siis ei puutu

asjasse ka kaebaja viited RHS § 98 lg-le 4 ja § 104 lg-le 9, kuna need reguleerivad hankija ja

pakkuja õigusi ja kohustusi teistsuguses faktilises ja õiguslikus olustikus.

13.14. Vaidlusaluses hankemenetluses on hankepassi kasutamine kohustuslik. See ei tähenda

aga, et RHS §-s 104 sätestatust saaks tuletada pakkuja õigust esitada tõendeid tagantjärgi nagu

kaebusest välja lugeda võiks. Nimelt RHS § 104 lg 9, millele kaebaja korduvalt viitab, ei ela

iseseisvat elu, vaid on lahutamatult seotud RHS § 104 lg-dega 7 ja 8. Mõlemad viidatud

normid reguleerivad hankepassis esitatud kinnitustele vastavate tõendite esitamist, kuid veidi

erinevas olukorras – lg 7 siis, kui hankija kontrollib nt mistahes pakkuja kvalifikatsiooni ja lg

8 siis, kui hankija kontrollib sedasama eduka pakkuja puhul. Lg 9, millele kaebaja viitab,

reguleerib üksnes tõendite esitamise minimaalset tähtaega ja nende esitamata jätmise

õiguslikke tagajärgi.

3-25-2492

13.15. Kaebaja on siinkohal aga „unustanud“ selle, et RHS § 104 lg-d 7-9 reguleerivad

olukorda, mil pakkuja peab esitama hankepassis esitatud kinnitustele vastavaid dokumente.

Kuna antud tingimuse puhul ei olnud hankija hankepassis kinnituse esitamist nõudnud, vaid

nõudnud kohe tõendite esitamist, siis ei saanud ükski mõistlik pakkuja eeldada, et hankija

saaks RHS § 104 lg-de 7 või 8 alusel tõendeid hiljem juurde küsida.

13.16. Kuna hankija oli nõudnud kohe tõendite esitamist, siis pidi mõistlik pakkuja ka aru

saama, et ta peab esitama küsitud tõendid koos pakkumusega. Ükski muu tõlgendus ei oleks

siinkohal usutav, kuivõrd praktikas ongi ainult kaks ajahetke, mil kvalifikatsiooni puudutavate

tõendite esitamine on enamasti võimalik – kas koos pakkumusega või hankepassis esitatud

kinnituste tõendamiseks pärast pakkumuste esitamist.

13.17. Kuna kõnealuse tingimuse kohta polnud hankija hankepassis kinnitusi nõudnud, siis ei

kuulunud RHS § 104 lg-d 7 ja 8 selle tingimuse osas ka kohaldamisele. See tähendab

omakorda, et mõistlik pakkuja ei saanud teha mistahes muud järeldust, kui selle, et tõendid

masinate ja seadmete kasutamise võimaluse kohta tuli igal juhul esitada koos pakkumusega.

13.18. Ka tõendite esitamata jätmist ei saa õigustada sellega, et on vastavustingimustes

kinnitanud kõigi tingimuste täitmist.

13.19. Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-24-2428 on tehtud teistsugustel

asjaoludel ja kaebaja argumente ei toeta. Esiteks leidis VAKO oma otsuse p-s 8.2 õigesti, et

sellele vaidlusele aluseks olnud RHAD nägi ette pakkujate kohustuse esitada

kvalifitseerimiseks vajalikke tõendeid hankija nõudmisel, mistõttu oli see lahend tehtud teistel

asjaoludel kui praegu, mil kvalifitseerimiseks vajalikud tõendid tuli esitada pakkumusega.

13.20. Küll aga on viidatud ringkonnakohtu lahend asjakohane osas, mida kaebaja ei soovi

oma kaebuses käsitleda. Nimelt märkis ringkonnakohus, et võrdse kohtlemise põhimõttest

lähtudes saab teha mööndusi nende tähtaegade osas, mis on menetlusetapist tulenevalt

määratud ainult ühele pakkujale. Praegu vaidluse all oleva riigihanke puhul on tegemist

olukorraga, milles tähtaeg kvalifitseerimise tingimusele vastamise kohta tõendite esitamiseks

oli igal juhul kõigile pakkujatele sama – hiljemalt 26. mail 2025 09:00 (st pakkumuste

esitamise tähtajaks).

13.21. Viitega Riigikohtu otsusele haldusasjas nr 3-20-1198 andis VAKO edasi mõtte, et

kuivõrd hankija otsus – jätta kaebaja kvalifitseerimata – on lõppastmes igal juhul õige, siis ei

saa vaidluse lõpptulemust mõjutada enam küsimus, kas kaebaja esitatud tõendid on

objektiivselt kontrollitavad või mitte. Seda ei olnud VAKO-l asja lahendamiseks vajalik enam

hinnata.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

14. Kaebaja on esitanud kaebuse Rakvere Linnavalitsuse 6. juuni 2025. a otsuse ja 9. juuni

2025. a korralduse nr 397 ning VAKO 17. juuli 2025. a otsuse nr 152-25/293957

tühistamiseks.

15. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja ja VAKO otsused on

õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus.

16. HKMS § 165 lg 1 p 4 järgi märgitakse otsuse põhjendavas osas põhjendused, miks kohus

ei nõustu menetlusosaliste väidetega. Olukorras, kus kohus jätab kaebuse rahuldamata, peab

kohus seega põhjendama eeskätt seda, miks ta ei nõustu kaebaja poolt menetluse käigus

esitatud seisukohtadega. Erandina sätestab HKMS § 165 lg 2, et kui kaebus jääb rahuldamata

ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetega mittenõustumist või tema viidatud

tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või vaideotsuses juba põhjendatud ja

kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib

3-25-2492

viidata põhjendusega nõustumisele. Käesoleval juhul on kaebaja esitanud kaebuses toodud

põhilised vastuväited juba VAKO-le esitatud vaidlustuses ning VAKO on neile oma 17. juuli

2025. a otsuses vastanud. Kohus nõustub VAKO seisukohtadega.

17. Halduskohtus on kaebaja väideteks esmalt see, et RHAD-st ei selgu, millal peab tõendid

esitama. Teiseks on kaebaja seisukohal, et ta on esitanud kõik tõendid vastavalt RHS § 98 lg-

le 4 ja § 104 lg-le 9. Kolmandaks leiab kaebaja, et ta on vastavustingimustes kinnitanud, et

vastab kõigile tingimustele. Neljandaks pidanuks vastustaja esitatud tõenditega arvestama,

lähtudes Tallinna Ringkonnakohtu otsusest haldusasjas nr 3-24-2428. Ja viiendaks leiab

kaebaja, et kui vastustaja on kaebajalt juba tõendeid küsinud, siis peab ta nendega arvestama.

Vastustaja kaebajaga ei nõustu.

18. RHS § 114 lg-st 2 tulenevalt lükkab hankija pakkumuse tagasi juhul, kui see ei vasta

RHAD-is esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või

pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust RHAD-is

esitatud tingimustele. Pakkumuse vastavuse kontrollimisel on hankija seotud RHAD-is

kehtestatuga ning nendele tingimustele mittevastava pakkumuse vastavaks tunnistamine rikub

võrdse kohtlemise põhimõtet. Asja materjalidest nähtuvalt vastasid kõikide pakkujate

pakkumused RHAD nõuetele (dtl 87). Hankija jättis kaebaja kvalifitseerimata.

19. Hankija on hanke kvalifitseerimistingimusena kehtestanud tehnilise ja kutsealase

suutlikkuse järgmiselt: „Tingimus nr 1. Töövahendid, seadmed ja tehniline varustus

Ettevõtja saab lepingu täitmisel kasutada järgmisi töövahendeid, seadmeid ja tehnilist

varustust:

Viide seadusele

RHS § 101 lg 1 p 9 „andmed töövahendite, seadmete ja tehnilise varustuse olemasolu kohta

või vastav kirjalik kokkulepe hankelepingu täitmiseks vajaliku tehnika omandamiseks või

kasutusse võtmiseks“

Tingimuse selgitus

Talihooldustööde teostamise perioodil peab Töövõtja tagama tööde teostamiseks vähemalt

viie (5) lumesahaga varustatud masina samaaegse kasutusvalmiduse. Masinate võimsus peab

olema piisav tööde nõuetekohaseks teostamiseks. Vähemalt kaks (2) masinat peavad

võimaldama ka libedusetõrje teostamist vastavalt punktile 6. Nimetatud viiest (5) masinast: –

vähemalt kolm (3) peavad olema sobilikud hooldustöödeks kõnniteedel, mille laius jääb

vahemikku 1,2 kuni 2 meetrit; – vähemalt üks (1) masin peab olema varustatud lumesahaga,

mille töölaius on vähemalt 3 meetrit. Puhastustööd tuleb teostada masinatega, mis

võimaldavad tolmuvaba puhastust ning välistavad tolmu lendumise välisõhku. Kõik masinad

peavad olema varustatud GPS-seadmetega, mille andmeid tuleb säilitada vähemalt kuue (6)

kalendrikuu jooksul. Töövõtja peab tagama Tellijale tasuta juurdepääsu veebipõhise

jälgimissüsteemi kaudu kõigile GPS-andmetele, sealhulgas ajaloolistele andmetele. Lepingu

täitmisel kasutatav masinapark peab olema kas Töövõtja omandis või peab Töövõtjal olema

nende masinate kasutusõigus, mis on tõendatav taasesitamist võimaldavas vormis.

Tingimuse kirjeldus

Nõue

Pakkuja esitab tõendid masinate ja seadmete kasutamise võimaluse kohta“

(https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8722784/procurement-passport).

20. Hankija on otsustanud mitte kvalifitseerida kaebajat tõendite alusel (dtl 56). Põhjendusena

on märgitud järgmist: „PETTAN OÜ ei esitanud oma pakkumuses tõendeid masinate ja

seadmete kasutamise võimaluse kohta, Hankija esitas päringu ja küsis selgitust

3-25-2492

kvalifitseerimistingimustes nõutud, kuid pakkumuses puuduvate tõendite kohta. Pakkuja

edastas seepeale masinate tehniliste passide koopiad ja kinnituskirjad. Esitatud kinnituskirjad

ei ole objektiivselt kontrollitavad, et need on varasemad kui pakkumuse esitamise tähtaeg.“

21. VAKO on vaidlusaluse otsuse p-s 8.1.1. märkinud, et tingimuses sisalduv dokumendinõue

„Pakkuja esitab tõendid masinate ja seadmete kasutamise võimaluse kohta“ ei sisalda

informatsiooni selle kohta, millised peavad olema hankija eesmärkidele vastavad tõendid

masinate ja seadmete kasutamise võimaluse kohta, mis pakkujal tuleb esitada. Seega on

hankija jätnud tingimuses vorminõuded tõenditele esitamata ja pakkuja oli vaba otsustama

selle üle, millised tõendid ta masinate ja seadmete kasutamise võimaluse kohta esitab. VAKO

möönis, et õige on hankija väide, et tõendid tuli esitada vabas vormis, kuid need tuli siiski

esitada. Seejuures on VAKO viidanud Riigikohtu 19. detsembri 2019. a otsuse nr 3-19-1464

p-le 13, mille kohaselt kui hankija ei kehtestanud nõutavale dokumendile sisu- ega

vorminõudeid, pidi dokument kätkema endas teavet, mille esitamise kohustus pidi olema

arusaadav n-ö keskmisele vastavas valdkonnas tegutsevale ettevõtjale.

22. Kohus nõustub VAKO-ga, et kaebaja oli küll vaba otsustama, millises vormis tõendid ta

kvalifitseerimise tingimustes loetletud masinate ja seadmete kasutamise võimaluse kohta

esitab, kuid ta pidi aru saama, et need pidid olema tõendid (mitmuses) ja need pidid olema

piisavad selleks, et hankijal oleks põhimõtteline võimalus kontrollida nende alusel tingimuses

nõutud masinate ja seadmete kasutamise võimalust vaidlustaja poolt riigihankes sõlmitava

hankelepingu täitmiseks. Seega, jah, kaebaja võis otsustada, millises vormis esitab ta tõendid

masinate ja seadmete kasutamise võimaluse kohta, kuid need tõendid pidid hankijal

võimaldada kontrollida kvalifitseerimistingimustes kehtestatud tehnilist ja kutsealast

suutlikkust töövahendite, seadmete ja tehnilise varustuse osas. Kui hankija ei ole täpsustanud

hanketeates konkreetseid tõendite liike ja seda ei tee ka RHS, siis on hankijal avar

kaalutlusruum otsustamaks, milliste dokumentide põhjal lugeda pakkuja kvalifikatsioon

piisavalt tõendatuks.

23. Kaebaja väidab, et ta on pakkumuse esitamisega kinnitanud tehnilise võimekuse

olemasolu. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja pakkumuses info hindamiskriteeriumite,

vastavustingimuste ja hankepassi kohta (dtl 24-49). Kaebaja ei ole esitanud tõendeid masinate

ja seadmete kasutamise võimaluse kohta. Samuti ei ole esitanud kaebaja kvalifitseerimiseks

esitatud tingimustele vastavuse kinnitust. RHS § 104 lg 2 p 2 kohaselt peab hankepass

sisaldama pakkuja või taotleja kinnitust, et ta vastab kõikidele RHAD-is pakkuja või taotleja

kvalifitseerimiseks esitatud tingimustele, ja hankija nõutud andmeid esitatud tingimustele

vastamise kohta. Nõutavateks andmeteks on kvalifitseerimistingimuses kehtestatud tõendid

masinate ja seadmete kasutamise võimaluse kohta. Kaebaja on märkinud sinna tehnilise

töötaja nime, kutseala ja aja, kui kaua on ta olnud ettevõtja juures (dtl 49), mis ei ole aga

vajalik info, sest hankija polnud tehnilistele töötajatele tingimusi seadnud. Lisaks on kaebaja

hankepassi lõpus „Kokkuvõtlikud kinnitused“ esitanud järgneva kinnituse: „Ettevõtja

kinnitab, et tal on võimalik vajaduse korral viivitamata tema kinnitustele vastavad

dokumendid hankijale esitada“, kuid antud juhul ei ole kaebaja esitanud hankepassis seoses

tingimusega ühtegi kinnitust, millele vastavate dokumentide esitamisest oleks võimalik üldse

rääkida. Olukorras, kus hankija nägi ette konkreetse nõude tõendite esitamise kohta, ei saanud

kaebaja tõendeid lihtsalt esitamata jätta või esitada väga üldsõnalise kinnituse. RHR-i

teabevahetusest ei nähtu, et ükski pakkuja oleks esitanud küsimusi selle kohta, kuidas tuleks

kvalifitseerimise tingimusele vastavust tõendada.

3-25-2492

24. Asja materjalidest nähtub, et hankija, asudes kvalifikatsiooni kontrollima, tuvastas

tõendite puudumise ja pöördus selle puuduse tõttu 28. mail 2025 RHR teabevahetuse kaudu

kaebaja poole (teabevahetuse päring nr 969894). Kaebaja vastas sellele 29. mail 2025

järgmiselt: „Me ei leidnud hanke dokumentides tabelit, mida täita. Lugesime kirjeldusest

välja, et pakkuja peab kinnitama oma tehnilist võimekust, mida me ka allkirjastamisega

tegime. Lisame tehnika nimekirja failiga kaasa. Ette tänades ja mõistvale suhtumisele lootma

jäädes.“ (dtl 74) Hankija küsis 29. mail 2025 ka tõendeid tehniliste vahendite olemasolu või

kasutamise võimaluse kohta (teabevahetuse päring nr 970179), millele kaebaja vastas 3. juunil

2025 ja millega esitas tehniliste passide koopiad ja kinnituskirjad (dtl 74). Vastustaja on

selgitanud, et küsis kaebajalt selgitusi selleks, et enne otsustamist saada tervikpilt otsuse

tegemiseks vajalike asjaolude kohta, et lähtuda kõigist asjas tähendust omavatest

kaalutlustest.

25. Pakkujalt selgituste või selgitamist võimaldavate dokumentide küsimist (sh pakkumuses

esitatud andmete kohta) reguleerib RHS § 46 lg 4. Nimetatud sättega on Eesti õigusesse üle

võetud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2014/24/EL art 56 lg 3, mille kohaselt

juhul, kui ettevõtja esitatav teave või dokumendid on või tunduvad olevat mittetäielikud või

vigased või kui konkreetsed dokumendid on puudu, võib hankija, kui siseriiklikus õiguses ei

ole sätestatud teisiti, nõuda asjaomaselt ettevõtjalt vastava teabe või dokumentide esitamist,

lisamist, selgitamist või täiendamist sobiva tähtaja jooksul, tingimusel et selline nõue

esitatakse täielikus kooskõlas võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega. Järelikult ei

välista direktiiv iseenesest hankija võimalust nõuda pakkujalt mh puuduolevate dokumentide

esitamist, kui see ei lähe vastuollu võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega, nii nagu

Euroopa Kohus on neid oma praktikas sisustanud (nt Riigikohtu 20. detsembri 2019. a otsus

nr 3-19-1501, p 16). Samuti sätestab RHS § 98 lg 4, et kui pakkuja või taotleja ei esita hankija

antud tähtajaks kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalikke dokumente või esitatud dokumentide

sisu kohta selgitust või selgitamist võimaldavaid andmeid või dokumente ja need andmed või

dokumendid ei ole hankijale andmekogus olevate avalike andmete põhjal tasuta

kättesaadavad, jätab hankija pakkuja või taotleja kvalifitseerimata.

26. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et hankijal on õigus otsustada, kas ta usaldab

pakkujate kinnitusi hanketingimustele vastavuse kohta (Riigikohtu 2. septembri 2025. a otsus

asjas 3-24-3485, p 29 ja seal viidatud kohtupraktika). Hankija tutvus esitatud dokumentidega

ning nende analüüsi tulemusena tekkis hankijal põhjendatud kahtlus, kas need dokumendid on

koostatud alles pärast pakkumuste esitamise tähtaja saabumist ja pärast hankijalt vastavate

teabevahetuse päringute saamist. Nagu hankija selgitas oma vastuses vaidlustusele (p 4 ja 5 jj)

ja vastuses kaebusele (p 22), ei olnud kaebaja esitatud omakäeliselt allkirjastatud

dokumentide puhul objektiivselt kontrollitav, kas need olid kaebajal olemas enne pakkumuste

esitamise tähtpäeva. Vastupidiselt näiteks majandusaasta aruannetele, mille olemasolu on

äriregistrile esitamise kaudu objektiivselt tuvastatav. Kuna hankija selles veenduda ei saanud,

siis oli see ka üks kaalutlustest, millest lähtudes tegi vastustaja otsuse jätta kaebaja

hankemenetluses kvalifitseerimata. Vastustajal oli õigus otsustada, kas ta peab kaebaja

esitatud dokumente piisavaks kvalifitseerimistingimuse täitmiseks. Kaebaja ei esitanud

mingeid täpsemaid andmeid selle kohta, millal ja millisel viisil ta need tõendid sai, vaid on

piirdunud etteheitega, et hankija oleks pidanud ise tegema päringud kinnituskirjad väljastanud

isikutele, kuna kõikide osas päringute tegemiseks vajalikud andmed olid kinnituskirjades.

27. Kuna hankija tohib võimaldada pakkumuses esitatud andmeid üksnes täpsustada või

parandada, siis ei saa pakkuja esitada tagantjärele uusi andmeid, vaid üksnes selliseid

dokumente või andmeid, mille puhul on võimalik objektiivselt kontrollida, et need on

3-25-2492

varasemad kui pakkumuste esitamise tähtaeg (nt Riigikohtu otsus nr 3-19-1501, p 17;

Euroopa Kohtu 11. mai 2017. a otsus kohtuasjas C-131/16, Archus ja Gama, p 36; 10.

oktoobri 2013. a otsus kohtuasjas C-336/12, Manova, p-d 36–37 ja 39).

28. Kohus nõustub vastustajaga, et isegi juhul, kui hankija küsib pakkujalt selgitusi ning

pakkuja esitab sellele vastuseks uusi dokumente, ei tähenda see, et hankijal lasuks selgituste

küsimise fakti kaudu kohustus pakkuja suhtes positiivne otsus teha. VAKO on vaidlusaluse

otsuse p-des 8.2.3. ja 8.3. selgitanud, et RHAD-is nõutud, kuid pakkumuste esitamise

tähtajaks esitamata tõendite esmakordne esitamine vastuseks hankija selgitustaotlusele, sh

nendega hilisem arvestamine, ei ole lubatav isegi mitte juhul, kui hankija selliseid tõendeid

vaidlustajalt ise küsis, jättes vaidlustajale ebaõige mulje, et dokumentide tagantjärele

esitamine kvalifikatsiooni tõendamiseks on kooskõlas RHS § 46 lg-ga 4 ja § 98 lg-ga 4.

Hankija tegevus vaidlustajalt selgituste küsimisel (sh saadud tõenditega arvestamata jätmine)

võis tekitada vaidlustajas arusaamatust, kuid ei viinud antud juhul hankijat lõpptulemusel

ebaõige otsuse tegemiseni. Kohus nõustub ka sellega, sest selgitustega ei saa kõrvaldada

puudust, mis seisneb hankedokumentides nõutud dokumendi või andmete esitamata jätmises.

29. Kaebaja leiab, et ta on tingimusele vastavuse osas esitanud tõendid täiendavalt pärast

pakkumuste esitamise tähtpäeva kooskõlas RHS § 98 lg 4 ja § 104 lg 9 sätestatuga, mil

vastustaja on neid küsinud. Kaebaja on seisukohal, et ta on esitanud kõik tõendid vastustaja

määratud tähtajaks. Kohus nõustub vastustajaga, et kuna hankija ei nõudnud pakkuja

kinnitust, vaid tõendite esitamist, siis ei puutu asjasse kaebaja viited RHS § 98 lg-le 4 ja § 104

lg-le 9, kuna need reguleerivad hankija ja pakkuja õigusi ja kohustusi teistsuguses faktilises ja

õiguslikus olustikus. RHS § 104 lg 9 on lahutamatult seotud RHS § 104 lg-ga 7 ja 8. RHS §

104 lg 7-9 reguleerivad olukorda, mil pakkuja peab esitama hankepassis esitatud kinnitustele

vastavaid dokumente. Kuna antud tingimuse puhul ei olnud hankija hankepassis kinnituse

esitamist nõudnud, vaid nõudnud kohe tõendite esitamist, siis ei saanud ükski mõistlik

pakkuja eeldada, et hankija saaks RHS § 104 lg-de 7 või 8 alusel tõendeid hiljem juurde

küsida.

30. Kaebaja on leidnud, et Tallinna Ringkonnakohtu 6. detsembri 2024. a otsuse nr 3-24-

2428/17, p 11.2 kohaselt tuleneb RHS § 98 lõigete 4 ja 4¹ koosmõjust, et kui kvalifitseerimist

puudutava otsuse tegemise ajal on vajalik dokument hankijal olemas, peab ta seda arvesse

võtma. Esiteks leidis VAKO oma otsuse p-s 8.2 õigesti, et sellele vaidlusele aluseks olnud

RHAD nägi ette pakkujate kohustuse esitada kvalifitseerimiseks vajalikke tõendeid hankija

nõudmisel, mistõttu oli see lahend tehtud teistel asjaoludel kui praegu, mil kvalifitseerimiseks

vajalikud tõendid tuli esitada pakkumusega. Teiseks märgib kohus, et viidatud lahendi p 11.2

puudutas menetlusosalise seisukohti ringkonnakohtus – ringkonnakohtu seisukohad algavad

alles p-st 14. Tõsi, ringkonnakohus selgitas otsuse p-s 16, et RHS § 98 lg-d 4 ja RHS § 104

lg-d 9 tuleb tõlgendada nii, et pakkuja kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalike täiendavate

dokumentide või andmete tähtaegne esitamata jätmine ei too vääramatult kaasa pakkuja

kvalifitseerimata jätmist, kui asjaomased dokumendid või andmed on hankijal selle pakkuja

kvalifitseerimist või kvalifitseerimata jätmist käsitleva otsuse tegemisel siiski olemas, sh juhul

kui hankija on need pakkujalt saanud pärast nende esitamiseks antud tähtaja möödumist.

Samas selgitas ringkonnakohus ka otsuse p-des 20 ja 21, et ühe pakkuja sooduskohtlemisest

saab rääkida juhul, kui kõigil pakkujatel on kohustus teha teatav sooritus samaks tähtpäevaks

ning hankija loeb ühe puhul neist toimingu nõuetekohaselt sooritatuks hoolimata sellest, et see

on sooritatud pärast selle tähtaja lõppemist. Pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet ei saa

sisustada nii, et see keelab vääramatult teha hankijal mööndusi selliste enda antud tähtaegade

osas, mis ongi menetlusetapist tulenevalt määratud ainult ühele pakkujale. Praegu vaidluse all

3-25-2492

oleva riigihanke puhul on tegemist aga olukorraga, milles tähtaeg kvalifitseerimise

tingimusele vastamise kohta tõendite esitamiseks oli igal juhul kõigile pakkujatele sama.

31. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja kaebus Rakvere Linnavalitsuse 6. juuni 2025. a otsuse

ja 9. juuni 2025. a korralduse nr 397 ning VAKO 17. juuli 2025. a otsuse nr 152-25/293957

tühistamiseks rahuldamata.

32. HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja

menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema

poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). HKMS § 109 lg 1

sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul.

Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja

ei mõisteta. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS §

109 lg 6).

33. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

34. Kohus lahendab vastustaja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt.

Menetluskulude jaotusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 173 ja 175

sätestatut. Vastustaja on taotlenud 27. augusti 2025. a avaldusega (dtl 344)

halduskohtumenetluses kantud esindajakulude 2966,70 eurot (käibemaksuga) (8,7 tundi

tunnihinnaga 275 eurot) väljamõistmist kaebajalt (käibemaksuta summa on 2392,5 eurot).

Vastustaja on selgitanud, et tekkinud õigusabikulusid tõendavad Advokaadibüroo Sorainen

OÜ 13. augusti 2025. a arve nr 3909/25EE (dtl 346-347) ja 26. augusti 2025. a arve nr

4025/25EE (dtl 348). Vastustaja, viidates Riigikohtu 11. mai 2022. a otsusele asjas 3-20-663,

p-le 23, on esitatud kinnituse, et menetluskulud tuleb välja mõista koos käibemaksuga, kuna

vastustaja ei saa õigusabiteenuselt tasutud sisendkäibemaksu maha arvata. Samuti on

vastustaja esitanud Maksu- ja Tolliameti kirjaliku seisukoha, milles maksuhaldur on

kinnitanud, et Rakvere linn ei saa sisendkäibemaksu maha arvata kuludelt, mis on tehtud

omavalitsuse funktsioneerimise tarbeks (dtl 366).

35. Kaebaja leiab, et menetluskulude väljamõistmine koos käibemaksuga ei ole põhjendatud.

Maksu- ja Tolliameti ja Äriregistri andmetel on Rakvere Linnavalitsus

käibemaksukohustuslane (nr EE100685451). Samuti ei selgu viidatud menetluskulude

nimekirjast, miks ei saaks Rakvere Linnavalitsus eeltoodu põhjal sisendkäibemaksu maha

arvata. Lisaks märgib kaebaja, et vastustaja esindaja tunnitasu määr (arvestades keerukust,

õigusteenuse turu keskmist tunnitasu määra) on ebamõistlikult suur ning kaebaja ei peaks

kandma kaebuse rahuldamata jätmisel ebamõistlikke kulusid.

36. Riigikohus on 15. jaanuari 2015. a kohtuotsuse nr 3-3-1-68-14 p-s 33 märkinud, et

riigihangetest võrsunud vaidlusi ei saa pidada haldusorgani igapäevase põhitegevuse hulka

kuuluvaks. Sama seisukohta on kinnitanud Riigikohus ka hilisemas 11. detsembri 2020. a

otsuses asjas nr 3-20-1198. Riigihangete läbiviimine on halduse kõrvalfunktsioon ja seetõttu

on hankija kulud välisele õigusabile vajalikud.

3-25-2492

37. Uuemas kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et menetluskulude koos käibemaksuga

väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa

kuludelt muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa

käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja käibemaksuta.

Kui avaldaja on kinnituse esitanud, aga kohtul tekib sellele vaatamata kahtlus või juhib

vastaspool tähelepanu sellele, et tegelikult pole alust hüvitada avaldaja menetluskulusid koos

käibemaksuga, tuleb kohtul ka kontrollida, kas menetluskulude hüvitamiseks koos

käibemaksuga on alust või mitte (Riigikohtu otsus asjas nr 3-20-663, p 23). Käesolevas asjas

on vastustaja piisavalt selgitanud ja esitanud ka tõendi, et ta ei saa õigusabikuludelt

käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu on põhjendatud vastustaja taotlus mõista kaebajalt

õigusabikulud välja koos käibemaksuga.

38. Kohtu hinnangul on 2966,70 euro suuruste menetluskulude kandmine või nende kandmise

kohustus seoses praeguse asja menetlemisega advokaadibüroo arvetega HKMS § 109 lg-te 1

ja 11 nõuete kohaselt tõendatud. Üldjuhul ei ole määrav see, kui suur on õigusteenuse

osutamise tunnihind, sest sellest ei sõltu iseenesest hinnang esindajakulu suuruse

põhjendatusele tervikuna. Erandiks võib olla näiteks olukord, kus arvel näidatud tunnihinda ei

saa pidada tegelikuks. Õigusteenuse tasu tunnihind kujuneb turutingimustes nõudluse ja

pakkumise tulemusel ning kohus ei saa kirjutada esindajale ette, kui suur peaks olema

tunnitasu määr. Samuti ei ole kohtu ülesanne hinnata seda, kas esindaja poolt õigusteenuse

eest kliendile esitatud arved on mõistliku suurusega (see on õigusteenuse osutaja ja tellija

vaheline küsimus), vaid kohus hindab üksnes seda, millises ulatuses saab esindajakulu

vastaspoolelt väljamõistmine olla konkreetset asja (s.o selle mahtu, keerukust, menetluskäiku

ja asja tähendust menetlusosaliste jaoks) silmas pidades põhjendatud (vt ka Tallinna

Ringkonnakohtu 24. aprilli 2025. a otsus asjas nr 3-23-898, p 21). Kohtu hinnangul ei ole

2966,70 euro suurune esindajakulu sedalaadi vaidluse puhul tavapärasest selgelt suurem.

Seetõttu mõistab kohus kaebajalt vastustaja kasuks HKMS § 108 lg 1 alusel välja 2966,70

eurot.

39. Kolmas isik oli menetlusse kaasatud vastustaja poolel. Kuna kolmas isik ei ole esitanud

nõuetekohast taotlust ja kuludokumente menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise kohta,

jäävad tema menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg-d 1 ja 11).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Palm